Miks viis Eesti Vabariigi areng aastatel 1918-1933 riigipöördeni 1934.aastal? (0)

Arutlus
Miks viis Eesti Vabariigi areng aastatel 1918-1933
riigipöördeni 1934.aastal?
Vene võimu alt vabanenud Eestil oli kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Eesti Vabariigi iseseisvumine 1918.a. sai võimalikuks ilmasõja läbi tekkinud jõudude vahekorra muutusest suurriikide vahel, ning Venemaa tsaarivõimu langusest. 20nenda sajandi alguses tegutses palju parteisid, sõnavabadus oli suur ja ka parlamendil oli suur võim.
1918. aastal kasutati ära sobivat momenti –enamlaste lahkumine ja sakslaste tulekule eelnev aeg, mil loodi Maapäeva poolt Eesti Päästekomitee, mis kuulutas 24.veebruaril 1918.a. Tallinnas välja Eesti iseseisvuse, koosati Isesisvusmanifest, moodustati Eesti Ajutine Valitsus ja alustati võimu ülevõtmist.Vabadussõjaga, mille lõpetas Tartu rahu allakirjutamine 2.veebruar 1920a. ,kindlustasid eestlased Eesti Vabariigi püsimajäämise ja võimaluse ehitada üles rahvusriik . Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus.Selleks astus kokku Asutav Kogu.
Esimene Põhiseadus võeti vastu 15.juunil 1920. aastal. Kõrgeimaks võimu kandjaks sai rahvas – toimusid parlamendivalimised, rahvahääletused jms, mille kaudu saadi oma tahet teostada ja kehtestati laialdased kodanikuõigused.
Muidu edukal põhiseadusel oli aga vajaka jäämisi – riigipea puudumine ja rahvaalgatuste mitteteostamine said Esimesele Põhiseadusele saatuslikuks. Kuigi valitsuse eesotas oli riigivanem , kes täitis peaministri kohustusi ja mõningaid riigipea esindusülesandeid, ei piisanud sellest, kuna vaja oli riigipead .
Ülemaailmsest majanduskriisist tulenenud elatustaseme langus ja tööpuuduse kasv suurendasid rahulolematust seniste valitsuste poliitika vastu, ning see süvendas sisepoliitilist kriisi. Tekkis arvamus, et oleks vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht . Arvati, et laialdast võimu omav riigipea päästaks inimesed raskustest. Riigipea ametikoha loomiseks oli aga vaja muuta põhiseadust.
Sagedased olid valitsuskriisid, mille puhul nt lahkus mõni partei erimeelsuste tõttu koalitsioonipartneritega valitsusest. Tänu nendele ei olnud võimalik ellu viia järjekindlat poliitikat. Vabadussõjalaste liikumise teke ning nende kiire populaarsuse kasv süvendasid sisepoliitilist kriisi veelgi.
Teise Põhiseaduse vastuvõtmine õnnestus pärast 2 korda rahvahääletusel läbi kukkunud katseid lõpuks 1933ndal aastal, mil J.Tõnissoni valitsus kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra. Põhiseadus loodi selleks, et valitsuse poolt ebaseaduslikult haaratud võim legaliseerida. See põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaalsele-kõrgemat võimu pidi teostama hakkama riigivanem.
12.märtsil 1934 teostati K.Pätsi ja J.Laidoneri poolt riigipööre, kuna taheti ennetada vabadussõjalaste eeldatavat võitu eesseisvatel valimistel.Kujunes vaikiv ajastu, mil kehtestati tsensuurid, keelustati erakondade tegevus(va Isamaaliit) jne.
Suure majanduskriisi mõju kujunes Eestis eriti teravaks. Sellest
ülirängast majanduskriisist välja kasvanud sisepoliitiliste pingete põhipunktiks sai
põhiseaduse muutmise küsimus.Vabadussõdalaste võimulepääsemise vältimiseks teostati 1934.a. riigipööre. Päts ei tahtnud oma võimust ilma jääda ja ta poleks saanud oma võimu teostada, kui rahva seas väga populaarsed vabadussõdalased oleksid võimule saanud. Päts on riigipööret põhjendanud ka sellega, et tema arvates tahtsid Vabadussõjalased ise riigipööret korraldada.