Ministrite Nõukogu · kannab seadusandlikku funktsiooni · igat liikmesriiki esindab üks minister (2007 aastast 25+2 liikmeline) · koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse (põllumaj, välispol jne) · oluline roll eesistuja institutsioonil vahetub iga 6 kuu tagant. Juhib kõiki istungeid, esitab teemad, mille arutamist peab vajalikuks, valmistab ette päevakorra. · Otsuseid võetakse vastu hääletamise teel hääli vastavalt rahvaarvule (Pr, Sks, GB, It 29, Eestil 4) kokku (enne 2007) 321 häält, otsuse vastuvõtmiseks vajalik 258 (kvalifitseeritud häälteenamus). Juhul kui kaalul mõne riigi elulised huvid võib nõuda ühehäälsuse põhimõtte rakendamist (veto). · Otsused formuleeritakse õigusaktidena: määrus kuulub täitmisele kõigile liikmesriikidele ja on ülimuslikteiste õigusaktide suhtes. Direktiiv kuulub samuti täitmisele, kuid riigil
Enamik valitsuse liikmeid langes nõukogude repressiivorganite kätte. 8. Teise maailmasõja mõju Eesti sise-ja välispoliitikale: Eesti sai II maailmasõja rängalt kannatada. Narva linn oli peaaegu täielikult hävitatud. Tallinn, Tartu ja mitmed teised linna olid suuresti purustatud. Enamik sadamatest, ühendusteedest ja sideliinidest ei toiminud. Majandusele: Tööstuse tootmisvõimsus langes poole võrra, olulised kahanesid külvipind ja kariloomade arv. Rahvaarvule: Eesti rahvaarv vähenes ligi 200 000 inimese võrra: 10 000 langesid repressioonide ohvriks, 10 000 langesid lahingu tegevuses ja 10 000 põgenesid läände. 9. Soome relvajõud II maailmasõjas: Erna luuregrupp tegutses koos metsavendadega kodumaa pinnal. 200. jalaväerügement sinna kuulus umbes 2500 vabatahtliku. Rügemendi ülemaks määrati Eino Kuusela. Soomepoisid on Teises maailmasõjas Soome poolel vabatahtlikena võidelnud eestlased NSVL relvajõud II maailmasõjas:
Eesistuja koht kohustab eesistujariigi esindajaid juhtima kõiki MN istungeid. Eesistujariik vahetub iga poole aasta tagant. Eesistujamaa esitab enne oma valitsemisaja algust Euroopa Parlamendile teemad, mille käsitlemist ta peab järgneva kuue kuu vältel vajalikuks. Samuti valmistab eesistujariik ette Ministrite Nõukogu istungite päevakorra. Otsuseid võtab Ministrite Nõukogu vastu hääletamise teel. Ministritel pole hääli võrdselt, vaid vastavalt oma riigi rahvaarvule. Suurematel riikidel, nagu Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Itaalia, on rohkem hääli ja väiksematel riikidel vähem. Eesti ministril on nt vaid neli häält. Kokku on MN 321 häält. Otsust loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on antud vähemalt 258 häält, mis on antud nõukogu liikmete enamuse poolt. Sellisel juhul on tegemist nn. kvalifitseeritud häälteenamusega. MN otsuseid formuleeritakse õigusaktidena, mille kohustuslikkuse aste on erinev. Kõige
Enamik valitsuse liikmeid langes nõukogude repressiivorganite kätte. 8. Teise maailmasõja mõju Eesti sise-ja välispoliitikale: Eesti sai II maailmasõja rängalt kannatada. Narva linn oli peaaegu täielikult hävitatud. Tallinn, Tartu ja mitmed teised linna olid suuresti purustatud. Enamik sadamatest, ühendusteedest ja sideliinidest ei toiminud. Majandusele: Tööstuse tootmisvõimsus langes poole võrra, olulised kahanesid külvipind ja kariloomade arv. Rahvaarvule: Eesti rahvaarv vähenes ligi 200 000 inimese võrra: 10 000 langesid repressioonide ohvriks, 10 000 langesid lahingu tegevuses ja 10 000 põgenesid läände. 9. Soome relvajõud II maailmasõjas: Erna luuregrupp tegutses koos metsavendadega kodumaa pinnal. 200. jalaväerügement sinna kuulus umbes 2500 vabatahtliku. Rügemendi ülemaks määrati Eino Kuusela. Soomepoisid on Teises maailmasõjas Soome poolel vabatahtlikena võidelnud eestlased NSVL relvajõud II maailmasõjas:
keskvõimu käes tähtsamad küsimused (rahandus, kaitse- ja 2-kojaline välispoliitika) kongress: Valitsus, Ülemkohus osariikidele Esindajat mida juhib eluaegsete autonoomia, mis ekoda 4.a. valitav liikmetega tegelesid kohalike (proportsio president – I küsimustega -naalselt president G. (majandus, haridus, rahvaarvule Washington tervishoid jm.) ) kodanikuõigusi Senat – polnud indiaanlastel, igast orjadel ja naistel osariigist 2 senaatorit
Eesti ajalugu Liivi sõja järel lagunes Eesti ja Läti ala mitme riigi vahel Rootsi, Poola ja Taani. Aastaks 1645 oli kogu Eestimaa ja Liivimaa Rootsi riigi koosseisus. Sõda oli teinud palju kahju sõjaohvrid, nälg ja katk tegid oma töö rahvaarvule ning see mõjus ka suurelt majandusele. Mõisates hakati üha rohkem vilja kasvatama ning välismaale vedama ning see andis head sissetulekut. Kuna tööjõudu oli vähe muudeti talupojad sunnimaisteks. Karl XI tahtis veelgi sissetulekuid suurendada ning toimus reduktsioon s.t võeti riigipoolt varem annetatud mõisad ja maad aadlikelt tagasi. Nii jäid mõisnikud küll oma mõisatesse kui rentnikud, kuid pidid osa oma sissetulekust rendina riigile maksma. Rootsi riik pidas
Kvalifitseeritud häälteenamus. Euroopa Komisjon on 25 liiget ehk. Volinikku. Komisjoni juhuib president. Euroopa komisjon täidab mitmeid ülesanndeid: 1. teeb ettepanekuid ühenduse edasise arengu kohta, algatab seaduseelnõusid ning valmistab ette Ministrite Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu istungeid. 2. seisab EL-I õigusnormide rakendamise eest. 3. haldab EL-i eelarvet. Europarlament valitakse iga 5 aasta järel. Saadikumandaadid jagatakse riikide vahel vastavalt nende rahvaarvule. Parlamendis koondusvad saadikud mitte riikide, vaid ideoloogiafraktsioonide kaupa. Seadusandliku funktsioon on jagatud Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu vahel. !) otsuste vastuvõtmiseks on vajalik parlamendi nõusolekut. 2) mitmetes valdkondades on nõutav Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogude koostööd. 3) Audasude jms. väljastamisel on nõutav Ministrite Nõukogu kui ka Europarlamendi toetust. Euroopa kohtusse kuulub pärast laienemist 25 kohtunikku,
Moodustati ka Üleetioopialine Talurahvaliit. Uue võimu poliitika põhjustas sise- ja välisreaktsiooni elavnemise. 1977 alustas Etioopia sõda Somaali DV-ga, kuid sai lüüa. Iseseisvus kaitsmiseks sai Etioopia abi NSV liidult, Kuubalt ja teistelt sotsialistlikelt maadelt. Riigi esimeseks presidendiks sai 1995. aastal Negasso Gidada. Etioopia on praegu üks maailma vaesemaid riike. Suurt töötust rahva seast ning nälga püütakse parandada, kuid see on raske tänu suurele rahvaarvule. 70% rahvast on hetkel Etioopias töötud. Rahvaarv suureneb kõrge iibe pärast. Alla 15-aastased moodustavad rahvastikust peaaegu poole. Keskmine eluiga on meesteseas 52 ja naiste seas 54 aastat. Kuigi Etioopia on väga vaene, on sellel suured maavarad. Ta on rikas oma mineraalide poolest. Riigi suurimaks ekspordiallikaks on kohvioad, mida võib leida kõikjal üle maailma. Maailma erinevad abiorganisatsioonid toetavad Etioopiat
a. kehtestatud kord Baltikumis Katharina II poolt. · Pearahamaks-riiklik koormis, mida talurahvas pidi maksma. · Hingeloendus- · Roseni deklaratsioon-1739 a. ,taastati pärisorjus. · pearaharahutused- 1784.a. toimunud rahutused, talupojad ei tahtnud mõisakoormisi teha. · vallakogukond-19. Saj algul tekkinud talurahva kui seisuse omavalitsus. · vallavolikogu- valis täiskogu,kuhu kuulusid vastavalt rahvaarvule 3-2 liiget · vallakohus- lahendas talupoegade omavahelisi nõudmisi ja vaidlusi ning mõistis kohut talupoegade väiksemates süüasjades. Vallakohtu kohustuste hulka kuulus: vaeslaste varanduste hoolekanne, neile eestkostjate määramine, nekrutite valik, järelevalve kümnise ja kohtumaksude laekumise, magasiaida ja vallalaeka üle. · magasiait- talupoegade ühisomand. Varuvilja hoidmise koht,
tihedamini asustatud mandriks on Aafrika, kus elab umbes 1 miljard inimest, mis on 15% kogu rahvastikust. Euroopas elab 733 miljonit inimest, seega umbes 11% kogu maailma rahvastikust. Ladina-Ameerikas ja Kariibidel elab umbes 600 miljonit inimest (9%). Põhja-Ameerikas (USA, Kanada) elab 352 miljonit inimest ehk 5% kogu rahvastikust ja kõige hõredamalt on asustatud Okeaania, kus elab 35 miljonit inimest (0,5% kogu maa rahvastikust). Rahvastiku paiknemist maal iseloomustab lisaks rahvaarvule ka rahvastikutihedus, mis näitab, mitu inimest elab ühes kindlas piirkonnas ühe ruutkilomeetri kohta. Rahvastiku tihedust saab arvutada jagades rahvaarv territooriumi pindalaga, mille kohta rahvastikutihedust teada saada soovitakse. Sündimus, suremus ja loomulik iive Sündimust, suremust ja iivet iseloomustatakse demograafias suhtarvu ehk promilliga, mis tähendab näitaja esinemissagedust 1000 elaniku kohta. Suhtarv võimaldab omavahel kõrvutada neid protsesse riikides, mis on erineva
rohkem koondunud arengumaadesse, rohkem linnastunud ning etniliselt ja kultuuriliselt mitmekesisem kui praegu. Selline rahvastikukasv toob paratamatult kaasa ülitugeva surve looduskeskkonnale ja -varadele. Arvutused põhinevad laste suremusnäitajail, keskmisel elueal, sündimusnäitajail ja praeguseil vanuselistel struktuuridel. Arvesse on võetud ka rasedusvastaste vahendite kättesaadavust ning AIDS-i levikut. Arvestatud ei ole migratsiooni mõju rahvaarvule. Tõenäoliselt saab rahvaarvu kasvust üks suurimaid probleeme järgmise 50 aasta jooksul. Aastaks 2050 kolmekordistub 48 vaeseima riigi rahvaarv. Peamiselt Sahaarast lõuna poole jäävas Aafrikas kasvab rahvaarv 658 miljonilt 1,8 miljardile. Samas 39-s riigis rahvaarv väheneb, sealhulgas Jaapanis, Saksamaal, Itaalias, Ungaris ja Venemaal. ÜRO raporti järgi suureneb rahvaarv vaatamata tõsiasjale, et AIDS teeb Aafrika rahvastiku seas tõsist hävitustööd.
Kui euro jõuab Eestisse Euro on Euroopa Liidu rahaühik, liikmes riikide ühisressurss. Finantsid on iga riigi jaoks väga tähtsad. Lisaks pealinnale, keelele ja rahvaarvule nimetatakse riigist rääkides kindlasti ka selle rahaühikut. Eestis on selleks kroon. Kui siiani pikka aega oli igal riigil olnud oma raha, siis aastast 2002 hakkas paljudes Euroopa riikides kehtima ühtne valuuta euro. Liitumine Euroopa Liiduga tähendab, et ka Eesti võtab lähitulevikus kasutusele euro. Üleminek võtab aga aega ja seni tuleb teha ettevalmistusi. Paar lihtsamat näidet sellest oleks järgnevad:
Eesti rahvastikupoliitika üldeesmärk on kindlustada Eesti rahvastiku jätkusuutlikareng. Pikka aega oli maailma rahvaarv muutumatu, suremus oli umbes sama suur kui sündimus. Rahvaarv hakkas kasvama, kui inimeste eluviis muutus paikseks ning on 20. sajandil kolmekordistunud. 1900. aastal elas maailmas 1,6 miljardit inimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljardit. 2010 aasta seisuga on rahvaarv maailmas jõudnud 6.797miljardini, ning see kasvab jätkuvalt. Rahvaarvule avaldavad mõju eelkõige sündimus ja seda mõjutav perepoliitika, suremus ja seda mõjutav tervisepoliitika ning välisränne ja seda mõjutav rändepoliitika. Sündimus on sündide esinemine rahvastikus või selle osas. Sageli väljendatakse promillides e. sündide arv tuhande inimese kohta. Aasta jooksul sünnib maailmas üle 130 miljoni lapse, seega igas minutis 250 lapse. Euroopa ja Eesti rahvastik on vananev rahvastik st, et sündimus on madal,
sealsele rahvale. Minu arvates peaksime ka meie vähem seda raiksama. Kuna veepuudus on maailmas suur ja oluline probleem. Ka metsade maha raiumine on oluline, kuna seda vajatakse toiduvalmistamiseks, sest seal puuduvad teised võimalused tule tegmiseks. Tänu sellele jääb meie metsasid üha vähemaks. Minu meelest on loodusvarade hoidmine oluline, et neid oleks võimalik kasutada ka järgmistel põlvkondadel. Minu perekondki on rahvaarvule kaasa aidanud. Meie peres on 4 last.mul on kolm venda, kaks on väiksed ja üks suur. Minu arvates on see paraja suurusega perekond. Eesti riigile on see küllaltgi kasulik, kuna minu pere aitab kaasa positiivsele iivele. Minu meelest võiks olla enamus eesti peredes kaks või enam last, siis tulevikus oleks ka eesti iive positiivne. Regina Siniorg
vajadused ja püüdlused seadmata ohtu tulevaste põlvk. samasuguseid huve. Tänapäeval: ühendada majanduskasvu ja keskkonnahoidu. Milline on? 1)efektiivne, huvide rahuldamine tasakaalustatult 2)läbipaistev, kodanikku kaasev 3)õiguspärane(võimulolijatel rahvaga samad väärtused) Kulud sots.pol'ile pole koorem vaid investeering. Probleemid: alkoholism,narko,kuritegevus,vaesus.. Demograafiline jätkusuutlikus arenenud riikides probleemiks rahvastikutaaste prob. Lisaks rahvaarvule tähtis rahvastiku kvaliteet haridustase, tervis, töö poten., kaasatus. Ühiskonna mõiste 1)avalik sektor(riigi ja omavalitusasut.) 2)erasektor(eraettevõtted) 3)MT sektor(organisats.) Sektorite eraldatus ja läbipõimumine: Erasektor Avalik sektor 1)Tulundussektor: 1)eraettevõtted 1)riigiettevõtted 2)MT sektor: 2)kodaniku org. 2)riiklikud avalikõiguslikud mupo asutused/ametid
urbaniseerumine vältimatu, aga samas ka positiivne nähtus. Tiheda asustusega linnades on teenistus parem ning keskkonnaprobleemide lahendus on hõlpsam ja odavam, kui hõredalt asustatud maapiirkonnas. Minu arvates on suurlinnades sageli karmim elu, aga siiski parem kui maaelu, kuna linnas on kõik kättesaadavam. Linna elu on kallim kuna linnas tuleb ise kõik söök endale osta, aga maainimesed kasvatavad kõik toiduained ise oma põldude peal. Minu perekondki on rahvaarvule kaasa aidanud. Meie peres on 3 last. Mul on üks suurem vend ja väike õde. Minu arvates on see paraja suurusega perekond. Eesti riigile on see küllaltgi kasulik, kuna minu pere aitab kaasa positiivsele iivele. Minu meelest võiks olla enamus eesti peredes mitme lapsega pered, et eestlased välja ei sureks. Väga paljud eestlased suureks saades rändavad Eestist minema välismaale, kuna seal on parem palk ja parem elu. See on ka üks
Eesistuja koht kohustab eesistujariigi esindajaid juhtima kõiki MN istungeid. Eesistujariik vaheldub iga poole aasta tagant- suurem vastutus, aga suuremad võimalused oma huvide esiletoomiseks. Eesistujamaa esitab enne oma valitsemisaega Euroopa Parlamendile teemad, mille käsitlemiseks tea peab järgneva 6 kuu vältel vajalikuks. Eesistujariik valmistab ette Ministrite Nõukogu istungite päevakorra. Otsuseid võtab MN vastu hääletamise teel. Ministritel on hääli vastavalt oma riigi rahvaarvule. Suurematel 29, Eestil 4 häält- kokku 321 häält. Otsus loetakse vastuvõetuks, kuis elle poolt on antud vähemalt 258 häält- enamus- tegemist kvalifitseeritud häälteenamusega. Kui on tegemist mõne riigi eluliste huvidega, peavad poolt hääletama kõik nõukogu liikmed. Aga iga riik saab blokeerida otsuse vastuvõrmise, nõudes ühehäälsuse põhimõtete rakendamist. Ministrite Nõukogu otsused formuleeritakse õigusaktidena. Kõige rangem on määrus, kuulub
suuremate ja väiksemate osariikide vahel tasakaalu. Senat koosneb 100 liikmest, igast osariigist 2 senaatorit olenemata selle osariigi rahvaarvust. Senaatorid valitakse rahva poolt iga 6 aasta järel, 1/3 saadikutest valitakse ümber iga 2 aasta jooksul. Korraga valitakse vaid ühte senaatorit osariigis. Senaator peab olema vähemalt 30-aastane ja omama USA kodakondsust vähemalt 9 aastat. Erinevalt Senatist moodustatakse Esindajatekoda vastavalt rahvaarvule. Esindajatekotta kuulub 435 liiget, kes peavad vastavalt põhisedause järgi olema 25-aastsed ning omama USA kodakondsust vähemalt 7 aastat. Esindajtekoja liikmeid valitakse valimisringkondades. Kongressi liikmed peavad eelkõige esindama oma valimisringkondade huve. Senati erinevused esindajatekogust: · Vähem tsentraliseeritud, nõrgem juhtimisvõim · Personaalsem · Võim on liikmete vahel ühtlasemalt jaotunud · Liikmed on vähem spetsialiseerunud
Kui mingisse piirkonda rändab sisse rohkem inimesi, kui lahkub, siis on se4al rändesaldo positiivne. Kui väljarändajaid on rohkem kui sisserändajaid, siis on rändesaldo negatiivne. Riigi või nt linna rahvaarvu muutumise selgitamiseks liidetakse kokku toimunud ränne ja loomulik iive. 2011. aasta ränne Eestis ----) Nii rändega kui ka rändeta rahvaarvu avaldamist jätkab Statistikaamet kuni uue loenduseni, pärast 2011. aasta rahvaloendust minnakse üle ühele rahvaarvule. Vajadusest tagada järjepidevad aegread, kasutab Statistikaamet kuni 2011. aasta loenduseni näitajate arvutamisel senisel metoodikal põhinevat rahvaarvu, kus rännet ei ole arvestatud. Riigi tasandil on ääretult oluline, et teataks informatsiooni elanikkonna ja ühiskonnas toimuvate oluliste protsesside kohta. Selleks, et vahepealseid rahvastikuarvestuses tekkinud vigu parandada ja jätkata edasi ühelaadse informatsiooniga on vajalik rahvaloendus. 2011
Rahvastik Euroopa keskaja rahvastikuajaloo uurimise võimalused: kirjalikud ja arheoloogilised allikad. Rahvaarv ja selle muutumine Euroopas keskaja jooksul. Sündivus, suremus, eluiga. Laste suremus. Abielu ja perekond demograafilisest aspektist (vallaliste osakaal, abiellumisvanus, laste arv perekonnas). Rahvastiku tihedus. Kliima muutumine ja selle mõju rahvaarvule. Nälg, haigused ja sõda kui rahvastikuloolised tegurid. Must Surm ja selle tagajärjed. Euroopa keskaja rahvastikuajaloo uurimise võimalused: kirjalikud ja arheoloogilised allikad. Kuigi keskaja demograafiast pole meile kuigi palju tead, on siiski võimalik jõuda mingile ettekujutuseni keskaja majanduse arenguga seotud faktoride põhjal. Tänapäeval saadakse andmeid saadakse peamiselt kahest allikast - rahvaloendustest ja jooksvatest perekonnaseisustatistikast
vähendaks koolist väljalangejaid. Koolimajad võiksid olla renoveeritud või täiesti uued. See soodustaks õppimist, laps on ümbritsetud kaasaegse ja loova keskkonnaga. Tegelikult pole Eestis üldse halb elada. Olen patrioot ja ei läheks siit kuhugi. Muidugi on veel üsna palju arenguruumi aga õnneks liigub meie ühiskond õiges suunas. Olles noor, on mulle kõik teed avatud, kujundamaks endale meelepärane elu ja ümbruskond. Tänu väiksele rahvaarvule suudame olla paindlikumad ja kiiremini tegutseda. Mida rohkem sünnib lapsi, kes saavad hea hariduse ja kodus ning mida vähem esineb diskrimineerimist ja ebavõrdsust, seda parmaks muutub Eesti meile kõigile.
tähelepanu kultuuri arendamisele. Eesti graafiline disain, valgusti-, mööbli-, tekstiili-, ehte-, rõivadisain on suures osas leidnud tee erinevatele näitustele, messidele ja rahvusvahelisele turule. Välismaa menukates ajakirjades on avaldatud mahukaid ülevaatelugusid eesti disaineritest ja nende saavutustest. USA uudisteajakiri Newsweek nimetas Tallinna üheks üllatavaks disainipealinnaks. Vaatamata väiksele rahvaarvule on andekus silmapaistev. Olen kindel, et vähehaaval hakkab Eesti talent tähelepanu tõmbama rahvusvaheliselt. Eestisse sattunud kunstihuvilisel tasuks disaini nägemiseks uurida parasjagu toimuvaid väljapanekuid. Suure tõenäosusega võib üht-teist leida näiteks Eesti Tarbekunstimuuseumis, eriti
midagi positiivset ei näegi. Inglased ütlevad: ,,Ma pole nii rikas, et osta odavat ülikonda." Mõtesta see ütlus lahti, kasutades omandatud teadmisi tarbimiskäitumisest. Et inimene pole selline, kes ostaks kalli asja asemel mingi halvema ja odavama asja. 3. Euroopa Liidu organisatsioonid: EL Ülemnõukogu sinna kuuluvad EL liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid. EL Parlament koosneb 600 saadikust, igast riigist on võetud saadikud vastavalt rahvaarvule. Eesti saadikud on: Siiri Oviir (KE), Toomas Savi (REF), Andres Tarand (SDE), Marianne Mikko (SDE), Katrin Saks (SDE), Tunne Kelam (IRL) EL Ministrite nõukogu kutsutakse kokku omaala ministrid (näiteks EL liikmesriikide majandusministrid, et rääkida finantsküsimustest). EL Komisjon koosneb 20 volinikust. Esimees on Manuel Barroso, aseesimees Siim Kallas. EL Õiguskohus ülesanne on jälgida, et EU liikmesriigid täidaksid EU Ministrite kommitee poolt vastuvõetud direktiive. 4
miljard inimest, mis on 15% kogu rahvastikust. Euroopas elab 733 miljonit inimest, seega umbes 11% kogu maailma rahvastikust. Ladina-Ameerikas ja Kariibidel elab umbes 600 miljonit 3 inimest (9%). Põhja-Ameerikas (USA, Kanada) elab 352 miljonit inimest ehk 5% kogu rahvastikust ja kõige hõredamalt on asustatud Okeaania, kus elab 35 miljonit inimest (0,5% kogu maa rahvastikust). Rahvastiku paiknemist maal iseloomustab lisaks rahvaarvule ka rahvastikutihedus, mis näitab, mitu inimest elab ühes kindlas piirkonnas ühe ruutkilomeetri kohta. Rahvastiku tihedust saab arvutada jagades rahvaarv territooriumi pindalaga, mille kohta rahvastikutihedust teada saada soovitakse. Maailma rahvastiku jagunemine piirkondade vahel 0% 9% 5% Aasia 11% Aafrika
docstxt/.txt
Poliitiliste programmide algataja Min. Nõuk.s lahenduseta jäänud küsimuste klaarija EL välis ja julgeolekupoliitika arutelu Euroopa Liidu peamised institutsioonid Ministrite Nõukogu · seadusandlik · 27 liiget (vastava valdkonna ministrid) · Välisministrid arutavad välis ja EL SISEpoliitikat · Eesistuja valib teemad, päevakorra, juhib istungeid ja vahetub 6 kuu tagant · Hääli vastavalt rahvaarvule 429, kokku 321 · Hääletamisel vajalik 258 poolthäält + liikmete enamus (võimalik ühehäälsuse põhimõte) · Määrus = seadus · Direktiiv = kohandamine · Otsus ühele liikmesriigile, isikule, ettevõttele · Arvamus soovituslik Euroopa Liidu peamised institutsioonid Euroopa Komisjon · Sisuliselt EL valitsus · Tegev 5 aastat (20042009) · Alaline organ, tegutseb Brüsselis
Mis on raha? See on mark, mille vastu vahetatakse kaupa. Seda, mis on tehtud spetsiaalsest paberist, nimetatakse sularahaks. Lisaks sellele on käibel ka metallist mündid. Raha ei pea aga alati olema paberist ja käega katsutav see võib olla ka "nähtamatult" elektroonilisel pangakontol. Ajalugu mäletab, et maksevahendina on kasutatud ka hoopis teistsuguseid asju, näiteks soola, teravilja, karusnahku, ehteid vms. Raha on iga riigi jaoks väga tähtis. Lisaks pealinnale, keelele ja rahvaarvule nimetatakse riigist rääkides kindlasti ka selle rahaühik. Eestis on selleks kroon. Kui siiani pikka aega oli igal riigil olnud oma raha, siis aastast 2002 hakkas paljudes Euroopa riikides kehtima ühtne rahaühik euro. Liitumine Euroopa Liiduga tähendab, et ka Eesti võtab lähitulevikus kasutusele euro. Üleminek võtab aga aega ja seni same teha ettevalmistusi. Paar lihtsamat näidet ettevalmistustest oleks järgnevad. Esiteks
väiksem- 67.41 aastat ning naise oodatav eluiga 72.86 aastat. 8.Lõuna-Korea on maailmas 151 kohal AIDS-i haigeatunute hulgas. 2007. Aastal oli Lõuna- Koreas täiskasvanute hulgas vähem kui 0.1% AIDS-i haigestunuid. AIDS-iga elavaid inimesi on Lõuna-Koreas 13000 inimest, mis seab Lõuna-Korea maailmariikide seas 93 kohale.AIDS-i surnuid oli aastal 2007 rohkem kui 500 inimest. Sellega võib järeldada, et vaatamata Lõuna-Korea suurele rahvaarvule ei ole seal AIDS-iga eriti suuri probleeme 9. Vanuseline jaotus: 0-14 aastased: 16.8% 15-64 aastased: 72.3% Üle 65. aastased: 10.8% 10.Lõuna-Korea on jõudnud rahvastiku vananemise etappi kuna kuna naiste tööalase ja ühiskondliku aktiivsuse tõus piirab laste arvu perekonnas.Laste kasvatamiseks ja neile hariduse andmiseks tubel teha suuri kulutusi ning see samuti pärsib sündimust.Ühiskond on jõudnud faasi, kus sündimus ja suremus võrdsustuvad
reservarmee olemasolu, mis tidavad erinevaid lesandeid, niteks osutavad vastupanu agressorile, koolitavad noori sdureid ajateenistuseks, osalevad vlismissioonidel ning looduskatastroofide korral osutavad abi tsiviilelanikkonnale. Vikeriigi ja suurriigi julgeoleku tagamise kige suurem erinevus on see, et suurriikidel on rohkem elanike ja rahalisi ressursse kui vikeriikidel. Niteks suurriigid nagu hendriigid, Inglismaa ja Prantsusmaa loodavad reservarmee moodustamisel oma rahvaarvule, majanduslikule vimsusele ja kasutavad seetttu vabatahtlike vrbamist. Phjamaad ei oma selliseid majanduslikke ressursse ja piisavat rahvaarvu, seetttu tuginetakse ainsale alternatiivile- ajateenistusele. Klma sja lppemise jrgses eufoorias on erandiks Hollandi ja Belgia, kelle rahvuslik koguprodukt vimaldab neil osta parimaid relvassteeme ja vrvata piisavalt kaaderkoosseisu. Vikeriigil on vhe ressursse igas valdkonnas ja eriti inimressursse arvestades, seega pole
ette MN ja EÜ istungid · jälgib MN otsuste täitmist liikmesriikide poolt · seisab EL-i õigusnormide rakendamise eest · esindab EL-i rahvusvahelistes organisatsioonides · Haldab EL-i eelarvet Euroopa Parlament · Europarlament valitakse iga viie aasta järel liikmesriikide kodanike poolt otsestel valimistel · saadikumandaadid jagatakse riikide vahel vastavalt nende rahvaarvule · parlamendis koonduvad saadikud ideoloogiafraktsioonide kaupa Seadusandliku võimu jagunemine: Seadusandlik funktsioon on jagatud Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu vahel · otsuste vastuvõtmiseks on vajalik parlamendi nõusolek · olemasolevate liidulepingute muutmise, uute algatamise või ratifitseerimise osas pole europarlamendil üldse sõnaõigust · mitmetes valdkondades on nõutav Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu koostöö
rahvas 4 aastaks. Täidesaatev organ on linna või vallavalitsus, mida juhib nt linnapea. Kohaliku omavalitsuse ülesanded : Kultuur, kohalik majandus, sotsiaalhoolekanne , kohalike elanike heaolu , infrastruktuur. Euroopa Liidu valitsuskorraldus: Euroopa komisjon on pm . nagu valitsus. Seal on igast liikmesriigist üks esindaja. Ministrite nõukogu ja parlament jagavad seadusandliku organi kohuseid. Nõukogus on üks esindaja igast riigist; parlamendis aga vastavalt riigi rahvaarvule ( Eesil 6) . Euroopa kohus tegeleb seadustega ning jälgib et neid järgitaks. 1 kohtunik igast liikmesriigist. Riigid , kes ei kuulu EL'i : Norra, Sveits , Türgi, Kosovo, Montenegro, Albaania, Valgevene , Ukraina.
- Juhatab eesistujariik, milleks on hetkel Tsehhi; (Eesti peaks saama 2018) II. Euroopa Parlament - koosneb hetkel 27 liikmesriigi saadikutest (kokku 785), kes esindavad 492 miljonit kodanikku - saadikud valitakse otsevalimistel 5 aastaks (järgmised valimised 2009.a juunis) - Eestist hetkel A.Tarand, M. Mikko, S. Oviir, T. Savi, T. Kelam, K. Saks - Saadikumandaadid jagatakse riikide vahel vastavalt rahvaarvule - Parlamendis koonduvad saadikud ideoloogiate kaupa fraktsioonidesse - Vetoõigus, võib laiali saata Euroopa Komisjoni avaldades umbusaldust - Kolme liiki põhivolitused: õigus anda seadusandlikke akte, rahandusalased volitused, järelevalve täidesaatva võimu üle - asub Strasbourgis, teised töökohad Brüssel ja Luxembourg III. Euroopa Komisjon - Euroopa Liidu täidesaatev organ
Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus EL-majanduslik,poliitiline ühendus, 27 liiget, 2013 suve seisuga liitub Horvaatia ESTÜ- Euroopa Söe-ja Teraseühendus 1951 EMÜ- Euroopa Majandusühendus Rooma lepingute alusel 1957/58 -> EÜ -> 1993 EL Mastrichi leping 12 tähte- täiuslikkuse sümbol NB Riikide liit mitte liitriik !! EL’il on kõik riigile omased valitsemisinstitutsioonid: -> Esinduskogu (Parlament) - Eestist 6 liiget (vastavalt rahvaarvule) -> Seadusandlik kogu (Ministrite nõukogu= Euroopa Liidu Nõukogu) -> Täidesaatev võim (Euroopa Komisjon- koosneb volinikest, Eestist Siim Kallas) -> Kohus Ministrite nõukogu=Euroopa Liidu Nõukogu- iga liikmesriik= üks minister Nõukogu koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse. Oluline Roll EL valitsemises on täita Ministrite Nõukogu eesistuja institutsioonil. Hääl vastavalt oma riigi rahvaarvule.
teiste riikidega § rahandus, post, föderaalmaksude kogumine q Osariigid vastutasid: hariduse, tervishoiu, ja ühendusteede eest. USA põhiseadus. Kongress o Kõrgem seadusandlik organ, kahekojaline: Senat ja Esindajatekoda o Senat: osariikide esindajatest, iga osariik valis 2 senaatorit esindasid osariigi huve o Esindajatekoda: liikmed valiti vastavalt osariigi rahvaarvule, parteipoliitilisel printsiibil o Mõlemal kojal võrdsed õigused USA põhiseadus. President Täitis riigipea ja valitsusjuhi rolli Nimetas ametisse valitsuse, oli selle juht Valiti kodanike poolt 4 aastaks Parteid 18. saj lõpp 19. saj algul Sisepoliitikat kujundas kahe partei föderalistide ja demokraatlike vabariiklaste omavaheline võitlus. Föderalistid esindasid põhjaosariikide kodanluse huve; kaotasid 1820te alguseks oma mõju
juhtimisel osalevaid asutusi. Euroopa Liidu Ministrite nõukogu = Euroopa Liidu nõukogu teostab seadusandlikku võimu koostöös Euroopa Parlamendiga. On peamine seadusandlik organ. Koosneb liikmesriikide ministritest. Kokku tulevad need ministrid, kelle valdkonna küsimusi parajasti arutatakse. Tähtsaim õigusakt on määrus otsus arvamus. Igal riigil on hääli vastavalt rahvaarvule. Näiteks Eestil on 4, aga Prantsusmaal 29. Ministrite nõukogul on eesistuja riik, mis vahetub iga 6 kuu tagant. Eesti kord on 2018. aastal. Euroopa Ülemkogu EL riigipeade/valitsusjuhtide koostööorgan. Kohtuvad vähemalt kaks korda aastas. Alati osaleb ka Euroopa Komisjoni president Jose M. Barroso. Euroopa Komisjon EL juhtiv institutsioon. Esindab täitevvõimu (valitsus). Koosneb 27 volinikust. Igast liikmesriigist üks viieks aastaks (tulevikus arvu vähendatakse)
spetsialiseerunud; tipneb konstitutsioonikohtuga; kohtunikud nim valitsus). Õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse. Funktsioonid: seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve; erinevate võimuasutuste tasakaalustaja; kehtiva valitsussüsteemi toetamine ja stabailiseerimine. EUROOPA LIIT MINISTRITE NÕUKOGU- Seadusandlik. Igat liikmesriiki esindab 1 minister. Koosseis sõltub, mis küsimust arutatakse. Eesistujariik. Otsused hääletamise teel. Ministril häälte arv vastavalt riigi rahvaarvule. Eestil 4 häält. Vastuvõetakse 258 poolthääle korral. Erineva kohustusikkuse astmega aktid: määrus (kõikidele täitmiseks); direktiiv (ise õigus otsustada, kuidas täita nõuded); otsus ja arvamusavaldus (kellelegi konkreetsele). Ungari praegu EUROOPA KOMISJON- Täidesaatev. Algatab uusi õigusakte ja kontrollib, et liikmesriigid järgiksid reegleid ja täidaksid EL õigusakte, haldab EL eelarvet, esindab Eli rv org's. 27
a 120 000- 140 000 ini- mest. Põhjus oli sõjas ja sellega kaasnevad näljas. Pärast sõja lõppu kasvas rahva- arv 350 000- 400 000 inimeseni. Põhjuseks pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust, suur immigratsioon:palju vene talupoegi, õigeusklike, soomlasi, lätlasi ja palju kaugemaid.1696-1697 oli suur nälg, tüüfus ja düsenteeria umbes samas ajal. 70 000-75 000 inimest suri nälga.1710-1711 oli katk ja 18.sajandil toimus veel Põhjasõda ka.. laastav mõju rahvaarvule- 170 000 inimest. Kuid veel samal sanadil hakkas rahvaarv uuesti kasvama jõudes poole miljoni inimeseni.Venelasi oli vähe, neil linnades õigusi ei olnud. Uus haldusjaotus tuli Rootsi ajaga:Eestimaa kubermand, Liivimaa kubermang,Saare- maa. Eestimaa ja Liivimaa kubermangu valitsusametnikuks sai kindralkuberner, kes kamandasid oma haldusajal sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus, kandsid
taastootmist. ... Rikkus võimaldab ühiskonnal investeerida võtmevaldkondadesse, arendada infrastruktuuri, pakkuda ühishüvesid, tagada julgeolekut. Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikus. Arenenud riikidel on jätkusuutlikkuse tagamisel majanduslikust heaolust tähtsamaks kujunenud. Demograafilise jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks suurendada sündimust sel määral, et sündide arv ületaks surmade arvu (see on nii Eestis). Lisaks rahvaarvule on oluline ka rahvastiku kvaliteet inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda. Väikese rahvaarvuga ühiskond on jätkusuutlik, kui igal lapsel on võimalus toituda tervislikult, kasvada puhtas keskkonnas, saada hea haridus, arendada oma võimeid, kujuneda ühiskonnaasjades osalejaks. Kuidas jätkusuutlikus tagada ? Jätkusuutlik tagamine eeldab arengu planeerimist pikema perioodi peale. ÜRO
Rahvas on muutunud rohkem umbusaldavaks. Kas need, keda me oleme riigi etteotsa valinud on meie usalduse ära teeninud? Siinkohal peab muidugi mainima, et rahvas näeb paljuski asju oma seisukohalt, aga üha rohkem ollakse kursis maailmas toimuvaga, õigem oleks isegi öelda, et osatakse meedia poolt kajastatavat samastada endi eludes toimuvaga. Meediast leiab artikleid, kus räägitakse, et Eesti kannatab kriisiolukorras rohkem, kui mõni teine riik just tänu väiksele rahvaarvule ja selle vananemisele ning ka viimastel aastatel jõudsalt kasvanud emigratsioonile. Õigepea oleme olukorras, kus meil ei ole piisavalt palju tööealisi inimesi, kes vanainimesi üleval peaks. Siis olemegi avatud kõigile immigrantidele, kes seavad aga ohtu meie kultuuri, meie rahva ja traditsioonid. Viimane ei ole üldiselt ainult Eesti, vaid ülemaailmne probleem. Ühest küljest me ju peaksime lapsi tegema ja iivet tõstma, teisalt aga ei tule paljud ots-otsaga
(USA näitel) 2.2. Eesti kui parla- PRESIDENT KONGRESS mentaarne demokraatia Riigipea SENAT ESINDAJATEKODA ÜLEMKOHUS igast osariigist 2 Saadikud vastavalt osariigi Valitsusjuht saadikut rahvaarvule Ülemjuhataja Osariigi kuberner v v a Osariigi parlament a v
Hispaania Rahvastik 1. Riigi rahvaarvu iseloomustus. Hispaanias elab 2011 aasta Juuli seisuga 46 754 784 inimest. Maailma arvestuses asub see riik rahvaarvult 27. kohal. Riigid, mis jäävad Hispaania rahvaarvule lähedale on Näiteks Lõuna-Aafrika, mis asub rahvaarvu suuruselt 25. Seal elab 49 004 031 inimest. Maailmas 26. Kohal asub Põhja-Aafrika 48 754 657 inimesega. Peale Hispaaniat asub Ukraina 45 134 707 inimesega. Ning peale seda riiki on Sudaan, kus elab 45 047 502 . Need eelnevad andmed on pärit 2011 aasta Juuli kuust. Hispaaniat saab lugeda rahvaarvu järgi keskmise suurusega riigiks. Suurte riikide
valitsusjuht (peaminister) USA: on liitriik, mis koosneb 50 osariigist ja Columbia Föderaal ringkonnast, kus asub Washington. Igal osariigil on oma seadusandlus, parlament, valitsus, kuberner ja kohtud. Riigil on ka üks üldine põhiseadus, mis võeti vastu 1787. Edaspidi on tehtud vaid täiendusi. Seadusandlik võim kuulub Kongressile, mis koosneb 2 kojast. Esindajate koda valitakse 2 aasta tagant. Iga osariik on esindatud vastavalt rahvaarvule. Senat osariikige esinduskogu. 2 aasta järel valitaks 1/3 senaatoreid uuesti. Igal osariigil on senatis 2 kohta. Seaduse vastu võtmiseks peavad mõlemad kojad olema poolt. Sõda saab kuulutada ainult Kongress. President saab seadustele veto panna. Täidesaatev võim kuulub presidendile. Presidendi valib rahvas valijameeste kaudu 4ks aastaks. Valitsust nimetatakse administratsiooniks. Ta on nõuandev ja presidendi tahet elluviiv.
1. Nafta tootmine ja tarbimine 1920 aastal algas nafta tootmine. Kui siis toodeti aastas 95 miljonit tonni naftat siis nüüd on see umbes 10 päeva toodang ning praegu ammutatakse keskmiselt 3.5 miljardit tonni naftat aastas. Nafta suur tootjad on Venemaa, Saudi Araabia ja USA kes pumpavad koos peaaegu 40% maailma naftatoodangust. Suurim tarbija on aga ka USA kes tarbib 20% kogu nafta toodangust. Suurimad eksportijad on Saudi Araabia ja Venemaa ning suurimad importijad tänu suurele rahvaarvule Hiina ja India. Paljud nafta leiu kohad on ammendunud või on tootmine seal kalliks läinud ja on mindud rannikumere aladele. 1. OPEC ja nafta hind 1960 aastal lõid nafta eksportivate riikide asutused OPEC saudi araabia, Kuiveit, Iraan ja Iraak. Selle eesmärk on liikmesriikide naftapoliitikat stabiliseerida et kõigile jääks stabiilne sissetulek. Praegu on OPEC-is 14 liikmesriiki kuid nende roll maailma turul naftahinna reguleerimisel on vähenenud
Kes nimetab ametisse Euroopa Komisjoni? Euroopa Nõukogu 4. Kes toimuvad Euroopa Parlamendi täiskogu istungid? Brüsselis ja Strasbourg'is 5. Milliseid on Euroopa Liidus otsuseid tegevad institutsioonid? Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon 6. Kui sageli toimuvad Euroopa Komisjoni istungid? Kord nädalas 7. Kuidas jagunevad riikide hääled kvalifitseeritud hääletamisprintsiibi järgi? Riikide hääled on jagatud vastavalt riikide rahvaarvule 8. Millega tegeleb Euroopa Kohus? Avaldab arvamust ühenduse õiguse või õiguse kehtivuse kohta 9. Millega tegeleb Euroopa Kontrollikoda? Kontrollib EL eelarve täitmist 10. Mitu volinikku on Euroopa Komisjonis? 27 liiget TEST 12 1. Milline on lihtsaim menetlus Euroopa õigusaktide vastuvõtmiseks? Kontsultatsioonimenetlus 2. Millised on Euroopa Liidu nõuandvad institutsioonid? Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Regioonide Komitee 3
kohustuliku sõjaväe teenistuse eest;lätlased - Lõuna-Eestis;rootslased - Lääne-Eesti väikesaartel) suur nälg · 1696-1697 - Rootsi valitsusaja lõpul tabas eesti rahvast seinise ajaloo suurim näljahäda · hiline kevad ja lausvihmades suvi põhjustas täieliku ikalduse, talv tuli külm ja pikk · lisandus tüüfus ja düsenteeria · ohviks 70000-75000 inimest · Virumaa Palmse mõisnikud olid ainsatena abivalmid aitama põhjasõja mõju eesti rahvaarvule · kahanes enam kui poole võrra · Lääne-Eestis suri u. 3/4 elanikkonnast · mõned kohad olid täiesti inimtühjad · Põhjasõjaga kaasnes katk(1710-1711) · Tallinnas surid kõik arstid ja peaaegu kõik kirikuõpetajad · suurim demograafiline tagasilöök siinse maa ajaloos rahvaarvu taastumise tegurid · 18.sajandil kasvas rahvaarv poole miljonini · 1710-1711 aasta katk jäi viimaseks siin alal · kestev rahuaeg
külastajaid koloniaalajastu linnade arhitektuuri ja õhkkonnaga, põneva afro- kuuba kultuuri, revolutsiooniliste mälestusmärkide, imeilusate liivarandade, kuuba rummi ja sigarite, võimsate kuningpalmidega ning tõeliste paradiisirandadega, kus imepeen valge liiv vaheldub sinirohelise kristallpuhta veega. Kuuba lähistroopiline kliima on aastaringi soe ja päike väga kuum. Lisaks peetakse Kariibi päevitust üheks maailma ilusaimaks. Suurele rahvaarvule ja poliitilistele vastuoludele on Kuuba inimesed säilitanud siiski positiivsuse. 3 1. MIKS KUUBA ? Kuuba on tõeline Kariibimere pärl, võludes külastajaid koloniaalajastu linnade arhitektuuri ja õhkkonnaga, põneva afro-kuuba kultuuri, revolutsiooniliste mälestusmärkide, imeilusate liivarandade, kuuba rummi ja sigarite, võimsate
3. seisab EL õigusnormide rakendamise eest 4. esindab EL rahvusvahelistes organisatsioonides 5. haldab EL eelarvet Euroopa Parlament On liikmesriikide valijaskonna esindusassamblee. Parlament kasutab mitmetes küsimustes vetoõigust. Parlament võib laiali saata Euroopa Komisjoni. Europarlament valitakse iga viie aasta järel otsestel valimistel riikide kodanike poolt. Saadikumandaadid jagatakse riikide vahel vastavalt nende rahvaarvule. Saksamaal valitakse 99 saadikut, Eestis 6. saadikud koonduvad ideoloogiafraktsioonide kaupa( rohelised, konservatiivid, sotsialistid). Seadusandliku võimu jagamine Seadusandlik funktsioon on jagatud Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu vahel. Parlamendi rollid: · otsuste vastuvõtmiseks on vaja parlamendi nõusolekut. · Olemasolevate liidulepingute muutmise, uute algatamise või ratifitseerimise osas pole europarlamendil sõnaõigust.
* Demokraatlik riigikord * Euroopa liidus konkurentsivõimeline turumajandus * Seadustiku põhimõtted peavad vastama Euroopa liidu seadustikule. Eesti astus liitu 2004, siis astusid liitu veel Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. Euroopa kaart: Euroopa liidu institutsioonid (7) Euroopa parlament Euroopa liidu kodanike esindusorgan (736 liiget), valitakse iga viie aasta järel liikmesriikide kodanike poole, mandaadid jaotatakse vastavalt rahvaarvule, tööd juhib president, kes valitakse kahe ja poole aasta järel (hetkel Jerzy Buzek), peakontor asub Strasbourgis. Ülesanded: * jagab seadusandlikku võimu ilma europarlamendi nõusolekuta ei saa otsuseid vastu võtta * hääletab ametisse Euroopa komisjoni volinikke * teostab järelvalvet kõigi ELi institutsioonide üle, kõige rohkem Euroopa Komisjoni üle * jagab EL nõukoguga võimu ELi eelarve üle. Eesti 6 liiget: T. Kelam, I. Padar, K. Ojuland, I. Tarand, V. Savisaar-Toomast, S
Nõukogu vastutab ka Euroopa Liidu välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika eest ning võtab vastu olulise tähtsusega otsuseid õiguse ja vabadusega seotud valdkondades. Nõukogu koosneb kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste ministritest. Istungil osalevad arutletava valdkonna eest vastutavad ministrid: välisministrid, majandus- ja rahandusministrid, põllumajandusministrid jne. Igal riigil on nõukogus teatav arv hääli, mis üldjoontes vastab nende rahvaarvule, kuigi häälte jagunemisel on väikeste riikide häältel suurem kaal. Enamik otsuseid tehakse häälteenamusega, kuid tundlikes küsimustes, nagu maksustamine, varjupaiga- ja sisserändepoliitika ning välispoliitika, on vaja ühehäälset otsust. Neli korda aastas kohtuvad liikmesriikide presidendid ja/või peaministrid Euroopa Ülemkogu istungitel. Nendel tippkohtumistel määratletakse Euroopa Liidu üldine poliitika. Euroopa Komisjon - ühiste huvide kaitsja
Palju kasutasin tükeldusmasinat erinevate juurikate masindamiseks. Õppisin tegema köögivilja woki, kuumas rootsi lauas. Samuti pidi seal lõhe kala puhastama ja tükeldama GN nõudesse et hiljem ahju panna. Kuumas rootsi lauas oli samuti hommikusöögi ettevalmistus, kus pidin hommikuks välja panema valged oad punases kastmes, hakkpallid, kartulikroketid, peekoni laduma, pannkoogid laduma alusele valmis, omleti põhja kokku segama jms. Samuti oli seal igaõhtune tegevus või vastavalt rahvaarvule kartulipudru, aurutatud köögivilja, kastmete, kartulisektorite, miso supi ja liha valmistamine. (Retseptuur ja valmistamismeetod on lisades.) Järgmised päevad olin vaheldumisi fast food köögis kus tegin võileibu, wrappe, pitsasid, grosaante ja baguete. A La Carte köögis kus vaid nägin valjastamist taldrikutel, nii eelrooga (hiidkreveti Caesari salat), põhiroogasid (kana, spagettidega, seapraad, lõhe ja hamburger friikartulitega), kui ka desserte (tallinki komm marjadega)
annaabi.ee 
