Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ameerika Ühendriikide sünd (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Ameerika 
Ühendriikide sünd
8. klass
1.  Indiaanlased  ja Euroopa 
kolonistid  
a) Euroopa  kolooniad  – 
väljarändajate asupaigad :

Omavahelistes sõdades jäid 
peale inglased ja  prantslased

Seitsmeaastases sõjas (1756 
–  1763 ) kaotasid prantslased 
oma kolooniad inglastele
b)  Punanahad  ja  kahvanäod :

algul heatahtlik  suhtlemine  
(kaubavahetus ja oskused – 
mais ja  tubakas )

vaenu  tekkimine maa pärast 
(pettused ja jõud)

indiaanisõjad – 1,5 sajandit 
kestnud indiaanlaste katsed 
valgetest  vabaneda :

19.saj. alguseks idaranniku 
indiaanlased hävitati või tõrjuti 
läände 
2. Inglise 13 kolooniat P.-
P Ameerikas 18. 
sajandil
a) Põhjapoolsetes levisid farmid – 
kapitalistlikul tootmisel 
põhinevad maavaldused
b) Lõunapoolsed suuristandused:

 mis põhinesid Aafrikast toodud 
orjade tööjõul (puuvill, 
tubakas)
c) Inglismaa  koloniaalpoliitika  :

algul oli kolooniatel suhteline 
sõltumatus

kolooniate jõukuse kasv 
põhjustas nende 
maksukoormuse tõstmise

Inglise sõjaväe ülalpidamise 
kohustus

kolonistidele kahjulik 
kaubapoliitika – 
Inglismaale 
madala hinnaga  tooraine  + 
valmiskauba müügikeeld sinna

 
d) Vae
V
nusuhete 
kujunemine :

 boikoteeriti Inglise 
kaupu ja makse

nn  Bostoni  
teejoomine (1773)

mille ajendiks inglaste 
privileeg   teega  
tollivabalt  kaubelda

Bostoni  rahutused  
(1775) - Inglise väed 
püüdsid maha suruda 
kolonistide relvaüksusi 
(15 000), legendi järgi 
Ameerika lipu sünd 
3.  Iseseisvussõda  ja USA loomine
a) Kontinentaalkongress 
Philadelphias 1776:
 otsus luua regulaararmee George 
Wa
W shingtoni juhtimisel
 Iseseisvusdeklaratsioon 4. juulil 
1776  -  13 kolooniat kuulutasid 
end iseseisvateks riikideks
b) Iseseisvussõda (1775 – 1783) :
 Inglise suur ja hea väljaõppega 
palgaarmee
 Ameerika vabatahtlike salgad, 
mille tugevuseks võitlus vabaduse 
eest ja parem  taktika  ( lahkrivi )
 Inglaste sissepiiramine ja 
alistamine Yo
Y rktowni all
 1783.a.  Versailles ´ rahuga 
tunnistas Inglismaa endiste 
kolooniate sõltumatust  Mississippi  
jõeni
4. USA loomine
a) 1787.a. 
põhiseadusega jäid 
b) Võimude 
peale föderalistid – 
lahusus :
tugeva keskvõimu 
pooldajad :
Seadusandli Täidesaatev  Kohtuvõi

USA –  liitriik , kus 
k võim
võim
m
keskvõimu käes 
tähtsamad küsimused 
( rahandus , kaitse- ja 
2- kojaline    
välispoliitika )
   kongress Valitsus
Ülemkohus 

osariikidele 
Esindajat mida juhib 
eluaegsete 
autonoomia , mis 
ekoda 
4.a. valitav 
liikmetega
tegelesid kohalike 
(proportsio  president  – I 
küsimustega 
-naalselt 
president  G. 
(majandus,  haridus
rahvaarvule Washington
tervishoid  jm.)

  kodanikuõigusi  
Senat  – 
polnud indiaanlastel, 
igast 
orjadel ja naistel
osariigist 2 
senaatorit

Document Outline

  • Ameerika Ühendriikide sünd
  • 1. Indiaanlased ja Euroopa kolonistid
  • 2. Inglise 13 kolooniat P.-Ameerikas 18. sajandil
  • Slide 4
  • 3. Iseseisvussõda ja USA loomine
  • 4. USA loomine
Vasakule Paremale
Ameerika Ühendriikide sünd #1 Ameerika Ühendriikide sünd #2 Ameerika Ühendriikide sünd #3 Ameerika Ühendriikide sünd #4 Ameerika Ühendriikide sünd #5 Ameerika Ühendriikide sünd #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor inimlik_inimene Õppematerjali autor
kokkuvõte ajaloo teemadest.

Sarnased õppematerjalid

USA sünd ja Põhja-Ameerika Iseseisvussõda
3
doc

USA sünd ja Põhja-Ameerika Iseseisvussõda

1 PÕHJA-AMEERIKA ISESEISVUSSÕDA. USA SÜND. Kolooniate kujunemine Inglismaa esimesed kolooniad rajati Ameerika idarannikule 17.saj alguses. Suurem osa väljarändajaid oli lahkunud usulistel ja poliitilistel kaalutlustel, aga ka majanduslikel põhjustel. Millised asjaolud kujundasid sisserännanute mentaliteeti? 1)Sageli seiklejad, kes lootis leida kulda. 2)Usulistel ja poliitilistel põhjustel väljarännanud (Inglismaalt puritaanid); neil olid kaasas tööriistad; usulahkude liikmed (kveekerid ­ protestantlik usulahk ,,värisejad") jt. 3)vaesed, kes otsisid tööd ja leiba 4)ettevõtlikud ärimehed,

Ajalugu
USA sünd
3
doc

USA sünd

Ameerika Ühendriikide sünd Enne eurooplaste tulekut elas Põhja-Ameerikas üle 400 erineva indiaani hõimu. Indiaanlased asustasid Ameerika arvatavalt 25000 aastat tagasi, saabudes sinna Aasiast. Nad kõnelesid erinevaid keeli ning samuti erinesid ka nende tegevusalad. Sageli olid hõimud üksteisega vaenusuhetes. Esimesteks eurooplasteks Põhja-Ameerikas olid hispaanlased. Nende kõrval võis kohata ka inglasi, prantslasi, hollandlasi ning teisigi rahvaid. Avastajatele ja kaupmeestele järgnesid väljarändajad kogu Euroopast. Enamik asunikke tuli Inglismaalt

Ajalugu
Ameerika Ühendriikide sünd
15
pptx

Ameerika Ühendriikide sünd

oma esindust Inglise parlamendis. Inglased püüdsid ameeriklaste vastupanu relva jõul maha suruda. Esimene relvakokkupõrge Inglise sõdurite ja kolonistide vahel toimus 1775. aasta aprillis, mil Inglise väed väikese Lexingtoni kindluse juures Bostoni lähedal üritasid asunikelt relvi ära võtta. Üle kogu maa loodi kolonistide relvaüksusi. Bostoni alla kogunes umbes 15 000-meheline vägi. Legendi järgi pärineb siit ka Ameerika lipp: nimelt pannud üks kolonistideks teiba otsa oma triibulise voodikoti. Poliitiline karikatuur, mis kutsus Ameerika kolooniaid Briti valitsuse vastu ühinema (1754) Iseseisvuse väljakuulutamine Järjest populaarsemaks muutus mõte kolooniate lahkulöömisest ja iseseisvumisest. 1776. aastal tuli Philadelphias kokku teine kontinentaalkongress, kus senise alalhoidliku suhtumise asemel pääses maksvusele poliitilise iseseisvumise nõudmine.

Ajalugu
USA sünd
24
pptx

USA sünd

kolonistide asundused 17. sajandil (Virginia osariigis Jamestown) • 1620.a. randus praeguses Massachusettis Euroopast usulise tagakiusamise eest puritaanide (protestantide) laev „Mayflower“; mille kolonistid panid aluse nn. Uus- Inglismaale. • Hollandlased rajasid 1625 Hudsoni jõe suudmesse Uus-Amsterdami, praegu kannab see linn Inglaste alad 17. sajandil 13 kolooniat • 17. sajandi jooksul rajasid Inglismaalt saabunud väljarändajad Ameerika idarannikule 12 kolooniat (Delaware, Pennsylvania, New Jersey, Connecticut, Massachusetts, Maryland, Lõuna- ja Põhja Carolina, New Hampshire, New York, ja Rhode Island); 1732 lisandus Georgia. • Need 13 kolooniat said ka Ameerika Ühendriikide asutajaks. • Põhja-Ameerikasse põgenesid Euroopast erinevate usulahkude esindajad-katoliiklased, baptistid, presbüterlased, puritaanid, kveekerid (3 viimast olid protestandid)

Ajalugu
Ameerika Ühendriigid 17-- 19 saj
14
pptx

Ameerika Ühendriigid 17. - 19.saj

Põhjapoolsed kolooniad Lõunapoolsed kolooniad · farmerlik põllumajandus, kus farmer · majanduse aluseks hiigelsuured hairs ise põldu, käis jahil, tegi puuvilla- ja tubakaistandused sepatööd, kudus riiet, ehitas, tegi kõik · kuna tööjõudu ei jätkunud, hakati majapidamises vajaliku Aafrikast sisse vedama neegerorje · Ameerika elulaad ­ aktiivsus ja · Ümberasunud pidasid end kuninga ettevõtlikkus alamateks · Metsade rohkus võimaldas tegelda laevaehituse ja käsitööga · Kujunesid iseseisvad vabariigid Kolooniad / kuningavõim 18.saj teisel poolel hakkasid asumaade ja Inglismaa suhted teravnema London hakkas sihiteadlikult takistama kolooniate majanduslikku arengut

Ajalugu
Ajaloo KT Pt-7-13
10
doc

Ajaloo KT Pt. 7-13

jõudnud usuline äratusliikumine, mida iseloomustas patust pöördumise rõhutamine ,tundeline vabadus ja vaimulik lihtsus. ( hernhuutlus ) positiivsed tagajärjed : 1. kõrged moraalinõuded. 2. kohtades, kus vennastekogudused tekkisid, vähenesid vargused. 3. Rahvas ei käinud enam kõrtsis. 4. Mõisapõllul töötati usinamalt. negatiivsed tagajärjed: 1. täi kaasa usulise fanatismi. 2. Loobuti ehete kandmisest, riietuti musta. 3. Igasugused maised lõbustused kuulutati patuks. Pt. 11 Ameerika ühendriikide sünd Ranniku ja preeriaindiaanlased. Punanahad ja kahvanäod. Rannikuindiaanlased elasid paikselt lihtsalt hüttides. Naised kasvatasid maisi , aedvilju ja tubakat, mehed käisid jahil ja kalal. Preeriaindiaanlased sisemaal olid rändava eluviisiga, elasid telkides ning elatusid piisonijahist. Punanahad - eurooplased kutsusid nii indiaanlasi. Kahvanäod - indiaanlased kutsusid nii valgeid rahvaid. Põhja ja lõunapoolsed kolooniad Kokku kolooniaid 13.

Ajalugu
Uusaeg
21
doc

Uusaeg

Uusaja algus 1. Uusaja mõiste ja piirid a) Uusaja mõiste andsid humanistid, et eristada keskaega kaasajast: · Keskaega nähti negatiivsetes toonides. · Väärtustati antiikaega. · Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat (Jumal polnud enam nii tähtis). b) Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: · Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453). · Ameerika avastamine (1492). · Reformatsiooni algust Saksamaal (1517). · Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69). · Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-99). Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. c) Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. · Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. 2. Uusajale omased tunnused a) Majanduses:

Ajalugu
Konspekt ajaloost
3
doc

Konspekt ajaloost

oktoobril. Delegaadid lubasid taas kohtuda 1775. a mais, kui Suurbritannia ei lähe järeleandmistele. Kuningas George III andis Briti laevastikule korralduse boikoteerida kogu Põhja-Ameerika idarannik. Elanikelt tuli võtta relvad. Ühe sellise katse tegid Briti sõdurid 1775 19. aprillil Massachusettsis: 700-liikmeline Briti sõdurite rühm saadeti Concordi (kohake Bostoni lähistel), et võtta separatistide peidikust relvad. Puhkes relvakonflikt, mis omakorda ajendas Ameerika Ühendriikide iseseisvussõja. 1775 10. mail kogunes Philadelphias II Kontinentaalkongress. Sellest sai Iseseisvussõja ajal Ameerika rahvaesindus ehk parlament. Otsused: otsustati loobuda truudusvandest Briti kuningale, otsus luua kontinentaalarmee, mille juhiks valiti George Washington, 1776 4. juulil kiitis kongress heaks Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni- see dokument lõi uue riigi. Põhiautor oli Virginiast pärit Thomas Jefferson (1743-1826).

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun