7 Miljardit inimest (0)

7 Miljardit inimest
Viimaste aastakümnetega on rahvaarv teinud meeletu muutuse. Rahvaarv on neljakümne aastaga suurenenenud 3,5 miljardit ja nüüd järgnevalt hakkangi arutlema selle plusse ja miinuseid.
Rahavastiku kasvamine on endaga kaasa toonud suuri keskkonna- probleeme. Suure rahvaarvuga riikides on oluliseks probleemiks kujunenud vesi, seda ei jätku kõikidele inimestele. Ilma veeta elu ei saa toimuda ja vee puuduse tagajärjel sureb igapäev umbes pool miljonit inimest . Minu arvates peaksime ka meie vähem vett raiskama, kuna veepuudus on maailmas suur ja oluline probleem. Ka metsade maha raiumine on oluline, kuna seda vajatakse toidu-valmistamiseks, sest seal puuduvad teised võimalused tule tegmiseks. Tänu sellele jäävad meie metsad üha väiksemaks. Minu meelest on loodusvarade hoidmine oluline, et neid oleks võimalik kasutada ka järgmistel põlvkondadel.
Üheks suureks miinuseks rahvaarvu kasvu juurues on see, et varsti ei ole enam inimestel kuskil elada, kuna kõik maismaa osa on maju täis ehitatud. Seda on ka võimalik vältida, tuleks kehtestada suure rahvaarvuga riikidele ühe lapse poliitika mis aitab rahvaarvu kontrolli all hoida. Rahvaarv suureneb ka see tõttu, et inimeste elu on paremaks ja mugavamaks muutunud ja tänu sellele on tõusnud inimeste keskmine eluiga. Kui selline rahva suurenemine toimub ka edaspidi siis lõpuks pole enam metsa kust saada puid erinevate tööstuste jaoks ja samas pole ka loomadel paika kus elada ja inimestel saaks toit otsa.
Maailmas elab praegu seitse miljardit inimest, millest vaid üks on kuldne miljard, ehk siis arenenud ühiskond. Arenenud ühiskonna alla kuulume ka meie. Meil on kõik võimalused täisväärtuslikuks eluks, näiteks hariduse omandamine, mis tagab meile teadmised edasiseks eluks. Meie käime puhkamas ja elu nautimas arengu maades, kus samal ajal enamus inimesi nälgib või elavad prügimäel.Ma arvan, et meil on väga vedanud , et meie ühiskond kuulub kuldse miljardi hulka ja see võimaldab meile head elu.
Ühest küljest konkuriseerivad linnades vaesus ja sotsiaalsed probleemid, teisalt aga pakuvad linnad ka paremaid võimalusi nendest lahti saamiseks. Seega on linnastumine ehk urbaniseerumine vältimatu, aga samas ka positiivne nähtus. Tiheda asustusega linnades on teenistus parem ning keskkonnaprobleemide lahendus on hõlpsam ja odavam, kui hõredalt asustatud maapiirkonnas. Minu arvates on suurlinnades sageli karmim elu, aga siiski parem kui maaelu , kuna linnas on kõik kättesaadavam. Linna elu on kallim kuna linnas tuleb ise kõik söök endale osta, aga maainimesed kasvatavad kõik toiduained ise oma põldude peal.
Minu perekondki on rahvaarvule kaasa aidanud. Meie peres on 3 last. Mul on üks suurem vend ja väike õde. Minu arvates on see paraja suurusega perekond. Eesti riigile on see küllaltgi kasulik, kuna minu pere aitab kaasa positiivsele iivele. Minu meelest võiks olla enamus eesti peredes mitme lapsega pered, et eestlased välja ei sureks. Väga paljud eestlased suureks saades rändavad Eestist minema välismaale, kuna seal on parem palk ja parem elu. See on ka üks suurimaid põhjusi miks eestlaste aasta iive on viimastel aastatel olnud negatiivne.
Kokkuvõtteks võin öelda, et rahvaarv kasvab tohutu kiirusega ja muutub igapäev. Vaestes riikides on rahvaarvu suurenemine kiirem, kui arengumaades. Eesti kuulub maailma kuldse miljardi hulka, kus on hea elujärg. Me peaksime olema selle üle väga õnnelikud ja seda ka nii hoidma. Mulle väga meeldis seda arutlust kirjutada, sest sain palju uust rahvaarvu kohta teada. Valisin just need teemad kuna need on kõige rohkem probleeme tekitavad.
Mari-Liis Oberg
Saue Gümnaasium
9.A klass
2011/2012 õa.