Rahvastik (0)

Narva Eesti Gümnaasium
Kerli Illipe
Rahvastik
Referaat
Juhendaja: õpetaja Ivar Pilvar
Narva 2016
Sisukord
Mis on rahvastik? .....................................................................................................3 Rassid ja rahvad ........................................................................................................5
Mis on rahvastik?
Rahvastik on demograafias inimeste kogum, kes elab maakeral (kogu inimpopulatsioon, maakera rahvastik) või mingil kindlal territooriumil (nt mandri, riigi, piirkonna jne rahvastik). Tänu sündimusele toimub pidevalt rahvastiku taastumine .
Rahvastikku uurivad sellised teadusharud nagu sotsioloogia, demograafia , inimgeograafia ja statistika.
Demograafia on rahvastikuteadus, mis uurib statistilisi andmeid rahvastiku arvu, paiknemise, soolise koostise ja arengu kohta. Lisaks ka rahvastiku haridustaset, religioone ja rahvuseid.
Rahvastikku iseloomustavad näitajad

• Rahvaarv ja selle muutumine
  
• Rahvastiku paiknemine ja tihedus
  
• Majandusarengu tase, elutase
  

Maailma rahvaarv
Maailma rahvaarv on kõikide maailmas elavate inimeste summa. Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo hindab maailma rahvastiku kella järgi praegu maailmas elavate inimeste arvuks 7,013,892,829. Viimase 50 aastaga on rahvastikuarv kasvanud kiiremini kui kunagi varem ja isegi tulevikuks ei ennustata sellist hoogsat rahvaarvu kasvu. 1950.a. elas maailmas 2,5 miljardit inimest ja tänaseks on see number kasvanud üle 7 miljardi. Aastaks 2050 ennustatakse rahvaarvu kasvu kuni 9 miljardi elanikuni. Kõige kiirem on rahvaarvu kasv arengumaades. Kõige kõrgem oli rahvastiku arvu kasv 1963. aastal, mil rahvastik kasvas aastaga 2,2% aga aastaks 2011 langes kasvuprotsent 1,1%-ni.
Majandusarengu tase ehk elutase tähendab seda, et kui hästi on piirkonnas arenenud elu ja majandus.
Maailma rahvastiku paiknemine
Rahvastik on maakeral jaotunud ebaühtlaselt. Käesoleval aastal elab enamik maailma rahvastikust (4,2 miljardit) Aasia mandril , mis on üle 60% kogu maailma rahvaarvust. Enamus Aasia rahvastikust on koondunud kahte riiki: Hiinasse ja Indiasse kus elab umbes 37% kogu maailma rahvastikust. Teiseks kõige tihedamini asustatud mandriks on Aafrika, kus elab umbes 1 miljard inimest, mis on 15% kogu rahvastikust. Euroopas elab 733 miljonit inimest, seega umbes 11% kogu maailma rahvastikust. Ladina-Ameerikas ja Kariibidel elab umbes 600 miljonit inimest (9%). Põhja-Ameerikas (USA, Kanada ) elab 352 miljonit inimest ehk 5% kogu rahvastikust ja kõige hõredamalt on asustatud Okeaania , kus elab 35 miljonit inimest (0,5% kogu maa rahvastikust).
Rahvastiku paiknemist maal iseloomustab lisaks rahvaarvule ka rahvastikutihedus, mis näitab, mitu inimest elab ühes kindlas piirkonnas ühe ruutkilomeetri kohta. Rahvastiku tihedust saab arvutada jagades rahvaarv territooriumi pindalaga, mille kohta rahvastikutihedust teada saada soovitakse.
Maailma rahvastiku jagunemine piirkondade vahel
Riik
Rahvaarv mln 2008 a.
Pindala mln km
Rahvastikutihedus mln inimest/km
Hiina
1318
9,6
137,3
India
1132
3,3
343
USA
302
9,8
30,8
Brasiilia
198
8,5
23,3
Venemaa
144
17,1
8,4
Pakistan
169
0,8
211,3
Rahvaarvult suuremate riikide tabel
Rassid ja rahvad
Rassid on suured inimeste gruppid, kes erinevad välistunnuste poolest nt: juuste värvus ja kuju, naha värv, silmade ehitus,värvus ja kuju. Tänapäeval ei ole sellisele teemale eraldi pühenduvat teadusharu , inimerinevustega tegelevad erinevad teadused , sh nt populatsioonigeneetika, füüsiline antropoloogia ja bioloogiline antropoloogia ja nende allharud, mis tegelevad nt fenotüüpide, geneetiliste rühmitumiste jms uurimisega, kuid ei üldista selliseid erinevusi rassideks.
Rassi terminil on suur kasutus rahvalikus taksonoomias ja sellisena on " rass " sisuliselt sotsiaalselt konstrueeritud. Niisugusel jaotusel on mõnedes riikides ka oluline legaalne tähendus ja selle kohta kogutakse eraldi statistikat. Sel on märkimisväärsed sotsiaalsed, poliitilised, majanduslikud ja legaalsed tagajärjed, mis omakorda mõjutavad teatud ühiskonnarühmade positsiooni sotsiaalses keskkonnas.
Suuremad rassid on

• Negriidne rass
  
• Mongoliidne rass
  
• Eropiidne rass
  

Rahvas
Rahvas on teatud maa-ala, piirkonda või riiki asustav, enese ühtekuuluvusest ja identiteedist teadlik inimeste ühendus, mis koosneb harilikult sama etnilise päritolu, keele, religiooni või kultuuriga inimestest. Nt venelased on vene rahvas, iisraellased on Iisraeli rahvas, soome- ugri keeltes rääkivad inimesed on soome-ugri rahvad. Teise sõnastuse kohaselt on rahvas üldise tunnuse alusel piiritletud inimeste kogum.
Sõna rahvas niisugune tähendus sarnaneb mõistega rahvus.

Sõna rahvas kasutusviise eesti keeles

Eesti keeles kasutatakse sõna rahvas idiomaatiliselt ka teistsuguste inimrühmade kohta, keda võivad ühendada mitmesugused tunnused.

• Ajaloolised: Mingil territooriumil muinasajast saati elavad inimesed on põlisrahvas ehk pärisrahvas.
  

• Geograafilised: mägedes elavad inimesed on mägirahvas. Põhjamaades elavad inimesed on põhjarahvas. Mingil territooriumil rändavad inimesed on rändrahvas . Linnades elavad inimesed on linnarahvas , ühes majas elavad inimesed on majarahvas. Rannaaladel elavad inimesed on rannarahvas.
  

• Sotsiaalsed: madala arengutasemega ühiskonnas elavad inimesed on loodusrahvad . Noored inimesed on noorrahvas. Kunstiga tegelevad inimesed on kunstirahvas. Teatris töötavad inimesed on teatrirahvas.
  

• Kultuurilised: sarnase kultuuriga inimesed on hõimurahvad. Sugulaskeeltega inimesed on sugurahvad ehk sugulasrahvad . Kristlased inimesed on ristirahvas. Vaime uskuvad inimesed on paganarahvas. Pulmas olevad inimesed on pulmarahvas ehk saajarahvas.
  

• Majanduslikud: rikkad inimesed on härrasrahvas ehk isandarahvas. Taludes töötavad inimesed on sulasrahvas ja talurahvas. Nõukogude Liidu töötavad inimesed olid töörahvas.
  

Rahvus
Rahvus (ka: natsioon) on etnose arengustaadium; rahvust ühendab keelel, kultuuril , usul ja/või muudel teguritel põhinev etniline identiteet. Rahvusesse kasvatakse, mitte ei sünnita, see tähendab, et rahvusesse kuuluvus kujuneb välja kasvades ja õppides. Ka on võimalik aja jooksul kasvada teise kultuuri ehk siis kasvada uude rahvusesse.
Rahvust eristatakse etnosest tavaliselt rahvusliku eneseteadvuse olemasolu kaudu — rahvus nimetab ja piiritleb ennast ise, etnos ei pruugi seda teha.