7 Miljardit inimest Viimaste aastakümnetega on rahvaarv teinud meeletu muutuse. Rahvaarv on neljakümne aastaga suurenenenud 3,5 miljardit ja nüüd järgnevalt hakkangi arutlema selle plusse ja miinuseid. Rahavastiku kasvamine on endaga kaasa toonud suuri keskkonna- probleeme. Suure rahvaarvuga riikides on oluliseks probleemiks kujunenud vesi, seda ei jätku kõikidele inimestele. Ilma veeta elu ei saa toimuda ja vee puuduse tagajärjel sureb igapäev umbes pool miljonit inimest . Minu arvates peaksime ka meie vähem vett raiskama, kuna veepuudus on maailmas suur ja oluline probleem. Ka metsade maha raiumine on oluline, kuna seda vajatakse toidu- valmistamiseks, sest seal puuduvad teised võimalused tule tegmiseks. Tänu sellele jäävad meie metsad üha väiksemaks. Minu meelest on loodusvarade hoidmine oluline, et neid oleks võimalik kasutada ka järgmistel põlvkondadel. Üheks suureks miinuseks rahvaarvu kasvu juurues on see,
7,000,000,000 inimest, liiga palju? ÜRO andmetel sai Maa 31. oktoobril 7 miljardiliseks. Seda pole võimalik kindlaks määrata, ligikaudsus on miljonites. Pooltel inimestel Maal ei ole isikukoodi, neid pole arvele võetud. Võib öelda aga, et meid on umbes 7 miljardit, kindlasti mitte vähem. See ei ole tähistamist väärt sündmus, sest see toob endaga kaasa väga suured üleilmsed probleemid, mille kannatajaks oleme lõppude lõpuks just meie. Maa suudab ära toita umbes 11 miljardit inimest. Kui meid praegu on juba 7 miljardit ja ennustuste järgi järgmine miljard täitub natukene rohkem kui 15 aasta pärast. Sama jada jätkates on umbes 2090. aastaks Maal 11 miljardit inimest. See on suur probleem. Praeguse rahvaarvuga on surma nälgimas üle miljardi inimese, neist sada tuhat sureb päevas nälga. Inimkonnal on praegugi raske toiduressursse raske jagada ja toota inimeste vahel, mis saab siis, kui numbrid aina suurenevad. Enamus inimestest tänapäeval sünnib arengumaades, st
RAHVASTIK JA ASUTUS Nõo Reaalgümnaasium Geograafia I.kursus Brita Lodi Detsember.2012 Rahvaarvu muutumine · Kui inimesed elatusid vaid küttimisest ja korilusest, püsis rahvaarv enam-vähem muutumatuna. · Rahvaarv hakkas kasvama siis, kui inimesed muutusid paikseks;harisid põldu ja kasvatasid koduloomi. Rahvaarvu muutumine · 1650 aastaks oli rahva arv kasvanud 10miljonilt 500miljonile. · 1800 aasta paikku täitus esimene miljard. · Iga järgmine miljard on täitunud üha lühema aja jooksul. Rahvaarvu muutumine · Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurde kasvu näitajat on : 1. Rahvaaru kasv protsentides. 2. Iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumine · Rahvaarv muutub neljateguriga : 1. Sündimus 2. Suremus 3. Sisseränne 4. Väljaränne Rahvaarvu muutumine · Tänapäeval on suur rahvastik probleemiks : kas Maa loodus suudab kanda enam. Saastatus, Ressursid, Rahvastiku pai
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin
Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast Teist maailmasõda. Nend
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI
Kõik kommentaarid