Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arutlus:7 miljardit inimest (0)

1 Hindamata
Punktid
Regina Siniorg
9b klass
2011
7 miljardit inimest
Alates aegade algusest on rahvaarv olnud pidevas muutuses. Kunagi mõjutas elanikkonna arvu sõjad ja katkud. Järgnevas tekstis ma arutlengi inimeste arvu maailmas, milleks on praegu 7 miljardit inimest.
Rahvaarv tõuseb kõige kiiremini vaestes riikides, sest seal pole selliseid võimalusi nagu arenenud maades. Kui inimestel oleks infot pereplaneerimise kohta, võimalus kasutada rasestumisvastaseid vahendeid ja võimalus pääseda arsti juurde, siis saaksid nad ise valida, kui palju ja mis vanuses nad lapsi soovivad. Ma arvan, et sealsed inimesed tahvad lapsi selleks, et saada endale tööjõudu ja, et oleks keegi, kes nende eest vanas eas hoolt kannaks. Seetõttu kasvab rahvaarv kõige kiiremini just nendes maades, kus inimesed peavad toimetuleku pärast võitlema.
Vaestes suurperedes ei jagu raha kõikide laste koolitamiseks ja tervishoiuks ning lapsed kasvavad üles vaesuses . Kui nad hakkavad ise peret looma, vajavad nad samuti oma majapidamises tööjõudu, ning muretsevad selleks samuti palju lapsi ja nii edasi. Ma arvan, et lõpuks tekib rahvaarvu kasvust ja vaesusest suletud ring. Selle peatamiseks nõuab hiina jätkuvalt ühe lapse poliitikat. Mina arvan, et see poliitika oleks osades riikides veel vajalik sest see hoiaks rahavaaru tasakaalus.
Maailmas elab praegu seitse miljardit inimest, millest vaid üks on kuldne miljard, ehk siis arenenud ühiskond. Arenenud ühiskonna alla kuulumega ka meie. Meil on kõik võimalused täisväärtuslikuks eluks näiteks hariduse omandamine, mis tagab meile teadmised edasiseks. Meie käime puhkamas ja elu nautimas arengu maades, kus samal ajal enamus inimesi nälgib või elavad prügimäel.ma arvan, et meil on väga vedanud et meie ühiskond kuulub kuldse miljardi hulka ja see võimaldab meile hea elu.
Minu meelest on linnastumine ehk urbaniseerumine on vältimatu, aga samas ka positiivne nähtus. Ühest küljest konkuriseerivad linnades vaesus ja sotsiaalse probleemid, teisalt aga pakuvad linnad ka paremaid võimalusi neist lahti saamiseks. Tiheda asustusega linnades on teenistus parem ning keskkonnaprobleemide lahendus on hõlpsam ja odavam kui hõredalt asustatud maapiirkonnas. Minu arvates on elu suurlinnades sageli karm, aga siiski parem kui äärmine vaesus maapiirkonnas.
Rahavastiku kasvamine on enadaga toonud kaasa suuri keskkonna- probleeme. Paljudes riikides on aga suur probleem veega, kuna seda ei jätku sealsele rahvale. Minu arvates peaksime ka meie vähem seda raiksama. Kuna veepuudus on maailmas suur ja oluline probleem. Ka metsade maha raiumine on oluline, kuna seda vajatakse toidu-valmistamiseks, sest seal puuduvad teised võimalused tule tegmiseks. Tänu sellele jääb meie metsasid üha vähemaks. Minu meelest on loodusvarade hoidmine oluline, et neid oleks võimalik kasutada ka järgmistel põlvkondadel.
Minu perekondki on rahvaarvule kaasa aidanud. Meie peres on 4 last.mul on kolm venda, kaks on väiksed ja üks suur. Minu arvates on see paraja suurusega perekond. Eesti riigile on see küllaltgi kasulik, kuna minu pere aitab kaasa positiivsele iivele. Minu meelest võiks olla enamus eesti peredes kaks või enam last, siis tulevikus oleks ka eesti iive positiivne.
Kokkuvõtteks võin öelda, et rahvaarv on väga muutuv. Vaestes riikides on rahvaarvu suurenemine kiirem, kui arengumaades. Eesti kuulub maailma kuldse miljardi hulka, kus on hea elujärg. Me peaksime olema selle üle väga õnnelikud ja seda ka nii hoidma. Mulle väga meeldis seda arutlust kirjutada, sest sain palju uusi teadmisi. Ma valisin just need teemad, sest mulle tundusid need kõige huvitavamad ja tähtsamad.
Arutlus 7 miljardit inimest #1 Arutlus 7 miljardit inimest #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor roositydruk5 Õppematerjali autor
Rahvaarvu tõus vaestes riikides. Kuldne miljard. Linnastumine ehk urbaniseerumine. rahvaarvuga kaasnevad keskkonna probleemid.

Sarnased õppematerjalid

7 Miljardit inimest
2
docx

7 Miljardit inimest

7 Miljardit inimest Viimaste aastakümnetega on rahvaarv teinud meeletu muutuse. Rahvaarv on neljakümne aastaga suurenenenud 3,5 miljardit ja nüüd järgnevalt hakkangi arutlema selle plusse ja miinuseid. Rahavastiku kasvamine on endaga kaasa toonud suuri keskkonna- probleeme. Suure rahvaarvuga riikides on oluliseks probleemiks kujunenud vesi, seda ei jätku kõikidele inimestele. Ilma veeta elu ei saa toimuda ja vee puuduse tagajärjel sureb igapäev umbes pool miljonit inimest . Minu arvates peaksime ka meie vähem vett raiskama, kuna veepuudus on maailmas suur ja oluline probleem

Ühiskonnaõpetus
Arutlus 7 mlrd inimest
2
docx

Arutlus 7 mlrd inimest

ARUTLUS 7 miljardit inimest Rahvaarv meie maal aina kasvab ja kasvab. 31.oktoobril 2011 ületas maailma rahvaarv 7 miljardit. Meil on vedanud, sest Eesti riik kuulub ,,kuldse miljardi" alla, kuid mis saab neist, kes sinna ei kuulu? Inimesi sünnib siia maailma järjest rohkem. Sündivus levib maailmas ebaühtlaselt. Mõnes piirkonnas on sündivus üle igasuguse mõõdu ning teises piirkonnas jällegi ei sünni inimesi piisavalt rahvuse säilimiseks. Mõnel pool paneb rahva kiire juurdekasv, aga muretsema, sest

Kirjandus
Riigitöö Ungari Vabariik
15
docx

Riigitöö Ungari Vabariik

SISSEJUHATUS Ungari on riik mis asub kesk-Euroopas (joonis 1) .Ungari naaberriigid on põhjast Ukraina ja Slovakkia Läänest Austria Sloveenia Lõunast Horvaatia ja Serbia ning idast Rumeenia. Ungari pealinnaks on Budapest rahvaarvuga 1 734 000 mis on ka suurim ja kõige enam asustatud linn. Muud suuremad linnad on Győr läänes, Pécs ja Szeged lõuna pool, Debrecen idas ja Miskolc kirdes. Kogu riigi rahvaarv on 9 850 845 inimest. Rahvuselt on nad ungarlased ja keeleks on ungari keel .Ungaris on 19 maakonda ja ka samuti on 23 maakonnaõigusega linna ja pindala on 93 028 km ². Ungari rahaks on forint. (The world factbook 07.11.2018) International Organization for Standardization (ISO) on rahvusvaheline mitteriiklik 1946. aastal asutatud standardiorganisatsioon, kuhu kuuluvad 1996. aasta andmeil 110 riigi rahvuslikud standardiorganisatsioonid, milledest 75 on täieõiguslikud. Standardiseerimine on

Riigi tutvustus
Rootsi rahvastiku iseloomustus
8
doc

Rootsi rahvastiku iseloomustus

RIIGI RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS 1. RIIGI RAHVAARV Rootsis elab 9 088 728 inimest (1) (2011) . Minu arvates on see suhteliselt väike riik , arvestades , et on mitmekümneid kordi suurema rahvaarvuga riike . Kuid Eesti mõistes on see keskmine riik . Ning samuti on keskmine ta võrreldes teiste Euroopa riigiga, näiteks nagu Hispaaniaga (46 754 784) . Umbes sama rahvaarvuga, nagu Rootsi, on veel riigid nagu Haiti (9 719 932), Benin (9 325 032) ja Austria (8 217 280) . Rootsi rahvaarv on viimase 21 aasta jooksul olnud väga stabiilne ja on seda (2) statistika

Geograafia
10-klassi õpiku konspekt
10
doc

10. klassi õpiku konspekt

ebaterve eluviis. Mõnedes riikides põhjustavad suremust veel sõjad, veepuudus ja nälg. Arenenud riikides on peamised surma põhjused südameveresoonkonna haigused, vähk, õnnetused ja vägivald. Surmade arv sõltub ka rahvastiku vanusekoosseisust. Suur probleem surmade puhul on AIDS, eriti Saharast lõuna poole jäävas Aafrikas. Demograafiline üleminek Traditsioonilise rahvastiku tüübi etapp : on omane eelkõige agraarühiskonnale. Kõrge ja väga muutlik suremus. Keskmiselt sureb 30-40 inimest tuhandest aastas haiguste, nälja ja õnnetuste tagajärjel. Sündimus on kõrge : 40-50 last tuhande inimese kohta aastas. Peres on keskmiselt 7-8 last, kellest täisealiseks saavad pooled. Keskmine eluiga madal ­ 35-40 aastat, vanureid rahvastikus vähe. Rahvastiku väga aeglane kasv. Sõdade, epideemiate ja nälja-aastatel võib rahvaarv isegi kahaneda. Demograafilise ülemineku 1. etapp Algas Euroopas 18. sajandil. Tõi kaasa elutingimuste, toitumise ja arstiabi paranemise. Õpiti

Geograafia
Referaat rahvastikuprobleemid
7
doc

Referaat rahvastikuprobleemid

maailma riikides ja võib öelda, et me elame demograafilise plahvatuse lõppemise ajal. Demograafilise plahvatuse kaasnähud: · toidupuudus ja näljahädad, loodusvarade raiskamine · ülerahvastatus ja majanduslik ebavõrdsus · linnastumine, tööpuudus · nakkushaiguste levik · väljaränne Toidupuudus, näljahädad ja loodusvarade raiskamine Mõningate teadlaste väitel suudaks Maa lahedalt ära toita umbes 2 miljardit inimest, praegu aga elab Maal juba 6,5 miljardit inimest (2006) ja rahvaarv suureneb umbes 90 miljoni inimese võrra aastas. Kui inimkond rahvastiku plahvatuslikku kasv kiiresti ei pidurdu, suureneb see lähima 50-60 aasta jooksul kahekordseks. Selleks ajaks kannataks alatoitluse ja haiguste all juba iga kolmas inimene Maal. Toidupuuduse probleem on rahvusvaheline, kuna ainult hästi organiseeritud koostöö riikide vahel saab tingida selle lahendust. Seda ei saa ka käsitleda eraldi teistest globaalsetest probleemidest

Geograafia
Euroopa-mis edasi
5
pdf

Euroopa-mis edasi?

leidmiseks ja olukorraga kohanemiseks. Euroopa mured ei ole lühiajalised, vaid pikemad ja strukturaalsed. Buumi ajal kerkisid palgad paljudes riikides kiiremini, kui tootlikkus ja see nõrgendas riikide konkurentsivõimet. Nüüd hiljem võib öelda, et üks neist riikidest nagu Kreeka on numbrite järgi majanduslikult pankrotis ja ilma välise abita nad hakkama ei saagi. Põhimõtteliselt tundub see põhjatu auguna, kuhu euroriigid on juba poolteist aastat tagasi 110 miljardit eurot sisse matnud. Tulevik on Kreeka jaoks sõltuv Euroopa pigem poliitilistest kui majanduslikest otsustest. Siinkohal ongi küsimus, et kas jätkata abipakettide saatmist Kreekale, ja kui kaua seda teha. Muuseas kreeklased süüdistavad oma olukorras Euroopa Liitu, mitte aga ennast, kuigi ise on nad valinud selle valitsuse etteotsa, kes riigieelarveid stabiilselt on miinustes hoidnud ja sellest mitte rahvast

Majandus (mikro ja makroökonoomika)
Rahvastiku arvu ja elutingimuste jaotumus maakeral
30
docx

Rahvastiku arvu ja elutingimuste jaotumus maakeral.

muutumisega. 3 Rahvastik Jaotumus maakeral Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo hindab maailma rahvastiku kella järgi praegu maailmas elavate inimeste arvuks 7,013,892,829. Viimase 50 aastaga on rahvastikuarv kasvanud kiiremini kui kunagi varem ja isegi tulevikuks ei ennustata sellist hoogsat rahvaarvu kasvu. 1950.a. elas maailmas 2,5 miljardit inimest ja tänaseks on see number kasvanud üle 7 miljardi. Aastaks 2050 ennustatakse rahvaarvu kasvu kuni 9 miljardi elanikuni. Kõige kiirem on rahvaarvu kasv arengumaades. Kõige kõrgem oli rahvastiku arvu kasv 1963. aastal, mil rahvastik kasvas aastaga 2,2% aga aastaks 2011 langes kasvuprotsent 1,1%-ni. Rahvastik on maakeral jaotunud ebaühtlaselt. Käesoleval aastal elab enamik maailma rahvastikust (4,2 miljardit) Aasia mandril, mis on üle 60% kogu maailma rahvaarvust.

Loodus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun