Hispaania rahvastiku iseloomustus (1)

Hispaania Rahvastik
1. Riigi rahvaarvu iseloomustus.
Hispaanias elab 2011 aasta Juuli seisuga 46 754 784 inimest. Maailma arvestuses asub see riik rahvaarvult 27. kohal. Riigid, mis jäävad Hispaania rahvaarvule lähedale on Näiteks Lõuna-Aafrika, mis asub rahvaarvu suuruselt 25. Seal elab 49 004 031 inimest. Maailmas 26. Kohal asub Põhja-Aafrika 48 754 657 inimesega. Peale Hispaaniat asub Ukraina 45 134 707 inimesega. Ning peale seda riiki on Sudaan, kus elab 45 047 502 . Need eelnevad andmed on pärit 2011 aasta Juuli kuust.
Hispaaniat saab lugeda rahvaarvu järgi keskmise suurusega riigiks. Suurte riikide hulka kuuluvad need, kus inimesi on üle mitmesaja miljoni, väikeriigid on sellised, kus inimesi paarkümmend miljonit ja vähem. Hispaanias jääb aga rahvaarv alla 100 millioni ning üle paarikümne millioni. (CIA, 2011)
2. Riigi rahvaarvu muutumine ajavahemikul 1950-2025 ning muutumise tegurid.
Perioodil 1950 – 2012 on Hispaania rahvaarv kasvanud. Rahvaarvu kahanemisi sel ajavahemikl ei ole tähendatud, seega kasvab see arvatavasti veel ning aastaks 2025 ennustatakse sinna riiki inimesi juba 51, 42 miljonit.
Rahvaarvu kasvutempo ei ole olnud väga suur. Aastal 1991 – 1999 on see jäänud 0,2 ja 0, 6 vahele. Aastatel 2000 – 2008 on kasvutempo jäänud 1,1 ja 1,7 vahele. Alates 2009. Aastast on näitajad jälle 0,4 – 0,9. See tähendab, et kasvutempo jääb tulevikus jällegi üha aeglasemaks. Alates aastast 2044 – 2050 arvatakse, et kasvutempo Hispaanias läheb hoopis miinustesse. (IDB, 2011) Võrreldes teiste maailma riikidega asub ta rahvaarvu kasvutempo poolest 145. kohal. Sarnane on kasvutempo veel Bermuudas (0,59) ja Tais (0,57). Võrreldes riigiga, mis asub kasvutempo poolest esimesel kohal - Zimbabwe, on vahe Hispaaniaga 3,74. (CIA, 2011)
Rahvaarvu kasvu põhjuseks võib olla see, et sündimuse üldkordaja on kõrgm kuni aastani 2017 , kui suremuse üldkordaja. Hoolimata sellest, et peale aastat 2017 ja edaspidi ennustatakse, et suremus on suurem kui sündimus on rahvaarv ikka kasvanud. See võib olla näiteks sellepärast, et lapsi naise kohta näitaja kasvab vaikselt. Arvan, et põhjus võib olla ka selles, et oodatav eluiga Hispaanias on suhteliselt kõrge, keskeltläbi 81 eluaastat. Inimesed ei sure nii kiiresti ära ja samal ajal ka sünnib neid. Maailma riikide hulgas asub Hispaania oodatava eluea alusel 14. kohal. Sarnane on see näitaja veel Prantsusmaal ja Sveitsis. Kõige kõrgemal kohal asub Monaco, kus oodatav eluiga on 89 aasta. Kõige madalamal kohal aga Angola , kus inimeste oodatav kesmine vanus on 38 aastat.
Ka riiki sisseränne on täiesti olemas. Eelnevatel aastatel, ning ka edaspidi on rändesaldo olnud positiivne. Aastal 1991 kuni aastani 1996 oli see 1 ja 2 vahel . Sealt edasi aastast 2000 kuni aastani 2009 on see hüppeliselt kasvanud, jäädes 10 ja 16 vahele. 2010 aastal on see jälle 2 ning siis kuni aastani 2018 ennustatakse selle väikest kasvu, kus üldkordaja jõuab 8 piirini . Peale aastat 2018 arvatakse, et sisseränne Hispaaniasse hakkab järk-järgult vähenema.Vahepealne suur sisseränne oli põhjustatud just majandusbuumist Hispaanias. (IDB, 2011)
Pärast mitme aasta pikkust suurt sisserännet Hispaaniasse, on tekkinud vastupidine trend, kus sisserände näitaja hakkab vähenema. Riikliku statistikaameti (INE) andmetel kahanes rahvaarv tänavu esimese poolaastaga ligi 28 000 inimese võrra 46,12 miljoni peale. INE-s kirjutatakse , et kui nii jätkub, kaotab Hispaania 10 aastaga üle poole miljoni inimese ja seda pärast intensiivse kasvu perioodi. Pööre on märkimisväärne, kuna Hispaania oli tänu oma kiirele majanduskasvule Euroopa Liidu peamine immigrantide – nii seaduslike kui ebaseaduslike – tõmbekeskus. Paljud neist leidsid tööd pikka buumi nautinud ehitussektoris. Buum sai läbi neli aastat tagasi. (E24, 2011)
Käesoleva aasta loomulik iive (2012):Saab arvutada, kui sündide arvust lahutada surmade arv tuhande inimese kohta. Sel aastal on see siis 489-418. Loomuliku iibe üldkordaja saame aga kui loomulik iive jagada aasta keskmise rahvaarvuga ning korrutada 1000. Hispaania puhul on selleks üldkordajaks siis: (1/47 043)*1000=0,02‰
3. Sündimus ja suremus
Sündimus
Sündimuse üldkordaja viimase 20 aasta jooksul on jäänud 9 ja 11 vahel. 1991 – 1993 oli see 10, edaspidi kuni aastani 1999 oli see 9 ning 21. sajandi algusest kuni aastani 2003 oli sündimuse üldkordaja 10 ning siis aastani 2011 juba ühe võrra suurem. Edastisteks aastateks ennustatakse selle üldkordaja vähenemist, minnes lausa 8ni. 2012 – 2015 arvatakse see olevat 10, siis seitse aastat 9 ja seitse aastat 8 ning aastal 2030 jälle 9. (IDB, 2011)
Keskmiselt sünnib lapsi naise kohta 1,4. Sündimust kirjeldavad arvud on võrreldes maailma keskmisega väiksem, kus vahe sündimuse üldkordajaga on 9 ja lapsi naise kohta oleva näitaja vahe on 1,1. Võrreldes Euroopa keskmisega on sündimuse üldkordaja sama (11), kuid lapsi naise kohta näitaja on 0,2 võrra väiksem. Kui võrrelda neid samu näitajaid Lõuna-Euroopaga, kus Hispaania asub, siis sündimus on ühe võrra suurem ning lapsi naise kohta sama palju. Seal on sündimuse üldkordaja sama veel Albaanias, Itaalias, Serbias ning Maltas.Lõuna-Euroopas on sündimuse üldkordaja sama Albaanial ja Sloveenial. (WPDS, 2011)
Suremus
Alates aastast 1991 kuni 2005 aastani on suremuse üldkordaja olnud 9, aastatel 2006 ja 2008 oli see ühe võrra väiksem ning vahepealsel aastal jälle 9. Käesoleva aastani on see samuti 9 olnud. Edaspidiseks ennustatakse samuti suremuse üldkordajaks 9. Ning seda aastani 2023 , edasi arvatakse see olevat juba 1 võrra suurem. Nende andmete põhjal võib öelda, et suremus on olnud suhteliselt stabiilne ja pole kõikunud palju viimaste aastate jooksul. Alates aastast 2023 on suremuse üldkordaja suurem, kui sündimusel. Selle põhiline põhjus võib sesindea selles, et vanemate inimeste koosseis Hispaanias hakkab suurenema. (IDB, 2011)
Riigis on keskmine oodatav eluiga 81 aastat. Naiste puhul on see 84 aastat ning meesel 6 aastat vähem, kui naistel.
Võrreldes maailma keskmisega on suremuse üldkordaja sama (8), võrreldes Euroopa keskmisega 3 võrra väiksem ning Lõuna-Euroopaga võrreldes 1 võrra väiksem. Imiku suremus on võrreldes maailma keskmisega 40,5 võrra väiksem ning Euroopaga võrrledes 2,5 võrra väiksem, Lõuna-Euroopaga võrreldes aga 1,5 võrra väiksem. Hispaanias on imikusuremuse näitaja 3,5. Lõuna-Euroopas on suremuse üldkordaja sama veel Maltal. Keskmine oodatav eluiga on Hispaanias võrreldes muu maailmaga 12 võrra suurem. Naiste oodatav eluiga on 19 võrra suurem ning meestel ka suurem – 3 võrra. Euroopaga võrreldes on keskmine oodatav eluiga 6 võrra suurem, naistel samuti 6 võrra suurem ja meestel 5 võrra suurem. Lõuna-Euroopaga võrreldes on keskmine oodatav eluiga ning naistel ja meestel eraldi 2 võrra suurem. Sama piirkonnaga võrreldes asub Hispaania Lõuna-Euroopas oodatava eluea poolest 2. kohal, jäädes alla vaid San Marinole, kus keskmine oodatav eluiga on 83. (WPDS, 2011)
Aidsi tase riigis võrreldes maailma riikidega on suhteliselt kõrge. See võib olla ka põhjus, miks tulevikus on suremus väiksem, kui sündimus.2009 aasta näitajad ütlevad, et täiskasvanud inimestest 0,4% on AIDS, mis maailma näitajate poolest asub kohal nr 77. Inimesed, kes elavad aidsiga on ligikaudu 130 000, maailma edetabelis on see näitaja 35. Kohal. AIDS’i põhjustatud surmasid on Hispaanias umbes 1600. Ülejäänud maailmaga võrreldes asub Hispaania AIDSI’st põhjustatud surmade poolest 58. Kohal. See võib olla ka üks tegur, miks tulevikus suremus Hispaanias suureneb. (CIA, 2011)
4. Rahvastiku soolis -vanuselist koosseisu ja selles toimunud muutused.
Aastaga 1991 ja 2012 on rahvastiku soolis-vanuselis koosseis märgatavalt muutunud. Kuni 10 aastaste laste arv on kasvanud. Kui ennem jäi nende arv 4 millioni piiridesse, siis nüüd on nende arv natuke tõusnud, küünides üle 4 millioni. Seal edasi kuni 30 aastaste inimeste arv on vähenenud. Aastal 1991 oli see näitaja umbes 6,8 millionit, kuid aastaks 2012 on sellises vanusevahemikus inimeste arv väiksem, ligikaudu 5,6 millionit. Edasi on kuni 50 aastaste inimeste arv kõvasti suurenenud. Kui ennem oli nende arv 11,2 millionit siis nüüd on see arv umbes 16 millionit. 54 kuni 70 aasataseid oli varasemlt umbes 9,6 millionit. Aastaks 2012 aga 12 millionit. Edasi 71 – 100+ aastaste inimeste arv on suurenenud. Aastal 1991 oli nende arv umbkaudu 8 millionit. Käesoleval aastal aga 10 millionit. (IDB, 2011)

• Aasta 2011 rahvastiku vanuseline jaotus:
  

0-14 aasaseid: 15.1% (poisse 3 646 614/tüdrukuid 3 435 311)
15-64 aastaseid: 67.7% (mehi 16 036 556/naisi 15 637 090)
65+ aastaseid : 17.1% (mehi 3 389 681/naiisi 4 609 532)
Selle põhjal võb öelda, et Hispaania rahvastik on vananev. Üle 65 aastaste ja vanemate inimeste osakaal on Hispaanias 2011 aasta seisuga suurem, kui kuni 14 aastaste oma. 15 – 64 aastaste inimeste osakaal on üle poole – 67,7 %.
Riigi majanduse seisukohast on olulin teada ülalpeetavate määra, mis näitab töötegijate ja ülalpeetavate suhet. Hispaanias on see 47,6%, mis on peaaegu pool rahvastikust.
Vanadussõltuvuse määr on Hispaanias aga 25,3%
(CIA, 2011)
6. Millises demograafilises arengu etapis on riik?
Hispaania jääb pigem kaasaegse rahvastiku etappi . Seda etappi iseloomustab madal sündimus ning suremus, mistõttu rahvaarv kasvab aeglaselt või võib isegi väheneda. Laste osatähtsus rahvastikus hakkab vähenema. Vanemate inimeste osatähtsu tõuseb 20 – 25% -ni, mis omakorda tõstab ka suremuse üldkordajat. (ÜÕ)
Kasutatud Kirjandus:
International Data Base :
http://www.census.gov/population/international/data/idb/country.php (IDB, 2011)
Majandus:
http://www.e24.ee/602262/inimesed-lahkuvad-hispaaniast/ (E24, 2011)
Central Intelligence Agency:
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/sp.html (CIA, 2011)
World Population Data Sheet:
http://www.prb.org/pdf11/2011population-data-sheet_eng.pdf (WPDS, 2011)
Ühiskonnageograafia õpik:
http://moodle.jpg.tartu.ee/pluginfile.php/1923/mod_resource/content/1/YG2_2004_rahvastik.pdf (ÜÕ)
Rahvastiku kasvu ning sündimust ja suremust näitavad diagrammide andmed ning rahvastiku püramiidid pärinevad lehelt:
International Data Base:
http://www.census.gov/population/international/data/idb/country.php (IDB, 2011)