Etioopia (2)

Etioopia

Etioopia on riik Aafrika idaosas. Pindala on 1 221 900 km2 ja rahvaarv 75 miljonit. Etioopia on üks maailma vanimaid riike ja Aafrikas rahvastiku suuruselt teine. Samuti on see üks vanima inimasutuse jälgedega riike. Etioopia on jaotatud 14 provintsiks, pealinn on Addis Abeba . Riik koosneb rassilisest ja kirevast rahvastikust, mis tõttu räägitakse seal mitmeid keeli. Etioopia on unitaarne vabariik. Kõrgeim võimuorgan on Ajutine Sõjaväline Haldusnõukogu, mille esimees on ühtlasi riigipea , valitsusjuht ja relvajõudude ülemjuhataja. Rahvastikust on 40% usklikest kristlased ja 50% muhameedlased .
19. sajandi lõpus toimunud Itaalia-Etioopia sõjas suutis Etioopia oma sõltuvust kaitsta ja Menelik II ühendas Etioopia lõunaosa islamiriigid ning selle tulemusena saigi riik oma nüüdsed piirid. 1889 sai pealinnaks Addis Abeba. Riik hakkas arenema ning suhted Euroopaga paranesid. Meneliku tütre, Haile Selassie I, keisriks saamisega algasid riigid mitmed reformid. 1935. aastal tungis Etioopiale taas kallale fašistlik Itaalia, kuid 1941 vabastasid maa Briti väed. Uute reformidega kaotati senine feodaalne haldussüsteem ja orjuse jäänused ning arendati majandust ja kultuuri. Kehtestati ka uus põhiseadus. 50ndatel aastatel alustas Etioopia koostööd NSV liidu ja teiste sotsialistlike riikidega. Etioopia algatas ka Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni. Inflatsioon, korruptsioon ja viljaikaldused põhjustasid mahajäänud ühiskonnakorra ja majandusega riigis eriti raske olukorra. Nälga suri paari aasta jooksul u. 200 000 inimest. 1974. aastal puhkes feodalismivastane revolutsioon ja troonilt kõrvaldati haile Selassie I ning kaotati monarhia . 1977 sai võimule Haldusnõukogu esimees Mengistu Haile Mariam. Sotsialistlikule arenguteele asunud riigis hakati teostama radikaalseid reforme: natsionaliseeriti pangad , suuremad tööstus-, kaubandus- ja veondusettevõtted ning maa, kehtestati 8-tunnine tööpäev, palgamiinimum. Moodustati ka Üleetioopialine Talurahvaliit. Uue võimu poliitika põhjustas sise- ja välisreaktsiooni elavnemise. 1977 alustas Etioopia sõda Somaali DV-ga, kuid sai lüüa. Iseseisvus kaitsmiseks sai Etioopia abi NSV liidult, Kuubalt ja teistelt sotsialistlikelt maadelt. Riigi esimeseks presidendiks sai 1995. aastal Negasso Gidada.
Etioopia on praegu üks maailma vaesemaid riike. Suurt töötust rahva seast ning nälga püütakse parandada, kuid see on raske tänu suurele rahvaarvule. 70% rahvast on hetkel Etioopias töötud. Rahvaarv suureneb kõrge iibe pärast. Alla 15-aastased moodustavad rahvastikust peaaegu poole. Keskmine eluiga on meesteseas 52 ja naiste seas 54 aastat. Kuigi Etioopia on väga vaene, on sellel suured maavarad . Ta on rikas oma mineraalide poolest. Riigi suurimaks ekspordiallikaks on kohvioad, mida võib leida kõikjal üle maailma. Maailma erinevad abiorganisatsioonid toetavad Etioopiat rahaliselt, kuid vaesus ja nälg seal riigis ei paista siiski veel niipea lõppevat.