RAHVASTIKU RÄNNE EESTIS Referaat Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 Rände põhjused..........................................................................................................................4 Väljaränne Eestis....................................................................................................................... 5 Ränne II Maailmasõja ajal......................................................................................................... 6 Ränne Nõukogude okupatsiooni ajal..................................................................
000-le ehk 1,58 korda. Veelgi suurem kui üldine rahvaarvu kasv, mis sisaldab endas nii sündide-surmade kui ka rände bilanssi, oli rahvastiku loomulik juurdekasv, mida me siin ei käsitle. Loomulikku iivet absorbeeris väga olulisel moel väljaränne, millel pole Euroopa jaoks olnud kunagi nii suurt tähtsust kui 1840-1914 vahel. Tänu transkontinentaalsele rändele oli rändebilanss negatiivne. Valdavalt üle ookeani, esijoones Ameerikasse suundunud ränne on ka suhteliselt hästi registreeritud, kuna euroopasisene ränne, mis suurte riikide puhul jäi suuresti riigi piiridesse, on raskesti jälgitav. Kui palju inimesi sisemaise rände näol oma elukohta vahetas, kas alaliselt või ajutiselt, on üsna raske ja olenevalt riigisisesest asjaajamiskorrast ja allikate säilumisest kohati ka võimatu kindlaks teha. Lokaaluurimuste põhjal on aga hinnatud, et 1900. aasta paiku vahetas tõenäoliselt
Rahvastik ja asustus Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 8. klass RAHVASTIK. Maailma rahvastik. Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Rahvastikuandmete kujutamine kaardil. Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju rahvastiku paiknemisele. Arenenud ja arengumaad. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive arenenud ja arengumaades. Ränne ja selle põhjused. Linnastumine ja sellega kaasnevad probleemid. Eri rahvaste ja riikide roll maailmapildi avardumises. Eestist pärit maadeavastajad. Maailmajaod. Geograafilised uuringud tänapäeval. Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 9. klass · RAHVASTIK JA ASUSTUS. Eesti rahvaarv ja selle muutumine muinasajast tänapäevani. Rahvastiku andmeallikad. Sündimus, suremus, loomulik iive. Ränded eri ajaperioodidel. Rahvuslik koosseis, selle ajalooline kujunemine
Nendest andmetest moodustatakse geograafiline infosüsteem GIS. Seal esitatakse infot arvuti abil. 2. Passaadid, mussoonid, orkaanid, tornaadod ja nende peamised esinemisalad. PASSAADID Ekvaatori poole puhuvaid tuuli nimetatakse passaatideks. Need puhuvad aasta läbi samast suunast ning on enam-vähem ühesuguse tugevusega. Maa pöörlemise tõttu ei puhu passaadid otsejoones põhjast lõunasse, vaid puhuvad põhjapoolkeral kirdest edelasse ja lõunapoolkeral kagust loodesse. Loomade ränne Aafrikas! ORKAAN (tõlkes suur tuul) ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit madalrõhkkond, mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Orkaan on torm, kus tuulekiirus ületab 32 m/s ehk umbes 115 km/h. Orkaanid tekivad ookeanide kohal, kus sooja vee tõttu on intensiivne aurumine. Orkaanis on tuulte tugevus 12 palli. Orkaani läbimõõt on 1000 km. Tuuled puhuvad väljast sisse, tõusvad õhuvoolud. Orkaani silmas (50 km) valitseb vailus, kõige
Geograafia 10.klass Konspekt Asustuse areng maailmas ja asustuse paiknemist mõjutavad tegurid eri aegadel Agraarajastul paikseks jäädes ja põllundusega tegelema hakates asuti elama viljakate muldadega tasandikele. Looduslikest teguritest mõjutas asustust kõige rohkem kliima. Parasvöötmes ja lähistroopikas on inimese eluks kõige sobivamad tingimused, seal on ka asustus seetõttu tihe. Asustustihedust mõjutavad peale looduslike ka ühiskondlikud tegurid. Ajaloolised põhjused, miks asustus kuskil tihenema hakkas, võivad olla seotud kaubateede ristumiskohtadega või soodsate sadamakohtadega jõgede suudmetes. Tihti tihenes asustus endiste kindluste ümbruses, mis olid rajatud ümbrusest kõrgemale kohale parema kaitse tagamiseks. Tänapäeval tiheneb asustus just suurte linnade ümbruses, kohati kasvavad linnapiirkonnad naaberpiirkondadega kokku moodustades linnade kette või hiidlinnastuid. Majanduslikud tegurid on seotud töökohtade paiknemisega, näiteks
Viljakas eas naiste arv Rahvastik vananeb, noori naisi suhteliselt vähe. Noor rahvastik, sünnituseas naisi palju. Laste sünnitamise vanus Lapsed sünnitatakse mitte väga noorelt. Sünnitama hakatakse küllaltki noorelt. Religioon (mõjutab tavasid, suhtumist pereellu) Usklike osatähtsus väiksem, vähem lapsi. Usklike osatähtsus suurem, rohkem lapsi. Pereplaneerimine Majanduslikud võimalused Suremus, peamised surma põhjused Südame-veresoonkonna haigused, vähk Toidu- ja veepuudus. Õnnetused (liiklus, olme, tööstus) Sanitaarhügieen, arstiabi puudulikkus, AIDS Kuriteod (vägivald, terroriaktid) Sõjad, ka loodusõnnetused Rahvastiku vanuseline koosseis vanurite osatähtsus rahvastikus suur, seega ka Noorte osatähtsus suur, seetõttu suremus
peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele kui isadele, soodustusi töötamisel, teenuseid, aga ka trahve ja muid majanduslikke meetmeid. Rändepoliitikas on kasutusel mitmed piirangud või soodustused kodakondsuse, elamis- ja töölubade saamisel. Osa riike reguleerib sisserännet näiteks sisserände kvoodiga. Kvoot võib erineda erineva sotsiaalse tausta, sisserännu põhjuse, oskuste või majandusliku staatusega inimestele. 51. Tänapäeva rahvusvaheliste rännete peamised põhjused (tõmbe- ja tõuketegureid), suunad Lääne- Aktiivne sisseränne Lõuna-, Vahe- ja Ida-Euroopast, aga ka Aafrikast ja Ladina-Ameerikast Euroop paremad töö- ja elamistingimused. EL piires toimib tööjõu vaba liikumine, seega ka a riikidevaheline ränne. Ida- Väljaränne nii Lääne-Euroopa kui ka Põhja-Ameerika kõrgelt arenenud riikidesse nii Euroop õpingutele, paremate elu- ja ka töötingimuste otsingutele. a
peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele kui isadele, soodustusi töötamisel, teenuseid, aga ka trahve ja muid majanduslikke meetmeid. Rändepoliitikas on kasutusel mitmed piirangud või soodustused kodakondsuse, elamis- ja töölubade saamisel. Osa riike reguleerib sisserännet näiteks sisserände kvoodiga. Kvoot võib erineda erineva sotsiaalse tausta, sisserännu põhjuse, oskuste või majandusliku staatusega inimestele. 51. Tänapäeva rahvusvaheliste rännete peamised põhjused (tõmbe- ja tõuketegureid), suunad Lääne- Aktiivne sisseränne Lõuna-, Vahe- ja Ida-Euroopast, aga ka Aafrikast ja Ladina-Ameerikast Euroop paremad töö- ja elamistingimused. EL piires toimib tööjõu vaba liikumine, seega ka a riikidevaheline ränne. Ida- Väljaränne nii Lääne-Euroopa kui ka Põhja-Ameerika kõrgelt arenenud riikidesse nii Euroop õpingutele, paremate elu- ja ka töötingimuste otsingutele. a
Kõik kommentaarid