Ränne ja rände põhjused (1)

Tartu Kivilinna Gümnaasium
Ränne
Referaat
Tartu 2011
Sisukord :
Väljaränne Eestis ja Euroopas 4
Ränne muudab rahvaarvu 5
2011. aasta ränne Eestis 5
Kokkuvõte 7
Kasutatud kirjandus 8
Sissejuhatus
Inimesele on läbi aegade suuremal või väiksemal alal ringiliikumine olnud omane, näiteks toidu, kütte või peavarju otsingul. Ka täna on liikumisvajadus täiesti säilinud; paremate transpordivõimaluste tõttu on näiteks uue töö- või elukoha otsinguil võimalik liikuda enam mitte kümneid ja sadu, vaid tuhandeid kilomeetreid. Ränne jaguneb kaheks erinevaks liigiks : siseränne ja välisränne. Sisseränne on siis, kui ränne toimub riigi sees. Väljaränne on siis, kui ränne toimub riigist väljas pool. Sisse- ja väljarände vahet teatud ajavahemikul iseloomustab rändesaldo. Omakorda jagunevad need kaks liiki veel kaheks liigiks : vabatahtlikuks ja sundrändeks.
Rände põhjused
Inimeste rännet mõjutavad väga erinevad tegurid: inimese vanus (elutsükli staadium), haridus , perekonnaseis , aga ka inimestest mitte sõltuvad (majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja keskkondlikud tegurid).
Vabatahtliku rände põhjused on :

Parem õppimis võimalus

Perekondllik põhjus

Paremad elamis ja töö võimalused
Sundrände põhjused võivad olla :

Sõda

Usulised põhjused

Poliitilised põhjused

Loodus katastroofid

Näljahädad ja epideemia

Küüditamine

Väljaränne Eestis ja Euroopas

Välisränne jaotub emigratsiooniks, mille puhul inimesed(emigrandid) lahkuvad riigist, ja immigratsiooniks, kui inimesed (immigrandid) saabuvad riiki. Väliseestluse tekitas sama asjaolu, mis põhjustas väljarände mujalgi Euroopas: rahvaarvu kiire loomulik juurdekasv ennetas oluliselt linnade ja tööstuse arengut. Euroopa rahvastiku jaoks oli ajavahemik 1750–1914 enneolematult kiire ja näis olevat peatumatu kasvu periood nii absoluutselt kui ka suhteliselt, maailma rahvastiku kasvu taustal vaadates. Piirkondlikult oli muidugi suuri erinevusi: kasv oli aeglasem Edela-Euroopas, kiireim Ida-Euroopas ja üsna kiire ka Loode-Euroopas. Veelgi suurem kui üldine rahvaarvu kasv, mis sisaldab nii sündide-surmade kui ka rände bilanssi , oli rahvastiku loomulik juurdekasv, mida me siin ei käsitle. Loomulikku iivet absorbeeris oluliselt väljaränne, millel pole Euroopa jaoks olnud kunagi nii suurt tähtsust kui ajavahemikus 1840–1914. Tänu mandritevahelisele rändele oli rändebilanss negatiivne. Valdavalt üle ookeani, esijoones Ameerikasse suundunud ränne on ka suhteliselt hästi registreeritud, kuna Euroopa-sisene ränne, mis suurte riikide puhul jäi suuresti riigi piiresse, on raskesti jälgitav. Kui palju inimesi vahetas sisemaise rändega kas alaliselt või ajutiselt oma elukohta, on üsna raske ja olenevalt riigisisesest asjaajamiskorrast ja allikate säilimisest kohati ka võimatu kindlaks teha.

Ränne muudab rahvaarvu

Et teada saada rahvaarvu tegelikku muutumist riigis või linnas, on vaja lisaks loomulikule iibele arvestada ka rännet. Kui mingisse piirkonda rändab sisse rohkem inimesi, kui lahkub , siis on se4al rändesaldo positiivne. Kui väljarändajaid on rohkem kui sisserändajaid, siis on rändesaldo negatiivne. Riigi või nt linna rahvaarvu muutumise selgitamiseks liidetakse kokku toimunud ränne ja loomulik iive.

2011. aasta ränne Eestis

----)
Nii rändega kui ka rändeta rahvaarvu avaldamist jätkab Statistikaamet kuni uue loenduseni, pärast 2011. aasta rahvaloendust minnakse üle ühele rahvaarvule. Vajadusest tagada järjepidevad aegread, kasutab Statistikaamet kuni 2011. aasta loenduseni näitajate arvutamisel senisel metoodikal põhinevat rahvaarvu, kus rännet ei ole arvestatud. Riigi tasandil on ääretult oluline, et teataks informatsiooni elanikkonna ja ühiskonnas toimuvate oluliste protsesside kohta. Selleks, et vahepealseid rahvastikuarvestuses tekkinud vigu parandada ja jätkata edasi ühelaadse informatsiooniga on vajalik rahvaloendus . 2011. aasta rahvaloenduse oluline eesmärk on kaardistada tegelik olukord nii rahvastiku koosseisu, sotsiaal-majandusliku olukorra kui ka elanikkonna territoriaalse paiknemise osas. Rahvaloendus saab ka verstapostiks, millele põhinevad edasised tööd selleks, et Eestis saaks 01.01.2012 edasi minna juba ühe rahvaarvuga.

Kokkuvõte

Enamiks inimesi vahetab elu jooksul elukohta, mõni lausa mitu korda. Ränne ehk migratsioon on püsielukoha vahetus ja kuulub geograafiliste nähtuste hulka, mida uurivad rahvastikugeograafid.

Kasutatud kirjandus

"õpilase ajaloo entsüklopeedia"
http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%A4nne
http://www.roheline.ee/content/view/266/7/lang,et/
http://statistikaamet.wordpress.com/tag/ranne/
geograafia õpik 8ndale klassile