Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajalugu 12 klass, kursus 2, kontrolltöö 1 (0)

1 Hindamata
Punktid

12



12. klassi II k 1. kontrolltöö 1) Kuidas valitseti Eesti Vabariiki 1920. aasta põhiseaduse järgi? Puudus riigipea ehk president, oli oht, et riigikogu hakkab domineerima täidesaatva võimu üle.
Valitsused vahetusid liiga tihti. Põhiseadus toimis kuni 1930 a. kriisini edukalt.
Võim kuulus rahvale, rahvaalgatus ja oli väga demokraatlik. 2) Milles seisnes maareform? Alusesk sai vastu võetud maaseadus 1919 a. Reformi käigus riigistati mõisate maa, Võõrandatud
maadest jagati välja ja loodi 56000 uut asendustalu. 3) Mille põhjal võib väita, et Eesti omariikluse perioodil oli talupojakultuurist saamas moodne euroopalik
rahvuskultuur? Too näiteid kultuurielu erinevate valdkondade kohta! Tekkis kiiresti maareformi järel väikeomanike kiht. 4) Nimeta Saksamaa samme 1930. aastatel, millega ta rikkus Versailles` rahulepingu punkte: *Astus välja rahvasteliidust
*Kehtestas üleüldise sõjakohustuse
*Hakkas looma sõjalaevastikku ja lennuväge 5) Selgita, mida tähendab väljend Austria anšluss. Austria-Saksamaa liitumine, nimetati anlušš-ks (saksa k. liitumine)
Austerlastele meeldisid natsid, rahvahääletus kinnitas ühinemise heakskiitu 6)  Iseloomusta Eesti välispoliitilist olukorda 1930. aastate lõpul. Venemaaga   olenesid   suhted   poliitikast,   suunati   vene   turg   ümber   Euroopasse.   Tööstuse   asemel   seati
põllumajandus esikohale. 7) Kuidas nimetatakse:   aastaid 1938-1940 Eesti ajaloos – Juhitava demokraatia ajajärk  perioodi Eestis 1939. aasta sügisest 1940. aasta kevadeni – Baaside ajastu  Eesti riigipead alates 1938 – President  rahvusvahelist organisatsiooni, mille liikmeks Eesti sai 1921 – Rahvasteliit  maareformi käigus loodud uusi talusid Eestis – Asendustalud  Eesti valitsust 1940. aasta juunipöörde järel – Eesti NSV Liit 8) Kellest on jutt?
Johannes Lauristin


 tuntud   kommunist,   Rahvakomissaride   Nõukogu   esimees   Eestis   1940-1941   (ees-   ja perekonnanimi) –  Soome poliitik ja sõjaväelane, Soome sõjaväe ülemjuhataja Talvesõja ajal – 9) Millal  toimus Pätsi riigipööre, mille järel algas vaikiv ajastu? (kuupäev, kuu, aasta) – 12.03.1934  liideti Eesti Nõukogude Liidu koosseisu (kuupäev, kuu, aasta) –28.09.1939  algas sõda Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel (kuupäev, kuu, aasta) –22.06.1941 10) Kuidas viidi ellu MPR salajases lisaprotokollis Poolat puudutavad kokkulepped? NSVL ja Saksamaa huvisfäärid jagati suurriikide vahel, mis tähendas vastava piirkonna tagasivallutamist kumbagi suurriigi poolt  11) Kuidas on omavahel seotud MRP ja baaside leping? Baaside leping andis õiguse rajada sõjaväebaasid ning MRP aga jagas väiksemaid riike, mille eesmärk oli
need hiljem vallutada.  12) Mida tähendab väljend kummaline sõda? Kumbki pool polnud väga aktiivne oma sõjategevuses. 13)  Reasta tähed sündmuste toimumise järjekorras!
A. Juunipööre  B. Massiküüditamine  C. Eesti liitmine NSV Liidu koosseisu  D. baaside lepingu sõlmimine  E. MRP sõlmimine   F. Riigivolikogu valimised  Vastus: …E, D, A, F, C, B 14) Põhjenda, miks sai 1940. aasta juunipööre Eestis võimalikuks:   NSVL esitas nõudmised   NSVL -l lubati seejärel ehitada baasid  NSVL ei oodanud kaua, ning okupeerisid Eesti
Ajalugu 12 klass-kursus 2-kontrolltöö 1 #1 Ajalugu 12 klass-kursus 2-kontrolltöö 1 #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 295078 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

2-ja 1-maailmasõja ja Eesti iseseisvumise-okupeerimiste-Vene impeeriumi lagunemise kohta konspekt
15
doc

2. ja 1. maailmasõja ja Eesti iseseisvumise, okupeerimiste, Vene impeeriumi lagunemise kohta konspekt

1. maailmasõja põhjused, ajend, osapooled, algus. Põhjused suurriikide vastuolud ja võitlus tooraineallikate, turgude, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Ajend Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia salaorganisatsioonide poolt 28. juunil 1918 Sarajevos. Osapooled Keskriigid (Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi, Bulgaaria) ja Antandi riigid (Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia). Algus 28. juuli 1918. Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Austria- Ungari kuulutas aga Saksamaa survel Serbiale sõja. Venemaa kuulutas seejärel välja mobilisatsiooni aga Saksamaa käskis Suurbritannial ja Venemaal mobilisatsioonikäsu tühistada. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka Belgiale. Seejärel astus sõtta Suurbritannia sest rikuti Belgia neutraliteeti. 1. maailmasõja algus ja Saksamaa sõjaplaani (Marnei ja Tannenbergi lahingud) realiseerimine 1914. aastal, sõja mõju Eestile. Algus 28. juuli 1

Ajalugu
Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa
13
docx

Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa

Ka türgi ja austria- ungari impeeriumid lagunesid ning esitasid vaherahu ettepaneku. uute rahvusriikide teke- Saksamaal loobus Wilhelm II troonist ning kuulutati välja Weimari vabariik, Saksamaa kirjutas alla Compiegne vaherahule, mille tingimused olid talle rasked. Pariisi rahukonverents- eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgsetes korraldustes ning seada tingimused sõja kaotanud riikidele Teema 3 Eesti iseseisvumine, lähiajalugu pt. 10; Eesti ajalugu pt. 9-12 Eesti omariikluse saavutamise eeldused ja protsess, revolutsioon Venemaal, Vabadussõda, Tartu rahu Iseseisvuse eeldused ja protsess: 1) Kultuurilised: kirjakeele ühtlustumine; eestikeelse kirjasõna ja ajakirjanduse levik; rahva eneseteadvust kujundavate suurürituste (nt laulupeod) pidamine; 2) Majanduslikud eeldused: talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks; tööstuse arengu tulemusena muutus Eesti ala Vene impeeriumi

Ajalugu
Eesti Teises maailmasõjas - iseseisvuse kaotamine
8
doc

Eesti Teises maailmasõjas - iseseisvuse kaotamine

Säre. 9. Ümberkorraldused majanduses ja kultuuris Majanduses: · maareformi käigus kuulutati kogu maa riigiomandiks ja talunikud muutusid maaomanikest maakasutajateks. Maksimaalne maa suurus eraisikule oli 30 ha. · Natsionaliseeriti pangad, tööstus-, kaubandus-, transpordiettevõtted, hotellid, apteegid, haiglad, suured eramud · kroon asendati rublaga Kultuuris: · koolides hakati õpetama marksismi-leninismi ning Nõukogude Liidu ajalugu ja konstitutsiooni · teatrites, kinodes ja kontsertidel hakati esitama nõukogude autorite loomingut · ,,kunstiliikideks" kujunesid riigijuhtide paraadportreed ja Nõukogude võimu ülistavad propagandaplakatid · kehtestati ülirange tsensuur · algas kultuuriväärtuste hävitamine ­ purustati mälestussambaid, põletati raamatuid, suleti enamik ajalehti ja ajakirju, keelustati seltsitegevus 10. Repressioonid 1940.-1941.a.

Ajalugu
I - Eesti 1918-1944
30
docx

I - Eesti 1918-1944

Baltisakslaste ümberasumine Eestis tulid käibele rublad Eesti inkorporeeriti NL-i Johannes Vares sai peaministriks Sõlmiti Molotov-Ribbentropi pakt 18. Eestlased II maailmasõja rinnetel! Mis asjaoludel sattusid eesti mehed võõraste lippude alla? Saksa armeesse Nõukogude armeesse Soome armeesse 19. Järjesta Eesti ajalugu mõjutanud sündmused II maailmasõja ajal: a) Narva diktaat b) Saksa okupatsioon c) Baaside leping d) Juunipööre e) Esimene Nõukogude okupatsioon f) Suvesõda g) Teine Nõukogude okupatsioon 20. Vasta allikatele ja oma teadmistele tuginedes järgmistele küsimustele! Punaarmee sissemarss Eestisse. Allikas A Pärast kodanliku valitsuse kukutamist avaldas eesti töörahvas soovi, et Eesti

Ajalugu
TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945
34
docx

TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945

...................... ............................................................................................................. ....................... ............................................................................................................. ....................... Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 17 4. Kontrolltöö „Teine maailmasõda” teemad ja mõisted: 1) Rahvusvahelised suhted Teise maailmasõja eel: Saksamaa agressiivsuse kasv ja Austria Anschluss; Müncheni konverents ja Tšehhoslovakkia likvideerimine; Klaipeda liidendamine; MRP sõlmimine ja selle tagajärjed. 2) Teine maailmasõda: sõja põhjused; Saksamaa ja tema liitlased; Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine; sõjategevus 1939-1942; murrang

Ajalugu
Esimene Eesti
2
docx

Esimene Eesti

Kuidas nimetati Eesti, Läti ja Leedu vahel 1934. aastal sõlmitud liitu? Balti Antant Millise mõjuka rahvusvahelise organisatsiooni liikmeks sai Eesti Vabariik 1921. aastal? Rahvasteliit Kuidas nimetati Eesti Vabariigis valitsuse juhti 1920. aastatel? riigivanem Kus sõlmiti septembris 1938 Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa vahel kokkulepe, et Tšehhoslovakkia peab Sudeedimaa loovutama Saksamaale? Münchenis Kuidas nimetatakse rahvapärase nimega poliitilist jõudu Eestis, mis kerkis esile majanduskriisi ajal ja esitas omapoolse põhiseaduse eelnõu? Vapsid Kuidas nimetatakse kõnekeeles Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel 1939. aastal sõlmitud vastastikuse abistamise pakti? (kaks sõna) Baaside leping Kuidas nimetatakse kõnekeeles 1939. aastal Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungi pakti? (kolm sõna) Moloto-Ribbentropi pakt Kuidas nimetatakse Eestis 1925. aastal kehtestatud rahvusvähemuste õigust

12. klassi ajalugu
Ajaloo Õppematerjal-2 Maailmasõda
5
doc

Ajaloo Õppematerjal (2.Maailmasõda)

 1. Mõisted.  Lepituspoliitika – Lääneriikide otsus mitte Hitleriga sõda alustada, vaid rahuldada tema soove  Anschluss – Selleks nimetatakse Austria liitmist Saksamaa aladega(1938),  müncheni kokkulepe (sobing) – 1938 29.sept sõlmitud SB, PR, SM ja IT vaheline kokkulepe, millega SM sai õiguse okupeerida Sudeedimaa. Tsehhosslovakkia lihtsalt sunniti olukorraga leppima. ,  MRP – 23.aug 1939 a. NSVL ja SM vahel sõlmitud mittekallaletungileping, sellega kohustusid riigid säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti NSVL ja SM huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas.  atlandi harta – 1941 augustis Roosevelti ja Churchilli poolt allkirjastatud leping, milles sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. USA ja SB teatasid, et nende maad ei otsi sõjas omakasu. Lisaks lubati taastada k

Ajalugu
Eesti Teises maailmasõjas
3
doc

Eesti Teises maailmasõjas

1) Iseseisvuse kaotamine 23.aug. 1939 MRP- Saksamaa ja NSVLi vahel, vastastikuse abistamise leping. Lisatud oli salaprotokoll, kus jagati omavahel Euroopa, selle tulemusena sattus Eesti NSVLi mõjusfääri ja oli hiljem NSVLI poolt okupeeritud. Baasideajastu- septembris nõudis Moskva Eestilt vastastikuse abistamise pakti, mille tulemusena loodi punaarmee baasid Eestis. Umsiedlung ­ 1939. aastal kutsus Hitler Ida-Euroopas elavaid sakslasi Saksamaale tagasi, mille tulemusena lahkus Eestist enamus baltisakslaseid. Ultimaatum- esitati Baltimaadele NSVLi poolt, mille kohaselt nõuti täiendavate osade lubamist maale ja Nõukogude-meelse valitsuse moodustamist. Eesti nõustus ultimaatumiga 16. juunil 1940, mida peetakse ka Eesti okupeerimiseks. 21. juuni 1940. ­ korraldati Moskva poolt Eestis miitinguid, mille survel nimetas K. Päts ametisse uue valitsuse. Aktsioon läks käest ära- Pika Hermani tipu heisati punane lipp, mis asendati pärast jälle sinimustvalgega, et anda poliitiliselt

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun