· Tartusse asutati kunstikool ''Pallas'' peamine kujutava kunsti õppeasutus · rektor ja asutaja Konrad Mägi · juhid: Nikolai Triik, Ado Vabbe (''Seine'i jõgi''), pikemat aega A. Starkopf · mitmes stiilis tööd juhtiv neoimpressionism, ka realism · kollane, punane, sinine · fovistlikud noored ja art deco 1920 · asutati 1919 keskõppeasutuseks, 1924 kõrgkooliks, suleti 1951 · nimetus jumalanna Athena lisanimest · A. Vabbe · äärmine radikaalsus, moodsaimad kunstistiilid · kokkupuuted avangardi eesliiniga · kasutanud ekspressiivset abstraktsionismi · enim mõjutas Itaalia futurism lõhkus maali tükkideks ''Seine'i jõgi'' · paljud varasemad tööd hävinud ''Kohvikus'' · enamasti maastikumaalid · hilisem looming neoimpressionistlik · A. Vardi · meisterlik impressionistlik maalikunstnik ''Montmartre'' · paljud tööd linnamaastikud Tartu ja Pariis · A. Starkopf
EESTIS OLI ESINDATUD KUBISMIST LÄHTUNUD KONSTRUKTIVISM. EESTI KUNSTNIKKUDE RÜHM- EDUARD OLE, ARNOLD AKBERG, MÄRT LAARMAN AVANGARDI LEVIMISE AASTAKÜMME EDUARD VIIRALT (1989-1954) GRAAFIKA SUURMEISTER SISULIE MITMEKESISUS VIRTUOOSLIKKUS TÄNU TALLE SAI VABAGRAAFIKA POPULAARSEKS EESTIS NAISED SILINDRITEGA (1927) PÕRGU (1930-1932) 1930 RADIKAALSUS VÄHENEB VÕETI OMAKS RAHVUSVAHELISE KUNSTIPEALINNA ARENGURÜTMI 19. ja 18. sajandi vahetus POSTIMPRESSIONISM JA RAHVUSROMANTIKA AVANGARDI TAANDUMINE EI HOOLITUD PARIISI SÜRREALISMIST JA ABSTRAKTSIONISMIST PILVINE PÄEV (PAUL BURMAN, 1928) TARTU VAADE (VILLEM ORMISSON, 1937) JAAN KOOORT (METSKITS ,1929) LAUD (EDUARD OLE, 1924) 3 KUNSTNIKKU TÜÜPI ESIMEST TÜÜPI KUNSTNIKUD
Sest nad ei suutnud kriiside keskel jääda erapooletuks. Kuidas suhtus rahvas uude poliitilisse liikumisse? Leidisd rahva seast toetust, sest oskasid end häälestada samale lainele. Avaldage oma arvamust vabadussõjalaste poliitiliste seisukohtade kohta, leidke nii pos. Kui ka neg. vabadussõjalased pöörasid tähelepanu eesti poliitika valupunktidele: põhiseaduse nõrkadele kohtadele, riigikogu saamatusele majanduse olukorras. negatiivseks on liigne radikaalsus. Millised allikas B vabadussõjalaste kohta esitatud väited andisd nõukogude ajaloolastele aluse väita et vabadussõjalste liikumine oli fasistlik? nad olid liigselt rahvuslikud
sajandi algul? -20. sajandi algul kandus rahvuslik liikumine linnadesse ja juhtivaks sai kõrgintelligents, rahvuslikele nõudmistele lisandusid poliitilised nõudmised, kõrgenenud eneseteadlikkus ja omariikluse soov. 8. Ajalehed, nende eestvedajad ja nende vaated Eesti 20.saj.alguse ühiskondlikus elus. Jannsen,"Perno Postimees", "Eesti Postimees", tahtsid baltisakslastega häid suhteid. Jakobson"Sakala", võrdõiguslikkuse rõhutamine, baltisakslaste vastasus, radikaalsus. "Teataja" K.Päts, J.Teemant, radikaalne rahvuslik. 9. Mille poolest erinesid Tartu liberaalide ja Tallinna radikaalide vaated? Tallinna radikaalid arvasid, et tuleks venelastega omakasu nimel koostööd teha. Tartu liberaalid olid venestamise vastu. 10. Mille poolest erinesid Bürgermüsse ja Aulakoosoleku otsused? Aulakoosoleku otsused olid vägivalda ja mässu pooldavad, Bürgemüsse otsused olid rahumeelsema suunitlusega. 11
kujutatava kunsti õpikoda tol hetkel. Eestis on 20. Sajand olnud palju kuulsaid ja vähem kuulsamaid kunstnikke. ,,Pallas" juhid Konrad Mägi, Nikolai Triik ja Ado Vabbe, Anton Starkopf, Peet Aren, Ants Laikmaa, Juhan Muks, Arnold Akberg, Paul Burman ja paljud teised. Nende seas ka Eduard Viiralt. 1920. Aastaid võib ka eesti kunsti ajaloos pidada avangardi levimise aastakümneks. 1930. Aastail aga väheneb Eestis kunsti radikaalsus, samuti nagu Pariisis. Kõik liikus positiivses suunas, eesti kunst oli omaks võtnud rahvusvahelise kunstipealinna arengurütmi. Eesti kunstielu oli arenemas ja kunstnikel sooviti jääda kodumaale ning edendada kunsti õppimist ja õppida hoopis ise kodumaal. Mõningad läksid peale õpinguid taas välismaale elama, aga paljud jäid ka siiski kodukamarale. Teiste hulgas ka Adamson-Eric (1902-1968), kes võttis oma missiooniks kohapealset eesti kunstielu parandada
Majanduskriisi tingimustes leidsid taolised avaldused rahva hulgas suurt toetust. Leidsid rahva seast toetust, sest oskasid end häälestada samale lainele. 4. Avaldage oma arvamust vabadussõjalaste poliitiliste seisukohtade kohta, leidke nendest nii positiivset kui negatiivset. - Nad pöörasid tähelepanu poliitika valupunktidele: põhiseaduse nõrkadele kohtadele, riigikogu saamatusele majanduse olukorras. Negatiivne oli ehk liigne radikaalsus. Laura Lüll
aasta novembris olid alla kirjutanud sõjaväelased. Esimese maailmasõja lõpuks oli Saksamaal blokaadi tõttu toiduainete puudus, erinevalt tema vastastest. Hitler võttis sellest õppust, ei kehtestanud Teise maailmasõja ajal Saksamaal kordagi sõjamajandust ja 1941. aastal valmistus isegi minema tagasi rahumajanduse põhimõtetele. Natsionaalsotsialistliku partei (NSDAP) populaarsuse ja valimisvõidud tagas selle loosungite radikaalsus, erinevalt teiste parteide ettevaatlikkusest, ning uudsus, ehkki 1933. aasta valimistel hääli juba kaotati. Reparatsioonide osas olid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1930. aastatel valmis järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. Reparatsioonide teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud (Saarimaa ja Sudeedimaa liidendamine, Anschluss) saavutati just rahumeelsel teel.
eriti graafikas. Sellele viitab ka eesti graafika suurmeistri Eduard Viiralti looming, mis küll algusest peale sisaldas niihästi virtuooslikkust kõigis graafika tehnikates kui ka sisulist mitmekesisust. Peale ekspressionistlikku tüüpi avangardsuse oli Eestis esindatud ka kakubismist lähtunud konstruktivism. 1920-ndaid aastaid võib niisiis ka eesti kunsti ajaloos pidada avangardi levimise aastakümneks. 1930-ndail aastail aga väheneb eesti kunsti radikaalsus nii nagu Pariisiski. 19. ja 20. sajandi vahetusel oli impressionismi kogemus olnud eesti kunstis väike, enamasti mindi värvivaeselt realismilt otse üle postimpressionismi ja rahvusromantikasse. 1930-ndail aastail oli Eestis palju silmapaistvaid maalijaid,kellest enamik töötas Tartus - tänu eriti ''Pallase'' kunstikooli mõjule, ning kelle looming sobib realismi või hilise impressionismi mõiste alla. Neil kõigil oli isikupärane käekiri. Siiski võib
Jakobsonil õnnestus pärast aastatepikkuseid ponnistusi, saada viimaks luba oma ajalehe väljaandmiseks. Tema leht ,,Sakala", mis oli radikaalne, nõudis eestlastele suuri õiguseid, toetus sealjuures Vene keskvõimule ja kritiseeris ägedalt baltisakslasi, sai peagi eestlaste seas populaarseimaks väljaandeks. Baltisakslastel õnnestus ajalehe ilmumine küll 1879. aastaks peatada, kuid seejärel oli ta veelgi populaarsem. Aja jooksul Jakobsoni radikaalsus aga üha suurenes ning seetõttu tekkis tal 1879. aastal tõsine konflikt rahvusliku liikumise mõõduka tiiva juhi Jakob Hurdaga. · lähemad abilised Sakala toimetuses olid Jaak Järv ja Jakob Kõrv. · 1881 valiti Jakobson Jakob Hurda asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. · Suri 19. märts 1882 noorelt ( 41 ) juhusliku külmetamise tagajärjel. Maeti Kurgjale. Jakobsoni matus oli ülemaaline sündmus, kus rahvuslikud seltsid oma
(´´Koer keti otsas``) Kubism Võlgneb oma sünni PABLO PICASSOL'e (1881 - 1973) - moodsa kunsti suurimale kunstnikule. 1904. aastal läks Picasso Hispaaniast Pariisi. Tema ateljeest kujunes tõeline loomeinimeste kohtumispaik. Picasso läbis oma loomingus otsingulised sinise ja roosa perioodi. 1907 toimus nn. loominguline plahvatus: Ta maalis mõne päevaga oma kuulsaima maali ´´Avignioni Neiud``. Sellest algas kubism. Eksponeeriti esmakordselt 1937, kuna Picasso radikaalsus ehmatas teisi kaasaegseid. G. BRAGUE -´´Selle pildi vaatamine on kui põleva petrooleumi joomine. ---------------materjali puudu--------------- valguse tõepärane kujutamine. Neid huvitasid eelkõige optilised efektid, mitte muljete edasi andmine. Tahtsid taastada maalikunstis kindla struktuuri. Kandsid puhtad värvid lõendile väikeste, korrapäraste punktide, laikude või joontega. Punktide
vaherahulepingule 1918. aasta novembris olid alla kirjutanud sõjaväelased. Esimese maailmasõja lõpuks oli Saksamaal blokaadi tõttu toiduainete puudus, erinevalt tema vastastest. Hitler võttis sellest õppust ning ei kehtestanud Teise maailmasõja ajal Saksamaal kordagi sõjamajandust ning 1941. aastal valmistus isegi minema tagasi rahumajanduse põhimõtetele. Natsionaalsotsialistliku partei (NSDAP) populaarsuse ning valimisvõidud tagas selle loosungite radikaalsus, erinevalt teiste parteide ettevaatlikkusest ning uudsus, ehkki 1933. aasta valimistel hääli juba kaotati. Reparatsioonide osas olid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1930-ndatel valmis järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. Reparatsioonide teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud (Saarland'i, Sudetenland'i liidendamine, Anschluss) saavutati just rahumeelsel teel.
Saksamaa vahel sõprusleping ( ), millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Sõja põhjused · Vaieldakse, kas tegemist oli Esimese maailmasõja jätkuga või mitte. Saksamaa olukord: sõjale järgnes hüperinflatsioon, Versailles' lepingut peeti ebaõiglaseks, natsionaalsotsialistiliku partei edu valimistel, mille atag oli loosungite julgus ja radikaalsus, reperatsioonide osas oldi valmis talle järeleandmisi tegema. Suurbritannia olukord: Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli jäetud vaeslapse seisusse, kuigo oldi investeeritud sõjalaevastikku ning lennuväkke. Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Chamberlain oli veendunud, et Hitler on mees kellega saab asju ajada
Juba seal avaldus tema mässu-ja revolutsioonimeelsus. Sageli väljendus ta vastumeelsus tohutus vastuhakus sealsele korrale. Kuna S oli väga tundelise loomuga lugemishuviline poiss, oli tal väga raske sealset kasarmukorda taluda. Seetõttu hakkas juba seal vaiksetviisi tema kirjanikutee pihta, kirjutades ballaadlikke luuletusi. Pärast kolledzi lõpetamist, astus S 1810. aastal Oxfordi ülikooli. Seal õppides muutusid ateism ja poliitiline radikaalsus talle veendumusteks, mida ta väljendas poliitilistes värssides ja usuvastases brosüüris. 1811 avaldab pamfleti ,,Ateismi vajalikkusest", mis tõi loomulikult kaasa suuri pahandusi ja mistõttu ta ka peale üürikest õppimist ülikoolist välja visati. Samuti võeti temalt õigus astuda mujale kõrgkoolidesse. Katkesid sidemed ka perekonnaga, kuna vanemad ei aksepteerinud tema abielu. Nimelt abiellus ta juba 19 aastaselt endast 3 aastat noorema koolitüdruku Harriet
aasta novembris olid alla kirjutanud sõjaväelased. Esimese maailmasõja lõpuks oli Saksamaal tänu blokaadile toiduainete puudus, erinevalt tema vastastest. Hitler võttis sellest õppust ning ei kehtestanud Teise maailmasõja ajal Saksamaal kordagi sõjamajandust ning 1941. aastal valmistus isegi minema tagasi rahumajanduse põhimõtetele. Natsionaalsotsialistliku partei (NSDAP) populaarsuse ning valimisvõidud tagas selle loosungite radikaalsus, erinevalt teiste parteide ettevaatlikkusest ning uudsus, ehkki 1933. aasta valimistel hääli juba kaotati. Reparatsioonide osas olid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1930-ndatel valmis järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. Reparatsioonide teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud (Saarland'i, Sudetenland'i liidendamine, Anschluss) saavutati just rahumeelsel teel. Suurbritannia ei tahtnud sõda
sajandialgul? 20. sajandi algul kandus rahvuslik liikumine linnadesse ja juhtivaks sai kõrgintelligents, rahvuslikele nõudmistele lisandusid poliitilised nõudmised, kõrgenenud eneseteadlikkus ja omariikluse soov. Ajalehed, nende eestvedajad ja nende vaated Eesti 20.saj. alguseühiskondlikus elus. Jannsen,"Perno Postimees", "Eesti Postimees", tahtsid baltisakslastega häid suhteid. Jakobson"Sakala", võrdõiguslikkuse rõhutamine, baltisakslaste vastasus, radikaalsus. "Teataja" K.Päts, J.Teemant, radikaalne rahvuslik. Mille poolest erinesid Tartu liberaalide ja Tallinnaradikaalide vaated? Tallinna radikaalid arvasid, et tuleks venelastega omakasu nimel koostööd teha. Tartu liberaalid olid venestamise vastu. Mille poolest erinesid Bürgermüsse ja Aulakoosolekuotsused? Aulakoosoleku otsused olid vägivalda ja mässu pooldavad, Bürgemüsse otsused olid rahumeelsema suunitlusega. Mis aitas kaasa sotsiaaldemokraatia levikule Eestis?
Tekkis proletariaad. 8. Globaliseerumine – üleilmastumine, seda iseloomustab rahvusvaheline kaubandus ja kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskkonda. 9. Proletariaad – palgatööliskond, sündis koos tööstusliku pöördega. 10. 20.sajandi ühiskondlikud liikumised – liberalism,sotsialism, sotsiaaldemokraadid, anarhistid. 11. Anarhistid – valitsemisvormide kokutamine, ametiühingutegevused, terroriaktid, radikaalsus. (Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa) 12. Liberalism – Vabadus ja võrdsus töölistele. Rikkad jäävad rikasteks. (Suurbritannia, Prantsusmaa) 13. Sotsialism – Tööliste huvide kaitsmine. Varalisele ebavõrdsusele ei. (Venemaa) 14. Sotsiaaldemokraadid – Õpetuste revideerimine. Järk-järgulised reformid. Vägivalde revolutisoon, tääliste huvide kaitsmine. (Saksamaa, Venemaa, Bulgaaria) 15. 20.sajandi rahvusvahelised liikumised – revisionistid, vene enamlased, tsentristid. 16
«Mees, kes teadis ussisõnu» ei ole siiski lihtsalt padrikufarss ega loomanahkadesse ehitud jant. Eesti ajaloo ja ajalooliste müütide desakraliseerimine annab tulemuseks romaani, kus ei puudu teatav pamfletlikkus. Raamat on ka peategelase, uue ja vana maailma vahel heitleva Leemeti (tõsi küll absurdne) kujunemislugu. Noor mees õpib nägema asjade suhtelisust ja tegema kompromisse. Metsa ja küla ähvardab üks ja seesama hullus: nostalgitsejate äärmuslikkus ja progressimeelsete radikaalsus panevad mõlemad vere voolama. Selle raamatu tegelaste tõsine haigus seisneb selles, et «nad unistavad teistsugusest elust» (olgu siis eilsest või homsest), nagu märgib ussikuningas. Identiteet ei ole enesestmõistetav ei keskaegses ega ka tänapäeva Eestis, mille pingeid ja väljakutseid siin pilatakse, nagu märgib oma harivas järelsõnas tõlkija Jean-Pierre Minaudier. Tegelikult on «Mees, kes teadis ussisõnu» üks meie aja paremaid üksilduseromaane.
valitsemisviisiga üleüldiselt. Selleks, et revolutsioon sünniks on vaja rahulolematust. Revolutsioon võib olla vägivaldne v rahulik. Institutsionaliseeritud poliitilise tegevuse läbikukkumine Revolutisooni põhjused: 1. Mingi režiim elab oma aja ära. 2. Majanduslik surutis 3. Haritlaste võõrandumine 4. Valitseva klassi lõhenemine ja ebapädevus 5. Sõda 6. Valitsuse rahanduskriis Revolutsioonijärgud: mõõdukas-ollakse rahulolematud, radikaalsus-nõudmiste esitamine ja suuremakspaisutamine, lõppjärk- surutakse maha või nõustutakse Revolutsioon vs riigipööre Revolutsioon taotleb totaalset muutust, riigipööre seda, et inimesed muutuvad. Riigipöörde liike:Sõjaväeline riigipööre, massipretoriaanlik riigipööre, faktsionalistlik riigipööre. VALIMISED Valimiste alusidee: kui maksame riigiga makse, tahame õigust otsustada, mis nendega juhtub.. Maksud häälte vastu. Rahvas kujuneb suverääniks-ülimvõim.
fõderatiivne riik. Töölised-spetsialistid, käsitöölised ja vaesem haritlaskond. Ajutine Valitsus peab ajama kindlat rahupoliitikat.Maaküsimus: kõigi mõisnike ja mõisate eelisõiguse kaotamine, maad võõrandada ja põlisrent. Radikaaldemokraadid – Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond – ei kaldu sotsialismi, kuid nõuab põhjalikke reforme (endine „Teataja“ rühmitus). Programm üldiselt sarnane Eesti Demokraatliku Erakonna ja Eesti Maarahva Liidu omaga. Radikaalsus väljendus streikimise vabaduse nõudes. Selle partei osa jäi väikeseks. Maanõukogu tegevus, maavalitsuse moodustamine 12. aprillil 1917. aastal kinnitas Venemaa Ajutine valitsus Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, mille alusel kavandati Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu eestikeelse elanikkonnaga põhjaosa (Tartumaa, Võrumaa, Pärnumaa ja Saaremaa) liitmine ning loodi kubermangu komissari (Jaan Poska) juurde nõuandva organina Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu.
abipakettidega ravida ja muud piirangud fiskaalpoliitikas on juba eoses targad otsused ning samal ajal mitte nii elupäästvad kui võiks arvata. Euroopa pikaaegne kogemus ning pidev areng on olnud palju olulisemad. Kriisiperioodidel tehtud otsused on olnud loogiline jätk arenguprotsessile ning samas ka vältimatu etapp. Euroopa manifest puudutab euroliidu valusaid kohti ning tabab kohati märki, kuid liigne radikaalsus on pigem emotsioonidest suunatud ning kasutab ära käimasoleva kriisi negatiivset kuvandit. Föderaalne Euroopa oleks justkui täiesti uus eksperiment, mille õnnestumisel pole mingit garantiid. Samas on selge, et Euroopa on aina enam hakanud juhtohjasid ka majandussfääris käest andma ning raskuskese on pigem langenud Aasia riikidele. See tähendab, et globaliseerumise mõistmine ja selle kasulikkuse rakendamine võiks olla edasise Euroopa eesmärk
kukutatud. 2 · Tänapäevalgi neutraalne/positiivne suhtumine (nt Berlusconi partei neofasitlik). . 4. IV periood: Radikalism ja langus 1936-1943. Majandus arenes alguses väga edukalt. Leiti, et anarhia riigis on kukutatud. Murranguks saab, et Itaalia sekkumine välipoliitikas. Reziimi iseloomustab algusest peale välispoliitiline radikaalsus. 1924. aastal Itaalia annekteeris Fiume. Lääneriigid suhtusid Mussolinisse heakstkiitvalt. 1935. aastal Prantsusmaa, Inglismaa ja Itaalia kohtuvad Stresas, et hukka mõista Saksamaa üleminekut üldisele sõjaväekohustusele. 1935. aastal alustab Itaalia sõda Etioopia vastu (tol ajal Abessiinia). Mussolini leiab, et tal on õigus Rooma impeeriumi hiilgus taastada. See Itaalia agressioon mõistetakse hukka Rahvaste Liidu ja lääne riikide poolt
Kuigi ajaloolased ja ühiskonnateadlased loevad sõdadevahelise Suurbritannia fasistlikke liikumisi ühtedeks intellektuaalsemaks ja sümpaatsemaks Euroopa samaväärsete liikumiste seas, ebaõnnestus fasistlike ideede laiem levik Albionil. Võib avaldada imestust, miks isegi Briti fasistlike liikumiste lipulaeva British Union of Fascists markantse liidri sir Oswald Mosley hästi argumenteeritud seisukohad ei leidnud sealses ühiskonnas laiemat toetust (Thurlow, 1998, 131). Üha süvenev radikaalsus (revolutsioonilisus), parlamentarismi vastustamine ja Briti ühiskonnale seniharjumatu juutide vaenamine, mis tõi kaasa avalikkuse laialdase hukkamõistu, olidki võibolla peamised põhjused, miks Briti fasistidel ei õnnestunud Albionil lõplikku läbilööki sooritada. Mainimata ei saa jätta antifasistlikke meeleolude üha laiemat levikut ja süvenemist brittide hulgas. Kahtlemata aitas ebaedule kaasa Briti ühiskonna kauaaegsed parlamentaarsed
aasta novembris olid alla kirjutanud sõjaväelased. Esimese maailmasõja lõpuks oli Saksamaal tänu blokaadile toiduainete puudus, erinevalt tema vastastest. Hitler võttis sellest õppust ning ei kehtestanud Teise maailmasõja ajal Saksamaal kordagi sõjamajandust ning 1941. aastal valmistus isegi minema tagasi rahumajanduse põhimõtetele. · Natsionaalsotsialistliku partei (NSDAP) populaarsuse ning valimisvõidud tagas selle loosungite radikaalsus, erinevalt teiste parteide ettevaatlikkusest ning uudsus, ehkki 1933. aasta valimistel hääli juba kaotati. Reparatsioonide osas olid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1930-ndatel valmis järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. Reparatsioonide teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud (Saarland'i, Sudetenland'i liidendamine, Anschluss) saavutati just rahumeelsel teel.
orienteeritud tulemuste saavutamisele. Ning juhtimine on spetsiifiliseks tööriistaks, funktsiooniks ja instrumendiks, mis võimaldab institutsioonidel tulemusi saavutada. (Drucker, F. P. 2003, lk. 51 ) 10 3. JUHTIMINE 21. SAJANDIL Patrick Dixon (19) kujutas tulevikuühiskonna omadusi veereva täringu kuuel tahul. Need on kiirus, linnastumine, hõimluse rõhutamine, universaalsus, radikaalsus ja eetilisus. Vapustavaid muutusi ennustas Eestis tegevjuhtide konverensil esinenud Charles handy (1996). Juhtimiskonsultant Robert Barner toob välja 7 olulisemat muutust 21. sajandi organisatsioonides (Kreitner 1998). (Alas, R. 2004, lk.17) Need on: 1. virtuaalne organisatsioon 2. ajutine personal 3. teadmistega töötajate valitsemine 4. õppimine arvuti vahendusel ja elektrooniline tulemuste hindamine 5. töötajate erinevuste kasv 6
1934. aastal tekkisid tööandjate ja võtjate segakorporatsioonid. Sellega kaasnesid väga paljud asjad: Riigi nõrkuseks sai inimeste edutamine korporatsioonidel riigi lojaalsuse põhjal ja korporatsioonide ebavõrdsus. Neljas periood (1936-1943) Radikalism ja langus. Majandus arenes alguses väga edukalt. Leiti, et anarhism kogu riigis on kukutatud. Murranguks sai Itaalia sekkumine välispoliitikasse. Reziimi iseloomustas algusest peale välispoliitiline radikaalsus. 1935. aastal kohtusid Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia Stresas, et hukka mõista Saksamaa üleminek üldisele sõjaväekohustusele. 1935. aastal alustas Itaalia sõda Etioopia vastu. 1936. aastal algas Hispaania kodusõda, kuhu sekkus ka Itaalia koos Saksamaaga riiklikul tasandil. Sellest hakkas kujunema ka Itaalia-Saksamaa sõjaliit, millest vormistati välja Berliini-Rooma telg. Fasistliku Itaalia välispoliitika oli 1930. aastatel väga sõjakas. Oma välispoliitika
maailmamajanduse arengule Organisatsioon- Euroopa Liit, ühinemise aeg- 2004. aasta, eesmärk- ühendada Euroopa riike praktilist koostööd tehes Miks levisid 1960.aastatel läänemaailma tudengite hulgas vasakpoolsed õpetused? sisaldas erinevaid radikaalseid poliitilisi rühmitusi, nagu feministid, rohelised, ametiühingud, ateistid, seksuaalvähemuste õiguste eest võitlejad ja mõningad rahvusvähemuste ja inimõiguste eest võitlejad. Hiljem nende radikaalsus vähenes mis on massikultuur? Massikultuur hõlmab teaduse ja tehnika saavutusi , meedia – ajakirjandus , muusika , kontserdid , võistlused täida tabel teaduse ja tehnika saavutustest. Millised ohud võivad tehnika arenguga kaasneda? Saavutused- Maailmas toodetakse rohkem kui 16% kogu elektrienergiast tuumkütuse baasil. Tuumaenergia kasutamine. Ohud- Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, kõigile elusorganismidele väga ohtlikud. Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka
legitiimsus, kuigi vaherahulepingule 1918. aasta novembris olid alla kirjutanud sõjaväelased. Esimese maailmasõja lõpuks oli Saksamaal blokaadi tõttu toiduainete puudus, erinevalt tema vastastest. Hitler võttis sellest õppust ning ei kehtestanud Teise maailmasõja ajal Saksamaal kordagi sõjamajandust ning 1941. aastal valmistus isegi minema tagasi rahumajanduse põhimõtetele. Natsionaalsotsialistliku partei (NSDAP) populaarsuse ning valimisvõidud tagas selle loosungite radikaalsus, erinevalt teiste parteide ettevaatlikkusest ning uudsus, ehkki 1933. aasta valimistel hääli juba kaotati. Reparatsioonide osas olid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1930-ndatel valmis järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. Reparatsioonide teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud (Saarland'i, Sudetenland'i liidendamine, Anschluss) saavutati just rahumeelsel teel.
* Puhtal kujul on need üldiselt teineteise vastandid. o Liberalismi kõrgaeg ja allakäik: - liberalismi kuldajastu -- ajajärk, kus arenevad majandusliku liberalismi erinevad põhimõtted - 19. saj. – liberalism on juhtiv muutustele orienteeritud, radikaalne, ideoloogia; toimub nö majandusliku ja poliitilise liberalismi kooselu- majanduslik liberalism "talub" poliitilist; 19. sajandi keskel põrkumine ja poliitilise liberalismi radikaliseerumine - 20. saj. – liberalismi radikaalsus väheneb, poliitilises retoorikas jääb alla sotsialistidele ja äärmustele. Liberalism läheneb konservatismile. Toimub konservatismi tagasitulek (mh. neokonservatism), põhjustatuna 20. sajandi keskpaiga vägivaldsusest (repressioonid, II MS). II MS järgne areng rõhub sellele, et poliitiline vabadus kaotab ühiskondlik-poliitilise tähenduse. Vabadus nihkub avalikust sfäärist isiklikku sfääri e. privaatsfääri (Kas minna valima? Või mitte? - valikuvõimalus)
Traditsioonilise konservatiivse suuna väljakujunemine, enesemääratlus kui stabiilsuse hoidja suures radikaliseerumise protsessis. Muud Euroopa piirkonnad üldlevinud vasakpoolse poliitilise kultuuri teke, konservatiivid kui parempoolne, ent pigem varjujäänud pool. Ida-Euroopas konservatism kui rahvuslus, muud sarnased jooned L-E'ga puuduvad. Kesksed mõisted: traditsioon ja aeglased muutused, kiired poliitilised otsused kui radikaalsus; uskumus inimloomuse ebatäiuslikkusest, inimese poliitilise võimetuse tunnistamine; orgaaniline ühiskond, mis jaguneb selgelt valitsejateks ja valitsevateks, mingi ühiskonnagrupp suunab ja juhendab teisi; võim kui positiivne nähtus, stabiilsuse ja ühisuse looja (vt autoritaarne ühiskond kui/kas üldse konservatiivne, üldlevinud arvamuse kohaselt konservatism modernsem ja mitmekülgsem kui ürgne valitsejakeskne maailmanägemus);
ikeriikide hulka ning seet?ttu on loomulik, et eesti kunsti ajalugu on suurtes joontes nende omaga sarnane.1919.aastal asutati Tartusse kunstikool ,,Pallas'', mis 1920.-1930. aastail oli Eestis peamiseks kujutavaks kunsti ?ppeasutuseks.,,Pallase'' kooli juhtisid Pariisis ja mujal v? lismaal tegutsenud kunstnikud Konrad M?gi, Nikolai Triik ja Ado Vabbe.1920.aastaid v?ib ka eesti kunsti ajaloos pidada avangardi levimise aastak?mneks. 1930.aastail aga v?henes Eesti kunsti radikaalsus nii nagu Pariisiski.Eesti kunst oli omaks v?tnud rahvusvahelise kunstipealinna arengur?tmi. Esimest t??pi kunstnukke v?ib tinglikult nimetada silmar??mu-maalijateks, sest peaasjaks oli neil pakkuda n?gemisnaudingut meeldivast motiivist ja kaunist maalilisest teostest. Teist t??pi kunstnikud valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult. Kolmandasse r?hma sobivad maalijad,kes valisid kujutamiseks r?hutatult eestlikke motiive- nagu k
aastal kavatsusega saada kas luteri pastoriks või siis hertsogkonna valitsuse Honorationen liikmeks. Idüllilises paigas Neckari kaldal asuvas Tübingeni Stiftis jagas Hegel tuba luuletaja Hölderlini ja tujuka varakult väljakujunenud filosoofi Schellingiga. Sõbrad õppisid seminaris tüüpilisi teoloogilisi ja filosoofilisi aineid. Nad tervitasid vaimustusega Prantsuse revolutsiooni, istutades selle tähistamiseks linna servale vabaduse puu. Stifti poliitiline radikaalsus muutis rahutuks isegi hertsogi, kes sooritas sinna mitmeid formaalseid visiite, millest üks kajastub Peter Weissi näidendis ,,Hölderlin''. Veelgi olulisem sõprade hilisemat arengut silmas pidades oli tunnetus killustatusest ja lõhedest , mis nende arvates kaasaegset kultuuri ahistasid. Eriti muretsesid nad lõhede ja vastastikuse eraldatuse pärast Jumala ja inimese, inimese ja looduse ning inimese ja ühiskonna vahel. Selles kujunema hakkavas
peegliks, nad kajastavad baasi ja pealise suhte muutusi ning kõikumisi. Kirjandust võib seega vaadelda kui peeglit, aga ka kui vahendit, mille abil levitatakse valitseva klassi ideoloogiat madalama klassi seas, mis peaks madalma klassi seisukohta kinnitama. Kindlasti ei saa marksitlikus kirjandusteaduses lahtuda kirjandusteost ümbritsevast ühiskonnast, ehk teda isolooerida nagu seda teeb uuskriitika. keskmes on kirjanduse ja ühiskonna suhted ja mida ühendab ka ühiskondlik radikaalsus, arusaam, et kirjandus ja selle uurimine on üks osa maailma muutmisest. 9. Milles seisneb fraknfurdi koolkonna kultuurikriitika? Kas see peab tänapäeval paika? Frankfurdi koolkond on neomarkstistlikku ühiskonnateooriat arendanud koolkond, mis üritas sünteesida marksistliku mõtte baasil vahepeal muutunud ühiskonda adekvaatselt kirjeldavat teooriat, kaasates teisi uuema mõtte suundumusi (psühhoanalüüsi, eksistentsialistlikku filosoofiat jm)
n terrorism (destabiliseerimine) n revolutsioon väljastpoolt n sissisõda n demokraatlik revolutsioon Revolutsioonipõhjused ® Pikaajalised: ebaadekvaatne reageerimine sotsiaalsele muutusele ® Keskmise kestusega: n Majanduslik surutis n Haritlaste võõrandumine n Valitseva klassi lõhenemine ja ebapädevus n Sõda n Valitsuse rahanduskriis ® Revolutsioonijärgud: mõõdukus, radikaalsus, lõppjärk Valimised: idee kujunemine n No taxation without representation n Rahva kujunemine suverääniks n Liberaaldemokraatia mastaabiinnovatsioon: valitsema rahva esindajad n Saadik ja esindaja n Tänapäeva demokraatlikus ja sotsiaalses õigusriigis on valimised keskne meetod, millega inimeste tahe jõuab riigijuhtimisse n Esindusdemokraatia vs otse- ja osalusdemokraatia Valimissüsteemid n Esinduskogu moodustamise alused
vaherahulepingule 1918. aasta novembris olid alla kirjutanud sõjaväelased. Esimese maailmasõja lõpuks oli Saksamaal tänu blokaadile toiduainete puudus, erinevalt tema vastastest. Hitler võttis sellest õppust ning ei kehtestanud Teise maailmasõja ajal Saksamaal kordagi sõjamajandust ning 1941. aastal valmistus isegi minema tagasi rahumajanduse põhimõtetele. Natsionaalsotsialistliku partei (NSDAP) populaarsuse ning valimisvõidud tagas selle loosungite radikaalsus, erinevalt teiste parteide ettevaatlikkusest ning uudsus, ehkki 1933. aasta valimistel hääli juba kaotati. Reparatsioonide osas olid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1930-ndatel valmis järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. Reparatsioonide teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud (Saarland'i, Sudetenland'i liidendamine, Anschluss) saavutati just rahumeelsel teel. Suurbritannia ei tahtnud sõda
Sellele viitab ka Eesti graafika suurmeister Eduard Viiralt'i looming, mis küll algusest peale sisaldas niihästi virtuooslikkust kõigis graafikatehnikates kui ka sisuliselt mitmekesisust. Ekspressionismi mõju avaldus eesti kunstis enamasti mõõdukalt ja pehmenenult. Peale ekspressionistlikku tüüpi avangardsuse oli Eestis esindatud ka kumbismist lähtunud konstruktivism. 1920. aastaid võib pidada eesti kunsti ajaloos avangardi levimise aastakümneks. 1930. väheneb Eesti kunsti radikaalsus nii nagu Pariisiski. 19. ja 20. sajandi vahetusel oli impressionismi kogemus olnud eesti kunstis väga väike, enamasti mindi värvivaeselt realismilt otse üle potsimpressionismi ja rahvusromantikasse. 1930. aastail oli kolme põhitüüpi kunstnike: · Esimest tüüpi kunstnikke võib tinglikult nimetada silmarõõmu-maalijateks, sest peaasjaks oli neil pakkuda nägemisnaudingut. · Teist tüüpi kunstnikud valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid
Montesquieu' arvates tekib tänu võimude lahususele riigis tasakaal. Prantslaste ideaal oli samuti algul põhiseadusliku monarhia kujunemine. Suurbritannia riigikorda peetakse eeskujuks ka teistele. Rahva suveräänsus Rahvas on pol võimu allikas ning peaks seda võimu kasutama. See eeldab riigikorraks vabariiki v demokraatia. Selle teooria oluline arendaja on Rousseau. Rousseau oli mõjutatud oma kodulinna Genfi poliitikast. Rousseau radikaalsus sai hiljem Prantsuse revolutsioon eeskujuks. Riigi võim pidi kuuluma rahvale ja valitseja on rahva teenistuses. Seda teooriat peeti väge radikaalseks. Välispoliitika Maailmamerede valitseja on Suurbritannia, keda huvitav tõrgeteta kaubavahetus ning teda huvitab Euroopa poliitika sel määral kui on ohus tasakaal. Mandri- Euroopa gigandiks on Prantsusmaa, kellele konkureerib Kesk-Euroopas Austria.Ida- Euroopas on suurriigiks kujunenud Venemaa
liikumise juht, tema õpilaseks omakorda oli Goethe, kes 70ndatel paljuski järgis tema õpetusi, 90ndatel aga oli osaline Weimari klassitsismi loomises. Tormi ja tungi ei saagi pidada väga isoleeritult ainult Saksa liikumiseks, mis on seotud sentimentalismiga. Saksamaa oludes on oluline Prantsuse revolutsiooni vastukaja, eelnähtused, järellainetus. Kriitika ratsionaalse maailmapildi vastu. Rousseau ideed on olulised, tormi ja tungi võib näha radikaalse liikumisena, sealne radikaalsus oli abstraktne (idealistlik filosoofia). Idealism on tingitud sellest, et lõhestatus ideaalse ja tegelikkuse vahel on märgatavalt suurem. Oluline nõue on ühiskonna sotsiaalse ja poliitilise ümberkorraldamise järgi. Nõudeks oli kõigepealt rahvuslik taassünd. Esialgu oli selle varjus toimuv liikumine radikaalne ja absolutismi vastu, hiljem taandus resignatsiooniks (romantismi ajal). Poliitilised nõuded muutusid üha rohkem vaimsuse nõueteks. Teine suund
Euroopa riigid, kus on olnud neoliber lained, on vaieldav palju on tegemist uue liberalismilainega või lihtsalt loosungeid edastava liikumisega. Liberalismi poolt antav lubadus suurem sellest , mis tegelikult ellu viiakse. Liberalism- jõukate üh ideoloogia ( vabadus on kallis). Üh, kes tahab liberalismi rakendada peab olema jõukas. Populaarne ainult piiratud osas maailmast ja üh 19 saj juhtiv/populaarne ideoloogia - muutusi nõudev ideoloogia( radikaalne). 19. saj jooksul liberalismi radikaalsus ja muutuste orienteeritus väheneb- Liberalismi muutumine konservatiivseks.Liberalismi kõrgaeg 19 saj. I MS - liberalismi allakäigu algus. Ideoloogiliselt täheldatakse knservatismi ja sotsialismi populaarsust . Palju äärmuslikke ideoloogiaid. 1940-70- liberalismi madalseisu ajastu. 80ndatel - neoliberalism ja neokonservatism. Tihti samades maades samad ideoloogiad. Tp partikularism - eristusi nõustuvad ja toetavad üh. Kesksed liberalismi teemad: · Rõhutab indiviidi tähtsust
See hakkab perekesksusest ja koduruumist. Ta hakkab näiteks läbi luuletama sugulussidemeid. Mingi hõimukeskne vaatepunkt on samuti oluline. Hõimutunne on samti rahvustunde alus. Samas ei lähe ta aga suuresõnaliseks, ta jääb väikeste asjade kaudu kõnelema ja need tunduvad olevat kõnekad. Vähemtähtsaid autoreid Peep Ilmet (Gorinov) ja Hannes Varblane Ilmet on üks almanahhiautor Eestis, ta pole 60ndatel ametlikus kirjanduses kohal. Radikaalsus, mis 60ndate/70ndate vahetusel tuleb on traditsiooni suhtes sõbralik. Traditsioon nagu revideeriks isenneast. Hannes Varblane ei avalda 60ndate lõpus luuletusi. Ta ütles, et ta ei avaldanud luulet selle pärast, et Eller tegi tema luulet maha. Aado Lintrop ja Lembit Kurvits Lembit Kurvits pole kirjanduslike tekstideda väga figureerunud. Ta juba 80ndate/90ndate alguses esindas juhanliivilikku hullu luuletajat. Peeter Ilus ja Rein Raud
vormikeskne. Modernismi suur utoopia sellest, et ümberkorraldatud tootmisvõtteid integreeriv arhitektuur (st massehitus) suudab lahendada sotsiaalseid probleeme ja elu paremaks muuta, heideti kõrvale. Vaatamata dekonstruktivismi elitaarsusele mäng arhitektuurimärkidega jäi tabatavaks vaid pühendatutele sulandus ka nn tähistajakriitiline postmodernism kommertsmaailmaga ning 1990. aastate üldise neoliberaalse tõusu kuvandiks sai just selline mugandatud radikaalsus, mida dekonstruktivistide abstraktsed ja samas äratuntavad vormid pakkusid. 1988. aastal New Yorgi moodsa kunsti muuseumi näitusel "Architecture of Deconstruction" end manifesteerinud seltskonnast Zaha Hadid, Rem Koolhaas, Daniel Libeskind, Frank Gehry, büroo Coop Himmelblau, Peter Eisenman sai järgmise kümnendi staararhitektide tuumik, kellest kõik turustasid edukalt oma isikupärast käekirja ning maju kui tugeva kujundiga abstraktseid skulptuure.
tuleb ka esimest kord Eestisse ja hakkabki 90ndatel Eesti vahel väga tihedalt käima. Üsna varakult 90ndate alguses teeb olulise valiku ja alustab oma teoste välja andmist Eestis. Ta leiab, et nende raamatute ja luule koht on Eestis. On loogiline eeldada, et ka luules on midagi muutunud ja tuleb silmas pidada seda, et Lepik on poliitiliselt tundeline autor. 70/80ndate eristamine ebamäärane, kuid võimalik. Võib öelda, et sel ajal 60ndatelik radikaalsus väheneb, aluspõhi on olemas, ka teravus järkub, kuid tekstilist ekperimenteerimist on vähe. Teine asi on see, et hakkab tulema vanainimese nostalgiat. Hakkab kogudesse tulema rohkem ka juhuluulet (mitte tingimata juhuslikku luulet, vaid mingiteks sündmusteks/tähtpäevadeks/väliste märgiliste asjadega seotud luule sünnipäevaluule, eleegilised pühendused kaasaliikujatele ja kirjanikele nende surmaga seoses). Samas näeme
Essee Androiidide teater 1890 kasutab teatritee selgitamiseks unenäometafoori; teater kui unenäotempel; sifreerimise, viidete teater. Teatraalseks elemendiks teostes mask, mitte individuaalne näitleja; kunstlik inimene, marionett; mõjutas 20. saj teatrivoolu. Kirjutanud ka moraali- ja loodusilosoofilisi. ,,Pelleas ja Melisande" 1893 mängituim, kuulsaim. Rohkem tegevust kui Maeterlincki teistes draamades, õhkkond keskaegne, saatuslik atmosfäär; armastus ja surm. Teatri radikaalsus seisneb püsivuses, millega Maeterlinck tegeleb hing ja sisemus. Jõuline sisemussetungimine. "Sinilind" 1908 optimistlikuim teos, teatud vabanemine, lunastus; tema loomingu tipp. Kõlab läbi ka tõdemus, et igaüks peab ise endale õnne otsima. 49) George Bernard Shaw Inglismaa naturalistliku teatri Independent Theatre puhul üks asutajaliikmetest. Hakkas kirjutama sellele teatrile näidendeid. Koolitas ennast ise, Londonis oli ta eesmärgiks saada kirjanikuks
Kirjutas artikleid ning 1745. aastal lavastati ka tema ooper. Kuulsaks tegi Rousseau' aga tema esimene essee ,,Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid", mis pälvis Dijoni Akadeemia preemia. Ta väljus mõõdukast valgustlikkusest, mida viljeles Voltaire. Tema ideede radikaalsust tõendas ka ,,Arutlus inimese ebavõrdsuse päristolust ja tekkest", mille tõttu hakkasid teda taga kiusama ametivõimud. Rousseau radikaalsus tõi talle palju vaenlasi ning see mõjus talle halvasti. Ülimenukaks sai aga tema romantilise kallakuga kiriromaan ,,Jule ehk Uus Heloise". Tema ,,Ühiskondlik leping" tõukas tegutsema jakobiinidest revoulutsioonili demokraate. Ta ei saanud tagakiusamise eest rahu ei Prantsusmaal, Sveitsis ega Hollandis. Pariisis lõpetas avameelsed ,,Pihtimused" ja ,,Üksildase uitaja unistused". Kui Voltaire esindas vaimueliiti , siis Rousseau' kaudu kõneles masside hääl. Rousseau võttis
paljuski järgis tema õpetusi, 90ndatel aga oli osaline Weimari klassitsismi loomises. Tormi ja tungi ei saagi pidada väga isoleeritult ainult Saksa liikumiseks, seotud sentimentalismiga. Saksamaa oludes on oluline prantsuse revolutsiooni vastukaja, eelnähtused, järellainetus. Kriitika ratsionaalse maailmapildi vastu. Rousseau ideed on olulised, tormi ja tungi võib näha radikaalse liikumisena, sealne radikaalsus oli abstraktne (idealistlik filosoofia). Idealism on tingitud sellest, et lõhestatus ideaalse ja tegelikkuse vahel on märgatavalt suurem. Oluline nõue on ühiskonna sotsiaalse ja poliitilise ümberkorraldamise järgi. Nõudeks oli kõigepealt rahvuslik taassünd. Esialgu oli selle varjus toimuv liikumine radikaalne ja absolutismi vastu, hiljem taandus resignatsiooniks (romantismiajal). Poliitilised nõuded muutusid üha rohkem vaimsuse nõudeks. Teine suund liikumine looduse ja
Töölised- spetsialistid, käsitöölised ja vaesem haritlaskond. Ajutine Valitsus peab ajama kindlat rahupoliitikat.Maaküsimus: kõigi mõisnike ja mõisate eelisõiguse kaotamine, maad võõrandada ja põlisrent. Radikaaldemokraadid Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond ei kaldu sotsialismi, kuid nõuab põhjalikke reforme (endine ,,Teataja" rühmitus). Programm üldiselt sarnane Eesti Demokraatliku Erakonna ja Eesti Maarahva Liidu omaga. Radikaalsus väljendus streikimise vabaduse nõudes. Selle partei osa jäi väikeseks. Maanõukogu tegevus, maavalitsuse moodustamine: Demokraatlik rahvaesinduskogu, mis andis nõu ja kinnitas milgilmääral seadusi. 12. aprillil 1917. aastal kinnitas Venemaa Ajutine valitsus Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, mille alusel kavandati Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu eestikeelse elanikkonnaga põhjaosa (Tartumaa, Võrumaa, Pärnumaa ja Saaremaa)
annaabi.ee 
