Percy Bysshe Shelley (0)

PERCY BYSSHE SHELLEY
(04.08.1792-08.07.1922)
P.B.Shelley on maailmakirjanduse suurimaid vabaduslaulikuid, kelle veendumuskindlus, revolutsiooniline kirglik vaimustus ja prohvetlikud tulevikunägemused on avaldanud suurt mõju hilisemale ingiskeelsele luulele.
Ta unistas intellekti püsivast ja süvenevast liidust ilu ja armastusega, mis pidi tema arvates juhatama inimkonna maisest hädaorust täiuslikuma tuleviku poole.
Koos Byron ’i ja Keats ’iga viis Shelley inglise lüürika kõrgusteni, milleni see polnud küündinud Shakespeare ’i ajast saadik.
Tolle luuletaja lüürilised luuletused paistsid silma oma musikaalsusega – kõlarikkuse
-ja peensusega.
Võrreldes Byroniga, Shelley looming küündib ühiskonnakriitika teravuse ja optimismi poolest kaugemale.
Sündinud 04. augustil 1792 Horshami lähedal Sussexis ühes aadliperes esiklapsena.
Nende pere oli rikas ja kuulus aadliperekond.
1804 aastal, olles 12 aastane, pandi S õppima aristrokraatlikusse Etoni kolledžisse. Juba seal avaldus tema mässu-ja revolutsioonimeelsus. Sageli väljendus ta vastumeelsus tohutus vastuhakus sealsele korrale.
Kuna S oli väga tundelise loomuga lugemishuviline poiss, oli tal väga raske sealset kasarmukorda taluda. Seetõttu hakkas juba seal vaiksetviisi tema kirjanikutee pihta, kirjutades ballaadlikke luuletusi.
Pärast kolledži lõpetamist, astus S 1810. aastal Oxfordi ülikooli. Seal õppides muutusid ateism ja poliitiline radikaalsus talle veendumusteks, mida ta väljendas poliitilistes värssides ja usuvastases brošüüris. 1811 avaldab pamfleti ,,Ateismi vajalikkusest ”, mis tõi loomulikult kaasa suuri pahandusi ja mistõttu ta ka peale üürikest õppimist ülikoolist välja visati. Samuti võeti temalt õigus astuda mujale kõrgkoolidesse.
Katkesid sidemed ka perekonnaga, kuna vanemad ei aksepteerinud tema abielu.
Nimelt abiellus ta juba 19 aastaselt endast 3 aastat noorema koolitüdruku Harriet Westbrooke’ga, kellega ta sai ka kaks last.
1812 siirdus S Iirimaale kindla otsusega kaasa lüüa iirlaste võitluses Inglismaa survevõimu vastu. Ta tegutses hoogsalt: pidas sütitavaid kõnesid, avaldas poliitilisi lendkirju ning püüdis korraldada jõudude liitumist rahvuslikus vabadusvõitluses. Kuna kõrgematele võimudele S tegevus ei meeldinud, oli arreteerimine aimatav ning S pidi Iirimaalt lahkuma. Tolle reisi ajendil andis S välja jõuliselt ühiskonnakriitilise pamfleti “Pöördumine iiri rahva poole”, milles taunis Inglise imperialismi (suurriigi püüd oma võimu –ja mõjupiirkonda laiendada).
1814 . aastal, pärast Iirimaalt lahkumist , tutvus S kirjanik William Godwini tütre Mary ’ga, kellega koos tegi ta reisi Mandri-Euroopasse. Sel ajal nad aga tohutult kiindusid üksteisesse.
1816 aasta oli dramaatilisemaid S elus: Mary’lt sündis talle poeg ning S endiselt lahutamata naine Harriet uputas end Londonis ühte tiiki.
Kohe peale seda astus S Mary’ga abiellu. Selline teguviis põhjustas aga rahva seas ohtralt mürgist laimu ning S otsustas koos Maryga kodumaalt Šveitsi elama asuda .
1817. aastal, kui S pöördus lühiajaliselt Inglismaale tagasi, tõi see talle veel kibedaid sekeldusi kaela – võimud ei andnud eelmisest abielust saadud lapsi tema hoolde, tuues põhjuseks, et atesti kätesse ei tohi lastekasvatust usaldada.
1818 . aastal lahkus S Inglismaalt jäädavalt ning asus koos oma naisega elama Itaaliasse.
Itaalias kohtus ta Byroniga, kellega ta arutas võitluse jätkamise viise ning radikaalse ajakirja asutamist. Kõigele tõmbas aga kriipsu peale Shelley ootamatu surm õnnetul jahisõidul lahes. Koos temaga upuvad tema sõber ning leitnant Williams . Nädal hiljem uhtus surnukeha kaldale ning see põletati. Põletamise juures viibisid Byron ja Leigh Hunt. Aasta oli siis 1822 ning ta suri 29 aastaselt. Shelley põrm sängitati Rooma protestantlikule kalmustule.
Tema naine, Mary, sai aga kuulsaks ka kui kirjanikuna. Tema tippteos oli gooti stiilis ulmeromaan “Frankenstein”.

ÜLDISED FAKTID

• Sündis 4. augustil 1792 Sussexis aristrokraatlikus peres
  
• 1804 asub õppima Etoni kolledžisse
  
• 1810 asub õppima Oxfordi Ülikooli
  
• 1811 visatakse ülikoolist välja; tutvub oma tulevase naise Harriet Westbrooke’ga, kellega samal aastal abiellub
  
• 1812 lahkub Iirimaale, et võidelda Inglismaa survevõimu vastu
  
• 1813 avaldab oma esimese teose (poeemi) ,,Kuninganna Mab”. (Mahukas, kuid kunstiliselt veel ebaküps. Asetab suuri lootusi inimmõistuses toimuvale pöörangule, mis lubab türannia alistada ning kehtestada vaba, loova ja harmoonilise ühiskonna).
  
• 1814 tutvub Mary Godwin ’iga
  
• 1816 saab Mary’ga poja; Harriet uputab end tiiki; asub koos Maryga Šveitsi elama.
  
• 1817 jääb ilma laste hooldusõigusest
  
• 1818 siirduvad elama Itaaliasse; avaldab ühe oma kuulsaima teose ,,Islami ülestõus” (stroofides kirjutatud poeem ).
  
• 1819 avaldab oma luule esindusteose “Vabastatud Prometheus”. (Shelley ei lase Prometheusel ja Zeusil leppida nagu antiikmütoloogias. Tema kangelane peab kannatustele vastu, kuni jumalik türann troonilt tõugatakse ja inimeste orjus jäädavalt lõpeb).
  
• 1822 enne surma kirja pandud teos ,,Luule kaitse”, kus on kirjas kogu ta luulefilosoofia; 8.juulil hukkub tormis
  

LUULETUSED

ARMU FILOSOOFIA

Jõge otsib oja müha,
mühav jõgi leiab mere,
õndsalt liitub, ühtub üha
tuulte taevapere;
üksi pole maa pääl keegi;
tunne kõigil olendeil
läidab teistes tundeleegi –
miks siis mitte meil?
Näe, kuis laotust suudleb mägi,
laine otsib laine lembust!
Lillele, kes lille nägi
iial keelvat embust?
Päike embab merd , ja maad
suudleb kuu – ei rauge ind!
Mis sa, arm, sest kõigest saad,
kui ei suudle mind?
LOVE’S PHILOSOPHY
The fountains mingle with the river
And the river with the Ocean ,
The winds of Heaven mix for ever
With a sweet emotion;
Nothing in this world is single;
All things by law divine
In one spirit meet ang mingle.
Why not I with thine? –
See the mountains kiss high Heaven
And the waves clasp one another ;
No sister- flower would be forgiven
If it disdained its brother ;
And the sunlight clasps the earth
And the moonbeams kiss the sea:
What is all this sweet work worth
If you kiss not me?
KADUVIK
Me oleme kui pilved ümber kuu;
kui rahutumal kiirgel voogab, vajub
ja tõuseb tõttav parv ! – kuid peatselt ju
nad neelab pime öö ja hiilgus hajub;
või nagu unund kandled tuulehoos,
kust iga kärsik iil toob muutund tooni
ja mille keelte kähisevas loos
ei ükski heli püsi uue hooni.
Me uinume – üks ulm toob õudust unne;
me ärkame – üks vari rikub ao.
Sa kaalu, juurdle, rõõmu, kurbust tunne
või unelmate võluriiki vao –
mis sul sest? – kõik anti ainult hetkeks,
ei õnnel ega valul püsi pikk,
me tänapäev on kohe valmis retkeks
ning ainus, mis ei kao, on kaduvik.
MUTABILITY
We are as clouds that veil the midnight moon;
How restlessly they speed , and gleam, and quiver,
Streaking the darkness radiantly! – yet soon
Night closes round, and they are lost for ever:
Or like forgotten lyres, whose dissonant strings
Give various response to each varying blast ,
To whose frail frame no second motion brings
One mood or modulation like the last.
We rest. – A dream has power to poison sleep ;
We rise. – One wandering though pollutes the day;
We feel , conceive or reason , laugh or weep;
Embrace fond woe, or cast our cares away:
It is the same ! – for, be it joy or sorrow,
The path of its departure still is free:
Man’s yesterday may ne’er be like his tomorrow ;
Nought may endure but Mutability.