Venemaast taheti teha jõududega. parlamentaarset monarhiat. Hoiduti otseselt poliitikasse sekkumast. Erinevustest hoolimata mõlemad suunad kaitsesid eesti rahvuslikke huve! Eestlaste tähtsus poliitikas kasvas: · 1901 Valga linnavolikogu valimistel võitis eesti + läti blokk · 1904 Tallinna linnavolikogu valimistel võitis eesti + vene blokk, K. Päts sai aselinnapeaks. 1906 sai V. Lender Tallinna linnapeaks. K. Pätsist ja tema mõttekaaslastest palju radikaalsemad olid sotsiaaldemokraadid. Sotsiaaldemokraatlikud ideed jõudsid Eestisse 19. sajandi lõpul. Esialgu levisid need intelligentsi, üliõpilaste hulgas. Väljasaadetud vene töölised (nt. M. Kalinin) levitasid neid ka tööliste seas. 20. sajandi algul olid VSDTP (=Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei) ringid paljudes Eesti linnades. 1903 algas Eesti rahvusliku sotsiaaldemokraatia areng. Tartus hakkas ilmuma ajaleht "Uudised". Selle ümber koondusid noored, intelligents, ka töölisi
õiguste laiendamist Milliseid sarnasusi leiad revolutsioonisündmustes Eestis ja Venemaal 1905.a? Korraldati streike ja miitinguid Nõuti demokraatlike vabadusi ja talurahvale maad, toimus oktoobri üldstreik Venemaal oli veriseks sündmuseks Verine Pühapäev, Eestis aga rahva tulistamine Uuel turul. Milliseks kaheks leeriks jagunesid rahvaasemikud ja millised olid erinevate leerida nõudmised? Kummad olid radikaalsemad? Rahvaasemikud jagunesid mõõdukateks ja käremeelseteks e. Radikaalideks. Mõõdukad nõudsid konstitutsioonilist monarhiat ja eesti keele suuremat kasutusõigust.Käremeelsed nõudsid demokraatlikku vabariiki, tsaarivalitsuwte korralduste boikoteerimist, keeldusid maksude maksmisest ja sõjaväkke mitte minna. Radikaalsemad olid radikaalid sest nad tahtsid muuta riigikorda. Kuidas suhtud sina mõisate põletamisse revolutsiooni ajal? Selgita.
1905. a. revolutsioon ja Eesti Kriisi põhjused Vastuolud keisri määratud ametnike ja rahva vahel Konfliktid mõisnike ja talupoegade vahel Keskvalitsuse huvi puudumine rahva elujärje parandamiseks Kaotus Vene Jaapani sõjas, mis puudutas ka eestlasi mobiliseeriti 12 000 meest sõtta 1905.A revolutsioon Verine Pühapäev Peterburis Teade revolutsiooni puhkemisest jõuab Tallinna töölisteni ja hakkavad toimuma streigid, miitingud, konfliktid politseiga Levib kiiresti Tallinnast kaugemale ja haarab kaasa mõisamoonakad, sulaseid ja ka taluomanikke Maal toimub mõisate rüüstamine ja vara hävitamine Nõudmised valitsusele Esialgu proovitakse siiski ka palvekirjade kaudu nõudmisi esitada - kooli ja omavalitsuse reformi, eesti keele kasutusala laienemist Streikivad töölised rüüstasid relvakauplusi, viinapoode, poliitvangide vabastamine jne. 16. oktoobril Tln Uuel turul avab sõjavägi rahva pihta tule Keisri 17. oktoobri manifest Lu...
Inglise reformatsioon kulges pigemini üle kivide ja kändude ning esialgu sugugi mitte nii hoogsalt kui näiteks Saksamaal. Algselt polnudki tollasel kuningal Henry VIII (1509-1547) mingit kavatsust Lutheri õpetust vastu võtta. Vastupidi, usuküsimustest huvitatud monarh kirjutas koguni raamatukese Lutheri sakramendikäsitluse vastu, millega pälvis paavsti heakskiidu ja tiitli: Usukaitsja. Paradoksaalne, aga tõsi seda tiitlit on kandnud kõik hilisemad inglise protestantlikud valitsejad kuni tänase päevani välja. leidis esmalt reformatsiooni suhtes kriitiline olnud kuningas Inglismaal Henry VIII selles võimaluse oma poliitiliste plaanide teostamiseks. Kuna katoliku kirik keeldus kuninga järjekordset abielu lahutamast, kuulutas valitseja 1534 end paavstist sõltumatu Inglismaa Kiriku peaks. Hiljem on anglikaani kirik kõikunud protestantluse ja katoliikluse vahel, saavutades tasakaalu Elizabeth I valitsusajal. Anglikaani kirik säili...
Põhiliselt linnadel toetuvatel parteidel oli vähe sidemeid maapiirkondadega, kus elas suurem osa svaasisid. Svaaside traditsioonilised juhid, sealhulgas ülempealik Sobhuza II ja tema Sisenõukogu, rajasid Imbokodvo Rahvusliku Liikumise, mis rõhutas svaaside traditsioonilist elulaadi. Koloniaalvõim määras 1964. aasta keskpaigale esimese svaaside osavõtuga seadusandliku kogu valimised. Valimistel konkureerisid Rahvuslik Liikumine ja veel neli parteid, millest enamikul olid radikaalsemad seisukohad. Rahvuslik Liikumine võitis kõik 24 kohta selles organis. Svaasimaa on kungriik ja selle praeguseks kuningaks on Mswati III, kes asus troonile 1986 peale kuningas Sobhuza surma. Kuigi kunga troon on suures osas vaid sümboolseks muutunud, määrab kuningas siiski riigi peaministri ja väikse grupi saadikuid parlamenti. 2001 aastal määras Mswati III komitee, uue põhiseaduse kavandamiseks. See avalikustati mais 2003 ja novembris 2004. Need kannatasid inimõiguste
julgeolekut kaitsta ning kui ta seda ei taha või ei suuda, võivad alamad talle vastu hakata (Thomas Hobbes). John Locke pidas tähtsaks, et seadusandlik võim ehk parlament ei viiks ise seadusi ellu ning et kuningas ei looks seadusi. Kahe võimu vahel pidi olema tasakaal. Riigis pidi tagatud olema usuvabadus. Mõlemad nõustusid, et riik tekkis leppe tulemusel. 4. Võrdle Prantsuse valgustajate vaateid nende Inglise kolleegide omadega. Millistes punktides olid prantslaste seisukohad radikaalsemad? Riigi valitsemine ja võimu jagamine, ehk kuningal ja parlamendil peaks olema võrdne võim, mitte nii et üks on teisest liialt üle. 5. Millist riigikorda eelistasid Montesquieu, Volitaire ja Rousseau? Kuidas nad oma seisukohta põhjendasid? Montesquieu toetas võimude lahususe põhimõtet ning nägi sõltumatut kohtuvõimu kuninga ja parlamendi tasakaalustajana. Voltaire pidas monarhiat kõige ideaalsemaks. Ta uskus, et valgustatud monarhid suudavad ühiskonda paremaks muuta.
Mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut? Muutumine on väga pikk ja vastuoluline protsess. · Peavad esinema need sotsiaalsed muutused, mis on väga võimsad, pikaajalised ja ulatuslikud. ( kolooniate iseseisv. , NL-i kokkuvarisemine, tööstusühiskonna areng) · Tähtis on võimude legitiimsus ( üksmeel ) arengustrateegiate ja rahva osaluse suhtes. Kui legitiimsus puudub, tekib tavaliselt 2 kultuuri uus ja rahva seas populaarne. · Mida radikaalsemad on võimuvahetused, seda suuremad on muutused kultuuris. Kui kultuur muutub ülikiiresti võib kujuneda väärtusvaakum-vanad väärtused muutuvad antiväärtusteks. Stiihilised protsessid ( TV, arvutivõrgud) Rahvastikuprotsessid ( ränded ) Kultuuri õppimine ehk sotsialiseerumine Kultuuri järgi toimub sotsiaalne kommunikatsioon, aga ka laste lõimimine elukestev protsess. Koolis Igapäevaelus Kampaaniad
b)Ajend: Verine pühapäv Peterburis 9. Jaanuaril c)Revolutsiooni algus: · Rahutused (streigid ja miitinugud)- Tallinnas ja Narvas töölised majanduslike ja poltiitiliste nõudmistega, Tartus üliõpilased, maal mõisamoonakad · Enamlevinuks palvekirjad võimudele- ,,Postimehe" ringkonna mõõdukamad ettepanekud (üldine valimisõigus, eesti keele osatähtsuse tõstmine, maareform) ja ,,Teataja" radikaalsemad ettepanekud (konstitutsiooniline monarhia ja reformid) d)16. oktoorbri veretöö · Ülevenemaalise üldstreigiga ühinesid ka Tallinna töölised · 16. Oktoobril Uuel turul suur rahvakoosolek · Sõjavägi avas tule demonstrantide pihta- 94 surnut, üle 200 haavatu e)17. oktoobri manifest · Nikolai II lubas kokku kutsuda Riigiduuma- ülevenemaalise rahvaesinduse ja tagada kodanikuvabadused (sh. luua poliitilisi organisatsioone) · ERE (Esti Rahvameelne Eduerakond)- novembris 1905. J
2) talurahvale maa andmist 3) eestlaste poliitiliste õiguste laiendamist 13. Milliseid sarnasusi leiad revolutsioonisündmustes Eestis ja Venemaal 1905.a? * korraldati streike ja miitinguid * nõuti demokraatlike vabadusi ja talurahvale maaandmist. *osaleti oktoobri üldstreigis *Venemaal on veriseks sündmuseks Verine pühapäev, Eestis rahva tulistamine koosoleku ajal Uuel turul. 14. Milliseks kaheks leeriks jagunesid rahvaasemikud ja millised olid erinevate leeride nõudmised? Kummad olid radikaalsemad? mõõdukad-eesti keelele nõuti suurema kasutusõiguse andmist radikaalid-nõudsid demokraatlikku vabariiki,keeldusid maksude maksmisest ja sõjaväkke minemisesr 15. Kuidas suhtud Sina mõisate põletamisse revolutsiooni ajal? Selgita. 16. Millised olid 1905. a revolutsiooni otsesed tagajärjed? *sõjakohtud mõistsid palju vabameelsed eestlased süüdi, nende karistuseks oli näiteks peksmine, vangistus ,sunnitöö, surmanuhtlus.
05- 2.06)rahvaülestõusu tagajärjel kukutati (Z)võimult.juhtrollpoliitilises elus(Pr)läks (J)kätte. (J) tulid võimule keerulises poliitilises olukorras(V)äss laienes,ning vabariiki ähvardas võõrvallutuste oht.1793suvel uue põhiseaduse järgipidi jääma(Pr)ühtseksja jagamatuksvabariigiks,rahvas sätestati võrdõiguslikuks.see dokument jäi ellu rakendamata,kuna (J) arvates oli enne vaja päästa revolutsioon. Sankülotid:kõige radikaalsemad vabariigi pooldajad,pikkadepükstega lihtrahvas nad nõudsid riigivõimu tugevdamist ja suuremat võrdsust kodanike vahel, kritiseerisid(Z) vabameelset poliitikat, muutusid mässu ajal äärmiselt kahtlustavaks teisitimõtlejate suhtes. Terror-vägvald poliitilises võitluses,mis viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni,hirmuvalitsus Enamik terroriohvreid olid lihtrahva hulgast...(J)nägid revolutsiooni päästmiseks piiramatu ja vägivaldse võimu
· Tugev usk eesti rahva rahvuslikku tulevikku Konstantin Päts · 1874-1956 · "Teataja" toimetaja · Hakkas tähelepanu pöörama majanduslikele küsimustele Eesti poliitika voolud sajandi alguses · Konservatism esindajaks eelkõige alalhoidlikud baltisaksa rüütelkonnad ja linnakodanlus · Liberalism erinevaid tahke siin esindasid J. Tõnisson, kelle vaated olid mõõdukamad ja rahvusidealistlikud ning K. Päts, kelle vaated olid radikaalsemad. Eesti poliitika voolud sajandi alguses · Sotsiaaldemokraatia esindajaks Mihkel Martna. Kutsus üles sotsiaalsele õiglusele, astus välja rahvusliku, seisusliku ja majandusliku rõhumise ning eraomanduse vastu, kutsus üles looma õiglasemat, sotsialistlikku ühiskonda 1905.a. revolutsioon Eestis · Algus 12.jaan, tööliste solidaarsusstreik 9.jaan toimunud Verise Pühapäeva järel. · 1905.a
Reformatsiooni pooldajaid reformatsiooni kiriku vastu, kes Nõudmised Lutheri poliitiliste vastuolude Põhja-Sotimaa on ja hugenottide Norraga, et võidelda karistati karmilt. Puhkes üldine pidurdas riigi omast domineerimine. katoliiklik. 1542 (=prantsuse sakslaste vastu. rahulolematus Hispaania põhjused majandust ja radikaalsemad. Kuningas Henry VIII võimule Mary Stuart kalvinistid) vahel. ülemvõimu vastu. 1566.a. ja algus vaimuelu. Tudor suhtus algul oli katoliiklane. Ususõdadega (Unioon lagunema: majandusliku, usulise, 16. saj. hoogustus luterlusse eitavalt. põimusid ilmalikud 1520. a
1. Konservatism - Balti-saksa rüütelkonnad ja linnakondanlus. Liberalism - Jaan Tõnisson ja K. Päts. Tõnissoni vaated olid mõõdukad, rahvusrealistlikud. Pätsi omad olid palju radikaalsemad. Sotsiaaldemokraatia - Kutsus ülesse sotsiaalsetele õigustele. Astus välja rahvusliku, seisusliku, majandusliku rõhumise ja eraomanduse vastu. Mihkel Martna. 2. Verine pühapäev toimus 22. Jaanuaril 1905 aastal, mille käigus sõdurid tulistasid Talvepalee ees Peterburi tööliste demonstartsiooni. Surma sai üle 1000 inimese. 3. Eestis toimusid selle sündmuse tagajärjena solidaarsus streigid. Tuldi välja peamiselt majanduslike nõudmistega, inimesed avaldasid oma arvamust ja soove
peale seda saadeti Napoleon vangi Püha Helena saarele Tilsiti rahu - Prantsumaa ja Venemaa vahelini rahu 1807 . Venemaale tegevusvabadus Ida- Euroopas, Prantsusmaale Ida ja Põhja- Euroopas Mõisted : generaalstaadid - seisuste esinduskogu Prantsusmaal Asutav Kogu - pidi koostama Prantsusmaale põhiseaduse ja panema aluse uuele riigikorrale Inimese ja Kodaniku õiguse deklaratsioon - kõigile inimestele võrdõiguslikkus ja vabadus giljotiin - hukkamise vahend sankülotid -kõige radikaalsemad vabariigi pooldajad diktatuur - üksikisiku piiramatu võim ühiskonnas Marseljees - Prantsusmaa hümn kontinentaalblokaad - Napoleoni keeld importida Inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse
Punaarmee tungis peale kuni 5.1. 1919. Jaanuaris on Eesti pealetung ning kogu Eesti vabastatakse jaanuari lõpuks. Miks punased ebaõnnestusid oli see, et ei soovitud Eesti iseseisvust ning organiseeriti punane terror. Veebr 1919 puhkes Saaremaa mäss. Punaarmeele sai selgeks et Eesti rindelõik on otsustava tähtsusega. Veebruarist maini oli põhiliselt kaitsesõda. Üks põhjus, miks Eesti võitjana välja tuli oli maareform. Aprillis 1919 olid Asutava kogu valimised. Võidu saavutasid radikaalsemad pahempoolsed parteid. Valimistel põrus läbi Maaliit (Päts), kes ei toetanud maareformi. Mood valitsus, mida juhtis Strandman ning Kogu juhti Rei. Vabadussõda võideti täna mais algava pealetungiga. Eestlased suutsid sõja viia oma riigipiiridest välja. Samas ei toetanud Eesti Loodearmee pealetungi, kuna oli selge et valgete võiduga ei tunnistataks iseseisvust. Suvel puhkes ka landeswehri sõda, mis peeti baltisakslaste vastu. Nõuk Venemaa oli huvitatud Eestiga rahu sõlmimiseks (5
2. Talurahvale maad 3. Laiendada eestlaste poliitilisi õigusi 13. Milliseid sarnasusi leiad revolutsioonisündmustes Eestis ja Venemaal 1905.a? 1. Korraldati streike ja miitinguid 2. Nõuti demokraatlike vabadusi ja talurahvale maad 3. Toimus oktoobri üldstreik 4. Venemaal oli veriseks sündmuseks Verine Pühapäev, Eestis rahva tulistamine Uuel turul 14. Milliseks kaheks leeriks jagunesid rahvaasemikud ja millised olid erinevate leeride nõudmised? Kummad olid radikaalsemad? Mõõdukad konstitutsioonilist monarhiat, eesti keelele suurema kasutusõiguse andmine Radikaalsed demokraatlikut vabariiki, tsaarivalitsuse korralduste boikoteerimist, keeldusid makse maksmast ja sõjaväkke minemast 15. Kuidas suhtud Sina mõisate põletamisse revolutsiooni ajal? Selgita. Rahvas oli vihane ja seetõttu mõistan neid, kuna mõisad polnud nende endi rajatud vaid hoopis baltisakslaste või venelaste poolt. Samas aga on mõisad kaunid ja tõelised
1870-ndatel aastatel, kui rahvusliku liikumise juhiks sai J. Hurt seadis ta eestlastele ülesande ,,saada suureks vaimult". Üle kogu maa rajati rahvuslikke seltse ja organisatsioone. Koguti ja avaldati rahvaluulet. Rahvusliku ärkamise kõige kandvamaks juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Loodi Eesti Kirjameeste Selts (loojateks võib pidada F. R. Kreutzwaldi ja C. R. Jakobsoni), mille põhiülesanne oli eestikeelse kirjasõna, eelkõige kooliõpikute väljaandmine. Radikaalsemad jooned tõi ärkamisaega 1870-ndatel C.R.Jakobson. Oma ajalehes ,,Sakala" nõudis ta baltisakslaste võimu murdmist, usuõpetuse koormuse vähendamist. Tahtis eestlastele ,,poliitika õigust". Jakobsonil oli suur tähtsus koolihariduse edendamisel ning õpikute koostamisel. Tema lootused vene abile jooksid tühja ja tema kriitika vaimulikkonna vastu tekitas lõhe ärkamisaja juhtfiguuride vahel. Kui siis Venemaal asus troonile Aleksander III, läks eesti rahvuslik liikumine
Absolutism-on valitsusvormi, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. Nekrutikohustus- Regulaararmee peamiseks komplekteerimisviisiks oli see. Nekruteid võeti maksualuse elanikkonna, eelkõige talupoegade, seast. Ümarpea- puritaanid, sest nad ei kandnud parukaid ja nende kiilanevad pead olid ümarad. kodusõjas olid nad parlamendi poolel võitlejad. Kavaler- kuningavõimu pooldajad. Nimi vihjab tolleaegsele rõivamoele ja soengutele. Ümarpeade vastasleer. Independent- radikaalsemad puritaanid. Nõudsid, et kogudused peavad olema sõltumatud. Nende juht oli Oliver Cromwell. Muutusid kodusõjas poliitiliseks parteiks. Presbüterlane- protestandid Inglismaal. Nad leidsid, et koguduse eesotsas peaks olema koguduse poolt valitud vanemad ehk presbüterid. Mõõdukas suund. Puritaan- radikaalselt reformeeritud range elukorraldusega protestantlik suund Inglismaal . Puritaanlased hindasid töötegemist ja rassimist, eks praegugi hinnatakse töötegemist.
Jaan Tõnissoni pooldajad Jaan Teemanti pooldajad koguneti Tartu ülikooli aulas koguneti "Bürgermusse" saalis sealt tuleb selle seltsonna kohta nimetus mõõdukamad Eesmärgiks oli kujundada Venemaast aulakoosolek konstitutsiooniline monarhia, Eesti muuta selle sees ühtseks kubermanguks, eesti radikaalsemad keelele anda rohkem õigusi. Baltisakslaste õigusi taheti piirata, talupoegadel aidata talusid päriseks osta, Eesmärgiks oli muuta Venemaa anda riigimaid rahvale. demokraatlikuks vabariigiks. Eestlased peavad üle võtma kohaliku omavalitsuse. Peale riigimaade taheti rahvale üle anda
Varbla Põhikool UNGARI KEEL Referaat Koostaja: Erlyn Mugu Juhendaja: Maia Bubnov Varbla 2012 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................lk nr. 3 Ungari kiri..........................................................................................................................lk nr. 4 Tähestik Ajalugu..........................................................................................................................lk nr. 5-6 Kasutatud materjal............................................................................................................lk nr. 7 2 Sissejuhatus Ungari keel kuulub soome-ugri keelkonda. Seda räägib umbes 14 miljonit inimest. Pealmised riigid on Ungari, Rumeenia,...
grupid olid sulanud ühtseks suurmaavaldajatele alluvaks sunnismaiseks talurahvaks. 11.Iseloomusta kloostrite rolli varakeskaegses ühiskonnas? 9.-10. Sajandil iseloomustas katoliku kirikut üldine langus, mis puudutas tervet koguduste elu, vaimulike ordusid ja paavstivõimu. Kloostrite tekkimisega suurenesid aga tsisterslaste rikkused, mistõttu kujunesid ka tsisterslastest majapidamismungad. Kuna kloostrite ideoloogiline puhtus jätkuvalt oli ähmane, tekkisid veelgi radikaalsemad liikumised e kerjusmungaordud. 12.Iseloomusta ristisõdu (millal toimusid, eesmärgid, tulemused). Ristisõjad e. ristiretked olid alates 11. Sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole Rooma Katoliku kiriku kristlikku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks. Ristisõdade ajajärgul (10961291) oli selle algne deklareeritud eesmärk Püha Maa e. Palestiina vabastamine islami ülemvõimust,
Riigikogu avaldas tänu riikidele, mis tunnustasid okupatsiooni aastakümnetel Eesti Vabariiki jätkuvalt de iure. Samal päeval lõpetas Eesti Vabariigi valitsus eksiilis oma tegevuse. Taasiseseisvumise teoreetilisest ülevaade 1980. aastate keskel NSV Liidus alanud uuenduskurss lahvatas 1988. aastal jõuliselt Baltimaades, kus enam ei lepitud Moskva poolt pakutud ettevaatliku demokratiseerumisega. Esile tõusid radikaalsemad nõudmised majanduslikust iseseisvusest kuni riikliku iseseisvuse taastamiseni. Jõuline rahvaliikumine võttis Eestis Rahvarinde vormi ning seejärel asutati need ka Lätis ja Leedus. Ühine ajalooline saatus - Balti riigid olid ainsad, kes olid Teises maailmasõjas kaotanud pooleks sajandiks oma iseseisvuse - lähendas Baltimaade rahvaid. 1989. aasta aprillis moodustasid kolme rahvarinde esindajad Balti Nõukogu, et järgnevalt
b) Ajend: Verine pühapäev Peterburis 9. jaanuaril c) Revolutsiooni algus: · rahutused (streigid ja miitingud) - Tallinnas ja Narvas töölised majanduslike ja poliitiliste nõudmistega, Tartus üliõpilased, maal mõisamoonakad · enamlevinuks palvekirjad võimudele "Postimehe" ringkonna mõõdukamad ettepanekud (üldine valimisõigus, eesti keele osatähtsuse tõstmine, maareform) ja "Teataja" radikaalsemad ettepanekud (konstitutsiooniline monarhia ja reformid) d) 16. oktoobri veretöö: · ülevenemaalise üldstreigiga ühinesid ka Tallinna töölised · 16.oktoobril Uuel turul suur rahvakoosolek · sõjavägi avas tule demonstrantide pihta 94 surnut, üle 200 haavatu e) 17. oktoobri manifest: · Nikolai II lubas kokku kutsuda Riigiduuma ülevenemaalise rahvaesinduse ja tagada kodanikuvabadused (sh. luua poliitilisi organisatsioone)
alusel. Manifesti ära kasutades toimus järgmistel nädalatel hulganisti rahvakoosolekuid ja miitingiud. Ilmnes ka, et eesti kodanlust, kes oli seni samuti muudatusi nõudnud, manifest rahuldas. Novembris asutas Jaan Tõnisson ametlikult esimese legaalse eesti poliitilise partei Eesti Rahvameelse Eduerakonna. 27.-29. novembril Jaan Tõnissoni eestvedamisel kokku tulnud ülemaaline rahvaasemikkude koosolek jagunes kaheks: Tõnissoni pooldajad ja radikaalsemad (eesotsas Jaan Teemant). Siit oli nüüd esmakordselt näha, et eesti ühiskonnas on tekkinud lõhe. Mõlemad koosolekud arutasid põhimõtteliselt samu küsimusi, kuid üksmeelel oldi vaid selles, et venestamine tuleb lõpetada. Nende koosolekute mõjul hakati mõne aja pärast põletama mõisaid. Sellel järgnesid loomulikult karistussalgad, kes tegutsesid väga jõhkralt. Nad lasid tihtipeale maha süütuid inimesi ja seda ka ilma kohtuotsuseta
pulmonoloogias ja 230 tuberkuloosi osakonnas. Põhja-Eesti Regionaalhaiglas on seevastu teostatud aastas kuni 12 600 ambulatoorset vastuvõttu, millest 6500 olid pulmonoloogilised patsiendid ja 6100 tuberkuloosihaiged. Statsionaarsel ravil viibis aastas keskmiselt 1080 patsienti, kellest 800, nagu ka TÜK-is, vajasid pulmonoloogilist ravi ning 280 tuberkuloosi ravi. Eesti Kopsuarstide Seltsi esimees Alan Altraja on arengukavas toonud ka välja fakti, et Eesti tervishoiumaastikul toimunud radikaalsemad muutused, mis jäävad 10-15 aasta tagusesse aega, on loonud olukorra, kus tõenäoliselt ei ole pulmonoloogia erialal lähima kümne aasta jooksul tulemas olulist nihet statsionaarse ja ambulatoorse eriarstiabi suhte osas, mis tähendab seda, et statsionaarse eriarstiabi osas toimub ilmselt väike langus, mitte töömahu suurenemine ning seda tasakaalustab väike kasv ambulatoorse ravi eriarstide töömahtude osas
Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju 19. sajandi revolutsionäärid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Revolutsiooni tekke põhjused Üks põhjustest oli kindlasti majanduskriis, mis oli tingitud sellest, et eelistatud seisused vaimulikud ja aadlikud ei pidanud maksma makse ning terve maksukoorem oli kolmanda seisuse õlgadel. Ri...
Ta kaotas pärisorjuse (mille näiteks Friedrich II oli alles jätnud), jagas talupoegadele maad, kehtestas usuvabaduse ja allutas valitsusele katoliku kiriku, sekulariseerides selle valdused ja lahutades selle riigist. Nendest "õudustest" jahmunud paavst sõitis isiklikult Josephi juurde, kuid ei suutnud teda ümber veenda. Joseph oli ilmselt kõige julgem ja kaugemale läinud valgustatud monarh üldse, kuid paraku ei jaganud tema alamad valitseja ideaale. Tema jätkuvad ja üha radikaalsemad ümberkorraldused (Habsburgide valdused jagati ajaloolisi piire arvestamata haldusüksusteks, mida valitsesid Josephi ametnikud, ja kogu riigis kehtestati ametikeelena saksa keel; keiser ise ütles, et on sakslaste keiser ja seetõttu peab ta ka valitsema saksa riiki) tekitasid üha suuremat vastuseisu nii aadelkonnas kui ka alamrahva seas ja Austria Madalmaad kuulutasid end 1790 koguni iseseisvaks. Selleks ajaks oli alanud ka Prantsuse revolutsioon ja keiser Joseph ette
Ta kaotas pärisorjuse (mille näiteks Friedrich II oli alles jätnud), jagas talupoegadele maad, kehtestas usuvabaduse ja allutas valitsusele katoliku kiriku, sekulariseerides selle valdused ja lahutades selle riigist. Nendest "õudustest" jahmunud paavst sõitis isiklikult Josephi juurde, kuid ei suutnud teda ümber veenda. Joseph oli ilmselt kõige julgem ja kaugemale läinud valgustatud monarh üldse, kuid paraku ei jaganud tema alamad valitseja ideaale. Tema jätkuvad ja üha radikaalsemad ümberkorraldused (Habsburgide valdused jagati ajaloolisi piire arvestamata haldusüksusteks, mida valitsesid Josephi ametnikud, ja kogu riigis kehtestati ametikeelena saksa keel; keiser ise ütles, et on sakslaste keiser ja seetõttu peab ta ka valitsema saksa riiki) tekitasid üha suuremat vastuseisu nii aadelkonnas kui ka alamrahva seas ja Austria Madalmaad kuulutasid end 1790 koguni iseseisvaks. Selleks ajaks oli alanud ka Prantsuse revolutsioon ja keiser Joseph ette
Kodune kontrolltöö 1. Muusikalised arengud Eestis 1945-1955. Ajastu iseloomustus, silmapaistvamad heliloojad(2-3, ees-ja perekonnanimi, eluaastad, tuntumad teosed sel perioodil ja hiljem. V: Toimusid suured muutused. Eesti Akadeemilise Helikunstnike Seltsi asemele hakati looma ENSV Heliloojate Liitu. 1948. Aastal jõudis Eestisse suur kunstiloomingu n-ö puhastuslaine, mis oli kohalik reageering üleliidulisele ideoloogilisele kampaaniale. Võeti vastu hulk ,'abinõusid'', mis pidid saama aluseks Heliloojate Liidu, Tallinna Riikliku Konservatooriumi jt muusikaasutuste edasisele tegevusele. Tehti maatasa rahvusliku heloloomingu senised saavutused. Süüdistused formalismis, kodanlikui Lääne ees lömitamises said osaks auväärsetele vanameistritele. 1950. aasta alguses arreteeriti Tuudur Vettik, Riho Päts, Alfred Karindi.Nad kõik said vanglakaristuse ning samal aastal vallandati konservatooriumist 16 õppejõudu.Samasugune nn puhast...
seisukohad • Tartusse tuli kokku umbes 800 saadikut • tekkis lõhe Tõnissoni ja Teemanti pooldajate vahel - peeti maha kaks koosolekut, üks ühe, teine teise mehe eestvedamisel • mõõdukamad (Tõnissoni pool) tunnistasid kehtiva riigikorrana konstitutsioonilist monarhiat • nõuti - demokraatlikult valitud rahvaesindust, baltisakslaste eesõiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale jne • radikaalsemad (Teemanti pool) tahtsid kukutada senist vägivallavalitsust ja luua demokraatlik vabariik • keelduti - maksude maksmisest, kroonuteenistusse minekust • taotleti rüütelkonna- ja kirikumõisate maade jagamist rahvale • otsuste täideviimine jäi selgusetuks Mõisate põletamine • koosoleku otsused süvendasid revolutsioonilisi meeleolusid • kuulutati välja “Velise vabariik” ja “Mõisaküla vabariik” • üldstreik - detsembri alguses Tallinnas
Eesti Nõukogude võimu all Nõukogude okupatsioon 19441991 Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda (19441953) Nõukogude võimuorganid alustasid enesekehtestamist juba enne Saksa okupatsiooni lõppemist, augustis 1944 oli Eesti NSV ajutiseks pealinnaks Võru. Kohe pärast Tallinna vallutamist asus valitsus ümber sinna. Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus julgeolekuorganitel, mida Eestis juhtis siseminister Boris Kumm. Partei 1. sekretäriks sai 1944. aastal aga Nikolai Karotamm, valitsusjuhiks Arnold Veimer. Kommunistlik valitsus teostas äärmiselt brutaalset repressioonipoliitikat, areteeriti ja põlu alla pandi kümneid tuhandeid inimesi. Selline poliitika tipnes kahe sündmuse, märtsiküüditamisega 1949. aastal ning EKP VIII pleenumiga 1950. aastal, kui valitsus täielikult staliniseeriti ja mitmed haritlased ning avaliku elu tegelased põlu alla pandi ja nende tööde avaldamine keelati. Uueks part...
korraldama hoolekandesüsteemi. Loodi nn. vaestekassa, mis pidi oma sissetulekud saama varasematest katoliku kiriku sissetulekutest, näiteks rentidest. Katoliku piiskopid ja toomkapiitlid jäid esialgu veel tegevusse ning ka maale luterlikud ümberkorraldused esialgu ei ulatunud. Riias likvideeriti rae algatusel dominiiklaste ja frantsisklaste, Tallinnas dominiiklaste ning Tartus dominiiklaste, frantsisklaste ja naistertsiaaride kloostrid (niisugused sammud olid radikaalsemad, kui Saksamaa luterlikus osas, kus paljudel kloostritel õnnestus püsida 18.19. sajandini). Teised Liivimaa kloostrid püsisid valdavalt 16. sajandi teisel poolel puhkenud Liivi sõjani, Tallinna naistsistertslaste klooster koguni 17. sajandi kolmanda kümnendini. Mil viisil ja millises tempos kulges luterliku kirikukorralduse juurutamine maal, on halvasti jälgitav. Tõenäoliselt ei toimunud suuremaid muudatusi enne sajandi lõppu.
Peeti 2 koosolekut: mõõdukamad Tõnissoni juhtimisel ,,Bürgermusse" saalis, radikaalid Teemanti eesistumisel ülikooli aulas. Mõõdukamad tunnistasid kehtiva riigikorrana konstitutsioonilist monarhiat, nõudsid demokraatlikult valitud rahvaesindust, Eesti ühendamist kubermanguks, baltisakslaste õiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale ja valitsuse abi talude päriseksostmisel. Aulakoosoleku otsused olid radikaalsemad: tuli kukutada valitsus ning luua demokraatlik vabariik. Kavatseti omavalitsus üle võtta ning keskvalitsuse korraldusi boikoteerida, keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse minekust. Taotleti rüütelkonna-kirikumõisate maade jagamist rahvale, nõuti rahva relvastamist. Otsused kiideti heaks, kuid ei teatud kuidas neid täide viia, reaalne võim puudus. Mõisate põletamine. Kohalikke omavalitsusi hakati mitmel pool üle võtma, kuulutati välja
ReneDescartes. Uusaja filosoofia rajaja, Prantsuse filos.(valgustusajal). Ennekõike teadlane (teaduse arendamises pöörduda filosoofia poole). Nooruses reisis palju, hiljem elas tagasitõmbunult.Armastas soojust niivõrd, et mõtiskles tihti ahjus (vältides ka inimeste seltskonda).Muutis pidevalt oma aadressi, pidas sõpradega ühendust kirja teel.Kõige produktiivsemal perioodil elas vabameelses Hollandis.Armastas palju magada (tõusis harva enne keskpäeva). Suurteoses ,,Geomeetria" arendas välja analüütilise geomeetria ja rajas teed modernsele matemaatikale.Kõige tuntum teos ,,Metafüüsilised meditatsioonid".Oli kirjavahetuses tuntud kuninglike isikutega, sh Rootsi kuninganna KristiinagaElu Rootsis oli saatuse absurdne nali magamist ja soojust armastanud õpetlane pidi hommikuti kell viis tõusma (et kuningannale filosoofiat õpetada) ning taluma põhjamaa pakast.Suri kopsupõletikku paar kuud pärast Rootsi saabumist.Inimesena mõõdukas.Religioo...
olukorra üle. Loodi ka Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP), mis võttis ideoloogiliselt suuna Eesti iseseisvuse taastamisele. Sama aasta suvel toimusid ka öölaulupeod, Uueks EKP juhiks sai reformimeelne Vaino Väljas, ministrite nõukogu esimeheks aga Indrek Toome. Oluliseks sammuks Eesti iseseisvuse suunas oli deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, mis võeti vastu 16. novembril 1988. 1989. aastal hakkasid radikaalsemad rahvuslased moodustama Eesti Kodanike Komiteesid, mis pidid taastama Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel. Kommunistid organiseerisid Eestis Interliikumise (Interrinne), mis asus Nõukogude Liidu terviklikkust kaitsma ja püüdis eestlaste rahvuslikke püüdlusi eitada. Toimus ka Balti kett, kus eestlased, lätlased ja leedulased protesteerisid Molotovi- Ribbentropi pakti sõlmimise vastu. Alates sellest hakkas ka Eesti NSV juhtkond liikuma Eesti täieliku iseseisvuse toetamise
See saigi teoks, uueks EKP juhiks sai reformimeelne Vaino Väljas, ministrite nõukogu esimeheks aga Indrek Toome. Uus juhtkond püüdis leida keskteed impeeriumi- ja iseseisvusmeelse poliitika vahel ja võttis suuna Eesti NSV muutmisele suure autonoomiaga liiduriigiks. Seda poliitikat toetas ka samal aastal loodud Eestimaa Rahvarinne. Oluliseks sammuks Eesti iseseisvuse suunas oli deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, mis võeti vastu 16. novembril 1988. 1989. aastal hakkasid radikaalsemad rahvuslased moodustama Eesti Kodanike Komiteesid, mis pidid taastama Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel. Eesti NSV juhtkond sellega aga veel ei nõustunud, vaid taotles NSV Liidu muutmist võrdsete riikide liiduks liidulepingu alusel. Mõlemad suunad olid vastuvõetamatud aga nii Gorbatsovile kui ka tagurlikele kommunistidele, viimased organiseerisid Eestis Interliikumise (ka Interrinne), mis asus ägedalt Nõukogude Liidu terviklikkust kaitsma ja
1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduses: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad manufaktuurid, ka...
2001).1987.a. toimunud aktsiaturu krahh, viitas järgmise kriisile, kuid siselinna elamumaid mõjutas see alles 1989-ndal, kui toimus elamumaa turgude krahh USA-s . Erinevalt teistest majandussurutistest, mis olid toimunud varem, peatus1990-ndate alguses gentrifikatsioon USA osades piirkondades täielikult ning oli tugevalt piiratud teistes (Hackworth ja Smith 2001). Seda perioodi nähti gentrifikatsiooni lõpuna ning radikaalsemad nimetasid seda ka de- gentrifikatsiooniks (Hackworth ja Smith 2001). Juba 1980-ndate lõpus jõudis Caroline Mills(1988) järeldusele, et gentrifikatsioon on muutunud globaalseks nähtuseks. Ligikaudu aastaks1993 investeeringud taastusid ning USA-s oli algamas „gentrifikatsiooni kolmas laine“. Tagasivaates tundub majandussurutis olevat rohkem üleminekuperiood kui de- gentrifikatsioon. Samal ajal ilmnesid esimesed gentrifikatsioonimärgid ka Ida-ja Kesk Euroopas, Prahas ja Budapestis
Maalikunstis oli pilt iseseisvuse saabudes kirev, kuna toonased juhtivad kunstnikud olid hariduse saanud eri paigus. Just impressionism ja ekspressionism. Esimene suur ülevaatenäitus 1919. Hävitav kriitika, kuna oodati kubismi, futurismi. Liiga traditsioonilised teosed (Ants Laikmaa, Kristjan raud, Konrad Mägi)- Mingit ühtset programmi ei kujunenud. 1922 loodi Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing, millest peagi kasvas välja konservatiivsem Eesti Kunstnikkude Liit. Radikaalsemad koondusid Eesti Kunstnikkude Rühma (kubism, konstruktsionism). Kindlakujulist programmi ei kuulutanud ka 1918 asutatud kunstiühing „Pallas“. 1919 rajas Tartusse oma kõrgkooli. Pallase koolkonna mõju ulatus kaugele nõuk. aega välja. Konrad Mägi (algul neoimpressionism, hiljem ekspressionism), Nikolai Triik, Ado Vabbe (algul ekspressionist, siis futurism, uue teemana linnamiljöö). Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad
Autoritaarsete reziimide puhul teenis diktatuur konservatiiveid eesmärke, oli traditsiooniliste väärtuste ning sageli ka välja kujunenud sotsiaalse struktuuri säilitamise vahend. See tuli saavutada revolutsioonita ja rahvamasse üles kütmata. Enamik võimust koondatud ühe isiku või isikute kätte, poliitiliste erakondade tegevus on kas lõpetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada. Totalitaarsed reziimid taotlesid muutusi, neil olid palju radikaalsemad programmid, rahvamasse aktiviseeriti täiesti sihilikult "revolutsioonilist liikumist" teenima. Sinna juurde kuulus ka ideoloogia. Totalitaarse riigi tunnused: · Üheparteisüsteem ja ideoloogia · Üksiisiku allutamine riigi huvidele · Ametiühingute ja streikite keelustamine · Parlamendi laialisaatmine või võimuta jätmine · Salapolitsei ja repressiivsete organite tähtsus · Tsensuur · Liidrit ümbritsev isikukultus
ja 17. sajandil oli läbikäimine erinevate protestantlike suundade vahel küllaltki elav, küllap ka seepärast, et veelahe rooma-katoliikluse ja protestantluse vahel oli selge. On teada, et inglise reformaatorid õppisid meeleldi ja palju nii luterlaste kui kalvinistide käest. Erinevate konfessioonide väljakujunedes ja õpetuslike seisukohtade kindlaksmääramisega kerkisid paratamatult ületamatud vaheseinad usupuhastuses sündinud kirikute endi vahele. Henry VIII ajal suleti kloostrid, radikaalsemad reformijad hävitasid hoolega kiriklikku kunsti. Pildirüüstega mindi Inglismaal palju kaugemale kui luterlikel aladel Saksamaal ja Skandinaavias. Kalvinistlik mõtteviis on anglikaani kiriku kujunemisaastatel mänginud suurt rolli. Puritaanid ei leppinud paljude katoliiklike elementide säilimisega. 17. sajandi keskel, inglise kodanliku revolutsiooni ja Cromwelli vabariigi ajal, pääsesid puritaanid korraks riigitüüri juurde, tingides kuningavõimu taastamisel kõrgkirikliku vastulöögi.
Maailm 20 saj algul 20. saj algul elas maailmas 1,6 mlrd inimest tänapäeval elab 6 mlrd inimest. Suurriigid olid: suurbritannia, prantsusmaa, saksamaa, jaapan, austria-ungari, venemaa, USA, itaalia. Riik Riigikord Sisepoliitika Välispoliitika majandus Suurbritannia Põhiseaduslik Kahe partei 1899-1902 Esialgu oli monarhia süsteem inglise-buuri sõjaliselt ja Konservatiivid ja sõda mille majanduslikult liberaalid lõppes inglased võitsid võimsaim riik viktoriaallik suurte periood järelandmiste iiriküsimus hinnaga suurim ...
juurde ning vähendasid talupoegade abi tööde tegemisel. Kloostreid rajati tsivilisatsioonist eemale ning elati kasinat elu. Kloostrite tekkimisega suurenesid aga tsisterslaste rikkused, mistõttu kujunesid ka tsisterslastest majapidamismungad. Töödel kasut ilmikvendasid. Tsisterslased muutusid keskaja lõpul poolkapitalistlikeks asutusteks. Eestis oli Padise klooster tsisterslaste klooster. Kuna kloostrite ideoloogiline puhtus jätkuvalt oli ähmane, tekkisid veelgi radikaalsemad liikumised e kerjusmungaordud. Tuntumateks olid frantsiklased ja dominiiklased, mis kujunesid 12. ja 13. saj vahendusel. Frantsiskaani ordu rajajaks oli Assisi Franciscus, kes rändas kerjusmungana mööda Itaaliat. 13. saj algul kujundati frantsiklastest paavsti kaitse all olev ordu. Ordu põhinõudeks oli vaesuse nõue, kus kehtisid mitmed tabud. Hiljem kadusid õilsad põhimõtted, hakati mood kloostreid (eeskätt linnades), mis tõi kaasa lõhesid endi hulgas. Dominiiklaste
Geograafia tasemetöö Riigi tunnused : kindel territoorium,kus elab püsirahvastik ja millel on rahvusvaheliselt tunnustatud seadusandlik valitsus.Riike saab tunnustada de jure(selgesõnaliselt, pole mingeid piiranguid omavahelisteks suhtlemiseks ja riiki võetakse täieõigusliku rahvusvahelise õiguse subjektina) ja de facto(kaudselt,ei peeta riiki täieõiguslikult rahvusvahelise õiguse subjektina).1990a kirjutasid Belgia,Holland,Luksemburg,Prantsusmaa ja Saksamaa alla lepingule mis sätestab liikumisvabaduse rakendamise korra ja tagatised,tuntud Schengeni lepinguna.(kontroll kaob ühispiiridelt ja kodanike liikumisvabadus).RIIGIVORMID: 1.)monarhia : *absoluutne monarhia-monarhile kuulub seadusandlik,täidesaatev kui ka kohtuvõim(Katar,Omaan,Saudi-Araabia) *konstitutsiooniline monarhia-monarhi võimu ulatus määratud põhiseadusega,peamine seadusandlik organ riigis on parlament. (Suurbritannia,Holland) 2.)vabariigid- riigivalitsemisvorm mille puhu...
See saigi teoks, uueks EKP juhiks sai reformimeelne Vaino Väljas, ministrite nõukogu esimeheks aga Indrek Toome. Uus juhtkond püüdis leida keskteed impeeriumi- ja iseseisvusmeelse poliitika vahel ja võttis suuna Eesti NSV muutmisele suure autonoomiaga liiduriigiks. Seda poliitikat toetas ka samal aastal loodud Eestimaa Rahvarinne. Oluliseks sammuks Eesti iseseisvuse suunas oli deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, mis võeti vastu 16. novembril 1988. 1989. aastal hakkasid radikaalsemad rahvuslased moodustama Eesti Kodanike Komiteesid, mis pidid taastama Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel. Eesti NSV juhtkond sellega aga veel ei nõustunud, vaid taotles NSV Liidu muutmist võrdsete riikide liiduks liidulepingu alusel. Mõlemad suunad olid vastuvõetamatud aga nii Gorbatsovile kui ka tagurlikele kommunistidele, viimased organiseerisid Eestis Interliikumise (ka Interrinne), mis asus ägedalt Nõukogude Liidu terviklikkust kaitsma ja
koosolek. -Tartusse kogunes umbes 800 saadikut. -Kui koosoleku algul selgus,et juhatajaks ei soovita mitte Tõnissoni, vaid Tallinna radikaalide üht liidrit Jaan Teemantit, lahkusid Tõnissoni pooldajad koosolekult. -Tekkinud lõhet ei suudetudki ületada. -Peeti kaks koosolekut : mõõdukamad Tõnissoni juhtimisel '' Bürgermusse'' saalis, radikaalid -Teemanti eesistumisel ülikooli aulas. -Aulakoosoleku otsused olid märksa radikaalsemad: tuli kukutada senine ''vägivallavalitsus'' ning luua demokraatlik riik. -Mõlemad koosoleku otsused kiideti rahva poolt heaks kuid siiski jäi selgusetuks, kuidas neid otsuseid täide viia. Mõisate põletamine -Detsembri alguses puhkes Tallinnas järjekorde üldstreik, vastasid võimud karmimate abinõudega : keelati koosolekud, vahistati sotsialistide juhid ja tööliikumise tegelased ning Tallinnas ja kogu -Harjumaal kehtestati sõjaseisukord. -12.dets
Abstraktne ekspressionism kerkis esile 1940-ndate aastate kunstivoolude ja poliitilise olukorra kontekstis. Selle vaimseks allikaks olid sürrealismi ja saksa ekspressionismi teooriad, otseseks eeskujuks oli samuti sürrealism, kuid ainult selle mitteveristlik, spontaansem variant, mida esindasid Joan Miró ja André Masson, ning 1930-ndate seinamaali kogemus. Tulemuseks oli kunst, mis taotles võimalikult spontaanset eneseväljendust ning ka saavutas selle. Kõige radikaalsemad ameerika kunstnikud harrastasid nn. TEGEVUSMAALI. Neid huvitas Ameerika elu tegelikkus, 1929. aasta kriisi tekitatud ühiskondlikud ja majanduslikud probleemid ning II maailmasõja tagajärjed. Natsismi eest olid New Yorki põgenenud mitmed tuntud Euroopa kunstnikud Mondrian, Léger, Ernst, Masson, Breton, Miró jt., kelle looming avaldas mõju ameerika kunstile. Abstraktne ekspressionism arenes umbes kahekümne aasta jooksul ning tema
ettevalmistusabinõudeks, suur hüpe 1958-1965. Koguaeg ei olnud sama intensiivne. Hiina keeles Dayuejin. Suurem osa moboliseeriti rahvakommuunitesse. Uus mudel, inimesed pidid elama kommuunides. Anti ülesanded, kommuunil juht, temast kõrgemal veel juht. Seisnes eelkõige terase tootmise suurendamises. Mao Zedongil mõte, et läheb mööda kõikidest Lääne riikidest, kui terase tootimine suureneb. Kõik kodanikud olid kohustatud tehastes tööd tegema. Leiti ülesanded. Kõige radikaalsemad sammud, millega kampaaniad läksid ajalukku, kõik olid kohustuslikud andma üle metallivarud. Kontrolliti läbi. Kui 59 aastal 30 miljonit tonni siis hiljem kuni 3 korda suurem. Suure hüppe tagajärjed Ei saanud aru et majandus riigis peab tasakaalus arenema, mitte et ühte kohta panustatakse palju ja tehakse teiste valdkondade arvelt koguaeg. Suurim tagajärg näljahäda. Heidetakse ette eriti lääne vaatlejate poolt, et polnud võimeline iseseisvalt välja mõtlema kuidas midagi teha
See arusaam esitab väljakutse varasemale ideele, et universaalne on just looduse sümboolsete osutuste süsteem, mida allegoreesis kasutati Robert Boyle - Looduse Raamatu lugemiseks on parimaks meetodiks eksperimenteerimine (s.o mitte lihtsalt matemaatiline kirjeldamine või taksonoomia). Ehkki paljudel juhtudel on looduse tähendus pikema uurimiseta ilmne (kuna Jumal on selle kohendanud vastavaks inimlike lugejate mõistmisvõimele) tuleb vahel tarvitusele võtta radikaalsemad meetodid. Boyle kirjutab, et tänu Jumala vastutulelikkusele saab enamikku Looduse Raamatu "tekste" mõista ka üksnes nende väliste, kergestimärgatavate tunnuste alusel. Kuid on ka nähtusi, mille mõistmiseks tuleb minna sügavamale objekte lahates ja nendega eksperimenteerides. Objektide väline võrdlus, mida allegorees kasutas, on Boyle'i järgi niisiis liiga pealiskaudne. Looduse Raamatu mõistmiseks on vaja enamat kui kontemplatsioon nähtumuste üle tarvis
Toome. Uus juhtkond püüdis leida keskteed impeeriumi- ja iseseisvusmeelse poliitika vahel ja võttis suuna Eesti NSV muutmisele suure autonoomiaga liiduriigiks. Seda poliitikat toetas ka samal aastal loodud Eestimaa Rahvarinne. Eesti NSV suveräänsusdeklaratsioon Oluliseks sammuks Eesti autonoomsuse suunas oli deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, mis võeti vastu 16. novembril 1988. Moskva seda ei tunnustanud. 1989. aastal hakkasid radikaalsemad rahvuslased moodustama Eesti Kodanike Komiteesid, mis pidid taastama Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel. ENSV juhtkond sellega aga veel ei nõustunud, vaid taotles NSV Liidu muutmist võrdsete riikide liiduks liidulepingu alusel. Mõlemad suunad olid vastuvõetamatud aga nii Gorbatsovile kui ka tagurlikele kommunistidele, viimased organiseerisid Eestis Interliikumise (ka Inetrrinne), mis asus ägedalt NL-i terviklikkust kaitsma ja püüdis eestlaste rahvuslikke püüdlusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
