Astmelise võlli radiaalviskumise mõõtmine (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Metroloogia - Tolereerimine ja mõõtetehnika

5 VÄGA HEA

LABORATOORNE TÖÖ № 5

Astmelise võlli radiaalviskumise mõõtmine

Töö käik

Tutvusin radiaalviskumismõõdikuga, indikaatorkellaga ja selle hoidikuga.

Tegin võlli eskiisi, mõõtsin nihikuga võlli läbimõõdud ja kandsin need eskiisile .

Seadsin võlli radiaalviskumismõõdikusse.

Kinnitasin indikaatori hoidikusse ja seadsin hoidiku nii, et indikaatori mõõtevarb oleks risti mõõdetava pinnaga.
Indikaatori mõõtevahemik– esimesed 10 skaalajaotist osuti teise pöörde algusest on indikaatori kõige täpsem koht, sest seda kontrollitakse alati (lubatud mõõtemääramatus seal ei ületa ±0,008 mm). Seepärast seadsin indikaator nulli just sellele vahemikule.

Pöörasin võlli ühe pöörde ning märkisin üles indikaatori suurima ja vähima näidu.

Arvutasin radiaalviskumise nende näitude vahena. Kui osuti liikus üle nulljaotise, siis tuli need näidud liita.

Korrates eelnenud võtteid, mõõtsin radiaalviskumise võlli teistel astmetel.

Võtsin võlli radiaalviskumismõõdikust välja ja korrastada töökoht.

Võrdlesin radiaalviskumist standardis antud suurustega ja määrasin täpsuse võlli igal astmel. Vastava täpsusastme lubatud tolerants peab olema suurem mõõdetud radiaalviskumisest. Kandsin need lubatud radiaalviskumised võlli eskiisile.

Esitasin töö aruande õppejõule.
Kasutatud mõõteriistad ja seadmed :

Nr.

Nimetus

Mõõtepiirkond

Täpsus

1. Nihik

0-200 mm

0,1 mm

2. Radiaalviskumismõõdik

3. Indikaatorkell

0-10 mm

0,01 mm

4. Indikaatorkella hoidik -statiiv

Mõõtetulemused

Mõõd.
koht
Indikaatori lugem
Radiaal-
viskum.
Läbimõõt
nihikuga
Lubatud
rad. visk
Täpsus-
aste
Suurim
Vähim
A - A
0,13
-0,02
0,150
15,1
0,020
7
B - B
0,32
-0,01
0,330
32,1
0,500
13
C - C
0,17
-0,01
0,180
17,2
0,200
12
Radiaalviskumise tolerantsid μm – tes:

Nimimõõde

mm
Täpsusaste ja lubatud radiaalviskumine
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
≤ 3
5
8
12
20
30
50
50
120
200
300
500
800
>3 ≤10
6
10
16
25
40
60
100
160
250
400
600
1000
>10 ≤18
8
12
20
30
50
80
120
200
300
500
800
1200
>18 ≤30
10
16
25
40
60
100
160
250
400
600
1000
1600
>30 ≤50
12
20
30
50
80
120
200
300
500
800
1200
2000
>50 ≤120
16
25
40
60
100
160
250
400
600
1000
1600
2500
Näiteid täpsusastmete kasutusest:
5 – 6 Kõrgendatud täpsusega pinkide puksid, teemantläbilõikekettad, normaalse täpsusega veerelaagrite võrud, kõrgendatud täpsusega hammasrataste istamispinnad võllidel, sisepõlemismootori väntvõlli ja nukkvõlli võllikaelad, kõrgendatud täpsusega kiirekäigulised võllid.
7 – 8 Hõõritsate, kooniliste avardite ja keermepuuride tööpinnad, diisel- ja gaasimootorite väntvõllide vändakaelad, pumpade laagrikaante pesad ja puksid, normaalse täpsusega kiirekäigulised võllid, tõste- ja transpordimasinate rataste ja trumlite istamispinnad, põllutöömasinate hammasrataste istamispinnad.
9 –10 Keermelõikurite, puuride , freeside lõikepinnad, vähetäpsete hammasrataste istamispinnad võllidel, põllutöömasinate 11 – 12 tole-rantsijärguga töödeldud võllid ja teljed.
11 – 12 Vähetäpsed, näitamata tolerantsidega pinnad.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 88 allalaadimist

Astmelise võlli radiaalviskumise mõõtmine #1

Astmelise võlli radiaalviskumise mõõtmine #2

Astmelise võlli radiaalviskumise mõõtmine #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

88 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

helari Õppematerjali autor

Labor nr. 5

Astmelise võlli radiaalviskumise mõõtmine radiaalviskumine radiaalviskumise mõõtmine

Sarnased õppematerjalid

docx

RADIAALVISKUMISE MÕÕTMINE

Anton Adoson Roman Ibadov RADIAALVISKUMISE MÕÕTMINE LABORITÖÖ NR. 8 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 21.10.2015 /Allkiri / Tallinn 2015 Töö vahendid: Nr

Füüsika

doc

Labor 5

LABORATOORNE TÖÖ 5 Astmelise võlli radiaalviskumise mõõtmine 0,80 0,16 0,20 34,2 18,1 16,1 Mõõtetulemused Mõõd. Indikaatori lugem Radiaal- Läbimõõt Lubatud Täpsus- Koht Suurim Vähim viskum. nihikuga rad. visk aste

Tolereerimine ja mõõtetehnika

252

doc

Rakendusmehaanika

Eristatakse mehaanilist, elektrilist, hüdraulilist, pneumaatilist ajamit, vedruajamit, sisepõlemismootorit jt. Mehhanismi kinemaatikaskeem koostatakse mehhanismi liikumise uurimiseks. Skeem tehakse mõõtkavas, millest peetakse rangelt kinni. Skeemil näidatakse kinemaatilised paarid tingmärkidega. MASINA STRUKTUURIOSA TINGLIK TÄHISTUS KINEMAATIKASKEEMIS – võll, telg, varras – kinnislüli – detaili ja võlli mitteliikuv ühendus KINEMAATILISED PAARID – pöörlemispaar – translatsioonipaar – kruvipaar – silinderpaar LAAGRID – radiaalne liugelaager – kahepoolne radiaal-tugi liugelaager

Materjaliõpetus

pdf

Mõõtmestamine ja tolereerimine

MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tolerantsid 10. Pinnahälbed

Mõõtmestamineja tolereerimine

doc

Lukkseppatööd

õgvendamist. Rotatsioon-leheõgvendusmasina skeem: 1 sisendjuhtvaltsid; 2 õgvendusvaltsid; 3 väljundvaltsid. joon. 87 Lühem varbmaterjal läbimõõduga kuni 30 mm õgvendatakse plaadil lukksepavasaraga. Pikad vardad õgvendatakse spetsiaalsetel õgvendusvaltsidel. Suure ristlõikega võlle ja ümarmaterjali õgvendatakse kruvi- või hüdropressil (joon. 88). Võll asetatakse pressi töölaual prismadele. Võlli kontroll peale õgvendust toimub tsentrilel. Paindunud võllide õgvendamise skeem: a käsitsi kruvipressil (I õgvendamine pressi all; II kontrollimine tsentrite vahel); b õgvendamine 25t hüdraulilisel pressil (1 tempel; 2 võll; 3 prisma; 4 laud) joon. 88 Võlliõgvendusrakise skeem Karastamise sisepingetest tekkinud kõverused likvideeritakse samuti õgvendusega.

Luksepp

doc

Diisel

1. 4- ja 2-taktilise diiselmootori ringprotsessid, Kuna sisselaskeklapp (klapid) avaneb enne ÜSS-u , toimub Ülelaadimiseta (sundlaadimiseta ) mootorite täiteaste avaldub arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T0 asemele pannakse ülelaadimise õhu pa

Abimehanismid

181

doc

A.Palu mootorratta raamat

s. s. -- ja lähimat piirseisu liikumiskiirust kuni peatumiseni. Roolikangil paiknevad alumiseks- surnud seisuks -- lühendatult a. s. s. mitmesugused seadised mootori ja teiste mehhanismide (joon. 3,5). Teepikkust S, mida kolb läbib liikumisel silindris ühest surnud seisust teise, nimetatakse ko l v i ka i g u k s. Vänt- võlli ühe täispöörde vältel sooritatakse järelikult kaks kol- vikäiku. Protsessi või selle osa, mis toimub silindris ühe kolvikäigu vältel, nimetatakse taktiks. Kolvi liikumine silindris on seotud ka silindri ruumala muutumisega. Ruumi mahuga Vc, mis ü. s. seisus jääb kol- vipõhja ja silindrikaane vahele, nimetatakse põlemis- ehk s u r v e k a m b r i k s. Ruumi, mille. kolb vabastab lii- kumisel ü. s. seisust a. s

Füüsika

200

doc

Masina osadest ja kontroll

Jõuülekandeõli ei vahetata sageli, sest töötingimused on kerged ja õli määrimisomadused säilivad kauem. 3.3. Juhtimisseadmed Juhtimisseadmete hulka kuuluvad pidurdussüsteem ja rooliseade. Pidureid on traktoritel kaks: sõidupidur ja seisupidur. Sõidupiduriga pidurdatakse veoratta võlli ja seisupiduriga jõuülekande võlle. Klassikalisel traktoritel ei paikne vedava ratta pidurdusseadised ratta juures, vaid ratta võllil enne lõppülekannet. Traktoritel tavaliselt esisilla rattaid ei pidurdata (liigendraamiga traktoritel pidurdatakse kõiki rattaid). Osadel traktoritel on sõidupidur ja seisupidur ühendatud, juhitakse vaid eraldi hoobadega. Seisupiduri hoob on fikseeritav. Sõidupiduripedaale on traktoril kaks: üks parempoolse teine vasakpoolse veoratta pidurdamiseks

Masinamehaanika

Rohkem sarnaseid