Spoon (0)

Sarnased õppematerjalid

18

doc

Referaat Spoon

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR-14 SPOON Referaat Uuemõisa 2014 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 I. Spoon.......................................................................................................................................3 1.Spooni tootmine...................................................................................................................4 Kooritud spoon....................................................................................................................5 Höövelspoon......................................................................

Puidutöö

17

odp

Spoonid ja höövelvineerid

Spooni kasutamine võimaldab kokku hoida väärtuslikku puitu, sest pealistamiseks kasutatakse ainult imeõhukest lehte. Nt: 1 m³ palgist saab tavaliselt 600­1000 m² spooni. Spooni tootmine Tooraineks on vineeripakk, mille küljest lõigatakse kas ringkoorimise või hööveldamise teel õhukesi puidulehti. Elastsuse suurendamiseks kuumutatakse pakke vees või veeaurus. Tänapäeval toodetakse spooni 2 meetodiga ­ koorimine ja hööveldamine. Kooritud spoon Vineeri valmistamiseks kasutatakse spooni, mis kooritakse ringkoorimismasinas pideva lindina pöörlevalt ümarpakult ehk vineerinotilt mis on jäme, aurutatud ja koorimismasina mõõtmetele vastav puutüve osa. Eestis valmistatakse kooritud spooni ka haavast, mujal ka teistest tiheda ja ühtlase puiduga liikidest. Höövelspoon Kasutatakse kõige rohkem puitplaatide dekoratiivseks pealistamiseks. Höövelspooni tehakse tavaliselt niinimetatud

Kategoriseerimata

21

rtf

Referaat masinpinkidest, puuliikidest, puidumasintöötlemisest

Tänapäeval toodetakse spooni peamiselt kahe meetodiga ­ koorimine ja hööveldamine. Mõlemal juhul kasutatakse lõikamiseks pikka (vähemalt pakuga ühepikkust) nuga. Erandjuhtumitel võidakse spooni ka saagida. Spoonilehe paksus jääb tavaliselt alla 3 mm, kuid vajadusel toodetakse ka kuni 5 mm paksust spooni. Levinumad standardsed spooni paksused on 0,55 kuni 0,6 mm; 1,5 ja 2,7 mm. Erijuhtudel võidakse valmistada ka märksa õhemat spooni. Spoon peab olema ühtlase paksusega ja võimalikult väheste sisepingetega. Ühtlane paksus on oluline nii sisepingete jagunemise kui ka kuivatuse ja hilisema spoonimise kvaliteedi seisukohalt. Liiga paks spoon on materjali raiskamine. Liiga õhuke ei tarvitse olla piisavalt tugev ning võib töötluse käigus rebeneda. Iga defekt põhjustab suure materjalikao. Spooni värvuse muutmiseks võidakse teda ka toonida. Mõne heledapuidulise liigi puhul sõltub

Ehitus alused

1

docx

Materjaliõpetus

vees, aurutatud vineeri pakkudest.Pakk panakse koorimismasinas pöörlema vastu pakku surudes.Vineeri valmistamiseks kasutatakse spooni, mis kooritakse ringkoorimismasinas pideva lindina pöörlevalt ümarpakult ehk vineerinotilt mis on jäme, aurutatud ja koorimismasina mõõtmetele vastav puutüve osa. Vineerinott pannakse pöörlema ümber oma telje. Noti külgpinna vastu surutakse lai nuga, mis lõikab vineerinotist pideva 0,55-1,5 mm paksuse lindikujulise laastu. Nii saadakse kooritud spoon ehk treispoon mida kasutatakse peamiselt ristvineeri valmistamiseks. Puiduliigi valikul ei ole määravaks tema dekoratiivsus, vaid pigem ühtlane [struktuur], hea töödeldavus ja mehhaanilised omadused. Lõikesuunast tingituna ei ole ka puidu tekstuur eriti dekoratiivne.Ristvineer ehk vineer. See muudab endast kihilist materjali, mis on kokku liimitud 3 või enamasti üksteisega serviti asetatud spoonilehest.Vineerilehe

Kategoriseerimata

27

docx

kõik tõed materjalidest (tisler)

kastani lülipuit ning tamme,kuuse,paju,lehise,nulu ja lepa koor. Plaatmaterjalid Spoonid Saevineer on kõige vähem kasutatav ja tehakse kuivast materjalist.nottide pikkuseks võivad olla 4 ja 4,8 m.Paksuseks 0,8-2 mm. Suurte kulude tõttu toodetakse saevineeri põhiliselt muusikariistade tööstuseks.Saevineeri kasutatakse veel mitmesugustel tööstusvineeride korral ehk looduslik tehis vineeride korral ja ka n:kilpparketi tootmisel . Spoonitud vineer või treivineer ehk spoon Spooni valmistatakse 50-80 kraaadi temperatuuriga. Pakk pannakse pärast basseinist välja võtmist ja otspindade mahalõikamist koorimis masinasse pöörlema ja vastu pakku surutud nuga eemaldab sellelt pikka pideva spoonilindi,edasi toimub 2 tehnoloogiat · lõigatakse giljotiinkääridega lehtedeks · pidev spoonilint kuivatatakse ja seejärel lõigatakse lehtedeks,edasi toimub korkimine ja korgi määramine.

Kategoriseerimata

59

doc

Tisleri eriala eksam

(seda võib kahjustada ka koi). (täiesti mustad, kõvad tiivad, pikad suised- palju sorte) 3.Spoonparket e laminaatparkett: Katta kulumiskindla lakiga) Läbinisti naturaalne, paksusega 7 mm ja koosneb kolmest kihist : a)pindmine kiht- väärispuidust, tehases viimistluse saanud kulumiskiht, paksus 0.6 mm. b)keskmine e koormuskiht- moodustab ülitihe HDF plaat. c)aluskiht e stabiliseeriv kiht- laua stabiilsust tagav kuusepuu või männi spoon. Naturaalset väärispuidust kulumiskihti kaitseb õhuke, kuid äärmiselt vastupidav lakikiht. Spoonparketina on saadaval paljud haruldased puiduliigid, mida naturaalse puitparketina ei tooteta. Laud- e kihtparkett: Kahe või kolme kihiline tehases viimistletud parkett. Väärispuidust pealiskihi paksus 4 mm. Alumised kihid on vähem väärtuslikust okaspuidust ja asetsevad üksteise suhtes risti (see tagab parketi suurema stabiilsuse). Viimistletakse UV kindla laki või õliga.

Tisleri eriala

85

docx

Materjaliõpetus - Puiduteadus, materjaliõpetus

Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 hektarit kokku. 1st hekta

Materjaliõpetus

Meedia

Kommentaarid (0)