Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lühikokkuvõtte üldbioloogia eksamiks vajaminevast. (8)

3 KEHV
Punktid
Lühikokkuvõtte üldbioloogia eksamiks vajaminevast #1 Lühikokkuvõtte üldbioloogia eksamiks vajaminevast #2 Lühikokkuvõtte üldbioloogia eksamiks vajaminevast #3 Lühikokkuvõtte üldbioloogia eksamiks vajaminevast #4 Lühikokkuvõtte üldbioloogia eksamiks vajaminevast #5 Lühikokkuvõtte üldbioloogia eksamiks vajaminevast #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 151 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Bazooka Õppematerjali autor
Kiireks meeldetuletuseks enne üldbioloogia eksamit Tallinna Ülikoolis.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
17
doc

Üldbioloogia eksami konspekt

sõkalsoomused ja alumisel küljel eoskuhjad mis koosnevad looriga kaetud eoslatest, eoslad on olulisteks määramistunnusteks, maapealset vart ei ole, võsu on mullas risoomina, eristatakse kolme võsutüüpi: koldadel palju pisikesi lehti, osjadel lehed taandarenenud, sõnajalgadel suured lehed). Looduskaitsebioloogia (lühendatult LKB) on teadus bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja taastamise võimalustest ja seega on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. LKB ei ole ainult bioloogia, sellesse on tänapäeval kaasatud ka majanduslikud ja sotsiaalsed argumendid, st tegu on interdistsiplinaarse teadusega. LKB ülesanne on teavitada rakendajaid ja kujundada ühiskonna hoiakuid, hinnata ja kritiseerida poliitikat, ning seeläbi suunata inimtegevust bioloogilist mitmekesisust puudutavates küsimustes

Bioloogia
thumbnail
7
pdf

Botaanika konspekt

TTÜ | MIHKEL HEINMAA | MMIX SÜGIS BOTAANIKA YTG0020 LOENGU KONSPEKT SÜGIS 2009 LUGES TÕNU PLOOMPUU TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL | MATEMAATIKA-LOODUSTEADUSKOND |GEENITEHNOLOOGIA MIHKEL HEINMAA |YAGB11 SÜSTEMAATIKA 14/09/09 /.../ Kuna see heterotroofia sai tõenäoliselt toimida, saagi allaneelamine, sai toimuda ainult sellises keskkonnas, kus ei olnud agressiivseid vaenlasi, heterotroofseid tõelisi baktereid. Miks? Seepärast ilma kestata, oled täiesti kaitsetu. Bakterid seedivad koos, päristuumse eellane pidi seedima üksi ja kehasiseselt. Eellane võib-olla kogus oma saagi kromosoome, et tekitada nn suur katki hammustatud kromosoomide haru, see seletab pulksed kromosoome. Kui oli juba peremehekromosoom ja kõrval oli kahe membraaniga toitevakuooli genoom, siis järgmine aste, mis tekkis oli see, et omasugused tuli ära tunda, kellega oli kasulik toitevakuooli sisu vahetada, ehk tekkis m

Botaanika
thumbnail
17
pdf

Bioloogia eksam

1. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest?. Plastiidide funktsioon on fotosüntees, varuainete (näiteks tärklis) säilitamine ja paljude ainete süntees (nende seas on rasvhapped ja terpeenid, mis on vajalikud taimeraku struktuuride ehituseks). Plastiididel on võime diferentseeruda. Kõik plastiidid põlvnevad proplastiididest (varem nimetati neid eoplastiidideks) ja asuvad taime meristeemis. *kloroplastid ­ fotosüntees; kloroplastide eellased on etioplastid. Rohelise värvusega, mille annab neile klorofüll. *kromoplastid ­ pigmentide süntees ja säilitamine. Sisaldavad kollaseid ja oranzpunaseid värvaineid, mis võivad anda juurtele, õitele või viljadele kollase, oranzi või punase värvuse. Ere värvus meelitab kohale õite tolmeldajaid ja viljade levitajaid. *leukoplastid ­ monoterpeeni süntees; leukoplastid on värvusetud ja nende peamine ülesanne on varuainete, eelkõige tärklise talletamine ja nad asuvad rohkesti juu

Bioloogia
thumbnail
11
rtf

Bioloogia konspekt

!!!Taime kui eluvormi paikutamine paljuriigilisse elupuusse. Fotosünteesijad Taimeriik (nt rohevetikad, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, soontaimed) Esiviburlaste riigi mõni esindaja (nt ränivetikad) Silmviburlaste riigi osad esindajaid Osad alveolaadid (nt neelvetikad) Punavetikad Sinivetikas(bakter) esiviburlased(kõik rohelised taimed) ja üks veel mingi ainurakne vist on. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest-tselluloosist, hemitselluloosist, pektiinist või ligniinist, erilised rakkude vahelised ühendused- plasmodesmid. Rakukest seab rakkudevahelisele kommunikatsioonile teatud piirangud. Seetõttu on taimerakkudel olemas plasmodesmid - rakukesta läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmat. Fotosünteesi 4 vaianti ja näited aint 3 leidsin B.1) fotoheterotroofid- kasutavad valgusenergiat ATP saamiseks. Rohelised mitte-väävli bakterid. B.2) foto-autotroofid- toodavad org anet anorg. Varal. B.2.1)F

Bioloogia
thumbnail
5
docx

Bioloogia eksam

Bioloogia eksam: 1.Mitmekesine ja ühtne elu ­ 2.Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3.Elus ja eluta loodus ­ Elus loodus hakkab rakust 4.Elule vajalikud lihtsamad molekulid ­ C,H,O,N(99%),P,S. 5.Elu makromolekulid ­ Cl,Na,Mg,K,Ca olulisel kohal sisekeskonna loomisel. 6.Raku ehitus - Looma rakk- membraansed organellid- kahemembraansed- mitokondrid. Golgi kompleks- valgusüntees, ühe membraaniga. Lüsosoom- raku sisene ainete lagundamine, ühe membraaniga. Mitokonder- raku energiaga varustamine aeroobselt. Ilma membraanita- ribosoomid- valgusüntees. Tsentriool- raku jagunemisel tagada kromosoomide jõudmine tütarkromosoomidesse. Taime rakk- Plastiidid- peamine ül kloroplastil- fotosünteesida. Vakuool-suur tsentraal vakuool- sisekeskond elutu. ül olla varude, kaitseainete ja jääkainete paigutamise koht. Taimerakku ümbritseb rakukest. Pole vahet golg

Bioloogia
thumbnail
18
odt

ÜldBioloogia

Lamarc: “harjutamine” Darwin: 1859 • liikide põlvnemine • Looduslik valik Wallace Evolutsiooni materjal KLIIMA MUUTUSED • Mandrite triiv Kliima sõltub mandrite asendist poolnuste suhtes – mere temperatuur. Sõltub kus laiuskraadil asub. • Veetase sõltub jäätunud aladest ja mandrite aladest. Ookeani taset mõjutab mere tase…. • Kosmilised katastroofid Evolutsiooni mehhanismide selgitamine • Paleontoloogia on bioloogia ja geoloogia teadus, mis uurib taimede ja loomade (paleozooloogia) jäänuseid (kivistisi) ning teeb nende põhjal kindlaks elanud organismide kuju, ehituse, arengu, sugulussuhted ja eluviisid. Georges Cuvier • Lamarcki seadused on Jean-Baptiste de Lamarcki bioloogilised seaduspärad: - (igal loomal, kes ei ole saavutanud oma arengu piiri, tugevdab mingi elundi sagedasem ja kestvam kasutamine vähehaaval seda elundit, arendab ja suurendab teda ja lisab talle jõudu

Kategoriseerimata
thumbnail
18
odt

ÜldBioloogia

Lamarc: “harjutamine” Darwin: 1859 • liikide põlvnemine • Looduslik valik Wallace Evolutsiooni materjal KLIIMA MUUTUSED • Mandrite triiv Kliima sõltub mandrite asendist poolnuste suhtes – mere temperatuur. Sõltub kus laiuskraadil asub. • Veetase sõltub jäätunud aladest ja mandrite aladest. Ookeani taset mõjutab mere tase…. • Kosmilised katastroofid Evolutsiooni mehhanismide selgitamine • Paleontoloogia on bioloogia ja geoloogia teadus, mis uurib taimede ja loomade (paleozooloogia) jäänuseid (kivistisi) ning teeb nende põhjal kindlaks elanud organismide kuju, ehituse, arengu, sugulussuhted ja eluviisid. Georges Cuvier • Lamarcki seadused on Jean-Baptiste de Lamarcki bioloogilised seaduspärad: - (igal loomal, kes ei ole saavutanud oma arengu piiri, tugevdab mingi elundi sagedasem ja kestvam kasutamine vähehaaval seda elundit, arendab ja suurendab teda ja lisab talle jõudu

Kategoriseerimata
thumbnail
7
doc

Seened

SEENED * Miks pole loomad? Primaarne saproobsus, hiljem parasitism Esinemine: · maas · vees · parasiidid Ehitus Üldjuhul rakud kestaga Alamatel vormidel esineb üherakulisust, enamasti hüüfidena (seeneniitidena). Sekundaarne üherakulisus: pärmide eluvorm heades tingimustes. Risomorf e seenenöör Sklerootsium ­tihe, enamasti kattekihiga hüüfiüpõimik Viljakeha ­ keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja. Neis võib harva esineda tõelisi kudesid. Strooma ­ paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja ­ tihe hüüfipõimik. Paljunemine Vegetatiivne, sugutu, suguline. Vegetatiivne: · Oiidid ­ hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf · Klamüdospoorid ­ paksukestalised üleelamisrakud hüüfides · Blastospoorid ­ õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) · Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks osadeks Sugutu ­ paljunemisrak

Botaanika




Kommentaarid (8)

Robert_G profiilipilt
Robert Ginter: Terminoloogiat võiks veidi rohkem selgitada, kuid muidu päris asjalik.
09:08 06-01-2016
kaisaoma profiilipilt
kaisaoma: Materjal aitas mind väga palju! Aitähh

Väga hästi koostatud!
16:20 18-12-2012
geen257 profiilipilt
geen257: kokkuvõtlik materjal
13:42 05-01-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun