Lühikokkuvõtte üldbioloogia eksamiks vajaminevast. (8)

Seened
Riik --> Hõimkond --> Selts --> Klass --> Perekond -->Liik
Hõimkond: Limaseened (Kuuluvad amööbiriiki)
Limaseened on looma ja seene vahepealsed.
Plasmoodium – ilma kindla kujuta amööb. Läheb toidu ümber, seedib ära, läheb edasi. Limaseente keha ongi plasmoodium.
Zoospoorid – Viburitega eosed.
Limaseentel on fototaksis – s.t: kardab valgust ja liigub pimeduse poole sest muidu ta kuivaks ära.
Vanemana toimub meioos. (ehk tekivad eosed)
Limaseened liiguvad valguse poole meioosi ajal et tuul saaks eosed laiali kanda.
Limaseened toituvad mulla mikroorganismidest.
Esindajad: Kratisitt, Hundipiim.
Hõimkond: Munasseened (Kuulub riiki esiviburlased)
Hulgatuumsest seeneniidist koosnev keha. Iga raku tuum on diploidne .
Sugutu paljunemine: raku sisesese tekkega zoospooridega.
Lülieoseid harva.
Suguline protsess: hulgatuumsed kametangiumid (kametangiumid – sugurakkude asukoht) tekivad seeneniitidele. --> tekib puhkeeos --> idanemisel tekib zoosporangium.
Selts: Vesihallikulaadsed
Esindajad: Vähikatk, sääsevesihallik.
Selts: Ebajahukastelaadsed
Esindajad: Ebajahukasted, Kartulilehemädanik.
Seeneriik
Hõimkond: Ikkesseened
Hulgatuumne seeneniit – haploidne seeneniit.
Sugutu paljunemine: rakusisese tekkega eostega.
Lülieoseid harva.
Suguline protsess: hulgatuumsetel sugurakud --> puhkeeos --> idanemisel tekib sporangium.
Klass: Ikkesseened
Selts: Nutthallikulaadsed
Esindajad: Nutthallik, Täpphallik, Kõduhallikud.
Selts: Putujhallikulaadsed
Klass: Juusseened
Hõimkond: Krohmseened
Hõimkond: Kottseened
Maailmas 50000 liiki. Eestis 2500 liiki.
Seeneniidid haplodsed, rakkudeks jagunenud.
Lülieosed väga levinud.
Sugulises protsessis eoskott kaheksa eosega.
Eoskott areneb sageli viljakehas. (Kolme eritüüpi: peiteosla, sulgeosla, lehtereosla)
Neid on kolm klassi:

ürgkottseened

pärmkottseened

päriskottseened (Nt. Jahukastelaadsed, tiksikulaadsed, helekottseenelaadsed)
Hõimkond: Kandseened (Need on need seeneraiped mis metsas kasvavad)
Maailmas 25000 liiki.
Seeneniidid kakstuumsed, rakkudeks jagunenud.
Lülieoseid suhteliselt harva.
Sugulises protsessis eoskand on nelja eosega.
Kolm klassi:

Tüsiskandseened (Nt. Roosteseened)

Pungkandseened (Nt. Nõgiseened)

Eoslavaseened, Neli rühma:

• Tardseened
  
• Mittelehikseened (Nt. Kukeseened )
  
• Lehikseened (Nt. Puravikud , Riisikad, Pilvikud jne.)
  
• Puguseened
  

Orgaanilised ained
Sahhariidid:

• Monosahhariidid (riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos)
  
• Di- ehk oligosahhariidid (laktoos, sahharoos , maltoos)
  
• Polüsahhariid ehk liitsuhkrud (tärklis, tselluloos , kittiin, glükogeen)
  

Lipiidid ehk rasvad (vahad ja steroidi kuuluvad ka siia alla)
Rasvad on kõige energiarikkamad ühendid.
Valgud ehk proteiinid
Valgud on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapped , mis on ühendatud peptiidsidemega.
Valgu struktuurid:

• Primaarstruktuur – aminohapete järjestus. (see on igal pool)
  
• Sekundaarstruktuur – see on heeliks . Heeliksi pooli hoiavad koos vesiniksidemed. (Nt. Juuksed, küüned)
  
• Tertsiaalstruktuur – see on gloobul . (Nt. Vereplasma)
  
• Kvaternaarstruktuur – erinevate ahelate kompleks ( hemoglobiin )
  

Denaturatsioon on valgu struktuuri muutumine keerulisemast lihtsama suunas. Nt. Muna valge vahtu kloppimine.
Nukleiinhapped
Selle alla kuuluva DNA ja RNA. Nukleiinhapped on
Raku organellid
Raku memebraan
Koosneb fosfolipiididest ja valkudest.
Eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast.
Kaitseb rakku kahjulike mõjutuste eest.
Ühendab rakke omavahel.
Rakutuum
Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse.
Sisaldab pärilikku infot.
Kromosoom koosneb kromosoomivaludest ehk histoonidest ja ühest DNA molekulist.
Ribosoomid
Tegelevad valkude sünteesiga.
Golgi kompleks
Seal toimub sünteesitud valkude sünteesimine ning edasi suunamine.
Mitokonder
Ülesandeks on raku varustamine energiaga. See energia talletub ATP molekulidesse.
Tsütoskelett
Raku tugi- ja liikumissüsteem.
Tsentrosoom (ainult loomsetes rakkudes)
Osaleb raku jagunemisel kromatiidide lahku tõmbamises.
Vakuool
Seal hoitakse varuaineid ja sinna lähevad ka kõik jääkained, mida rakus vaja ei ole.
Taime ja looma rakku eristab see, et taime rakkudes on plastiidid (kloroplastid ehk toimub fotosüntees). Veel on taime rakus vakuoolid . Looma rakus on lisaks tsentrosoomid .
0 membraan: ribosoomid
1 membraan: lüsosoom
2 membraani: mitokonder, plastiidid
3 membraani:
4 membraani: sekundaarne plastiid .
Energia
Autotroofid – Need kes endale ise orgaanilist ainet sünteesivad: taimed (fotosünteesivad)
Heterotroofid – Need kes saavad elusk vajalikke toitaineid väliskeskkonnast (nt. Inimene ja muud loomad)
Heterotroofne energiaga varustamine on aeroobne (s.t. hapnikuga) (hingamine) ja anaeroobne (s.t ilma hapnikuta) (käärimine)
Glükoosi lagunemine ehk glükolüüs on organismi varustamine energiaga. Ja see energia talletub ATP molekulides.
Mitoos ja Meioos
Meioos – raku jagunemine, mille puhul kromosoomide arv väheneb 2 korda. See on vajalik selleks, et saaks toimuda ristsiire .

Toimub kromosooide ristsiire
Mitoos – eukarüootsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes.
Pärilikkus
Genotüüp – isendi kõikide geenide kogum.
Fenotüüp – ühe isendi avaldunud tunnuste kogum.
Homosügootne – sugrakud sisaldavad ühesuguseid alleele.
Heterotroofne – sugurakud sisaldavad erisuguseid alleele.
Alleel – Ühe geeni erivorm.
Replikatsioon – DNA kahekordistumine.
Transkriptsioon – RNA süntees DNA põhjal.
Translatsioon – Valgu süntees mis toimub ribosoomis.
Mendeli seadused
Mendeli I seadus – Homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased.
Mendeli II seadus – Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidi põlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahkenmine seaduspärases suhtes.
Mendeli III seadus – Homosügootsete vanemate dihübriitsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnuspaarid teises hübriipõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt.
Morgani seadus – Ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos.
Elu areng (vaata ka lehelt)

• Kõigepealt oli RNA maailm
  
• Esmaste prokarüootsete rakkude teke (eeltuumsete rakkude teke)
  
• Esmaste fotosünteesijate teke
  
• H20 fotosünteesi teke. Päris bakterid .
  
• Eukarüoodid ehk päristuumsed.
  
• Tekkisid hulkraksed
  
• Eelkambriumi Suur jääaeg
  
• Tekkisid esimesed maismaataimed , pea ja lülijalgsed.
  
• Maismaa selgroogsed
  
• Kalad , kahepaiksed , putukad, sõnajalgtaimed
  
• Esimesed roomajad , Sõnajalgtaimede domineerimine
  
• Domineerivad roomajad, paljaseemnetaimede domineerimise algus.
  
• Imetajad
  
• Linnud
  
• Pärisimetajad ja õistaimed
  
• Inimlased, tänapäeva imetajad.
  
• Kaasaegne loomastik ja inimene.
  

Taimed
Taimeriigi primaarne plastiid (kujunenud emdasümbioosi teel sinivetikast).
Vetikad võivad olla primaarse või sekundaarse plastiidiga.
Sekundaarse plastiidiga vetikad
Nad ei kuulu taimeriiki, sest taimeriigis on aint primaarne plastiid.
Riik: Rizaaria (plastiid rohevetikast)
Riik: Excavaata (plastiid rohevetikast) Nad on silmviburvetikad.
Riik: Chromalveolata
Hõimkond: vaguviburvetikad (plastiidiks punavetikas) Vao sees on vibur, sealt ka nende nimi. Eriti levinud soojades meredes.
Hõimkond: neelvetikad (plastiid punavetikast).
Alamriik: esiviburlased (plastiid punavetikast).
Hõimkond: koldvetikad. (Neil on kaks päristuumset genoomi rakus)
Hõimkond: ränivetikad (SUGULINE PALJUNEMINE)
Hõimkond: pruunvetikad (SUGULINE PALJUNEMINE) diploidsed, alla 1000 liigi maailmas, kõik on hulkraksed, kõik on merevetikad, maailma suurimate vetikate hulka kuuluvad Liik: Sarkassov, kes elab Sarkasso meres. See on pikk vetikas, mis ujub vee pinnal.
Pruunvetikas on: Sekundaarse plastiidiga, plastiid punavetikast, kuulub alamriiki: esiviburlased.
Pruunvetikate alla kuuluvad lehtadrud. Eestis on esindatud üks pruunvetika liik: põisadru.
Esmase plastiidiga vetikad
Kolm hõimkonda:

Hõimkond: punavetikad : umbes 4000 liiki maailmas, enamasti hulkraksed, reegline merevetikad, neil on suguline paljunemine, värvus roosakast mustjani.

Hõimkond: rohevetikad : (maismaataimede eellased) Maailmas 16000 liiki. Nad on kõikjal, neil on suguline paljunemine. Mõned liigid meenutavad teiste sugurakke (nad on viburitega) Alamliik: ikkesvetikad
Maismaataimed
Maismaataimed jagunevad sammaltaimed (domineerib haploidne elujärk), ülejäänud taimed (domineerib diploidne elujärk). Ülemineku vormiks on sõnajalgtaimed.
Pärismaismaataimed on katteseemnetaimed ja paljaseemnetaimed.
Loomad
Käsnad
Neil koed puuduvad
Ülejäänud loomadel on koed ning need on jaotunud lootelehtedeks. Kahe lootelehega on ainuõõsed ( radiaal sümmeetriaga ( meduusid , korallid))
Kolme lootelehega: (enamasti kahekülgse sümmeetriaga) Saab jagada kaheks:
esmassuussed: suurem osa maailma loomadest, teisene kehaõõs (kärssussid, käsijalgsed, rõngussid, limused, teod, nälkjad), jõhvussid, lülijalgsed. Esmassuusetel on närvisüsteem kõhtmisel küljel. Teissuusetel on närvisüsteem selgmisel poolel.Teissuussed on nt. Okasnahksed (meritäht), keelikloomad (kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, jne.)
Bakterid
Eluslooduse saab jagada kolmeks domeeniks:

• päristuumsed
  
• pärisbakterid
  
• arhebakterid (ainult kemosünteesivad)