Liigeste liikumissuunad ja lihased, mis neid liigutavad. (1)

Referaat

Liigeste liikumissuunad ja lihased, mis neid liigutavad.

Triin Kiisa
2011

1.Liigesed ja nende liikumissuunad.

Liigesed võivad olla vastavalt liikumisvõimalustele ühe-, kahe- ja mitmeteljelised. Üheteljeliste liigeste hulka kuuluvad plokk - ehk šarniirliiges ja ratasliiges, tigu - ehk vintliiges .
Plokkliigesese liikumistelg on frontaaltelg ja on risti liikuvate luude pikiteljega. Plokkliigeses on võimalikud ainult painutus ja sirutus . Plokkliigesed on näiteks sõrmede ja varvaste lülidevahelised liigesed.
Tiguliiges on plokkliigese erivariant, mille erinevuseks on see, et kumeral liigesepinnal leiduv vagu ja nõgusal liigesepinnal paiknev hari kulgevad veidi spiraalselt, s.o vindikujuliselt, mitte sagitaalselt. Seetõttu toimub samaaegselt painutuse ja sirutusega luude vabade otsade vähene suunast kõrvalekaldumine. Näiteks õlavarre-küünarluuliiges.
Ratasliigesel on üks liigespind kumer ja teine nõgus. Liikumine toimub ümber vertikaaltelje. Nii toimub pronatsioon ja supinatsioon näiteks lähim ja kaugmine kodar-küünarluu liiges.
Kaheteljeliste liigeste hulka kuuluvad ellipsoid - ehk munaliiges ja sadulliiges. Munaliigeses võivad liigutused toimuda ümber kahe teineteisega ristioleva telje (frontaal- ja sagitaaltelg ), võib toimuda ka koonusliikumine. Koonusliikumine toimub näiteks kodarluu -randmeliigeses.
Sadulliigeses on mõlema liigestuva luu liigespind ühes suunas nõgus ja teises suunas kumer, mis asetsevad omavahel põimununa. Liikumine toimub siis ümber frontaaltelje ( sirutamine ja painutamine) ning ümber sagitaaltelje (lähendamine ja kaugendamine), näiteks pöidla randme-kämblaliiges.
Kolmeteljelised liigesed on keraliiges, pähkelliiges.
Keraliiges erineb munaliigesest selles, et ta liigesauk on väiksemate mõõtmetega kui kaarjas liigespeand, nii saab toimuda vabam liikumine. Näiteks õlaliiges.
Pähkelliiges on keraliigese erivariant (nt puusaliiges), milles liigeseauk ümbritseb reieluu pead rohkem kui poole kerapindalast.
Lameliiges on ka veel üks keraliigese erivariantidest. Mõlemad liigespinnad on peaaegu siledad, ilmneb vaevu märgatav nõgusus ja kumerus . Lisaks liigespindade kujule on liikuvus piiratud veel nendes olevate liigesekihnu tugevuse tõttu, toimub vaid tühine rotatsioon ja mõningane liigespindade nihkumine teineteise suhtes. Nt randme-kämblaliiges.

2.Lihased, mis teostavad liigestes erinevaid liigutusi:

Õlaliigeses toimuvad liigutused on fleksioon 180 o, ektensioon 60, internaal -rotatsioon 70,
eksternaal -rotatsioon 90 ning abduktsioon 180 ja adduktsioon 75.
Fleksooni teostavad m. anterior deltoid ja coracobrachialis.
Ekstensiooni võimaldavad m. latissimus dorsi, teres major ja posterior deltoid.
Inernaal-rotatsiooni teeb m. subscapularis, teres major.
Eksternaal-rotatsiooni teostab m. infraspinatus ja teres minor.
Abduktsioon teeb m. middle deltoid ja supraspinatus.
Adduktsiooni teostab m. infraspinatus, teres minor, pectoralis major ja subscapularis.
Küünarliigeses toimuvad fleksioon 150, ektensioon 0-5 ning supinatsioon 80 ja pronatsioon 80.
Fleksiooni teevad m. biceps brachii, bracialis ja bracioradialis.
Ekstensiooni teostab m. triceps brahii, teada abistab m. anconeus .
Supinatsiooni teeb m. supinator ja biceps bahii.
Pronatsiooni võimaldab m. pronator teres ja pronator quadratus.
Randmeliigeses teostatakse fleksiooni 80, ekstensiooni 70, ulnaar deviatsioon 30 ja radiaal deviatsioon 20.
Fleksiooni teostavad m. flexor carpi radialis ja flexor carpi ulnaris .
Ekstensiooni teevad m. extensor carpi radialis longus , extensor carpi radialis brevis , extensor carpi ulnaris.
Ulnaar deviatsioon m. flexor carpi ulnaris.
Radiaal deviatsiooni teeb m. extensor carpi radialis longus ja brevis.
Puusaliigeses toimuvad järgmised liigutused: fleksioon 120, ekstensioon 30, abduktsioon 45-50, adduktsioon 20-30 ning internaal-rotatsioon 35-45 ja eksternaal-rotatsioon 35-45
Fleksiooni teevad m. psoas major ja iliacus .
Ekstensiooni teostavad m. gluteus maximus , biceps femoris , semitendinosus, ja semimembranosus.
Abduktsiooni võimaldavad m. gluteus medius ja gluteus minus .
Addukstsiooni teevad m. adductor magnus , adductor brevis, adductor longus, pectineus ja gracilis.
Internaal-rotatsiooni teevad m. gluteus minimus, gluteus medius ja tensor fasciae latae.
Eksternaal-rotatsiooni teevad m. obturatorus intenus ja extenus, gemellae superior ja gemellae inferior , piriformis, quadratus femoris ning gluteus maximus.
Põlveliigeses toimub fleksioon 135 ja ekstensioon.
Flektsiooni teostavad m. biceps femoris, semitendinosus ja semimembranosus.
Ekstensiooni teostavad m.rectus femoris, vastus intermedius ja vastus lateralis ning vastus medialis longus ja vastus medialis oblique.
Hüppeliigeses teostatavad liigutused on dorsaalfleksioon 20 ja plantaarfleksioon 50, inversioon 35 ning eversioon 15 kraadi.
Dorsaalfleksiooni teostab m. tibialis anterior, peroneus tertsius.
Plantaarfleksiooni teevad m. gastrocnemius ja soleus.
Kasutatud kirjandus:

„Tugi-liikumiselundkond. Luud, liigesed ja liikuvus“ Loengukonspekt, M.I. Massaažikool

„ Manual muscle testing “ Loengukonspekt, M.I. Massaažikool, Petar Hodulov