Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Teljed ja võllid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on võlli ja telje põhiülesandeks masinates?
  • Mis vahe on teljel ja võllil?
  • Kuidas liigitatakse võlle ja telgi?
  • Mis on võllide ja telgede kahjustumise põhjusteks?
  • Millest tuleb lähtuda võlli materjali valikul ?
  • Millisest metoodikast tuleks lähtuda laagrite asukohtade ja laagri konstruktsiooni valikul?
  • Millest lähtutakse võllitelje üldise kuju valikul?
  • Milleks töödeldakse võllileteljele astmeid?
  • Millal võib kasutada vedrurõngaid komponentide fikseerimisel võllil?
  • Miks tuleb arvutada võllid ja teljed väsimusele?
  • Mis võlli konstruktsioonielemendid on pingekontsentraatoriteks?
  • Kuidas näeb välja ohtliku ristlõige ohtliku punkti võimalikud pingetsüklid?
  • Millest sõltub Neuberi konstandi väärtus?
  • Kui tegemist on kettülekande astmelise võlliga kuidas arvutada kohalik paindepinge amplituudväärtus ?
  • Millega võrdub kohalik väändepinge amplituudväärtus ja kuidas arvutada kohaliku väändepinge keskväärtuse kui tegemist on kettülekande astmelise võlliga?
  • Kuidas arvutatakse kohalik pinge ekvivalent-AMPLITUUDväärtus ja kohalik pinge ekvivalent -KESKväärtus?
  • Kuidas leida painde- ja väändepinge väsimuspiirid kui on teada terase tugevuspiir?
  • Kus 20 Millega võrdub astme kohalik väsimuspiir paindel?
  • Kuidas arvutatakse väsimuspiiri alanemise tegur?
  • Milleks kasutatakse Goodmani piiramplituudi-diagrammi?
  • Miks on vaja teha võlli jäikusanalüüsi?
  • Millised on tavatäpsusega varda lubatavad painde- ja väändedeformatsioonide väärtused?
  • Kuidas jaotatakse kettirattaid kuju järgi?
  • Milliste tunnuste alusel võib liigidata kettülekandeid?
  • Millel põhineb kettülekande projekteerimise metoodika?
  • Millised on kettülekannte head asendid teha joonis ja mis on hea asendiga tagatud?
  • Milleks kasutada määret kettülekandes ja millised on määrimise viisid?
  • Kuidas liigitatakse korpuseid?
  • Kuidas saab korpuse töövõimelisust tõsta?
  • Milliseid valmistamise tehnoloogiaid kasutatakse korpusdetailide valmistamiseks?
  • Mis on vedrude ülesanneteks masinates?
  • Millised on vedrude kasutatavad materjalid?
  • Mida nimetatakse vedru karakteristikuks?
  • Mis on vedrujäikus?
Küsimused:
osa 11. Teljed ja võllid
  • Mis on võlli ja telje põhiülesandeks masinates? Mis vahe on teljel ja võllil? Tuua näiteid võllidest ja telgedest.
    • Telg / võll on detail, mis kannab masina ( või muu tarindi) pöörlevaid osi ning määratleb nende osade geomeetrilise pöörlemistelje. Telg on määratud vaid pöörlevate detailide toetamiseks( töötab ainult paindele). Võll on määratud pöörlevate osade toetamiseks ja pöördemomendi ülekandmiseks( töötab väändele ja paindele).

  • Kuidas liigitatakse võlle ja telgi ? Tuua näiteid.
    • Telgi liigitatakse: paigalseisvad-teljele paigaldatud detailid pöörlevad telje suhtes. Pöörlevad-telg pöörleb koos sellele paigaldatud detailidega(auto esiratta telg).
    • Võlle liigitatakse: Sirged võllid, paindvõllid(kõverad võllid), väntvõllid, täisvõllid, õõnesvõllid.

  • Mis on võllide ja telgede kahjustumise põhjusteks? Kirjeldada need kahjumehhanismid.
    • Materjali väsimus -pöörlevale võllile või teljele mõjuvad staatilised põikkoormused põhjustavad selle punktides sümmeetrilise tsükliga muutuvaid pingeid.Võllile võivad mõjuda tsüklilised piki-põik-või väändekoormused.
    • Võlli või telje väike paindejäikus- võivad tekkida laagrite telgede asendihälvetest, temperatuuri tõusust, võlli kui terviku halvast tasakaalustatusest, ülemäära suure väärtusega põikkoormusest. Võllis tekivad võnkumised , mis omavõnkesagedusel võivad võlli purustada.
    • Võlli või telje elementide kulumine -tihti töödeldakse võllile hammasvööd, nukid jt. hõõrdepinnad.

  • Millest tuleb lähtuda võlli materjali valikul ? Tuua näiteid võllide enamlevinud materjalidest.
    • Piisav tugevus ja vastupanuvõime väsimusele- tagada tuleks detaili vähim mass. Valida tuleb sobiv materjali koostis ja termotöötlus , kõrgtugevad terased on tundlikud väsimusele.
    • Kõrge jäikus -vältida tuleb ülemääraseid deformatsioone. Sama tüüpi materjalide elastsusmooduli väärtus muutub vähe- piisav jäikus tagatakse piisavalt suurte mõõtmete valikuga.
    • Kulumiskindlus
    • Madal hind

    Enam levinud materjalid
    • Väikese või keskmise süsiniksisaldusega terased( kuumvaltsitud, külmtõmmatud)
    • Vähelegeeritud terased( eelmistest suurem tugevus, valida sobiv termotöötlus)
    • Sepistatavad terased(sepistamine on kallis, kuid võimaldab materjali kokku hoida ning saada suurema tugevuse)
    • Tsementeeritavad terased, kui on tarvis mõnede pindadele tagada kulumiskindlus.
    • Roostevabad terased, titaan, Iconel

  • Nimetada võllide ja telgede konstrueerimise metoodika põhipunktid .
    • Võlli või telje pöörlemissageduse määratlemine, võlliga ülekantava võimsuse ja pöördemomendi määratlemine
    • Koormust ülekandvate komponentide asukohtade kindlaksmääramine võllil või teljel
    • Laagrite asukohtade ja laagerduse konstruktsiooni kindlaksmääramine( üldjuhul kasutatakse kahte laagrit, laagrite radiaal - toereaktsioonid eeldatakse mõjuvaks laagrite keskel. Juhul kui võllile või teljele mõjub teljesihiline koormus mõõratakse kumb laager peab telgkoormuse vastu võtma, teine laager peab saama veidi teljesihiliselt liikuda .Võlli/ telje pikkus peaks olema minimaalne.
    • Tuleb otsustada kuidas tagatakse komponentide õige teljesihiline asukoht.
    • Tagatakse vajaliku pöördemomendi ülekandmine(liistliited, hammasliited )

  • Tuua näide (teha eskiis) võlli geomeetrilisest kujust , koormust ülekandvate komponentide ja laagrite paigutamisest võllil.
  • Millisest metoodikast tuleks lähtuda laagrite asukohtade ja laagri konstruktsiooni valikul?
    • Laagrite asukohtade ja laagerduse konstruktsiooni kindlaksmääramine( üldjuhul kasutatakse kahte laagrit, laagrite radiaal -toereaktsioonid eeldatakse mõjuvaks laagrite keskel. Juhul kui võllile või teljele mõjub teljesihiline koormus mõõratakse kumb laager peab telgkoormuse vastu võtma, teine laager peab saama veidi teljesihiliselt liikuda. Laagrid tuleb paigutada koormust ülekandvate komponentide suhtes nii, et võll/telg oleks stabiilselt toetatud, et laagrid oleks enam-vähem võrdselt koormatud .Võlli/ telje pikkus peaks olema minimaalne

  • Millest lähtutakse võlli/telje üldise kuju valikul? Milleks töödeldakse võllile/teljele astmeid?
    • Tuleb otsustada kuidas tagatakse komponentide õige teljesihiline asukoht. Tagatakse vajaliku pöördemomendi ülekandmine(liistliited, hammasliited)
    • Võllile/teljele võib töödelda astmed, millede servad tagavad komponentide õige asukoha. Telgkoormus peaks suruma komponente vastu astme serva. Kõige suurem läbimõõt tuleb võlli/telje keskele , otste pool läbimõõdud vähenevad. Astmetega võll/telg on siledast võllist jäigem. Astmetega võlli/telje tugevus võib olla (pingekontsentratsiooni tõttu) sileda võlli/telje tugevusest väiksem-kasutada tuleb suurimaid võimalikke üleminekuraadiusi.
    • Väiksemate koormuste korral saab komponentide asukohad võllil/teljel fikseerida vedrurõngaste ja/või klemmliitega kinnitatavate ”kraede” abil.

  • Millal võib kasutada vedrurõngaid komponentide fikseerimisel võllil? Tuua näiteid (teha eskiise).
    • Vedrurõngaid võib kasutada komponentide fikseerimisel juhul kui on tegemist väiksemate koormuste korral.

  • Kirjeldada reduktori võlli projektarvututse käik (staatiline arvutus).
    • Leitakse minimaalne lubatav läbimõõt, teised läbimõõdud valitakse konstruktiivselt, seejärel leitakse reaktsioonjõud ja toereaktsioonid, koostatakse paindemomentide epüürid , leitakse ekvivalentne moment ohtlikus lõikes, tehakse kontrollarvutus. Võttes arvesse pinnatöötlustegurit,pingekontsentratsiooni tegurit, mastaabitegurit, empiirilisi tegureid leitakse varutegur paindele ja varutegur väändele ning seejärel üldvarutegur

  • Millised sisejõud tekkivad reduktori võlli ristlõikes, milliseid epüüre on vaja koostada võlli projektarvutuses? Milliseid tugevusteooriaid rakendatakse süsinikterasest võlli projektarvutuses?
    • Tekivad vääne ja paindejõud ning vastavalt neile tuleb koostada väände - ja paindeepüürid. Projektarvutuses kasutatakse IV tugevusteooriat leidmaks ekvivalentset momenti .

  • Miks tuleb arvutada võllid ja teljed väsimusele? Koostada paindepinge sümmeetrilise pingetsükli graafik . Millistel juhtudel (telje korral) paindepinged on staatilised?
    • Paigalseisval teljel võib olla staatiline paindepinged.
    • Tsüklilistele koormustele töötavad elemendid tuleb arvutada väsimusele, kuna sellisel koormusel võivad hakkada tekkima väsimuspraod ja element võib puruneda.

  • Mis võlli konstruktsioonielemendid on pingekontsentraatoriteks? Teha joonised.
    • Astmega ümarvarras
    • Ringsoonega ümarvarras

  • Kuidas näeb välja ohtliku ristlõige ohtliku punkti võimalikud pingetsüklid? Graafikul näidata pinge amplituudi väärtus.


  • Pingekontsentratsioonitegur TSÜKLILISEL koormusel on väärtuselt väiksem, kui pingekontsentratsioonitegur STAATILISEL koormusel. Pange kirja pingekotsentratsiooni arvutamise valemi tsüklilisel koormusel. Kirjutada lahti valemi sümbolid . Millest sõltub Neuber’i konstandi väärtus?


    • Neuberi konstant sõltub materjali tugevuspiirist(MPa)

  • Kui tegemist on kettülekande astmelise võlliga kuidas arvutada:

  • Millega võrdub kohalik väändepinge amplituudväärtus ja kuidas arvutada kohaliku väändepinge keskväärtuse kui tegemist on kettülekande astmelise võlliga?


  • Kuidas arvutatakse kohalik pinge ekvivalent -AMPLITUUDväärtus ja kohalik pinge ekvivalent-KESKväärtus?
    • Liitpingus taandatakse võrdohtlikuks joonpinguseks energeetilist(von Misesi) tugevuskriteeriumi kasutades.



  • Kuidas leida painde- ja väändepinge väsimuspiirid, kui on teada terase tugevuspiir?


    Kus
  • Millega võrdub astme kohalik väsimuspiir paindel? Kuidas arvutatakse väsimuspiiri alanemise tegur?
    • Kus

    Sest detaili antud kohas on väsimuspragude tekke tõenäosus eeldatavalt suurem, kui väsimusteimi katsekehas.
    Väsimuspiiri alanemise tegur:
    kus Kk on koormusliigitegur, Km on mastaabitegur ja Kp on pinnakaredustegur
  • Milleks kasutatakse Goodman’i piiramplituudi-diagrammi?
    • Kasutatakse selleks et teostada antud punkti pingetsükli P ohtlikkuse analüüsi, pingetsükli ohtlikkuse määramiseks .

  • Koostada Goodman’i piiramplituudi-diagramm kui σa = σIVekv, a = 120 MPa;
    σm = σIVekv, m = 60 MPa; σy = 355 MPa; σ-1(D) = 200 MPa ja σu = 470 MPa.
    Kas konstruktsiooni tugevus on piisav? Millega võrdub antud konstruktsiooni väsimusvaruteguri väärtus?
  • Panna kirja võlli astme väsimusvaruteguri valem ehk võlli astme tugevuskontroll väsimusele. Millega peab võrduma väsimusvarutegur, et võlli astme tugevus oleks tagatud?



    • Üldvarutegur peaks jääma vahemikku 2,5...3

  • Tuua näiteid pingekontsentratsiooni vähendamise võtetest (teha joonised).
    • Pingekontsentratsiooni saab vähendada astmeraadiuse suurendamisega, parema pindkareduse valikuga.

  • Miks on vaja teha võlli jäikusanalüüsi? Millised on tavatäpsusega varda lubatavad painde- ja väändedeformatsioonide väärtused?
    • Võlli/telje liiga suur läbipaine võib põhjustada sellele kinnitatud komponentide lubamatult suuri asendihälbeid, millega võib kaasneda ülekannete suutlikuse halvenemine, laagrite kiire kulumine, hammasülekannete tegeliku hambumisnurga muutumine.
    • Pöörleva võlli/telje läbipaine võib põhjustada selle vibreerimist, paindevibratsiooni, väändevibratsiooni.
    • Läbipainded põhjustavad disbalanssi
    • Võll/telg võib puruneda, kui selle pöörlemissagedus vastab selle omavõnkesagedusele

  • Tuua näited võllide jäikusarvutustest. Mitu korda väiksem peab olema varda tegelik pöörlemissagedus varda kriitilisest pöörlemissagedusest? Millest sõltub kriitilise pöörlemissageduse väärtus?
    • Varda tegelik pöörlemissagedus peab olema soovitavalt 2-3 korda väiksem, kui kriitiline pöörlemissagedus. Kriitline pöörlemissadeguse väärtus sõltub võllile/teljele kinnitatud komponentide massidest ja nende paigutusest, võlli/telje materjali omadustest, võlli/telje läbimõõdust ja pikkusest, laagrite jäikusest

  • Nimetada võlli ja telje jäikuse suurendamise võimalused.
    • Mida jäigem on võll/telg, seda vähem tõenäolisemad on dünaamikast tulenevad probleemid. Mida suuremad on läbimõõdud, seda jäigem on võll. Mida lühem on võll, seda väiksemad on deformatsioonid ning seda suurem on kriitilise pöörlemissageduse väärtus. Soovitav on paigutada komponendid tugedele võimalikult lähedale. Laagrite jäikus peab olema piisavalt suur.

    osa 13. Rihm ja kettülekanded
    12. Kuidas jaotatakse kettirattaid kuju järgi? (teha võimalike konstruktsioonide eskiisid ).
    • Plaat-ketirattad

    • Ühepoolse rummuga ketirattad

    • Kahepoolse rummuga ketirattad
    • Topeltketirattad

    13. Milliste tunnuste alusel võib liigidata kettülekandeid?
    • Keti tüübi järgi (rullkettülekanne, pukskettülekanne, hammaskettülekanne)
    • Keti ridade arvu järgi(üherealised, mitmerealised)
    • Veetavate ketirataste arvu järgi(ühe veetava ketirattaga, mitme veetava ketirattaga)
    • Ketirataste telgi ühendava sirge asendi järgi(horisontaal, vertikaal, kaldkettülekanded)
    • Keti pinguse reguleerimisviisi järgi(ketirataste telgede vahe muutmisega, pingutusketirattaga)

    14. Kirjeldada rullketi tööprotsessi ülekandes.
    • Keti kõik lülid järjestikku hambuvad ketirataste hammastega. Nn ”hulknurgaefekti” tõttu toimub keti vedava haru pidev võnkumine ja keti kiiruse muutus( effekt on seda suurem, mida väiksem on ketiratta hammaste arv). Ketilüli haakub ketirattaga sirgel, mis ei ole ketiratta jaotusringjoone puutuja , seejärel viib ketiratas keti jaotusringjoone puutujale.
    • Keti liikudes iga lüli koormus on tsükliline.
    • Ketile mõjub lisaks ks tsentrifugaaljõud( eriti kiirustel rohkem kui 15m/s)
    • Peamine tõrkepõhjus on lülide materjalide väsimus.

    15. Millel põhineb kettülekande projekteerimise metoodika?
    • Määratleda kõigepealt olilised parameetrid(ülekande võimsus, võllide pöörlemiskiirused, nõutav tööiga, ruumipiirangud, varutegurid, võllide vahekaugus)
    • Arvutada kettülekande nõutav võimsus
    • Teatmekirjanduse abil valida keti samm p( veenduda et võllide telgedevahe ei oleks liiga väike antud ketisammu jaoks, veenduda et võllide vahe ei oleks liiga suur)
    • Lähtudes keti kiiruse stabiilsuse nõudest valida väiksema ketiratta hammaste arv.
    • Määratleda suurema ketiratta hammaste arv, ülekandesuhe ei tohiks olla suurem kui 7.
    • Arvutada ketile lubatav ülekantav võimsus
    • Keti valikul tuleb lähtuda keti valmistaja juhistest ning tootekataloogides toodud valemitest ja graafikutest antud kettide jaoks.

    16. Millised on kettülekannte head asendid (teha joonis) ja mis on hea asendiga tagatud?

    • Väike hälve horisontaalasendist parandab keti tööd. Kett peab olema pingul et vältida keti üle-hüppamist väikse ketiratta hammastest.

    17. Milleks kasutada määret kettülekandes ja millised on määrimise viisid?
    • Määret kasutatakse selleks et vähendada adhesioon - abrasioonkulumist, pindväsimust, korrosioonkulumist ning seega suurendada keti eluiga. On olemas erinevad määrimise viisid: käsitsimäärimine, tilkmäärimine, pintselmäärimine, õlivannmäärimine, tsentrifugaalmäärimine, ringlusmäärimine

    osa 14. Elastsed elemendid ja korpused ( lisamaterjal I. Kleisi konspekt: http://www.mh.ttu.ee/priitp/Masinaelemendid/Kirjandus/Kleis_Masinaelemendid_Konspekt.pdf
  • Kuidas liigitatakse korpuseid?
    • Otstarbe järgi(sängid, raamid , alused)
    • Kuju järgi
    • Poolituspinna olemasolu järgi(terviklikud, poolitatavad)
    • Töötingimuste järgi(liikumatud, liikuvad)
    • Valmistamisviisi järgi(valatud,keevitatud, muud( kombineeritud )

  • Millised on koprusdetailide töövõimelisuse kriteeriumid, tuua näiteid, millal üks või teine töövõimelisuskriteerium on tähtsam. Kuidas saab korpuse töövõimelisust tõsta?(näited).
    • Liikumatutel detailidel on enamasti määravaks nende tugevus ja jäikus, liikuvail lisandub veel ka kulumiskindlus. Harvem on määrav vibrokindlus, mis seostub jäikusega. Jäikus on väga oluline näitaja tööpingi sängidel, reduktori korpusel ja laagripukkidel. Nii jäikust kui ka tugevust aitab tõsta korpusdetailide ribitamine ja vaheseintega varustamine. Paindele ja väändele töötavail elementidel on oluline ka nende ristlõike kuju.

  • Milliseid valmistamise tehnoloogiaid kasutatakse korpusdetailide valmistamiseks? Nimetada valutehnoloogia põhinõuded.
    • Enim kasutatud tehnoloogiad on valamine , sepistamine, keevitamine, jootmine , liimimine, stantsimine .
    • Valudetail tuleb püüda kontsrueerida nii, et ta oleks hästi vormitav, vältides kärnide kasutamist.
    • Kujundada detail nii, et ta ei vajaks vormi poolitamist
    • Tuleb püüda minimiseerida jahtumisel valandi kokkutõmbumisest põhjustatud pingeid ja pragusid.
    • Tuleb vältida järske üleminekuid ühelt seinapaksuselt teisele.
    • Vältimaks metalli tardumist enne vormi täitumist tuleb kasutada piisavalt suuri seinapaksusi

  • Mis on vedrude ülesanneteks masinates?
    • Ülesandeiks on jõuelemendina tagada püsiv detailidevaheline jõud.(hõõrdsidur, ventiilis)
    • Amortisaatorina võtta vastu löök, seda summutades(auto esi-tagasillas)
    • Käivitada mehhanismi(kellavedru, käsirelva lukuvedru)

  • Millised on vedrude kasutatavad materjalid?
    • Vedru materjaliks on enamasti karastatud vedruteras( DIN 17221), aparaatides ka ettekalestatud nn.klaveritraat ning puhvreid kummi.Eritingimustes kasutatakse ka eriteraseid, vasesulameid ja plastikuid.

  • Nimetada vedrude tüübid, teha joonised. Tuua näiteid nende vedrutüüpide rakenduste kohta.
    • Keerdvedrud-töötavad survele või tõmbele


    • Varrasvedrud – töötab väändele
    • Taldrikvedrud- koostatud paketid toimivad löögienergia hävitajana. Levinud on taldrikvedrud näiteks stantside puhverelementidena.

    • Rõngasvedru-veelgi suurema jäikuse ja energiasumbuvusega vedru.
    • Kummipuhvrid-temperatuurivahemikus -30...+80 võib survevedrudena kasutada erineva kujuga kummipuhvreid.

  • Mida nimetatakse vedru karakteristikuks? Mis on vedrujäikus?
    • Tähtsaim karakteristik on jäikus ( seos mõjuva jõu ja deformatsiooni vahel), see seos võib olla lineaarne, progressiivselt suurenev või dergessiivne.

  • Kirjeldada vedru projekteerimise metoodikat.
    • Valitakse vedrutraadi materjal, sellele vastav nihkemoodul G ja lubatav väändepinge.
    • Antakse ette vedruindeks piires 6...12(teatmekirjandusest)
    • Arvutatakse tugevustingimustest vedrutraadi läbimõõt d ja ümardatakse lähimale standardsele
    • Leitakse vedru keskläbimõõt ja välisläbimõõt
    • Valitakse lõtk, vältimaks vedru keerdude kokkusurumist töökoormusel
    • Arvutatakse suurim võimalik töökeerdude arv i
    • Arvutatakse vedru deformatsioon tööolukorras ja vedru jäikus
    • Kontrollitakse pingeid vedru piirolukorras
    • Hinnatakse vedru stabiilsust. Enne montaaži vastutusrikkaid survevedrusid ”treenitakse”. See seisneb vedru täielikus kokkusurumises ja kuni 2 ööpäevases koormuse all hoidmises.

  • Vasakule Paremale
    Teljed ja võllid #1 Teljed ja võllid #2 Teljed ja võllid #3 Teljed ja võllid #4 Teljed ja võllid #5 Teljed ja võllid #6 Teljed ja võllid #7 Teljed ja võllid #8 Teljed ja võllid #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-12-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mikuuuu Õppematerjali autor
    KT2 Teooria-1

    Sarnased õppematerjalid

    Masinatehnika eksamiküsimuste vastused
    12
    doc

    Masinatehnika eksamiküsimuste vastused

    Kasutusala: liidetes, kus ei lubata kuumutamist termotöödeldud detailide noolutuse või viimistletud detailide kõmmeldumise ohu tõttu, raskesti keevitatavate metallide kinnitamiseks, tugevatel vibratsioonkoormustel. Liikuva istu puhul on võll enne koostamist alati avast väiksem, pinguga istu puhul aga suurem. Siirdeistu puhul on liidetavate detailide piirhälbed nii valitud, et osa liiteid tuleb lõtkuga ja osa pinguga ­ see sõltub liidetavate detailide tegelikest (juhuslikest) mõõtmetest. 41. Kujutolerantsid. Pinnakaredus. Kujutolerantsiks nim. kujuhälbe suurimat lubatud väärtust. Kujuhälve all mõistetakse detaili tegeliku pinna või profiili kuju erinevust geomeetrilise pinna või profiili kujust

    Masinatehnika
    Reduktori projekteerimine moodul 1
    37
    docx

    Reduktori projekteerimine moodul 1

    Reduktori projekteerimise näide 1. Mootori võimsuse arvutamine ja mootori valik Joon. 1. Konveieri trumli ajami kinemaatikaskeem 1 – mootor; 2 – sidur; 3 – hammasrattad (hammasülekanne) ; 4 – reduktori korpus; 5 – sidur; 6 – vedav rihmaratas; 7 – rihm; 8 – veetav rihmaratas; 9 – konveieri trummel; 10 – konveieri lint. Pöördemomendid ja pöörlemissagedused võllidel: Võll I - Т1 ja n1; Võll II - T2 ja n2; Võll III ehk töövõll T3 ja n3. Lähteandmed mootori valikuks: F = 3,3 kN, v = 2 m/s, D = 0,35 m, kus F on lintkonveieri koormus; v on lindi liikumise kiirus; D konveieri trumli läbimõõt. Pöördemoment töövõllil ehk III võllil: T3 = FD/ 2 = 3,3 ⋅ 103 ⋅ 0,35/ 2 = 578 Nm. Trumli pöörlemissagedus: n3 = 60 v /πD = 60 D = 60 ⋅ 2/πD = 60 ⋅0,35 =109,2 1/min. Trumli nurkkiirus ω3 = 2πD = 60 n / 60 = 11,43 rad/s

    Masinaelemendid
    Jõuülekanne
    38
    docx

    Jõuülekanne

    Selleks viiakse hambumisse sobivad hammasrattad. Astmelist käigukasti iseloomustab käikude arv koos nende ülekandearvudega. Ülekandearvu arvutatakse hammasratta paaris: veetava hammasratta hammaste arv Z2 jagatakse vedava hammasratta hammaste arvuga Z1. Kui ülekandes on mitu hammasrattas paari siis lekande arv Ik võrdub kõigi hammasrattapaaride ülekandearvude korrutisega. Ik=(Z2/Z1)*(Z4/Z3). 2.1 Käigukastide põhidetailid ja elemendid Vedaval võllil on hammasratas ja hammasvöö. Võll toetub ühe otsaga väntvõlli otsa treitud süvendis paiknevale laagrile ja teise otsaga käigukasti karteri esiseinas olevale laagrile. Hammasratas ja hammasvöö asetsevad käigukastis, võlli väljaulatuva otsa nuutidele aga on istutatud siduri veetava ketta rumm. .Vedav võll on vedava võlliga ühisel teljel. Võlli eesmine ots toetub vedava võlli otsa treitud süvendis paiknevate rull-laagrile, teine ots aga karteri tagaseinas olevale kuullaagrile. Sõltuvalt hambumises olevatest

    Auto õpetus
    ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS
    18
    odt

    ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS

    Projekteerimiseks on esitatud elektriajamiga vints mille kandevõime on 800 kg ja maksimaalne tõstekiirus on 0,1 m/s. Ajamiks on silindriline- või tigu-mootorreduktor, mis on kettülekande kaudu ühendatud vintsi trumliga. Trummel on terasdetailidest keevitatud konstruktsioon. Terase mark ­ S235J2G3 EN 10025. Trummel toetub võllile kahe rummu kaudu. Võlli materjal ­ teras C45E EN 10083. Pöördemoment võllilt trumlile kantakse liistudega mõlema rummu kaudu. Võll toetub iseseaduvatele laagritele. Laagrisõlmed on kruvidega ühendatud raamiga. Raam on terastorudest (materjal ­ S355J2H) ja/või UNP profiilidest (materjal ­ S235JRG2) keevitatud konstruktsioon. Projekteerimisel tuleb tagada konstruktsiooni võimalikult väikesed massi ja gabariit- mõõtmed. Materjalide mehaanilised omadused: teras S235 voolavuspiir ­ Reh (Y) = 235 MPa tõmbetugevus ­ Rm (U) = 370 ­ 470 MPa teras S355 voolavuspiir ­ Reh (Y) = 355 MPa

    Masinatehnika
    Masinatehnika eksam 2010 2011
    15
    docx

    Masinatehnika eksam 2010/2011

    d- võlli läbimõõt F i l V liitepikkus d [ p] 11 53. Garanteeritud pinguga (press)liited. Kasut. nende äärmise lihtsuse tõttu kõigis masinaehitusharudes. Kasut. nii pöördemomendi kui ka telgjõu ülekandmiseks. Pressliiteid loetakse kinnisliideteks, sest korduval koostamisel muutub pressliite pinge . Liite presskoostamisel deformeeritakse pinnakonaraid plastselt ja saadav pinge sõltub koostetingimusest. 54. Võllid ja teljed. Üldiseloomustus. Teljed on pöörlevate detailide kandjad, võllid lisaks sellele veel ka pöördemomenti edastavad. Enamik võlle ja telgi on sirged (veel on väntvõll ja paindvõll) Teljed on kas liikumatud või koos neile kinnituvate detailidega pöörlevad. Võllide ja telgede materjaliks sobib süsiniksisaldusega (0,35-0,6%C) konstruktsioonteras, vastutusrikastel juhtudel termotöödeldud legeerterased. 55. Võllide-telgede projekt ja kontrollarvutus.

    Masinatehnika
    Rakendusmehaanika
    252
    doc

    Rakendusmehaanika

    Masinate koostisosadeks on mehhanismid, mis muudavad üht liiki liikumist teiseks. Mehhanism – kehade (lülide) tehissüsteem, mis muundab ühe või mitme keha (vedava lüli) etteantud liikumise süsteemi teiste kehade (veetavate lülide) soovitavaks liikumiseks. Iga mehhanism või seadis koosneb detailidest, mis on ühendatud koostuks. Detail - toode (masinaelement), mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamata (kruvi, võll, valatud korpus jne.). Element - kindlat funktsiooni täitev masina elementaarosa (näit. veerelaager, aga ka enamus detaile). Koost ehk sõlm - tootvas tehases elementidest koostatud toode (koostamisüksus). Liiteid kasutatakse detailide omavaheliseks ühendamiseks. Masinates esinevad liited jagatakse kahte põhigruppi- liikuvad ja liikumatud liited. Liikuvad liited (juhikud) tagavad detailide suhtelise pöörlemis-, translatoorse või liitliikumise. Liikumatuid liiteid

    Materjaliõpetus
    Masinaelemendid teooria - KT 2
    19
    docx

    Masinaelemendid teooria - KT 2

    2. Mida nimetatakse pressliiteks? Kuidas saadakse pressliidet? 3. PRESSLIIDE = liide, kus selle komponendid on istatud PINGUGA ning koormuse ülekandmine ühelt liite komponendilt teisele toimub pingust tulenud radiaaljõust tingitud hõõrdumise abil. 4. Pressliite saamiseks on 2 võimalust: 5. Pressimine võrdsel 9. Koostamine temperatuuri gradiendiga: temperatuuril: 10. · võll on jahutatud ja avaga detail (rumm) 6. · liite detailide temperatuurid on kuumutatud; on võrdsed; 11. ·pressimine võib osutuda mittevajalikuks; 7. · liite istupinnad õlitatakse; 12. · liide saab kuni 2,5 korda tugevam, kui 8. · pressimise kiirus mitte üle 5 pressimisel mm/s. 13. 14. Millised on pressliidete põhieelised ja puudused? 15

    Masinaelemendid i
    Tootearendus
    36
    doc

    Tootearendus

    joonte,noolte ja lühikirjete abil. Ajakulu skeemi koostamisel pole suur. 6. Kinemaatikaskeemide koostamise põhireeglid (näite põhjal): 1,2 - mõõtetransformaatorid, 3- südamik,mille siiret mõõdetakse, 4- kompensaatori südamik 5- võimendi, 6- inertsivaba reverssiivmootor, 7- reduktor, mille võll on sidestatud kompensaatori südamikuga ja indikatsiooniseadisega (8), 8- indikatsiooniseade . 7. Konstruktsioon, ehk masina-aparaadi ehitus (viis kuidas ja kuhu on toote komponendid paika sätitud), peab tagama nii paigalseisvate kui ka liikuvate struktuurielementide talitlusskeemile vastava asendi ja selle jäävuse ekspluatatsiooni kestel (st.määrab ära elemendi koordinaadid). Igal

    Masinaelemendid i, ii




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun