Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Teljed ja võllid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on võlli ja telje põhiülesandeks masinates?
  • Mis vahe on teljel ja võllil?
  • Kuidas liigitatakse võlle ja telgi?
  • Mis on võllide ja telgede kahjustumise põhjusteks?
  • Millest tuleb lähtuda võlli materjali valikul ?
  • Millisest metoodikast tuleks lähtuda laagrite asukohtade ja laagri konstruktsiooni valikul?
  • Millest lähtutakse võllitelje üldise kuju valikul?
  • Milleks töödeldakse võllileteljele astmeid?
  • Millal võib kasutada vedrurõngaid komponentide fikseerimisel võllil?
  • Miks tuleb arvutada võllid ja teljed väsimusele?
  • Mis võlli konstruktsioonielemendid on pingekontsentraatoriteks?
  • Kuidas näeb välja ohtliku ristlõige ohtliku punkti võimalikud pingetsüklid?
  • Millest sõltub Neuberi konstandi väärtus?
  • Kui tegemist on kettülekande astmelise võlliga kuidas arvutada kohalik paindepinge amplituudväärtus ?
  • Millega võrdub kohalik väändepinge amplituudväärtus ja kuidas arvutada kohaliku väändepinge keskväärtuse kui tegemist on kettülekande astmelise võlliga?
  • Kuidas arvutatakse kohalik pinge ekvivalent-AMPLITUUDväärtus ja kohalik pinge ekvivalent -KESKväärtus?
  • Kuidas leida painde- ja väändepinge väsimuspiirid kui on teada terase tugevuspiir?
  • Kus 20 Millega võrdub astme kohalik väsimuspiir paindel?
  • Kuidas arvutatakse väsimuspiiri alanemise tegur?
  • Milleks kasutatakse Goodmani piiramplituudi-diagrammi?
  • Miks on vaja teha võlli jäikusanalüüsi?
  • Millised on tavatäpsusega varda lubatavad painde- ja väändedeformatsioonide väärtused?
  • Kuidas jaotatakse kettirattaid kuju järgi?
  • Milliste tunnuste alusel võib liigidata kettülekandeid?
  • Millel põhineb kettülekande projekteerimise metoodika?
  • Millised on kettülekannte head asendid teha joonis ja mis on hea asendiga tagatud?
  • Milleks kasutada määret kettülekandes ja millised on määrimise viisid?
  • Kuidas liigitatakse korpuseid?
  • Kuidas saab korpuse töövõimelisust tõsta?
  • Milliseid valmistamise tehnoloogiaid kasutatakse korpusdetailide valmistamiseks?
  • Mis on vedrude ülesanneteks masinates?
  • Millised on vedrude kasutatavad materjalid?
  • Mida nimetatakse vedru karakteristikuks?
  • Mis on vedrujäikus?
Vasakule Paremale
Teljed ja võllid #1 Teljed ja võllid #2 Teljed ja võllid #3 Teljed ja võllid #4 Teljed ja võllid #5 Teljed ja võllid #6 Teljed ja võllid #7 Teljed ja võllid #8 Teljed ja võllid #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-12-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mikuuuu Õppematerjali autor
KT2 Teooria-1

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

Masinatehnika eksamiküsimuste vastused

Kasutusala: liidetes, kus ei lubata kuumutamist termotöödeldud detailide noolutuse või viimistletud detailide kõmmeldumise ohu tõttu, raskesti keevitatavate metallide kinnitamiseks, tugevatel vibratsioonkoormustel. Liikuva istu puhul on võll enne koostamist alati avast väiksem, pinguga istu puhul aga suurem. Siirdeistu puhul on liidetavate detailide piirhälbed nii valitud, et osa liiteid tuleb lõtkuga ja osa pinguga ­ see sõltub liidetavate detailide tegelikest (juhuslikest) mõõtmetest. 41. Kujutolerantsid. Pinnakaredus. Kujutolerantsiks nim. kujuhälbe suurimat lubatud väärtust. Kujuhälve all mõistetakse detaili tegeliku pinna või profiili kuju erinevust geomeetrilise pinna või profiili kujust

Masinatehnika
thumbnail
37
docx

Reduktori projekteerimine moodul 1

Reduktori projekteerimise näide 1. Mootori võimsuse arvutamine ja mootori valik Joon. 1. Konveieri trumli ajami kinemaatikaskeem 1 – mootor; 2 – sidur; 3 – hammasrattad (hammasülekanne) ; 4 – reduktori korpus; 5 – sidur; 6 – vedav rihmaratas; 7 – rihm; 8 – veetav rihmaratas; 9 – konveieri trummel; 10 – konveieri lint. Pöördemomendid ja pöörlemissagedused võllidel: Võll I - Т1 ja n1; Võll II - T2 ja n2; Võll III ehk töövõll T3 ja n3. Lähteandmed mootori valikuks: F = 3,3 kN, v = 2 m/s, D = 0,35 m, kus F on lintkonveieri koormus; v on lindi liikumise kiirus; D konveieri trumli läbimõõt. Pöördemoment töövõllil ehk III võllil: T3 = FD/ 2 = 3,3 ⋅ 103 ⋅ 0,35/ 2 = 578 Nm. Trumli pöörlemissagedus: n3 = 60 v /πD = 60 D = 60 ⋅ 2/πD = 60 ⋅0,35 =109,2 1/min. Trumli nurkkiirus ω3 = 2πD = 60 n / 60 = 11,43 rad/s

Masinaelemendid
thumbnail
38
docx

Jõuülekanne

Selleks viiakse hambumisse sobivad hammasrattad. Astmelist käigukasti iseloomustab käikude arv koos nende ülekandearvudega. Ülekandearvu arvutatakse hammasratta paaris: veetava hammasratta hammaste arv Z2 jagatakse vedava hammasratta hammaste arvuga Z1. Kui ülekandes on mitu hammasrattas paari siis lekande arv Ik võrdub kõigi hammasrattapaaride ülekandearvude korrutisega. Ik=(Z2/Z1)*(Z4/Z3). 2.1 Käigukastide põhidetailid ja elemendid Vedaval võllil on hammasratas ja hammasvöö. Võll toetub ühe otsaga väntvõlli otsa treitud süvendis paiknevale laagrile ja teise otsaga käigukasti karteri esiseinas olevale laagrile. Hammasratas ja hammasvöö asetsevad käigukastis, võlli väljaulatuva otsa nuutidele aga on istutatud siduri veetava ketta rumm. .Vedav võll on vedava võlliga ühisel teljel. Võlli eesmine ots toetub vedava võlli otsa treitud süvendis paiknevate rull-laagrile, teine ots aga karteri tagaseinas olevale kuullaagrile. Sõltuvalt hambumises olevatest

Auto õpetus
thumbnail
18
odt

ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS

Projekteerimiseks on esitatud elektriajamiga vints mille kandevõime on 800 kg ja maksimaalne tõstekiirus on 0,1 m/s. Ajamiks on silindriline- või tigu-mootorreduktor, mis on kettülekande kaudu ühendatud vintsi trumliga. Trummel on terasdetailidest keevitatud konstruktsioon. Terase mark ­ S235J2G3 EN 10025. Trummel toetub võllile kahe rummu kaudu. Võlli materjal ­ teras C45E EN 10083. Pöördemoment võllilt trumlile kantakse liistudega mõlema rummu kaudu. Võll toetub iseseaduvatele laagritele. Laagrisõlmed on kruvidega ühendatud raamiga. Raam on terastorudest (materjal ­ S355J2H) ja/või UNP profiilidest (materjal ­ S235JRG2) keevitatud konstruktsioon. Projekteerimisel tuleb tagada konstruktsiooni võimalikult väikesed massi ja gabariit- mõõtmed. Materjalide mehaanilised omadused: teras S235 voolavuspiir ­ Reh (Y) = 235 MPa tõmbetugevus ­ Rm (U) = 370 ­ 470 MPa teras S355 voolavuspiir ­ Reh (Y) = 355 MPa

Masinatehnika
thumbnail
15
docx

Masinatehnika eksam 2010/2011

d- võlli läbimõõt F i l V liitepikkus d [ p] 11 53. Garanteeritud pinguga (press)liited. Kasut. nende äärmise lihtsuse tõttu kõigis masinaehitusharudes. Kasut. nii pöördemomendi kui ka telgjõu ülekandmiseks. Pressliiteid loetakse kinnisliideteks, sest korduval koostamisel muutub pressliite pinge . Liite presskoostamisel deformeeritakse pinnakonaraid plastselt ja saadav pinge sõltub koostetingimusest. 54. Võllid ja teljed. Üldiseloomustus. Teljed on pöörlevate detailide kandjad, võllid lisaks sellele veel ka pöördemomenti edastavad. Enamik võlle ja telgi on sirged (veel on väntvõll ja paindvõll) Teljed on kas liikumatud või koos neile kinnituvate detailidega pöörlevad. Võllide ja telgede materjaliks sobib süsiniksisaldusega (0,35-0,6%C) konstruktsioonteras, vastutusrikastel juhtudel termotöödeldud legeerterased. 55. Võllide-telgede projekt ja kontrollarvutus.

Masinatehnika
thumbnail
252
doc

Rakendusmehaanika

Masinate koostisosadeks on mehhanismid, mis muudavad üht liiki liikumist teiseks. Mehhanism – kehade (lülide) tehissüsteem, mis muundab ühe või mitme keha (vedava lüli) etteantud liikumise süsteemi teiste kehade (veetavate lülide) soovitavaks liikumiseks. Iga mehhanism või seadis koosneb detailidest, mis on ühendatud koostuks. Detail - toode (masinaelement), mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamata (kruvi, võll, valatud korpus jne.). Element - kindlat funktsiooni täitev masina elementaarosa (näit. veerelaager, aga ka enamus detaile). Koost ehk sõlm - tootvas tehases elementidest koostatud toode (koostamisüksus). Liiteid kasutatakse detailide omavaheliseks ühendamiseks. Masinates esinevad liited jagatakse kahte põhigruppi- liikuvad ja liikumatud liited. Liikuvad liited (juhikud) tagavad detailide suhtelise pöörlemis-, translatoorse või liitliikumise. Liikumatuid liiteid

Materjaliõpetus
thumbnail
19
docx

Masinaelemendid teooria - KT 2

2. Mida nimetatakse pressliiteks? Kuidas saadakse pressliidet? 3. PRESSLIIDE = liide, kus selle komponendid on istatud PINGUGA ning koormuse ülekandmine ühelt liite komponendilt teisele toimub pingust tulenud radiaaljõust tingitud hõõrdumise abil. 4. Pressliite saamiseks on 2 võimalust: 5. Pressimine võrdsel 9. Koostamine temperatuuri gradiendiga: temperatuuril: 10. · võll on jahutatud ja avaga detail (rumm) 6. · liite detailide temperatuurid on kuumutatud; on võrdsed; 11. ·pressimine võib osutuda mittevajalikuks; 7. · liite istupinnad õlitatakse; 12. · liide saab kuni 2,5 korda tugevam, kui 8. · pressimise kiirus mitte üle 5 pressimisel mm/s. 13. 14. Millised on pressliidete põhieelised ja puudused? 15

Masinaelemendid i
thumbnail
36
doc

Tootearendus

joonte,noolte ja lühikirjete abil. Ajakulu skeemi koostamisel pole suur. 6. Kinemaatikaskeemide koostamise põhireeglid (näite põhjal): 1,2 - mõõtetransformaatorid, 3- südamik,mille siiret mõõdetakse, 4- kompensaatori südamik 5- võimendi, 6- inertsivaba reverssiivmootor, 7- reduktor, mille võll on sidestatud kompensaatori südamikuga ja indikatsiooniseadisega (8), 8- indikatsiooniseade . 7. Konstruktsioon, ehk masina-aparaadi ehitus (viis kuidas ja kuhu on toote komponendid paika sätitud), peab tagama nii paigalseisvate kui ka liikuvate struktuurielementide talitlusskeemile vastava asendi ja selle jäävuse ekspluatatsiooni kestel (st.määrab ära elemendi koordinaadid). Igal

Masinaelemendid i, ii




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun