Sobivateks kaaslasteks on hostad, priimulad, sõnajalad, varjukõrrelised ja teised poolvarjulisi kasvupaiku armastavad taimed. Kuival kasvukohal nakatub kergesti jahukastesse, liiga variulises kohas aga erksavärviliste sortide värvid luituvad. Lähestikku kasvavad erinevad akakapsa sordid võivad kergesti ristuda. 2. Aster Perekonnas on kuni 300 liiki, mis looduslikult kasvavad peamiselt Kesk-ja Põhja- Ameerikas ning Lõuna-Aafrikas. Astrid on madalad kuni kõrged püsikud, mõned liigid ka ühe- ja kaheaastased rohttaimed või poolpõõsad. Astrid vajavad päikesepaistelist ja sooja kasvukohta. Sobivad tavalised aiamullad, kuid eelistavad huumusrikkamaid muldi. Erandiks on siin Alpi aster, tema eelistab kuivemat lubjarikkamat mulda, kuid ei talu läbikuivamist. Astrid on tundlikud liigniiskuse suhtes. Astreid kasutatakse kiviktaimlates, suuremates või väiksemates lillerühmades, äärisena või meeleoluka reana, üksiktaimena,
Iluaed Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ilupuud ja põõsad Põõsaid saab tiheda ja madalana hoida oksi pügades või kärpides. Selliseid põõsaliike, mis pügamist hästi taluvad kasutatakse hekkides. Ilupuu Tuhkpuuhekk Suvikud & Püsikud Suvikud ehk üheaastased lilled tuleb igal aastal seemnetest külvata ning peenrale istutamiseks aknalaual või kasvuhoones ette kasvatada. Püsikud ehk mitmeaastaseid taimi ei pea igal aastal aeda uuesti istutama, sest pungad varre alaosas, juurtel, sibulates, risoomides või mugulates elavad talve üle. Püsik Suvik Click to edit Master text styles Päevaliilia Second level Third level
Katteseemnetaimed Õpik lk 24-27 Katteseemnetaime mõiste Katteseemnetaimedeks nimetatakse õistaimi. 2 tähtsat tunnust: 1) paljunemisorgan on õis 2) õiest moodustuv vili Õie kasulikkus Taime seemned arenevad õies, emaka sees. Emakas on katteseemnetaime emassuguorgan. Tolmukaks nim. emaka ümber paiknevat isassuguorganit. Emakat ja tolmukaid kaitsevad kroonlehed ja tupplehed. Katteseemnetaimete paljunemine Katteseemnetaimed paljunevad tolmlemise teel. Nende õietolm kandub tuulega või looma kaudu (enamasti putukate kaudu) edasi sigimikus asuva munarakuni. Pärast viljastamist hakkab õiest arenema vili. Viljaks nim. sigimikku koos selles valminud seemnetega. Õistaimede rühmitamine Õistaimi rühmitatakse kahel viisil: varre puitumise alusel või idulehtede järgi. Idulehtede järgi rühmitatakse tõistaimi ühe- ja kaheidulehelisteks.(vt. Tabel lk. 26) Puitumise alusel jaotatakse...
Suur loomade ja lindude arvu kõikumine rännete tõttu. Levinud põhjapõdra kasvatus ning mereloomade küttimine. Tundra loodusele tekitavad kahju roomikautod, prügilad, kasvanud inimtegevus. Pinnas tundras Igikelts sügavalt ja püsivalt külmunud pinnas. Igikeltsast ja madalatest õhutemperatuuridest on tingitud soode teke. Paljudele taimedele kasvuks ebasoodne. Taimestik Tundras puudub kõrgem taimestik. Levinud on samblikud, samblad ja madalad puhmasjad püsikud (kanarbik, pohl, mustikas, sinikas). Kääbusjad puud ja põõsad (kask, paju, kuusk). Metsatundra Tundravööndis lõunapoole liikudes kasvab ka puid seda ala nim metsatundraks. Parasvöötme okasmetsad Tumetaiga esineb Siberi lääneosas, niiskema kliimaga alal. Kasvab kuusk, nulg. Alustaimestik puudub. Leetunud mullad Mullad on happelised. Happed reageerivad huumusainetega ja tekivad vees lahustuvad soolad, mis uhutakse pinnaseveega
Mürktaimi: surmaputk, jugapuu, köoking, maavits, võsaülane. 8) Võrdlus : Üheidulehelised: üks iduleht, rööpsed leherood, narmasjuurestik, Kaheidulised: kaks idulehte, harunenud leherood, sammasjuurestik. 9) Puud-tamm,vaher,kask ,põõsad-mustsõstar, punasõstar, aroonia , puhmad-pohl, sookail, kanarbik, mustikas ,rohttaimed- salat, võilill, ristik 10) 1-2 aastasi ja püsikuid ? 1-2 aastased taimed: tomat, kurk, porgand, kapsas, Püsikud: ristik, võilill, karikakar 11) Õistaime põhitunnused ? Õied,vili 12) Kuidas paljunevad raukud ja millega rakke uuritakse ? Rakud paljunevad jagunedes, uuritakse mikroskoobiga. 13) Plastiidide 3 tüüpi, leidumine ja ülesanded ? Kloroplast- leidub: lehes ja taime rakkudes, ülesanded:fotosüntees, Kromoplastid- leidub: õie kroonlehtedes ja viljades, Ülesanded: annab värvi, Leukoplastid-leidub: juures,tüves,varres,seemnes, Ülesanded:varu ainete säilitus
Sammaltaimed Sõnajalgtaimed Paljasseemnetaimed õistaimed isel: isel: isel: isel: *väikesed taimed *kõik koed *kõik koed;trahiidid *kõik koed *puudub tugi ja juhtkude *juur,vars,risoom,lehed *juur,vars(vaik),lehed(okkad) *kõik organid *lehed, varred *puuduv õied, viljad *seemned *traheed *puudu juured,õied, viljad *paljun eostega *puud õied,viljad nõud elup: *risoidid nõud elup:...
Rohtlavööndi taimestik Tänapäeval on rohtlad suuremalt jaolt üles haritud või kasutatakse neid looduslike karjamaadena. Rohtlate vähestes säilinud looduslikes piirkondades valitsevad mitmeaastased põua- ja külmakindlad rohttaimed, sealhulgas paljud kõrrelised. Vähene niiskus määrab ära taimekoosluste iseloomu ja kasvuaja pikkuse. Rohtla kliimatingimused ei lase seal kasvada (suurematel) puudel. Väiksemaid põõsaid leidub vaid küngaste nõlvadel ja orgudes. Rohtlas kasvab ühel pinnaühikul suhteliselt vähe taimi, mitmeaastaste taimede puhmad ja puhmikud ei kata maapinda üleni. Taimed on kohastunud niiskuse hoidmiseks ja auramise vähendamiseks. Selliste tingimustega on hästi kohastunud mitmesugused kõrrelised. Rohtlate kuivemates piirkondades leidub rohtlataimestikus palju asteldega liike. Siin ilmuvad juba välja ka poolkõrbetele iseloomulikud taimed. Paljudel neist on vee aurumist vähendavad kitsad kokku...
märjad lohud). Nõgudes on pisikühmulised sood, tasastel igikeltsaaladel palju madalaid järvi, loike ja laialt meandreeruvaid jõgesid, mille tõttu märgalade kooslused on suures ülekaalus. Ainuvalitsevad taime-eluvormid tundras on need, mis jäävad talvel lumega kaitstuks, kuid lühikese suvega jõuavad kiiresti areneda; niisugused on mõned maadjad kääbuspõõsad, eriti aga rohtsed püsikud (hemikrüptofüüdid, helo- ja hüdrofüüdid). Nõgudes ja lohkudes on põõsad kõrgemad. Suuremates orgudes, kus avaldub lõuna poolt tulevate jõgede soojendav mõju ja igikelts taandub, võivad kasvada kõveratüvelised kased, kääbusseedermännid jt. puuliigid, mis rmoodustavad metsapiiri (vt. tagapool). Põhiliselt on tundra metsatu, sest puud ei saa siin kasvada. Oma alumiste rinnete poolest meenutavad tundrakooslused vööndi lõunaosas metsakooslusi, millel puurinne puudub.
Eesti Maaülikool Mehis Rebane Tartu Ülikooli Botaanikaaed Referaat Juhendaja: Toomas Laidna Tartu 2013 Üldandmed Tartu Ülikooli botaanikaaed asutati 1803 a., linna serva praeguse Tiigi tänava pargi kohale. Botaanikaaia rajajaks ja esimeseks aia juhatajaks oli prof. G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse. Maatüki oli ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia planeeris ja korrastus- ning ehitustöid juhtis ülemaednik J.A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni. Aia rajaja mälestuskivi asub bastioni ringvallil vanade pärnade all. 1810. a. taime...
Suvelilled nende kasutamise võimalused floristikas Pille-Riin Tilk I FK 2009 Sissejuhatus Suvelilled lilled, mis õitsevad ainult ühel suvel. Meil kasvatatavatest suvelilledest on paljud oma kodumaal püsikud. Suvelilled on ettekasvatatavad ja kohalekülvatavad. Floristil on suvelilledega palju teha, sest ta kasutab neid oma töös mitmekülgselt. Väga paljud lõikelilled, mis poes müüakse on just nimelt suvelilled. Talvel, kui pole niipalju värsket materjali tehakse ka kuivseadeid ja ka suvelilli saab kuivatada ja nad jäävad kaunid seades. Tihti tuleb tööl ette ka inimesi, kes pärivad nõu lillede istutamisel aeda ja kuidas kaunistada lihtsalt oma verandat või rõdu. Lilleseadja ei pea
Liigniisketes muldades on mikrobioloogiline tegevus nõrk ning muldades valitseb anaerobioos, iseloomulik on gleistumine. Mullad on happelised, huumusvaesed, väikese lämmastiku varuga. Taimejuured levivad ainult mulla pealmistes kihtides ja vahetult samla all. Ainuvalitsevad taimevormid on need, mis jäävad talvel lumega kaitstuks, kuid lühikese suvega jöuavad kiiresti areneda. Niisugused on mõned maadjad kääbuspõõsad, rohtsed püsikud (hemikrüptofüüdid-pungad maa peal, helo- ja hüdrofüüdid e. soo- ja veetaimed). Suuremates orgudes, kus avaldub lõuna poolt tulevate jögede soojendav mõju ja igikelts taandub, võivad kasvada kõveratüvelised kased, kääbusseedermännid jt. puuliigid, mis moodustavad metsapiiri. Põhiliselt on tundra metsatu, sest tingimused ei sobi neile. Nii floora kui ka fauna levik on tsirkumpolaarne, ei välju tundra võõndist. Arktilise tundra tüüpiline fauna: ·
siduda korrapärast kujundust. Alpiaia ilu pääseb kõige enam mõjule avatud vaatega paigas. Alpitaimedeks kutsutakse aianduses iga kääbuskasvuga külmakindlat püsikut, pärinegu ta siis Sveitsi alpidest, Ameerika preeriatest, Läänemere luidetelt või polaaraladelt. Alpiaias kasvatatakse kääbuspuid ja põõsaid, kohevaid ja laiuvaid või tiheda siilja poolkera kujulisi padjandeid, madalaid, tihedat katet moodustavad vaiptaimi, alpiaia püsikud, rosette moodustavaid taimi, madalaid sibullilli ja üheaastaseid alpitaimi. Aednikud jaotavad alpiaia taimed rühmadesse kasvukoha järgi, püüdes igale neist luua võimalikult looduslähedasi kasvutingimusi. Mida paremini see õnnestub, seda laiemat valikut taimi saab kasvatata ja seda suuremad on aia kujundamise võimalused. Ränga põua ajal on vaja alpiaeda kord nädalas põhjalikult kasta, et vesi tungiks sügavale mulda. Kivid Alpiaia ilme määravadki kivid ning nende paigutus
pronksiajast kuni 19. sajandini oli see levinud katusekattematerjal. Tänapäeval kuulub nisu koos riisi, maisi ja kartuliga maailma kõige tähtsamate kultuurtaimede hulka. Nisu kasvatatakse 67° põhjalaiusest kuni 45° lõunalaiuseni. Nisu moodustab umbes 30% kogu maailma teraviljasaagist ja on väga oluline valguallikas. Nisu arvatakse olevat Kagu -Aasia päritolu teravili. Nisu on 12 000 aastat vana, kuid ei ole kõige vanem teravili. Rukkil on kümneid liike ja palju sorte, osa püsikud, osa üheaastased taimed. Rukis on vähenõudlik pinnase suhtes ja külmakindel. Seetõttu sobib põhjamaises kliimas kasvatamiseks. Rukis on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, viljataim. Rukist tarvitatakse eelkõige leivajahu toorainena. Tänapäeval on rukkijahust leib põhiline teraviljatoit Põhja-Euroopas ja Venemaal. Lisaks mustale leivale valmistatakse rukkist ka näkileiba, samuti aetakse sellest viskit ja vähemal määral viina. Varasematel aegadel oli rukis
Liilialised on värvunud rohttaimi. õiekattelehtedega üheidulehelised, mille Tavaliselt on neil liitlehed ilma esindajatel on õiekate tupeks ja abilehtedeta, vahel leidub krooniks eristumata. astlaid. Leheseis on kõige Valdav enamik on kaar või sagedamini vastak. Lehtedel rööproodsete lehtedega, sibulate, mugulate või risoomidega püsikud. leidub läbipaistvaid näärmeid, Õiekate on kolmetine, viljaks on kupar mis sisaldavad õli ja annavad või mari, seemned pole mustad hea taime osadele lõhna. eristamistunnus asparilaadsetest. Need ongi peamised tunnused, mille abil ruudilisi välise vaatlusega tuvastatakse. OLULISED VÄLISTUNNUSED
Sobiv aeg seda teha on siis, kui kõikidel taimedel on ilmunud noored lehed vastasel korral võib mõne taime kogemata multsi alla jätta. Mults lisab mulda toitaineid, takistab umbrohu levikut ning isekülvi andvate liikide (nt brunnera, ibeeris, püsiklina, magunad, merikann, kurekell jt) seemnete idanemist. Multsida ei tohi iiriseid see soodustab risoomide mädanemist ja taimed võivad hävida. Püsikute väetisevajadus on väga erinev. Tugevakasvulised ja lopsakad püsikud vajavad rohkem väetist. Padjandtaimi jt madalakasvulisi püsikuid väetada väga tagasihoidlikult väetis võib taimi põletada. Üleväetatud taimed on õrnad ja haigustele vastuvõtlikud. Ka võivad nad kaotada oma iseloomuliku vormi ja värvi. Püsilillepeenra väetamiseks sobib hästi kompleksväetis, kuna siis saab ühe korraga viia mulda nii makro- ja mikroelemendid. Väetada saab ka kompostiga ja see parandab põhiliselt mulla omadusi
oleme päikese ja tuulte meelevallas, siis varjuaias saame tunda rahu enda ümber. Siin tunneme end kaitstuna. Fotod 21.,22.,23. Värvilised aianurgad. Hosta, bergeenia ja Hosta ja tiarell Lumeroos ,,London Fog" enelas samblas Kokkuvõtteks valik taimede kooslusi, mis pole ainult silmailuks vaid näitab, kuidas läbimõeldud aiaplaan saab töötama enda kasuks. Eraldi kasvades väga elegantsed püsikud, aga koos säravad nad mitmekordselt tugevamatena. Kasutatud materjalid: 1. Kähr,A. ,,Varjutaimed" Tallinn Varrak 2006 2. Widlundh,S. ,,Kaunid kõrrelised" Maalehe Raamat 2006 3. Kleinod,B. ,,Koduaia arukas kujundamine" Egmont 2006 4. Internet http://www.bhg.com/gardening/flowers/perennials/the-best-perennials-for- shade/?page=18 5. Internet http://www.aialeht.ee/news/aialeht/aiaplaneerimine/article.php?id=26868877
Iseloomulikud kuivustaimed on kalligoonum, saksauul, Võhma Gümnaasium 2001 tamarisk, turdtaimedest agaavid, palmliiliad, aaloed, kaktused, piimalilled ja velvitsia, üheaastased lühieataimed on kilbirohud ja hundihambad, püsikud on kõrbetarn, mugulnurmikas, puju ja kaameliastel. Kõrbepäritolu on kultuurtaimed arbuus ja melon. Tiiu Uibo Agaav KÕRBETAIMED ARAHHIS ehk MAAPÄHKEL 5060 cm kõrgune tihe põõsas. Viljuvad kollased või valged õied asuvad põõsa alumises osas. Ta peidab oma
kuivusele ja külmale) Juured on pikad ja tungivad sügavale Kasvukujult on mitmesuguseid taimi: pragudesse sügavale niiskesse ja jahedasse · Roomavad (nõeljalehine leeklill, alpi hanerohi) mulda (sademeid on aga vesi imbub kohe ära). · Tihedad mättakesed (merikann) Mägedes leidub üheaastasi taimi harva. Suurem osa mägitaimedest on püsikud. · Huvitavate puhmikutega ( kivirik, mägisibul) · Poolpuitunud lamavad (drüüas) 9 10 Mägitaimede mõiste alla kuuluvad ka:
(araukaaria) Juur, leht, vars, õis, vili, Okkad, igihaljad, käbid ja Eelleht, suguta Eelniit, risoid, Rootsuta seeme; Tolmlemine ja seemned; ühe- ja kahekojalised põlvkond, eospesad, rakis, eosed taimed; tallus, viljastumine; üheaastased, taimed vegetatiivne veeõitseng kaheaastased ja püsikud paljunemine Maakera taimeriigi areng 1 Bioloogia TÜNK MV LOOMARIIK SELGOOGSED (hõimkond) SELGOOTUD (hõimkond)
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Marianne Kümnik TARTU ÜLIKOOLI BOTAANIKAAED Referaat Põllumajandustaimed Juhendaja: Toomas Laidna, MSc Tartu 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Tartu Ülikooli botaanikaaia ajalugu............................................................................................3 Tartu Ülikooli botaanikaaia avakollektsioonid...........................................................................4 Taimesüstemaatikaosakond.....................................................................................................4 Eesti taimede osakond.............................................................................................................4 Dendraarium......
m’ sinised õied • sobib hästi varjulises kohas kasvatamiseks. Täisvarjus kasvades on nad sama head kui ereda päikse käes. Paremini edeneb päikselises kohas viljakal ja niiskel mullal. HEMEROCALLIS X HYBRIDA - AED- PÄEVALIILIA • Päikseline, poolvarjuline kasvukoht. Huumusrikas aiamuld. • Lai sordivalik. lühikese mugulja risoomiga ‘Moment of pikaealised ja truth’ väga dekoratiivsed püsikud. Nad on vähenõudlikud, vastupidavad ja suurepärase talvekindlusega. Õite värvus varieerub olenevalt sordist. HEUCHERA SANGUINEA - VEREV HELMIKPÖÖRIS • lehed dekoratiivselt ‘Coral petite’ ümarad, sakilise servaga, kompaktne leherosett ulatub 20- 25 cm kõrgusele. Õied on väikesed, kellukesekujulised, vaarikavärvi, koondunud õrnadel vartel pööristesse. Õitseb juuni- august, 60- 90 päeva. • Kasvab hästi
osaks, millest tek uued organismid. Nt polüübid, okasnahksed (meritäht). 4. pedogenees - vastses tekib omakorda terve hulk teist järku vastseid, millega tagatakse vegetatiivne paljunemine. Nt imiussid. 5. polüembrüonid - ühemunaraku mitmikute teke. ! 1 munarakk rikastatakse ühe spermiga ja embrüo jaguneb kaheks kaksikuks! Nt vöölased (nelikud), ka inimene vahel. b) Taimeriigis - püsikud. 1. paljunemine vegetatiivsete organitega. Juurtega (umbrohud (ohakad ja võililled), haab, kirss, ploom). 2. paljunemine lehtedega (aas-jürilill, pegoonia). 3. paljunemine võsudega (puitunud võsud - sõstrad, pajud; rohulised võsud - vesikatk) 4. paljunemine võsunditega. Nt maasikas, hanijalg, rohtliilia. 5. paljunemine sigitaimedega (tekivad vahetult taime pinnale). Nt kalanhoe, pung- kirburohi, maksasamblad (vanadel lõkkeasemetel). 6
püsivaid hindu ja kulusid. 13. Kulude jaotamine muutuvkuludeks ja püsikuludeks 14. Toodangu kriitiline maht naturaalnäitajates ja rahalises väljenduses Toodangu kriitilise mahu (naturaalnäitajates valemi tuletamine: (P*Q)-(V*C)-F=0 Q(P-V)-F=0 Q(P-V)=F Kus P-müügihind ühiku kohta, Q – müüdud kogus, V – muutuvkulud ühiku kohta, F – püsivkulud. QB=F/P-V, kus QB – toodangu kriitiline maht naturaalühikutes „tükki“, F – summaarsed püsikud, P – ühiku müügihind, V –ühiku muutuvkulud. 15. Võimendusanalüüsi andmeallikad ja mõõdikud Projekti analüüsi puhul tuleb analüüsida ka selle finantseerimisstruktuuri ehk kui palju kasutatakse finantseerimiseks oma ja võõrkapitali. Kõigepealt tuleb leida selline EBIT, mille puhul kahe erinevad finantseerimiskavaga saadav EPS oleks võrdne. Erinevad finantseerimisskeemid on tavalsielt järgmised: Ainult omakapital
Peenarde asetus on pärit 1909. aastast, mil taimed istutati vastavalt A. Engleri süsteemile. Lihtsama õieehitusega sugukonnad asuvad väravapoolses nurgas, kujuteldav arengujoon läheb piki müüri suure olga lehise suunas ning sealt U-kujuliselt palmihoone eest tagasi, lõppedes kõige enam arenenud ja arvukaima korvõieliste sugukonnaga (Asteraceae). Osakonnas kasvab taimi ligikaudu 900 liiki 70 sugukonnast. 2/3 neist on püsikud, teised ületalvikud või suvikud. Siin saab näha ka vähetuntud kultuurtaimi – tatart, läätse, artišokki, lina, riitsinust, tubakat, safloori jt. 2.2 Eesti taimede osakond Eesti taimede osakond asub aia lõunanurgas süstemaatikaosakonna kõrval. Selle rajas aastatel 1919-1923 prof. F. Bucholtz. Siin kasvab ligikaudu 300 liiki ehk ligi 20% Eesti looduslikest taimedest. Umbes 60 neist on looduskaitsealused liigid. Kõige uhkem on
See on omane protistidele: eosloomadele, kes on rakusisesed parasiidid. a. Nt. malaaria tekitaja b. Nt. toksoplasmoos, põhjustab toksoplasma, saadakse lapseeas kassilt. Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt hulkraksest struktuurist Taimeriigis toimub erinevate vegetatiivsete organite või nende osadega ja on seotud taime elutsükli kestvusega. Üheaastased e. süvikud, kaheaastased e. ületalvikud, mitmeaastased e. püsikud. Vegetatiivselt paljunevad eelistatult püsikud. 1) Juurtega (omajuursed) nt. lepp, haab, ploom, kirss, nõges,ohakas 2) Muundunud võsudega a. Mugulatega: kartul, maapirn b. Sibulaga: tulp, sibul c. Risoomiga: orashein, iirised, maikelluke 3) Okstega: sõstraliigid, paju, remmelgas 4) Võsunditega ( - uus taim on lähtetaimega algselt seotud pika jätkega) : maasikad, hanijalg, rohtliilia. 5) Lehtedega: begoonia, aas-jürilill
Püsikulud on ühele tootele seda väiksemad, mida suurem on toodete arv. 36. Toodangu kriitiline maht naturaalnäitajates ja rahalises väljenduses Toodangu kriitilise mahu (naturaalnäitajates valemi tuletamine: (P*Q)-(V*C)-F=0 Q(P-V)-F=0 Q(P-V)=F Kus P-müügihind ühiku kohta, Q müüdud kogus, V muutuvkulud ühiku kohta, F püsivkulud. QB=F/P-V, kus QB toodangu kriitiline maht naturaalühikutes ,,tükki", F summaarsed püsikud, P ühiku müügihind, V ühiku muutuvkulud. 37. Kasumi-kahjumi piir Kasumi-kahjumi piir on müügikäibe suurus, mille juures tulud kulud on võrdsed. Kui müügikäivet suurendada, tekib kasum, ja vastupidi, kui müügikäivet vähendada, tekib kahjum. Võib väljendada naturaalnäitajates (toodangu kriitilise mahu piir) ja rahalises väljenduses. Kasumi-kahjumi piiri rahalises väljenduses ehk müügikäibe kriitilise mahu valemi
poolustel pool aastat: põhjapoolusel 23. Sept. – 21- märts ja lõunapoolusel 21. märts kuni 23. sept. (Lepasaar, Lumiste 2006, Lk 54) Tundra- polaaralade , peamiselt lähisarktilise kliimavöötme maastikutüüp, mida iseloomustab pikk ja külm , õhukese lumikattega talv, polaarpäev ja -öö , sademete vähesus, suur õhuniiskus, lühike vegetatsiooniperiood , lõunapiiriks 10 kraadi C isotermi ; õhukesel ja toitainetevaesel mullal kasvavad taimed, kääbuspõõsad e. puhmad, rohtsed püsikud. Paremad kasvukohad on orgudes , seetõttu kasvavad taimed laiguti ; loomadest põhjapõder, lemmingud, polaarrebane, tundra- ja rabapüü jpt. Paikneb Põhja- Jäämere rannikualadel, Alaska poolsaarel, Gröönimaa lõunaosas. (Lepasaar, Lumiste 2006, Lk 67) Aastaajad polaaraladel Aasta vältel teeb Maa tiiru ümber Päikese. Kui põhjapoolkera on pöördunud Päikese poole on seal suvi ja lõunapoolkeral talv.
1) Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus Ajahorisont- Raamatupidamine minevikku vaatav; Finantsjuhtimine tulevikku suunatud. Riskianalüüs- Raamatupidamine - veidi; Finantsjuhtimine korralik riskiarvestus. Finantsaruanded Raamatupidamine rõhk koostamisel; Finantsjuhtimine rõhk kasutamisel otsustusprotsessis. Näitajad Raamatupidamine puhaskasum; Finantsjuhtimine rahavoog. 2) Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad Kuhu investeerida? (projektid, seadmed, masinad, hooned) - Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? (olemasolev raha, välisfinantseeringud: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen) Finantsstruktuuri juhtimine Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? (millal maksta tarnijatele, kuidas saada raha ostjatelt, mida teha üleliigse sularahaga) Käibekapitali juhtimine 3) Kapitali tüübid OMAKAPITAL omanike investeering ettev...
Tipptarbijad Viimase astme tarbijad on toiduahela tipus, keda suure tõenäosusega enam keegi ründama ei tule ega toiduks vastu tahtmist ei kasuta. Nendeks on rebane, hunt, kotkas. Kasutatud kirjandus: · ,,Bioloogia XI klassile" Külli Kalamees 14 Ökosüsteem kui tervik Puisniit tervikuna on väga liigirikas, peamist osa etendavad seal valguslembesed rohttaimed, valdavalt mitmeaastased püsikud, eriti kõrrelised. Puisniitudel kasvab hõredalt mitmesuguseid laialehiseid puuliike (tamm, saar jt). Eesti liigirikkamas koosluses Laelatul kasvab 20x20 cm ruudul püsivalt koos kasvamas kuni 42 liiki sõnajalg-, paljasseemne ja õistaimi. Metsadest tekkinud niitudel kasvab peale niidutaimede ka varjulembeseid metsataimi olenevalt metsatüübist, millest see välja on kujunenud. Niidukoosluste iseärasuseks on taimemassi koondumine rohustusse ja kamarasse. Rohustu
Paljundamine tütarsibulatega Istutada rühmadena, peenardessse, kasutatakse klumpides ja lõikelillena Sorte üle 100, lai värvivalik, jagunevad kolme rühma Suureõieline gladiool``Novalux`` Liblikõieline https://www.aiasober.ee/tooted/lillesibulad/gladioolid-14- gladiool``Jackpot`` Kääbusõieline gladiool``Nümph`` /2191 Kasutatud allikad · Barlage, A., M. Von Berger, F. Suur püsikuraamat. (2012). Varrak. · Orehovs, A. Dekoratiivsed püsikud. (2017). Tänapäev. · https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/27 · http://maiupoldoja.blogspot.com.ee/2016/10/virtuaalne- herbaarium.html · http://kristinakoolis.blogspot.com.ee/2015/08/avamaataimede- virtuaalherbaarium.html · https://www.bakker.com/en-gb/p/cannas-mixed-M43628
Biotoopide konspekt Arurohumaad Niitude terminoloogiast üldiselt, erinevad rohumaade jaotused, funktsioonid. Niit - peam. mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus, kus puud ja põõsad puuduvad või on nende osatähtsus väike (puude liituvus < 0.3, põõsaste katvus < 30 % Mesofüüt: parasniiskete kasvukohtade liik Rohumaa – laiem mõiste kui niit taimestik koosneb: rohundid (1-2-aastased, püsikud) graminoidid (kõrrelised, lõikheinalised, loalised) puhmad (puitunud vartega taimed väga kuivadel rohumaadel, nt. kanarbik nõmmerohumaadel) rohumaad levinud kõigil mandritel v.a. polaaralad mõõduka kliimaga aladel domineerivad mitmeaastased rohttaimed, soojema kliimaga aladel domineerivad 1- aastased rohttaimed Rohumaa = niisked ja märjad kooslused +niit (parasniiske)+ kuivad kooslused aas – (rohumaa v. nii...
enamasti kaks viljalehte. Vegetatiivsete organite iseärasuseks on vett säilitavad koed. * Vili on kukkurvili. (Botaanika II) 20. SUGUKOND ROOSÕIELISED: VILJADE MITMEKESISUS. * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi roosilaadsed. * Sgk kuulub üle 3000 liigi. Roosõieliste liigid on levinud peaaegu kogu maakeral, eriti põhjapoolkera parasvöötmes ja troopikalistes mäestikes. * Sgk kuuluvad suve- ning igihaljad puittaimed ja püsikud, harva üheaastased taimed. Veelgi harvem ronitaimed. * Primitiivse õie ja vilja ehitusega liikide kõrval esineb progressiivseid, spetsialiseerunud vorme. Hoolimata putuktolmlemisest on õite spetsialisatsioon siiski suhteliselt väike. Kibuvitsast saab ainult õietolmu, teistelt nektarit, täheldatud on ka isetolmlemist (toomingas ja pihlakas). Tuultolmlemine on roosõielistel haruldane. * Abilehed olemas, harva puuduvad. Õied üksikult või õisikuna, aktinomorfsed, enamasti
Mürgised ja ravimtaimed Paris quadrifolia Ussilakk Veratrum album valge upsujuur Mürgine ja ravimtaim Vanasti kasutati putukate tõrjeks, sügeliste ja alkohoolisõltuvuse raviks Veratrum californicum Lambad sõid -> jama Selts Asparagales Suurim selts (28/14 sugukonda) üheiduleheliste klassis Seltsi kuuluvad taimed on väga varieeruvad: rohttaimed, püsikud, põõsad ja isegi puud. Peaaegu alati on olemas maa alused sibulad, mugulad või risoomid. mustad seemned enamikul kupradega liikidel Sug. Orchidaceae - orhideelised ehk käpalised o rohtsed, tihti risoomide, mugulsibulate või tuberiididega (omapäraselt paisunud vartega ) Lehed: vahelduvad, rööp- või kaarroodsed Õied: epigüünsed (sigimiku asetus alumine), tavaliselt 180* võrra pööratud Õiekate: kolmetine, 3+3 lahklehise
Kõrgekasvulised allee- ja pargipuud 80 150 Madalakasvulised puud 60 100 Tänavapuud tugipinnases 100 Täiskasvanud puu arvestuslik võra Ø Põõsad 40 60 Ronitaimed 60 (40*) 70 Kõrgekasvulised püsikud 40 40 Madalakasvulised püsikud 20 20 Roosid 40 40 Sibullilled 20 … 40 Suvikud 40 * -kasvupinnase paksust võib vähendada, kui ronitaimed paiknevad rühmaistutusena 6.3 Kasvupinnase komponentide omavaheline segamine
See on ka heitlehistel puudel, et talvel langevad alla lehed ja nad puhkavad. Idanemispuhkus. Puhkus ebasoodsa perioodi üleelamiseks. Füsioloogiline puhkus (sisemine), sundpuhkus (väline). Vananemine. Võib olla osaline või täielik. Organid võivad vananeda ja surra üheaegselt, surra võivad ainult lehed, ja samuti vananeda ja surra võib vaid sisemine puiduosa. Vananemise põhjustab: keskkond ammendub, keskkonda kogunevad taime enda jääkained, keskkonda kogunevad parasiidid. Püsikud, puud. Lehtede langemise mehhanism (sh. vôrsete langemine). Suvehaljad puittaimed langetavad lehti vegetatsiooni lõpul. Lehtede langemine on vajalik – taim ei saaks talvel mullast kätte niipalju vett, - taimelehed külmuksid läbi ja hukkusid, - lehtedele kuhjuks talvel palju lund ja oksad murduksid selle raskuse all. Arenguetapid taime elus. Rakkude kasvu, arengu ja vananemise alusel eristatakse taime arengujärke: embrüonaalne e looteline;
Üldmõisted Pärandkooslused ( pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused eelkõige puisniidud, loopealsed, lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks). Pärandkooslused klassifitseeritakse: esimeseks on aruniidud, mis on turvastumata ja üleujutuseta muldadel ning jaotuvad looniitudeks e. alvariteks e. loopealseteks(s.h. loopuiskarjamaad), pärisaruniitudeks (s.h. pärisarupuisniidud ja karjamaad), nõmmeniitudeks ja paluniitudeks, Teiseks on lamminiidud e. luhad (s.h. lam...
Viljalehed alusel rohkem või vähem kokku kasvanud, igal emakakael ja nektarit produtseeriv lise Õied ebasarikjates õisikutes Vili on kukkurvili Eestis looduses kultuuris kukehari (Sedum) kukeharjad turdleht (Crassula) mägisibul liivsibul (Jovibarba) Sugukond kivirikulised – Saxifragaceae Lähedane sugukondadele paksulehelised (eristab, et pole sukulentsed) ja sõstralised Rohttaimed, püsikud Lehed vahelduvad Õiekate viietine, kroon lahklehine, aktinomorfne Viljalehti 2, alusel kokku kasvanud Vili on kupar umbes 500 liiki põhjapoolkeral, enamus perekonnas kivirik (Saxifraga) Eestis perekonnad kivirik ja lepiklill (Chrysosplenium) Sugukond sõstralised – Grossulariaceae Lehed sulgroodsed kuni sõrmroodsed lihtlehed Sigimik alumine, õiekroon liitlehine, õied kobarõisikus Vili - mari Loeng 13 41. Rosiidid – seltsid, sugukonnad
b) Muundunud võsude abil * sibulate abil (küüslauk, tulp, nartsiss, sibul) * risoomi abil (orashein, maikelluke, iiris) * mugulate abil (kartul, maapirn, daalia) c) Okste abil (sõstrad, pajud) d) Võsundite abil (maasikas, hanijalg) e) Lehtede abil (begoonia, aas-jürilill) f) Sigitaimede abil- lähtetaimel vahetult kujuneb uus miniatuurne taim (võsundil uus taim pika jätkega ühendatud) (kalanhoe, maksasammal, pung-kirburohi) 2) Paljunevad püsikud Seentel vegetatiivne paljunemine: hüüfi osadega (erinevad hallikud, vajavad väikest tükki) ja mütseeli osadega (kand- ja kottseened) Loomadel vegetatiine paljunemine: 1) Pooldumine (erinevate kihtide eraldumine) (nt. ainuõõssetele, mitmed usside hõikondade esindajad) 2) Pungumine- punguval hulkraksel organismil moodustuv struktuur ka hulkrakne (magevee hüdra) (hüdrad elavad Eestis, pole väljasurnud, hüdra on väga väike [mõni mm])
Biotoopide eksam: 1. Metsad 1.1. Põlismetsa olemus, erinevus majandusmetsast. Põlismets on inimtegevuse mõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem. Siin leidub palju erinevas kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused...
lühikese võsu, kuid tugeva juure, mis hakkab mööda kandurpuud alla ronima selle ümber põimudes. Kui juur jõuab maapinnani, hakkab võsu edasi arenema ja juur, mis on tihedalt põimunud kandurpuu tüve ümber, takistab kandurpuu teiskasvu ning lämmatab selle vaikselt need on puukägistajad. Aja jooksul saavad neist suured puud, mille ,,tüve" moodustavad kunagised juured. · Rohtsed püsikud maapinnal on vähetähtsad. Nad on kiirekasvulised hiidrohttaimed, mis kasutavad kiiresti ära tekkivaid häile või siis on vähenõudlikud varjutaimed, mis uuenevad vegetatiivselt. · Tiheda rohustu puudumist seletatakse tiheda juurekonkurentsiga.' · Troopiline vihmamets hõlmab niisked (kuid mitte soostunud) madalikud ning mäestike nölvad kuni - 1200 m kõrguseni. · Regioonid: o Neotroopika Kesk- ja Lõuna-Ameerika o Aafrika Kongo jõe bassein
Bioanorgaaniline keemia Piiriteadus, mis uurib organismidel elementaar koostist ja seda mõjutavaid tegureid.elus organisimides on 70 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid). 1. makroelemendid 97 98% · C/O/H/N/P/S mittemetallid · Väikse aatommassiga Süsinik(C) Elu keskne element. Miks? Sest...: · 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt) · Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 2,5, ...
o Pungumine ehk ebavõrdne mitoos (kool tutvustab pärmseeni; amööbid, vetikad) 33 o Hulgijagunemine ehk skisogoonia (koolis: läbi joonise eosloomade tasandil). Tekib hulktuumne struktuur, plasmoodium jaguneb ja tekib tuumadele vastav arv rakke, koos sellega vabanevad toksiinid (malaariapalavik). Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt hulkraksusest o Taimed Vegetatiivselt paljunevad püsikud, kasutades vegetatiivseid organeid. Juur ploomid, kirsid, võilill Muundunud võsud: sibul (küüslauk, tulp, nartsiss); risoom (iirised, maikelluke, orashein); mugul (kartul, maapirn, daalia) Oksad/varred: sõstrad, pajud Lehed: aas-jürilill, pegoonia Võsundid: maasikas, hanijalg, tupsrohtliilia Sigitaimedega: kaktus, kalanhoe, pung-kirburohi Loeng 7. Vegetatiivse paljunemise viisid.
Kamefüüdid: puhmad = dwarf shrubs harakkuljus Alpi jänesekäpp ehk eedelweiss sookail Taime alumine osa puitunud, otsas rohtsed võrsed. Levinud kasvuvorm külma või kuiva aastaajaga paikades: tundras, põhjataigas jäävad puitunud osad lume alla, troopikas kaitseb kuivamise eest. Hemikrüptofüüdid (enamus meie rohttaimi): talvel või kuumal-kuival aastaajal rohelised võrsed/lehed valdavalt puuduvad. Pungad vahetult maapinnal või selle ülemises kihis, juurestik hästi arenenud, püsikud. Eriti levinud parasvöötme ja troopika rohumaadel (stepid, rohtlad, pampad jne). Kaitse külma, tule, kuivuse,ärasöömise eest. Krüptofüüdid liigid, milliste puhul võib ette tulla ebaregulaarsust soodsa aastaaja algusajas ja pikkuses (mäginiidud, poolkõrbed, laialehised metsad, veekogud). Kohastunud pikaajaliselt säilitama varuaineid ja soodsates oludes kiiresti tärkama. Terofüüdid üheaastased, läbivad elutsükli väga kiirelt niipea, kui selleks avaneb võimalus
Alal kasvavatest taimedest sõltuvad aga seal elavad loomad. 92. Tegurid, mis mõjutavad liigilist mitmekesisust? Inimmõju suktsessioonidele Inimese tegevus, eriti põllumajanduslik, töötab vastu looduslikule suktsessiooniprotsessile. Eriti käib see üheaastaste monokultuuride nagu teraviljad kohta. Teraviljapõldu haritakse igal aastal ja looduslikest liikidest suudavad seal väheste eranditega hakkama saada vaid üheaastased taimed (on ka mõned püsikud, orashein näiteks), mida ka umbrohtudeks nimetatakse. Karjatamise ja niitmise tõttu püsiv madalakasvuline taimestik on, nagu juba eespool mainitud, sageli kunstlikult seisma jäetud suktsessioon. Ka inimese ehitustegevus takistab looduslikku suktsessiooni. Mahajaetud ehitised ja terved linnakud (Eestis militaarsed) on omaette huvitav ja võib-olla tulevikku näitav vaatepilt. Mis mõjutab mitmekesisust? Koosluse suurus Väikeses koosluses on enamasti vahem liike
(tõenäoliselt sõnast agros põld). Sugukond kõrrelised. Kasvukoht: suur kastehein kuivendatud madalsoodes, hõredates võsastikes; harilik kastehein kuivades, liivastes, hõredates männikutes; valge kastehein soodes, hõredates metsades; soo-kastehein soos, luhtadel, veekogude kallastel; mägi-kastehein kasvab kuivadel liivastel nõlvadel ja loodudel. Kasteheinad on püsikud, mis kasvavad tuttidena või võsunditega. Lehed pikalt teritunud, allapoole pidevalt laienevad. Pööris paljude pähikutega, enamasti õrn, peente harudega. Pähikud väikesed, üheõielised. Kasutamine: sobivad murudesse, on headeks söödataimedeks. Levik: väiksemate aladena kogu Eestis. Tähtsaim taimekooslus: jänesekapsa-kõdusoo-kuusik. 66 KAITSTAVAD TAIMELIIGID KÕDUSOOMETSADES
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
