Rohtlavööndi taimestik (0)

Sarnased õppematerjalid

10

docx

Bioomide kirjeldus

kasvavad vihmaperioodil kiiresti lopsakaks, et saada kähku palju vett, kasvada, õitseda ja kuival ajal taandarenevad). Loomade kohastumused ­ maa-alustes koobastes elamine, öine eluviis (siis on  jahedam). Vedeliku kogumine kehasse. Vedeliku saamine otse õhust ­ mõnel sisalikuliigil (moolok) naha kaudu. Kõrberebastel keha suuruse kohta suured kõrvad ­ aitab reguleerida kehatemperatuuri. GRANIVOORIA ­ seemnetest toitumine. Savann e troopiline rohtla. · Levik u 25 lauiskraadil. Põhiliselt Aafrikas. Piirnevad kõrbe ja vihmametsaga. · Kliima ­ vahelduvad kuiva- ja vihmaperioodid. Sademeid 250-2000 mm/a. · Struktuur ­ suurte puude kasvu piirab ajutine kuivus, toitainetevaesus, herbivoorid. Valitseb rohttaime (kõrrelised) ja põõsarinne. · Pinnamood, aineringe. · Taimestiku ja loomastiku eripärad. o Savannitaimed: akaatsia, ahvileivapuu, sõrmrohi, purpur-hiidhirss, eukalüpt, pudelpuu.

Biogeograafia

25

doc

Geograafia kordamine 8.klass

Amazonase jõgikond, Aafrika ­ Kongo jõgikond, Guinea laht, Malai saarestik. VIHMAMETSADE KLIIMA Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaaegu pole võimalik eristada. Kuude keskmised õhutemperatuurid on +25 oC või enam ja aastas langeb sademeid 2000 ­ 6000 mm. Temperatuuri ööpäevane käik: Hommikul selge, lõunaks palav ja lämbe, pärastlõunal metsik paduvihm äikesega. Õhtul selgineb, öösel ka, kuid jahedam. VIHMAMETSADE TAIMESTIK Ekvatoriaalsed vihmametsad on maailma liigirikkamaid ja vanemaid ökosüsteeme. Kuigi nad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab seal üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Kuna aastaaegade vaheldumist ei ole, siis võivad erinevad taimed ühtaegu õitseda ja vilju kanda. Vihmametsades esineb kuni meetrise läbimõõduga eredavärvilisi õisi, millest mõned avanevad otse puutüvel. Rohkesti on liaane, kes väänduvad piki puutüvesid kuni kõrgemate latvadeni

Geograafia

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Kommentaarid (0)