ussisõnu, mida neile õpetasid kunagi rästikud. Ussisõnade tulevik oli ohus, kuid Leemet õppis neid siiski oma onu Vootele käest. Ussisõnade abil oli sul kogu võim, sa said loomi tappa ja panna neid tegema mida sina tahad. Leemetil oli vähe sõpru, nimelt kolm: Pärtel, Hiie ja Ints. Pärtel kolib külasse ja nende suhted kaovad, Ints on rästik, kes on Leemetile väga truu sõber. Leemet abiellub kaks korda, kuid mõlemad abikaasad tapeti. Põhja-Konn oli päästnud palju metsaelanikke raudmeeste käest ja toonud külale rahu, kuid nüüd oli ta kadunud. Põhja-Konna äratamiseks oli vaja umbes 10 000 meest, kes kõik koos lausuksid ussisõnu, kuid see oli võimatu, sest ussisõnu teadis vaevalt kümmekond inimest. Leemet sai sõrmusega kotikese, Leemet sai teada, et see kott on tehtud Põhja-Konna nahast ja kui ta selle ära sööb, siis ta näebki Põhja-Konna. Kui Leemet selle koti ära sööb, siis peab ta
Vootele käest veel õigeid ussisõnu. Ussisõnade abil sai kergelt loomi tappa, kuna loomad allusid ussisõnadele. Metsas elas vähe rahvast ning see rahvas vananes, nii Leemet jääbki üksikuks. Tal õnnestub kaks korda abielluda, üks abikaasa Hiie tapetakse hundi poolt ja teine abikaasa Magdaleena tapavad raudmehed. Metsas on Leemetil kolm sõpra: Põrtel, Hiie ja Ints. Pärtel kolib külasse ja nende sõprussuhted kaovad. Ints on rästik, kes on Leemetile väga heaks sõbraks. Põhja-Konn oli metsaelanike päästnud raudmeeste käest ja toonud neile palju varandusi. Kuid nüüd ta magas ja keegi ei teadnud, kus ta on. Selleks, et teada ja ta appi kutsuda, oli vaja paartuhat meest, et kõik kutsuksid teda ussisõnade abil, kuid see oli võimatu, kuna peaaegu keegi ei teadnud ussisõnu, ainult kümmekond inimesi. Leemet aga tahtis väga seda Põhja- Konna näha. Raamatu lõpus räägib Meeme enna oma surma Leemetile saladuse, et sõrmusega
Uuenduste ja traditsioonide vahel Iga inimene kuulub kuhugi: oma perekonda, oma rahva hulka, oma kultuurikonteksti. Selleks sageli nähtamatuks jäävaks niidistikuks, mis kokkukuulujad ühte seob, on sarnane meelelaad, ühised mälestused ja unistused, kombed ja traditsioonid, mis võivad aastasadu samaks jääda või ajapikku muutuda. Ümbritsevas maailmas aset leidvad uuendused avaldavad mõju keelele ja kultuurile. Kui suurel määral võib üks rahvas muutustega kaasa minna, et jääda ikka iseendaks? Nii nagu inimene ei saa elada ilma õhu ja veeta, ei saa ka traditsioonid päranduda järeltulijatele, kui keel ja kultuur on hääbunud. Traditsioon on kui mingi latentne jõud, mille olemasolu tingimusteks on sama keel ja sama kultuur ning ühiste eesmärkide saavutamiseks vajalikku tegevust võimaldavate rühmasiseste suhete olemasolu. Andrus Kivirähki romaani "Mees, kes teadis ussisõnu" potentsiaalseks k...
Tallinna Polütehnikum ESSEE Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Koostas: Sander Ankur Juhendas: Tiina Luik Tallinn 2009 Raamatust Andrus Kivirähk on eesti nüüdisaja üks menukaimaid kirjanike, kelle sulest on pärit romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu". Teos oli oma ilmumise aastal (2007) raamatumüügi edetabelite tipus ehk kohalik bestseller. Kivirähk pälvis selle romaaniga Virumaa - ja Vilde kirjandusauhinna. Romaanil on huvitav kaanekujundus, kasutatud on vanaaegset ornamentikat, mis lisab teosele müütilist hõngu. See romaan on üks vähestest raamatutest, mille ma praeguseks vabatahtlikult läbi olen lugenud. Juhtusin igavuse ja aja viitmiseks antud teost sirvima ning kui olin alustanud, ei suutnud ma raamatut pikalt endast eemal hoida. Raamat oli meie perel juba õnneks ammu olemas. Romaan ,,Me...
Andus Kivirähk on teinud oma teosest ,,Mees, kes teadis ussisõnu" omalaadselt traagilise eestlaste müüdi. Eesti nüüdisaja silmapaistva kirjaniku Andrus Kivirähnu romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu" oli oma ilmumisaastal 2007. raamatumüügi edetabelite tipus. Kivirähk pälvis oma romaaniga Virumaa - ja Vilde kirjandusauhinna, kusjuures kahe erineva zürii otsus langes kogu ajaloo jooksul kokku teist korda (aastal 1992 kuulusid mõlemad auhinnad Kalju Saaberi romaanile "Punaselageda saaga".) Teosel on huvitav kaanekujundus Andres Rõhu poolt, kus näeme vanaaegset ornamentikat, mis annab müütilist hõngu. See oli esimene raamat, mille lugesin vabatahtlikult läbi. Ma alustasin lugemist sõbra pool, kui pidin teda ootama ja mul polnud midagi targemat teha. Olles alustanud ei suutnud lõpetada, sest kui üks peatükk loetud, tuli kohe tahmine teada saada, mis edasi juhtub. Niisiis laenutasin endalegi selle teose. N...
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Referaat Konlased Eestis ja Venemaal Autor: Kuido Kiudorv RHB I Tartu, 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Materjal.......................................................................................................................................4 Tulemused ja arutelu...................................................................................................................5 Ohutegurid................................................................................................................................10 Kokkuvõte.............................................................................................................
Kivirähk eesti kultuuri hoidja väi lõhkuja ,,Usside keeles kõneldes ma polnud veel vahetanud nahka, mida ma hiljem elu jooksul mitu korda tegin, pugedes aina karedamasse kesta, kuni vaid vähesed tundmused suutsid sellest läbi tungida. Praegu vist ei suuda enam miski. Ma kannan kivist kasukat" ja kuidas võinukski minna teisiti, kui enda lapse, sõbrad, naise, pere kaotanud mees leidis oma rahva päästja kuid kedagi polnud enam päästa. Kas meie kaunis esivanemate keel pole samuti määratud hääbumisele, kui me kõik meretagust kummardame ning võõrsõnu liiga kergelt kohe omaks võtame? Kas eesti rahvas pole kaotamas midagi kõige kallimat ja lähedasemat, kui oma esivanemate tavad ning kombed unustab? Kas kanname kivist kasukat või annab veel midagi ja kedagi päästa ? Väljasureva keele lugu on alati ühtviisi kurb ja seda kurbust ei kahanda romaani kestel ootamatult ka see, kui inimesed oma algsetest eluviisidest loobuvad ja...
Sissejuhatus Eesti menukirjanik Andrus Kivirähk on kirjutanud romaane, lasteraamatuid, näidendeid ning mitmeid teisi tekste. 2007.aastal avaldatud romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu" kogus koheselt tähelepanu, mõned inimesed peavad romaani tippteoseks, teistes tekitab jällegi vastakaid tundeid, kuna romaani läbib pessimism ning masendus. Ometi on kirjanikul selle teosega palju öelda, vanade eestlaste ning nende elukommete kaudu kirjeldab Kivirähk väikese huumori ja iroonia abil ka tänapäeva olukorda. Metsast külla kolimist saab võrrelda Eesti euroopastumisega olles Euroopa Liidu liige, samas otseselt on kirjeldatud eestlaste vanade kommete hävimist. Ussisõnade unustamine viitab inglise keele kui rahvusvahelise keele tähtsustamist rahvuskeelte ees, Põhja Konn aga sümboliseerib rahva kollektiivset tahet otsustaval hetkel ühena tegutseda. Andrus Kivirähki romaani ,,Mees, kes teadis ussisõnu" võib ...
[Kooli nimi] Mees, kes tundis ussisõnu Andrus Kivirähk Referaat [Nimi] [Klass] [Juhendaja] Tallinn 2010 Sisukord Ülevaade........................................1 A.Kivirähki elulugu.......................2 Raamatu kokkuvõte........................3-5 Kasutatud kirjandus........................6 Ülevaade Viimaste aastate üks tuntumaid A.Kivirähki teoseid on ,,Mees, kes teadis ussisõnu". Romaan ilmus 2007. aastal. Sarnaselt varasema romaaniga ,,Rehepapp", on ka selle teose tegevustikku põimitud folkloorilisi motiive muistenditest ning müütidest (,,Rehepapis" Vanapagan, kratid ja libahundid, ,,Mees kes teadis ussisõnu" aga Põhja Konn, metsahaldjad, hiietargad). Tema eelnev raamat ,,Rehepapp" on aga palju lustakam ja positiivsemalt meelestatu...
,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk November 2009 1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli em...
1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas jalutamas ja ...
Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" 1. Leia toestavaid argumente järgmistele väidetele: 1) "Mees, kes teadis ussisõnu" on romaan sellest, kuidas inimkond on kaotanud oma kunagise võime elada loodusega kooskõlas. See on nii, kuna järjest rohkem inimesi hakkas külla kolima, kus nende väärtushinnangud muutusid. Sealsed inimesed ei pidanud tähtsaks enam ussisõnu õppida, pealegi nende arvates olid ussid saatanast. Ussid aga salvasid neid, kes ei osanud ussisõnu kõnelda. Inimesed, kes rääkisid ussidega said nendega ka imeshästi läbi. Näiteks Leemet ja Ints elasid metsas, Leemet oskas ussisõnu ning tänu sellele suhtlesid nad omavahel. Neist olid saanud ka parimad sõbrad. Külatüdrukud kartsid karusid, samal ajal kui metsas elavad naised leidsid, et karud on hoolivad, õrnad ning ilusad loodusloomad. Metsanaised suudsid karu armastada nagu meest. 2) "Mees, kes teadis ussisõnu" jutustab eestlaste hääbumisest. ...
Kreutzwald ja vanasõnad Friedrich Reinhold Kreutzwald oli eesti kirjanik ja arst. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid näiteks:"Kalevipoeg", ,,Eesti-rahva ennemuistsed ja vanad laulud", ,,Lembitu" ja palju teisi lugusid ja raamatuid. Vanasõna on üks rahvaluule zanr mille tunnuseks on lühidus ,poeetilisus ja õpetlikkus.Kui hakkata sobitama Kreutzwaldi jutte ja vanasõnu siis need oleksid järgmised: ,,Põhja konn" see on Kreutwaldi laul, mille peategelane on härja kehaga,konna jalgadega, maosabaga suur elukas kelle keha oli kaetud soomustega, mis olid tugevad kui kivi ja raud. Selle jutu kohta sobiks vana sõna ,,Ülekohus ei seisa kaua kotis", sest Põhja konnast sai noormees jagu ning pärast seda sai põrgupiiga noormehest jagu. Vanasõna ,,hüva nõu on kallis" käib ,,Tark mees taskus" ja ,,Pilli-Tiidu" juttude kohta. Nendes juttudes olid nõustajateks kirp ja vana mees, kelle abiga said noormehed oma tahtmise ning s...
Referaat Madalsoo Koostas: Tallinn 2008 Sisukord 1. Üldiseloomustus. 2. Asukoht 3. Abiootiliste tegurite iseloomustus. 4. Biootilised tegurid 5. Energia liikumine toitumistasemel. 6. Ökosüsteem kui tervik 7. Rästikute populatsioon 8. Ökoloogilised globaalprobleemid. 1, Üldiseloomustus. Madalsoo on põhjaveest toituv vähemalt 30 cm paksuse turbakihiga ala. Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel ja on soode esimene arenguaste Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Toitaineid tuleb madalsoopinda pidevalt juurde nii põhjaveest kui ka kevadiste, sügiseste üleujutustega Madalsood jagunevad toitumuselt nelja rühma: õõtsiksood, luhasood, allikasood ja nõosood. Et soodes on enamasti liigniiske, siis suudavad seal kasvada vaid niiskuslembesed taimed. Rohurindes kasvab rohkesti tarnu jm lõikheinalisi ja valitsevad ...
Referaat Erinevad ujumisstiilid Sisukord Lk 3 Ujumine Koeraujumine Küliliujumine Vabaujumine e. Krool Lk 4 Seliliujumine Rinnuliujumine e. ,,konn" Lk 5 Liblikujumine e. ,,delfiin" Võistlused ja ajalugu Kokkuvõte 2 Ujumine Ujumine on üks vanimaid spordialasid, millega on tegeletud juba kiviajast saati ehk üle 6000 aasta. See on vees liikumise meetod, mis parandab hingamist ja verevarustust. Kõige populaarsem on ujumine suvel, kuid siiski on võimalik seda harrastada ka muudel aasta- aegadel sisebasseinides. Eriti leviunud on ujumine sooja kliimaga maadel. Ujumisel on soovituslik, et vee temperatuur oleks üle 18oc, sisebasseinides on see tavaliselt 20-27oc (laste basseinis on temperatuur kõrgem). Ujumisstiile on erinevaid: Koeraujumine Küliliujumine Vabaujumine e. Krool Seliliujumine Rinnuliujumine e. "konn" Liblikuj...
Harilik kärnkonn Värvuselt on ta ühtlaselt pruunikas, kõhualune on määrdunudvalge või kollakas. Harilik kärnkonn on suurt kasvu, eriti emased loomad (10...11 cm), kes on isastest (6...7 cm) palju suuremad. Harilik kärnkonn elab valdavalt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 6...8 päeva kestvaks kudemisperioodiks. Nagu teised konnad, tarvitavad nad toiduks valdavalt selgroogseid - enamasti putukaid (mardikaid ja kahetiivalisi) ning limuseid. Harilik kärnkonn saab suguküpseks 3...4 aasta vanuselt. Ladina keelne nimetus Bufo bufo Harivesilik Tema selg on tume - pruunikasmust või täiesti must, kõht on oranzh, mustade laikudega. Nahk pole sile, vaid teraline. Sigimisperioodil kevadel ja suve alguses elutseb harivesilik vees - metsajärvedes, tiikides, jõesootides, turbarabades Vees kütib harivesilik veemardikaid (ujureid, kukrikuid), limuseid, sääse- ja kiilivastseid, kalamarja ja konnakulleseid. Seevastu kuival maal sööb ta harva, sii...
Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970) on eesti kirjanik. Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Ta on avaldanud üle 20 teose. Lavalaudadele on jõudnud paljud Kivirähi etendused, mis on publikult sooja vastuvõtu pälvinud, nende seas ,,Voldemart" ja ,,Sürrialistid". Tema raamatut "Rehepapp" on 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Raamat on tõlgitud soome ,norra ,ungari, läti ja vene keelde. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi. Tunnustused 1993: Lutsu huumoripreemia 1995, 2000, 2006: Eesti kirjanduse aastapreemia 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind 2000: Tammsaare romaanipreemia 2001, 2007: Virumaa kirjandusauhind 2004: Valgetähe V klassi teenetemärk 2007: Eesti Vabariigi riiklik k...
Võrumaa Mõniste kool Haruldased loomad Liisi Toomiste 7.Klass Kaie Kirch Sisukord Fööniks Mehiko kõndiv kala Narval Goody tatantula Kookos krabi Hiina hiid salamander Klaas konn Valge lõvi Antilophia bokermanni Elevandi karihiir Fööniks Fööniks on mütoloogiline loom. Kes sümboliseerib elu ja surma vaheldumust.Fööniksi tunneb ära värvilise sulestiku ning kuldsete ja tulipunaste pikkade sabasulgede järgi.Gööniks elab 600-800 aastat.Ta ehitab endale kaneeli okstes pesa .Selles põleb ta tuhaks milles ilmub muna et linnule taas elu anda. Fööniksi päritolu pole kindel kuid teda kummarda bannu na juba iidsetel aegadel Egiptuses Heliopiopose linnas.Bennut samastab päikese jumala Ra-ga viideti temale isegi egiptuses surnuraamatus.Fööniksi ...
Kristo Karp 8c Riigi iseloomustus Hispaania Hispaania asub Euraasia mandril, Euroopa maailma jaos täpsemalt edelas. Hispaania kordinaadid on 3443 N ja 9W-3E. Hispaania pikkus lõunast põhja on umbes 870km ja idast läände umbes 1050km. Hispaania kuju on nagu ilma esi jalgadeta konn. Harkis jalad on prantsusmaa pool ja nina Aafrika pool. Hispaanias elab umbes 46,5 miljonit inimest Eestis see eest umbes 1,3 miljonit, seega elab hispaanias üle 30X rohkem inimesi. Hispaania pindala on 504 782 km2 eesti pindala on aga 45 227 km2, seega on hispaania eestist ligi 11X suurem. Hispaanias elab ühel ruutkilomeetril umbes 92 inimest Eestis aga 30 inimest. Hispaania paikneb Pürenee poolsaarel, kus see on umbes 70% ümbritsetud veega. Hispaaniat ümbritsevad Atlandi ookean ja Vahemeri. Hispaania...
Hiiglaste tee Asukoht • County Antrim rannikul Põhja-Iirimaal Üldandmed • Sai tuntuks 1693a • Aasta 1986 – UNESCO maailmapärandi loend • Läbimõõt 40-50cm Teke/kujunemine • Laava jahtumine, pragunemine • Suurus sõltub jahtumise kiirusest Legend Iiri legendi kohaselt tahtnud iiri hiiglane Finn MacCool šoti hiiglase Benandonneriga rammu katsuda aga oli üks takistus. Kumbki ei leidnud nii suurt paati, et üle mere teise juurde sõita. Legend pajatab, et Finn ehitas selle tõttu merre võimsatest kivisammastest teetammi. Benandonner võttis väljakutse vastu ja tuli mööda tammi Iirimaale. Ta oli Finn’ist suurem ja tugevam. Seda nähes riietas Finn’i naine oma mehe titerõivastesse. Kui Benandonner nende majja saabus ja „last“ nägi, lõi ta kartma ja põgenes tagasi šotimaale ning purustas enda järel teetammi, et Finn talle järgneda ei saaks. Iirimaale jäid järele vaid kivid, Av...
Mees, kes teadis ussisõnu Andrus Kivirähk Lollus on alandav, mitte tarkus - lk7 Lollus on tugevam, kui tarkus - lk142 Sööge leiba, mitte ussikuningaid, ja leppige oma mageda eluga. - lk301 1. lk5 - Kutsus ussisõnadega põdra omale söögiks kuid pakkus hoopis vett talle, Manivaldi matused, Põhja Konn, Meeme annab punase kiviga sõrmuse poisile. 2. lk14 - leivasöömine on eputamine, kuidas nad külla kolisid ja isa ajaga kaasas soovis kâia, ussisõnad unustanud isa leidis voodist karu kes tal pea otsast hammustas, kolisid tagasi metsa, öökullimunad 3. lk21 - Leemet&Pärtel läksid küla uurima, läksid mingile tüdrukule külla vokki jne vaatama, tüdruku isa meelitab poisse külla, Onu Vootele laidab Leemeti imestuse külast maha ja lubab hakata ussisõnu õpetama 4. lk28 - onu Vootele annab endast paeima et Leemetile kõik ussisõnad korralikult õpetada, ...
Vootele käest veel õigeid ussisõnu. Ussisõnade abil sai kergelt loomi tappa, kuna loomad allusid ussisõnadele. Metsas elas vähe rahvast ning see rahvas vananes , nii Leemet jääbki üksikuks. Tal õnnestub kaks korda abielluda, üks abikaasa Hiie tapetakse hundi poolt ja teine abikaasa Magdaleena tapavad raudmehed. Metsas on Leemetil kolm sõpra: Põrtel, Hiie ja Ints. Pärtel kolib külasse ja nende sõprussuhted kaovad. Ints on rästik, kes on Leemetile väga heaks sõbraks. Põhja-Konn oli metsaelanike päästnud raudmeeste käest ja toonud neile palju varandusi. Kuid nüüd ta magas ja keegi ei teadnud, kus ta on. Selleks, et teada ja ta appi kutsuda, oli vaja paartuhat meest, et kõik kutsuksid teda ussisõnade abil, kuid see oli võimatu, kuna peaaegu keegi ei teadnud ussisõnu, ainult kümmekond inimesi. Leemet aga tahtis väga seda Põhja- Konna näha. Raamatu lõpus räägib Meeme enne oma surma Leemetile saladuse, et sõrmusega
Tallinna Polütehnikum Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Koostas: Relika Viilas Juhendas: Tiina Luik Saku 2009 Sisukord Autorist....................................................................................................................................3-4 Raamatust....................................................................................................................................5 Arvamused...............................................................................................................................5-6 Lisa..............................................................................................................................................7 ...
Mees, kes teadis ussisõnu Mees kes teadis ussisõnu on raamat mis räägi vanast ajast. Raamatu peategelaseks on Leemet kellel on viis aastat vanem õde Salme, onu Vootele ning ema Linda.Leemet sündis külas sest tema isale meeldisid raudmeeste kombed kui Leemeti emale ei meeldinud külas elada ning ka hakkas läbi käima karuga. Ema jäi isale karuga olles vahele ning isale läksid ussisõnade lausumine sassi ning karu hammustas isal pea otsast ära. Peale isa surma läks ema metsa elama ning selleks ajaks oli saanud Leemet aastaseks. Metsas hakkas ema kasvatama hunte kes neile piima andsid. Onu vootele õpetas Leemetile ussisõnu. Ussisõnadega sai ............Veel elas metsas poiss nimega Pärtel. Poisid huvitas väga kuidas külas elatakse ning ühel päeval käisid nad seda ka vaatamas. Külas söödi leiba ning neid üllatas veel see te külas tehti heina ja kooti. Veel elas metsa rästik Ints nende tutvus algas siis kui Le...
Rohe-kärnkonn 7.klass Välimus § Meie ilusamaid konni § Helehallil, oliivjal seljal on erineva kujuga tumerohelised kuni mustad laigud ning oranzid või punased täpid, mida vanem on konn, seda suuremad on laigud § Kõht on valge, mustade täppidega § Nahk on krobeline § Kehaehituselt on sale § Kohmakas ja väheliikuv, pole suuteline tegema oma lühikeste tagajalgade abil pikki ja võimsaid hüppeid d it Ma s te r tex t style s Click to e Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text s Second level tyles Third level Fourth level Fifth level M a s te r te x t sty le s Click to edit Second level Third level Fourth level ...
1. Raamatus esineb Eesti mütoloogiast järgmisi tegelasi: 1) Põhja Konn- oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi aidata. Siis kui Leemet oli huvitatud Põhja Konnaga tutvumisest, magas ta. Teda said äratada ainult 10 000 inimest, kes laususid ussisõnu. 2) haldjad (järvehaldjas ) 3) hiietark- tõlk inimeste ja haldjate vahel. Tõi haldjatele ka ohverdusi. 4) libahunt- hoiduti temaks muutumise eest.' 5) tuuletark- Leemeti vanaisa saatis Hiie ja Leemeti Möglase ( tuuletarga ) juurde Saaremaale, et nad sealt tuulekoti tooksid. Tuultekotti oli vaja aga selleks, et vanaisa lennata saaks. 6) ussikuningas- Intsu isa. Andis Leemetile tulla loa alati tagasi nende urgu, sest Leemet päästis Intsu siili käest. 2. Lugemise käigus tundus mulle koomiline koht, kui Leemet kirjeldas kuidas tema ema otsib talle puude otsast ta lemmiktoitu öökullimune. Leemeti ema oli läinud juba päris ümaraks ja Leemetile tundus, et ...
Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähki uue romaani "Mees, kes teadis ussisõnu" kujundus tõi kohe vaimusilma ette lapsepõlvest väga tuttava raamatu, mille pealkiri on "Tark mees taskus" ja mis koosneb eesti rahva ennemuistsetest juttudest. Lugemisel selgus, et ka sisu poolest võib kahe raamatu vahele mitmeid paralleele tõmmata. Romaani tegevus siis umbes kolmeteistkümnenda sajandi Eestis ja minategelaseks Leemet, metsas sündinud eestlane, viimane ussisõnu (rästikute keel, millega saab loomi allutada ja osadega neist ka muidu suhelda) valdav mees maailmas. Samuti üks viimaseid metsas sündinuid. Kivirähu järgi elasid muistsed eestlased metsades ja elatusid küttimisest, praegu rahvuslikuks peetav agraarkultuur oli tegelikult ülevõetud võõrnähe. Kivirähk ise on intervjuudes toonitanud, et tegu pole mingi naljalooga, vaid väga tõsise ning sünge looga. Nojah, lugu ise on tõepoolest traagiline, sünge, kurb ja tõsine....
Üks päev läheb see seltskond metsa kondama,kus onu räägib olnust ja kus kohtutakse veel metsas elavate raukadega.Nenditakse,et kõik on kaduv. Küsitakse ka Põhja-Konnast,kõik teavd sellest legendist,ent üks vana ätt,jutustab oma noorusest kui oli koos Põhja-Konnaga. Põhja-Konn on isesorti elukas,kes tuleb meie maad kaitsama,siis kui ähvardab suur häda oht ja 10 000 meest kutub teda. Põhja-Konn sõõvad ära kõik raudmehed ja rotid.Selle eluka juurde saavat salapärase võtmega aga onu arvab et see on puhas lora.
Lugemiskontroll „Mees, kes teadis ussisõnu“ 1.Raamatu pealkiri tulenes teose peategeleasest Leemetist, kes oli viimane mees, kes oskas ussisõnu.“Mees, kes teadis ussisõnu“ tähendab seda, et teoses mõistis metsarahvas loodust, võimu ja valitsemist asukate üle. Sümbolid olid sõnastatud läbi huumori, mis tegi lugemise huvitavamaks. “maailm on alla käinud ja isegi allikavesi maitseb mõrult“ (lk 16), „nagu inimene, kes on endal käed otsast hammustanud ja vedeleb nüüd maas, abitu nagu pamp“ (lk173), „Hoopis hõlpsam on elada neil, kes on kasvus kängu jäänud ning ebaloomulikult jässakad. Nii tekivadki külaeluks sobilikud värdjad“ (lk182). Teose idee seisneb selles, et Leemet on lõpuks metsas viimane inimene üldse. Kõik lahkuvad või surevad. Suur probleem on muutustes ja selles, et ei suudeta muutustega kaasa minna. Autori sõnum on see, et inimesed on kaotanud võime elada loodusega kooskõlas. Kõik inimesed peaksid tegem...
Mees,kes teadis ussisõnu Autor:Andrus Kivirähk Autorist: Andrus Kivirähk on sündinud 17. augutil 1970.Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Hetkel töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Tema raamatut´´Rehepapp´´ oli 2004. aastaks müüdud 25000 ekemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks Eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige. A. Kivirähk on sotsiool Juhan Kivirähki vend ja ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on tütres Kaarin, Liisa ja Teele. Mõned teosed:´´Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed´´(1995) ´´Kaelkirjak´´(1995,Tiritamm;2000 ja 2007 Tänapäev) ´´Õlle kõrvale´´(1996,AS Vaho) Tema kirjutatud teoseid on umbes kokku 28 sinna lisanduvad ka veel 21 lavastatud näidendit ja 8 stenaariumi. A. Kivirähk on saanud tunnustusi: 1)1993:Lutsu huumoripreemia 2)1995,2000:Eesti kirjanduse aastapreemia 3)1998:Friedeb...
Arvestuslik töö imetajatest ja roomajatest Imetajad kordamisküsimused arvestuslikuks tööks 1. Nimetage Eesti looduses elavate imetajate seltsid ja teadke liigid igas seltsis. 2. Mitu imetajate liiki elab Eestis? 3. Eesti imetajate eluviis, toitumine, pojad (metskits, metssiga, põder, ilves, hunt, rebane, karu, mäger, saarmas, kobras, ameerika naarits, metsnugis, hall ja valgejänes, kährikkoer, rebane, pringel, hallhüljes, suurkõrv) 4. Kes Eesti imetajatest magavad talvel? 5. Võrdle imetajate koljusid - näriline ja kiskja (kobras või rott ja hunt), putuktoiduline ja kiskja (siil ja rebane, sõraline ja kiskja (metskits ja ilves), putuktoiduline ja näriline 6. Tunne imetajate koljusid vastavalt tehtud tööle tunnis (imetajate õppekogumik koljude lühimääraja natmuseum.ut.ee kodulehel saadaval) 7. Tunne Eesti imetajad välimuse järgi (fotod) 8. Millised imetajad on Eestis looduskaits...
Euroopasse". Eesti paistis seal sõjas silma eduka Tartu kaitsmisega. Selleks, et elus püsida, ei ole ainult vaja tugevat sõjalist valmisolekut. Üks väga tähtis elujõu allikas on usk. Usk võib olla mingisse esemesse või olendisse, kuid usk iseendasse on kõige selle alus. Andrus Kivirähk on tänapäeva Eestis austaud arvamusliider ja tema teosed on läbi immutatud erinevatest uskumustest. Mina kui ateist naudin seda, et muinaseestlased on uskunud Põhja-Konna, mitte Jumalat. Põhja-Konn oli olend, kes aitas Eesti sõjamehi raudmeeste vastu. See on küll tühipaljas muinasjutt, aga juba usk sellesse, et eestlased olid tänu Põhja-Konnale võitmatud, annab jõudu edasi püüelda. Kõik eestlased olid veendunud selles, et ükskord võidame me niikuinii ja tänu nendele sõnadele suutsime me tervele maailma näidata, et sõnad ei ole ainult ütlemiseks, vaid nendes on ka nähtamatu, kuid äärmiselt tugev jõud.
Rinnuli krool: Hingamisel on krooli tehnika omandamisel otsustav tähtsus. Kogu sisse-välja hingamise ajal ei tohi tõsta pead.. Kui hingatakse välja vasakule, on vees parem põsk, paremale hingamisel vasak põsk. Hingata tuleb 2 sekundit ning seejärel välja hingata 4 sekundit. Käed peavad järgima üksteist, oluline on tuua nad kõrgelt õlgade laiuselt pea kohalt ette. Mida väiksema sulpsatuse käsi vette jõudes teeb, seda parem. Jalalöögid toimuvad vahelduvalt, pöiad peavad olema suunatud sissepoole, põlved pisut kõverdunud. Selili krool: Kehaasend sirge, puusad veepinna ligidal. Õlavöö pöörleb hästi ja pea püsib paigal, seejuures hingamine on tugev. Rütm peab õige olema ja käte liikumine vastassuunaline. Jalalöök peab algama puusast ning põlved ei tohiks veepinda rikkuda. Löök peab olema tugev ja terav, veidi sissepoole surutud, pöiad lõdvad. Käsi asetatakse vette järsult, väike sõrm ees. Haare alustatakse küllalt sügavalt ning tõmme algab ...
Pärnu jõgi Parasvöötme jõgi Liigirikkus Pärnu jõgi on väärtuslik kalastusjõgi. Jõe ülemjooks on enamikus pikkuses ökoloogilistelt tingimustelt ja kalastiku koosseisult suure tootlikkusega forellijõgi. Valitsevaks liigiks võib aga nimetada haugi ja ahvenat. Asukoht Pärnu jõgi asub parasvöötmes. Ta on Eesti pikkuselt 2. jõgi. Alguse saab Järvamaalt Roosna-Alliku allikajärvest ja suubub Pärnu lahte Abiootilised tegurid · Valgus ulatub 1-2 m sügavusele. · Hapniku on vees keskmiselt 10,4mg/l(105%), kõige väiksem on seirekohtades. · Öise eluviisiga võldas vajab eluks kruusast-kivist põhja ja jahedat hapnikurikast vett, samuti ka jõeforell. · Jõgi-kõõlusleht vajab palju valgust, veepinnale tõusev püstine kolmekandiline lihtne või veidi harunev õisikuraag · Lehed asetsevad veepiirist allpool kodarikus veidi ülestikku, alumiste lehtede kaenlast väljuvad pikad paeljad võsundid. ...
Mees, kes teadis ussisõnu Andrus Kivirähk 1. Kirjastus Eesti Keele Sihtasutus, 2013. a trükk, 380 lk 2. Tegevus toimub Eestis ristisõdade ajal. 3. Probleemid: - Rahvas lahkus metsast ja läks külla elama, mille käigus unustati metsa traditsioonid ja hakati loodust kartma (nt madusid) - Mõlemas paigas, nii külas kui metsas, sõltuti kõrgemast jõust ning oldi usu nimel kõigeks valmis 4. Tsitaat: “Oli täiesti loomulik, et Pärtel mu nende vastu vahetas, nii oli lihtsam” Tsitaat on olukorrast, kus Leemeti parim sõber oli metsast lahkunud ning nad ei puutunud enam kokku ning kui kohtusid, polnud neil millestki rääkida. Leemet ei mõistnud teda hukka, sest kujutas ette, et käituks võib-olla isegi samamoodi. 5. Seos kaasajaga Ka tänapäeval on kultuure/rahvaid, mis hääbuvad. Neid asub näiteks vihmametsades või kasvõi Eestis, sest kuna eestlasi on vähe, kar...
1. Tänapäeva liigitamissüsteem liigist kuni riigini. Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik Riigid: BAKTERID Loomade tuntumad hõimkonnad: KÄSNAD ALGLOOMAD AINUÕÕSSED SEENED LAMEUSSID TAIMED ÜMARUSSID LOOMAD RÕNGUSSID LIMUSED LÜLIJALGSED OKASNAHKSED SELGROOGSED 2. Maksa-kakssuulase areng Hõimkond: lameussid Klass: ...
Õppejõud Argo Moor (vanaemal olid ,,sarved peas", sellepärast ka selline nimi); 08.09.2011 Animatism > vägi (usk kõige väestatusse); see vägi on ebaisikuline - preanimism - vitalism - filosoofiline hülosoism - panpsühhism Subjektiivne, isiklik tajumine - muutused tunnetes, soe/külm, vibratsioon, tasakaal, proportsioonide muutus jne jne. Välised märgid: - geograafiline eristus - sarved - viljakus - juht - suurus - hääl - vibreerivad helid - liikuvus - anomaalia/värv (sinine, must, kollane - sellised loomad lasti tagasi) - lõhn - haavatavus - juuksed - silmad - pea - suguelundid - veri - eritised - habe - luud (erilisena võiks olla hambad - säilivus) - küüned - väekas laip > hirm > tõrje - elav surnu viljakus - Freia ...
Aafrika kultuur hõlmab kõiki Aafrika kontinendil kunagi olnud ning praegu olevaid kultuure. Aafrika manner oli hominiidide ning perekonna Homo sünnimaaks (kaheksa liiki, millest ainult Homo Sapiens ('tark inimene') ellu jäi. Inimkultuur Aafrikas on sama vana kui inimkond. Aafrika kultuuripärandi hulka kuuluvad neoliitikumi (10 000 e.Kr) kaljugraveeringud, Põhja-Aafrika rohumaade küttide jääaja petroglüüfid ning muistse Egiptuse kultuur. Üks kontinent, erinevad maailmad Aafrika manner hõlmab ligikaudu 30 miljonit ruutkilomeetrit (1/5 kogu maismaast) ning seal asub üle 50 riigi. Loodustingimused varieeruvad niisketest troopilitest vihmametsadest (aastane sademetehulk 250 - 380 cm) troopiliste kõrbeteni. Kilimanjaro mägi (kõrgus 5895 m) jääb aasta läbi tipust lumega kaetuks, samal ajal kui Sahara on maailma suurim ja kuumeim kõrb. Aafrikas on mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestik, mägede, vihmametsade ning laialehis...
Elulugu: Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 1803 aasta detsembris Kadrina kihelkonnas, Jõepere mõisas. Tema vanemateks olid pärisorjadest mõisakingsepp Juhan ja toatüdruk Ann. 1804 aasta alguses asustati kingsepa Juhani perekond Kaarli mõisa Kadrina kihelkonnas. Kaarli mõisas sai isa Juhan aidamehe koha, ema Ann jäi koduseks. 1815 aastal vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. Perekonna järgmiseks elukohaks sai Ohulepa mõis Harjumaal, kus isa oli leidnud valitsejakoha. Vanemate viimaseks elupaigaks, kuni isa Juhani surmani, jäi Viisu mõis Järvamaal, P...
Kuna tänapäeval on tehnoloogia areng ja ka uute traditsioonide pealekasv väga kiire, siis kiputakse unustama vanasid tavasid. Ma arvan, et Leemetit ongi kujutatud, kui vanade tavade armastajat, kes ei lase end teiste ideedel ja väärtustel pimestada ja jääb alati iseendaks, samal ajal, kui muu ühiskond areneb ees ära ning vanasid traditsioone kiputakse unustama. Kuid samas üht artiklit antud teose kohta lugedes jõudsin ka järeldusele, et teoses olev Põhja-Konn on keegi selline, keda aeg ajalt oli appi vaja oma rahvale ja kes igal rahval on olemas. Tundub, nagu autor vihkab, et vana unustatakse ja uut imetletakse. TEOSE ÜLESEHITUS JA STIIL: Tegemist on romaaniga. Stiili kohalt veel kohati humoorikas tekst, kasutatud sümboleid (nagu nt haldjad, ussikuningas). Ülesehituses võib välja tuua selle, et on kasutatud palju otsekõnet. Teos on üles ehitatud kolmekümne kaheksale peatükile
Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" Raamat on Leemeti jutustus sellest, kuidas ta suureks kasvas. Jutustus toimubki ajal, kus viimased inimesed elasid metsas, mil enamik hakkasid linnadesse ja küladesse kolima. Metsas elavad inimesed oskasid ussisõnu, mida eestlastele õpetasid kunagi rästikud. Ussisõnu hakatakse aegamisi unustama, ainult Leemet õpib neid veel enda onult Voolelt. Metsas elas vähe rahvast ja needki jäid vanaks. Leemet jääb suhteliselt üksikuks. Tal õnnestub küll kaks korda abielluda, kuid abielud lõppevad õnnetult. Nimelt Hiie tapetakse huntide poolt ning Magdaleena raudmeeste poolt. Mõlemat tüdrukut armastas Leemet väga. Metsas oli Leemetil kolm sõpra, kelleks olid Pärtel, Hiie ja Ints. Pärtel kolib külasse ja nende sõprus hääbub. Ints on rästik, kellega Leemet on väga hea sõber. Kuna Leemet oskab väga hästi ussisõnu, siis ta saab kõikide ussidega hästi läbi ja oskab nendega rääkida. Kahjuks aga raudmehed...
Referaat krool Tallinn 2008 Ujumine on inimeste ja muude loomade vees liikumise meetod. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumisstiilidest on esindatud · koeraujumine kaapeliigutustega ujumine · küliliujumine kasutusel vetelpäästes · vabaujumine e. krool · seliliujumine · rinnuliujumine e. "konn" · liblikujumine e. "delfiin" Kõikidest väljatoodutest on krool lihtsaim ja kiireimini õpitav. Kuigi "delfiin" ja "konn" on tegelikult nimetus jalgade tööle, võisteldakse ikkagi neljas erinevas ujumisstiilis vaba, selili, rinnuli ja liblikujumine. Vabaujumine tähendab tavaliselt krooli, sest see on kiireim ujumisstiil, kuigi ujuja võib ise valida, millist stiili ta kasutab. Rinna ujumisasend krooli juures annab kätele hea liikuvuse, seevastu selili kroolis on käte liigutamine suhteliselt raske, kuna liikumine peab t...
ning too alustab rõvedus rikkast protsessi Hiiet piima panna jooma, kuid asjatult ning lõpuks väidab Tambetile, et Hiiel on peal needus ning hakkab piima jooma 10 aasta pärast lootes siis, et Tambet selleks ajaks surnud. Hiiet igatahes nad kunagi eriti rõõmsalt ja hopleval sammul ei kohanud. Ussisõnade tunnid aga metsas jätkusid ning koos Intsu ja onu Vootelega kohtavad nad rohkelt vanu metsa elanike kellest mõned mäletavad iidset lohetist/müütilist olendit nimega Põhja Konn. Põhja-Konn suudab teha kõike ja tema äratamiseks on vaja tuhat meest kes korraga peeni ussisõnu sissittavad. Kus ta praegu magab, seda keegi ei tea aga teadakse, et on olemas valvurid ja võti tema asukohale. Keegi vanake on kuulnud, et võti mis viib Põhja Konnani võibolla sõnajalaõies mis olevat pööriööl õitsend. Koos Pärteliga nad järgmisel pööriööl siis seda otsisd, ubmusklikult kuna sõnajalg ei õitse aga siiski, sest ilus ja toetav on uskuda
Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" http://pood.rahvaraamat.ee/Content/ProductImages/pro Click to edit Master text styles Second level ,,Mees, kes teadis Third level Fourth level ussisõnu" Fifth level Andrus Kivirähk (1970) õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust; töötab Eesti Päevalehes ja Raadio 2s; 2000. aastate üks menukaim kirjanik; võitnud 2 korda Eesti Kirjanduse aastapreemia; parima romaani autor "Rehepapp" , "Ivan Orava mälestused ", "Mees, kes teadis ussisõnu". Click icon to add picture Click icon to add picture Andrus Kivirähk http://www.estonianguild.co.uk/wp-content/uploads/ki Tegelased Leemet põhipeategelane, viimane mees, kes teadis ussisõnu; austab vanasid tavasid, kuid ei põgene ka uute eest, hooliv ja hea südamega, eneseki...
Miroslava Karlova LÕ-11 Mina ja keskkond ,,Milline on talve värv?" EESMÄRGID: 1. Kujundada kujutlust aastaaegadest; 2. Kujundada kujutlust, et loodusnähtused on tsüklilised; 3. Korrata, millega erineb talv. 4. Teha selgeks, miks talve peavärv on valge. VAHENDID: 1. Talve maastikud (pildid ja fotosid); 2. Kaardid, mis näitavad loodusnähtused, aastaajad; 3. Kaardid, fotod ja pildid, kus on erinevad loomad; 4. Suur valge paber; 5. Kuusnurgad, mis on tehtud paksust valgest paberist (lumehelvede jaoks); 6. Läbipaistev kile; 7. Käärid; 8. Värviline paber; 9. Suur jäätükk; 10. Audioheli talve loodusest. EELTÖÖ: 1. Paluda lapsi ja vanemaid tuua perefotosid, mis on tehtud talvel. Korraldatakse näitust ,,Meie Talv". 2. Lapsed vaatavad pilte ja ütlevad, mis on piltidel. 3. Kui on jalutuskäik, lapsed jälgivad, mis värv on kõige rohkem domineeriv talvel, leiavad va...
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Asukoht UusMeremaa on riik Okeaania edelaosas. Austraaliast lahutab teda Tasmani meri. UusMeremaa paikneb UusMeremaa saartel, põhiosas kahel saarel, milleks on Põhjasaar ja Lõunasaar. UusMeremaa valdustesse kuuluvad ka Cooki saared ja Niue. UusMeremaa on märkimisväärne just tema geograafilise eraldatuse tõttu, olles eraldatud Austraaliast loodesse jääva Tasmani mere poolt. Lähimad naabrid põhjas on UusKaledoonia, Fidzi ja Tonga. Ajalugu Polüneesia meresõitjad saabusid UusMeremaale 11. ja 13. sajandi vahel ning lõid maoori kultuuri. Enamus UusMeremaast jagati hõimude vahel territooriumiteks, mida nimetati "rohedeks" ning mida kontrollisid "hapd" (peasuguharud). Maoorid kohanesid UusMeremaa kliima, ning eluoludega kiir...
ja raudmeeste austamine. Raudmeeste maailm, kes toovad meile kõike välismaailmast Kolmandas maailmas elab raudrahvas, kes tuleb suurte laevadega üle mere, vallutab maid ja allutab rahvaid ja teeb üleüldse, mida ise tahab. Maailmavalitsejad, ühesõnaga. Kui vana metsarahvas Põhja Konna kaasabil nende vastu edukalt võitlust pidas, siis külarahvas seda enam ei tee, vaid jumaldab ja järgib neid sinisilmselt. Põhja-Konn oli metsaelanike päästnud raudmeeste käest ja toonud neile palju varandusi, kuid peale Põhja konna kadumist oli raudmeestel kerge eesti üle võtta. Raudmeeste maailma võib vaadelda kui arenenud ühiskonda, kes tõid nii-öelda eesti metslastele ,,kultuuri". Raudmehed on valitsev klass, kes oli ära tapnud enamus ussisõnade rääkijaid. Raudmehed kasutasid metsast külla läinud inimesi talupoegadena, kes väsimatult põllul tööd rügasid, et leiva jaoks vilja kasvatada
Tallinna Polütehnikum Andrus Kivirähk ,,Mees kes teadis ussisõnu" Referaat kirjandusest Nimi 26.11.2013 TALLINN 2013 1. ÜLEVAADE AUTORI ELUST JA LOOMINGUST 1.1 Autori eluloost Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970 Tallinnas) on eesti kirjanik. Tema ema on endine Nukuteatri näitleja, isa oli samuti näitleja ja seitse aastat Nukuteatri direktor. Tal on vend sotsioloog Juhan Kivirähk ja õde Tiina Vapper. Kivirähk on abielus Tähekese peatoimetaja Ilona Martsoniga. Neil on kolm tütart: Kaarin, Liisa ja Teele. Kivirähk lõpetas 1988 Tallinna 32. Keskkooli ning see järel läks õppima Tartu ülikooli ajakirjandust, mille ta lõpetas aastal 1993. Selle kohta, miks ta just seda eriala õppis, ütles ta saates Augustivalgus aastal 2003: ,,Lihtsalt ajakirjandus Tartus tundus mulle selline koht, kuhu on väga lihtne sisse saada. Ma kunagi pole tahtn...
Vinni-Pajusti Gümnaasium NIMI SPORTLIK PÄEV VINNI UJULAS Praktiline töö 11. klass Juhendaja: õp. Mare Akel Vinni 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma praktiliseks tööks valisin ujumisürituse korraldamise 4.-6. klassi õpilastele. Põnevaid mänge ja võistlusi korraldasin kuuele erinevale klassile. Sporditeemalise praktilise töö valimisel lähtusin iseenda suhtest spordiga. Olen suure osa oma elust tegelenud aktiivsete hobidega. Käesoleva praktilise töö eesmärk oli korraldada lastele sportlik üritus Vinni Spordikompleksi ujulas. Püüdsin näidata, et veesport võib olla väga lõbus ajaviide, kui kasutusele võtta uusi ja lastele huvipakkuvaid tegevusi. Püüdsin korraldada kaasahaarava ja meeldejääva hommikupooliku. Lisaks spordimängude korraldamisele, sain...
RÕNGU KESKKOOL KREEKA Referaat Koostaja: Kati Kõiv 8.a klass Juhendaja: Mare Tina Rõngu 2009 Sisukord · Asukoht ja ülevaade · Taimed · Loomad · Vahemereline kliima · Saidid Asukoht ja ülevaade Kreeka pinnamood on kohati väga erinev. Näiteks tasandikud, kivised kõrgendikud ja mägised kallakud. Temperatuuri poolest on talv väga leebe ja tavaliselt umbes 10 kraadi. Ning siis on suvi. Suvi Kreekas on väga kuum ja kuiv, umbes 40 kraadi. Õnneks on taimed ja loomad kohastunud selliste tingimustega. Enamusel taimedel on väikesed, rasked lehed, mis hoiavad niiskust. Loomad on põhiliselt rohumaa ja kõrbe tüüpi, kohastunud kuumale ja väga kuivale kliimale. Mõned näited: koiotid, muulad, hirved, alligaatorid, sisalikud, sarviline konn, mesilased ja lepatriinud. Kreeka moodustub kahest osast: Vahemerelisest ja heitlehelisest metsast ja kliimas...
annaabi.ee 
