Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Friedrich Reinhold Kreutzwald (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Elulugu:



Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 1803
aasta detsembris Kadrina kihelkonnas, Jõepere mõisas. Tema
vanemateks olid pärisorjadest mõisakingsepp Juhan ja toatüdruk
Ann. 1804 aasta alguses asustati kingsepa Juhani perekond Kaarli mõisa Kadrina kihelkonnas. Kaarli mõisas sai isa Juhan aidamehe
koha, ema Ann jäi koduseks. 1815
aastal vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest.
Perekonna järgmiseks elukohaks sai Ohulepa mõis Harjumaal, kus isa
oli leidnud valitsejakoha.


Friedrich Reinhold Kreutzwald #1 Friedrich Reinhold Kreutzwald #2 Friedrich Reinhold Kreutzwald #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 50 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor moonglasses Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Friedrich Reinhold Kreutzwald

Friedrich Reinhold Kreutzwald 26./14. XII 1803 ­ 25./13. VIII 1882 ELU Fr. R. Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana. Tema lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli (Vana-Sõmeru) mõisas Rakvere lähedal. 1815 vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. Tulevane kirjanik õppis 1815-18 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis, oli lühikest aega Tallinnas äriõpilane, seejärel viibis vanemate uues elukohas Lääne-Harjumaal Hageri kihelkonnas. Ohulepa mõisas. 1819. a

Eesti kirjandus
thumbnail
4
doc

Kreutzwald

Kreutzwald alustas oma ajakirjanduslikku tegevust Tartu nädala lehes "Das Inland" avaldades sõnumeid kohaliku elu sündmustest ja kirjutisi eesti rahvakombestiku ning ­uskumuste kohta. Juba siis oli tema loomingus kuulda kriitikat valitsevate olude kohta, mis äratas ümbruskonna aadlis meelepaha. 1846. aastal hakati Tartus välja andma "Maarahva Kasulist Kalendrit", mille lisa toimetas Kreutzwald 1874. aastani. Kalendris ilmus peale õpetlike kirjutiste ka värsse ja jutuloomingut. õpetlike ja rahvavalgustuslike töödega püüdis ta avardada lugejate silmaringi, levitada teadmisi ning arendada iseseisvat mõtlemist, võideldes irooniaga tagurluse ja vaimupimeduse vastu. Nii avaldaski ta teosed "Mailm ja mõnda, mis seal sees leida on", "Ma ja Merrepiltid", "Lühhikenne õpetus terwisse hoidmissest" ja "Kodutohter".

Kirjandus
thumbnail
5
docx

F.R.Kreutzwald

Olustvere TMK F.R.Kreutzwald Koostaja:Ivo Kommusaar Olustvere 2009-06-14 Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1879) Eesti rahvusliku kirjanduse looja, kirjanik ja luuletaja, tõlkija ja mugandaja, rahvavalgustaja ja publitsist, keelemees, ühiskonnategelane ja arst Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis Virumaal, Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisas 26. dets 1803 pärsiorjast mõisakingsepa ainukese pojana. Tema varane lapsepõlv möödus Jõepere läheduses asuvas Kaarli mõisas, kus isa sai peagi pärast poja sündi aidamehe koha (1804-1815). Kaarli perioodi jäävad esimesed kokkupuuted eheda rahvaloomingu ja ka Kalevipoja lugudega. 1815 vabastatakse Kreutzwaldi perekond pärisorjusest, perekonna nimeks antakse Reinholdsohn. Pärast

Kirjandus
thumbnail
29
doc

Fr. R. Kreutzwald

.................................................................27 LISA 2................................................................................................................................28 LISA 3................................................................................................................................29 2 SISSEJUHATUS Tegin enda uurimistöö Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi kohta. Kreutzwald on kõige kuulsam inimene, kes Võru linnas elanud on. Arvan, et iga Võru linna elanik peaks temast nii mõndagi teadma. Sellepärast otsustasingi Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi kohta oma uurimistöö teha. Dr. Fr. R. Kreutzwald sündis 26. detsembril 1803. aastal Lõuna-Eestis, Jõeperes. Ta käis Tallinna ja Rakvere vallas koolis ning aastatel 1826-1833 õppis Tartu Ülikoolis meditsiini. Aastatel 1833-1877 töötas Friedrich Võru linnas arstina. Lauluisa suri Tartus 25

Kirjandus
thumbnail
8
doc

Eesti ärkamisaeg

,,Vanemuise laul" jne Tema kui kirjaniku populaarsus põhineb tema jutuloomingul, mis on enamasti õpetliku sisuga ning kirjutatud kalendrite tarbeks. Tema jutuloomingut iseloomustab vesteline laad, huumor, teravmeelne sõnakasutus ja tabav olukordade kujutus Tema ,,Kalevipoja" kirjutamise algatus ja müüdid on üheks esimeseks katseks kasutada rahvaluulet kirjandusliku alusmaterjalina. Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) Sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana Lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli mõisas Rakvere löhedal 1815 vabastas mõisaomanik nad pärisorjusest õppis 1815-1818 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis oli lühikest aega Tallinas äriõpilane viibis vanemate uues elukohas Lääne-Harjumaal Hageri kihelkonnas 1819. a. algul jätkas õpinguid Tallinna kreiskoolis

Kirjandus
thumbnail
16
docx

19.SAJANDI JA 20.SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE

vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Perno Postimees ehk Näddalileht, mis ilmus Pärnus aastatel 1857­1886. Lisaks Postipapale aitas lehe ilmumisele ka kaasa Friedrich Wilhelm Borm. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857 ­ 1863. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole, olles üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada. 1880. aastal haigestus

Ajalugu
thumbnail
9
docx

Ärkamisaeg

Sissejuhatus Ärkamisaeg algas 1860. aastal ja lõppes 1885. aastal. Ärkamisaeg kui nimetus tuli sellest, et Eesti rahvas sai pärisorjusest vabaks ja tal oli selletõttu palju suurem vabadus. Tähtsamad tegelased olid ärkamisajal Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Nad asutasid mitmeid seltse, kirjutasid raamatuid, andsid välja ajalehti jne. J. Hurt, J. V. Jannsen ja C. R. Jakobson ei suutnud alati üksmeelele jõuda, mistõttu ei suudetud teha ära kõike, mida taheti, aga korraldati kõige tähtsam: Eesti esimene üldlaulupidu. Seal peeti tähtsaid kõnesid, kõige kuulsamad olid kolm isamaalist kõnet. Seal muidugi lauldi, aga tehti ka palju muud. Eesmärgiks oli kutsuda eesti rahvas kokku, et nad tunneksid end ühtse rahvana

Ajalugu
thumbnail
25
doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused.......................................lk8 Jakob Hurt.......................................................................................lk10 Lydia Koidula.........................

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun