Friedrich Reinhold Kreutzwald (0)

Elulugu:

Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 1803 aasta detsembris Kadrina kihelkonnas, Jõepere mõisas. Tema vanemateks olid pärisorjadest mõisakingsepp Juhan ja toatüdruk Ann. 1804 aasta alguses asustati kingsepa Juhani perekond Kaarli mõisa Kadrina kihelkonnas. Kaarli mõisas sai isa Juhan aidamehe koha, ema Ann jäi koduseks. 1815 aastal vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. Perekonna järgmiseks elukohaks sai Ohulepa mõis Harjumaal, kus isa oli leidnud valitsejakoha.

Vanemate viimaseks elupaigaks , kuni isa Juhani surmani, jäi Viisu mõis Järvamaal, Paide lähedal. Pärast isa surma tõi Kreutzwald ema Anni elama Võrru, oma perekonna juurde.

Haridus

1815 – 1818 aastal õppis ta Rakvere saksakeelses linna-algkoolis ja kreiskoolis. Õpingud Rakveres katkesid majanduslike raskuste tõttu. 1819 aasta algul pääses Kreutzwald õpinguid jätkama Tallinna kreiskoolis kui kavatsetava külakoolmeistrite seminari õpetajakandidaat. Pärast kreisikooli lõpetamist aastal 1820 oli Kreutzwald õpetaja Tallinna 2. poiste algkoolis. Pärast õpetajadiplomi saamist aastal 1823 siirdus ta Peterburi, kus ta oli koduõpetaja.
Tagasi Eestisse jõudis Kreutzwald 1825 aasta sügisel. Pärast Peterburi elu asus Kreutzwald elama Tartusse , kuhu ta jäi terveks kaheksaks aastaks. 1826 . aasta algul tegi ta Tartu ülikooli sisseastumiseksamid arstiteaduskonda. Saades ühtlasi tuttavaks ka Friedrich Robert Faehlmanniga. Kreutzwaldi arstiõpingud kestsid kokku seitse aastat.
Kreutzwald Võrus
Lõpetanud ülikooli aastal 1833, asus Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus, kus ta tõusis ühtlasi tähtsale kohale ka Eesti kultuurielus. Võrus ta ka abiellus. Tema perekonda kuulus sakslasest abikaasa Marie Elisabeth Saedler, tütar Annette Adelheid ja ja poeg Friedrich Alexis . Kreutzwaldile kõige lähedasem, tema noorem tütar Marie Ottilie suri ootamatult 15 aasta vanuselt. Teda leinates kirjutas Kreutzwald jutustuse “Paar sammukest rändamise teed.” Ka Kreutzwaldi loominguline tegevus on seotud Võruga. Siin sündisid kõik tema olulisemad teosed.
Kreutzwald vabanes Võru linnaarsti kohustustest 74 aastasena, müüs maja Võrus ning kolis juunis koos abikaasaga elama tütre juurde Tartusse.
Teosed
„Kalevipoeg”
Kreutzwaldi suurim loominguline saavutus on rahvuseepose “Kalevipoeg” koostamine. “Kalevipoeg” valmis aastal 1853 , kuid ei pääsenud veel trükki. Kreutzwald jätkas teose täiendamist ja viimistlemist , põhjaliku ümbertöötamise tulemisena valminud lõplikus 20 loost koosnev “Kalevipoeg” ilmus aastal 1857-1861.
„Eesti rahva ennemuistsed jutud”
Teemad:

• rikaste ja vaeste vastuolud (“Puulane ja Tohtlane ”);
  
• peremeeste ja sulaste, perenaiste ja vaeslaste suhted (“Tänulik kuningapoeg”, “Vaeslapse käsikivi”);
  
• rahva eitav suhtumine kirikusse ja usumeestesse (“Võlla- mehikesed ”);
  
• puhtakujulised imemuinasjutud (“ Kullaketrajad ”) jne.
  

“Vaeselapse käsikivi”
“Tark mees taskus ”
“Reinuvader Rebane ”
“Rehepapilood”
“Põhja konn”
“Kullaketrajad”
“ Kilplased ”
“Kodutohter”
“Paiklikud ennemuistsed jutud”
“Paristaja-poeg”
“Puulane ja Tohtlane”
“Paar sammukest rändamise teed”
“Tuisulased”
„Sipelgas”
“Viru lauliku laulud”
“Lembitu”
“Tuletorn”
DR. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum
Dr.  Fr.  R. Kreutzwaldi elumaja, kus praegu asub muuseum , on ehitatud 1793. aastal, üheksa aastat pärast Võru linna asutamist ja on seega üks esimesi ehitisi linnas. 1923. aastal asutasid Johannes Käis, Jakob Teder ja teised edumeelsed võrulased Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Mälestuse Jäädvustamise Seltsi. Eesmärgiks seati Kreutzwaldi maja ostmine muuseumiks ja mälestussamba püstitamine Tamula kaldale. Nüüd seisab ajaloolises linnapargis lauluisale pühendatud mälestussammas. Muuseum avas uksed 1941.aastal
3