Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hiiglaste tee (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Hiiglaste tee
Asukoht
• County Antrim rannikul Põhja- Iirimaal
Üldandmed
• Sai  tuntuks  1693a 
• Aasta 1986 –  UNESCO  
maailmapärandi  loend
• Läbimõõt 40-50cm
Teke/kujunemine
• Laava  jahtumine , pragunemine
• Suurus sõltub  jahtumise  kiirusest
Legend
Iiri legendi kohaselt tahtnud iiri  hiiglane   Finn  MacCool šoti 
hiiglase  Benandonneriga  rammu  katsuda aga oli üks takistus. 
Kumbki ei leidnud nii suurt paati, et üle mere teise juurde 
sõita. Legend pajatab, et Finn ehitas selle tõttu merre 
võimsatest 
kivisammastest teetammi. Benandonner 
võttis  väljakutse  vastu ja tuli mööda 
tammi Iirimaale. Ta oli Finn’ist suurem 
ja tugevam. Seda nähes riietas Finn’i 
naine oma mehe titerõivastesse. Kui 
Benandonner nende majja saabus ja 
„last“ nägi, lõi ta kartma ja põgenes 
tagasi šotimaale ning purustas enda 
järel teetammi, et Finn talle järgneda 
ei saaks. Iirimaale jäid järele vaid  kivid
mis nüüd moodustavad Hiiglaste tee.
Avastaja
• Hiiglaste tee tegi 
    avalikkusele teatavaks 
    Richard Bulkeley 
    aastal 1693.
Loomad/ taimestik
• Erinevad  merelinnud
• Haruldased ja ebatavalised taimed:
– Meri raunjalg
– Konn-orhidee
– Meri aruhein
• https://
www.youtube.com/watch?v=bBARpg
nYKvU
Kasutatud kirjandus
• http://
wol.jw.org/et/wol/d/r37/lp-st/102005805
• Maailma  loodusimed  lk 18-19
    Autorid: Dr. John Baxter, Dr. Peter 
Clarkson, Dr.      
     Elizabeth  Cruwys, Dr.  Beau  Riffenburgh
•  http://images.google.co m
• http://
Vasakule Paremale
Hiiglaste tee #1 Hiiglaste tee #2 Hiiglaste tee #3 Hiiglaste tee #4 Hiiglaste tee #5 Hiiglaste tee #6 Hiiglaste tee #7 Hiiglaste tee #8 Hiiglaste tee #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Cheeta21 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Hiiglaste tee lühireferaat

Hiiglaste tee on looduslik hiigelsuurte mõõtmetega astmestik, mis viib merre. (Asub Põhja-Iirimaal) Laiale avalikkusele sai Hiiglaste tee tuntuks 1693. aastal. Aasta varem sellesse paika sattunud piiskop Derry linnast ja üks Cambridge'ist tulnud õpetatud mees avaldasid teadusajakirjas asjakohase kirjutise. Aga veel 18. sajandi lõpus oli doktor Samuel Johnson öelnud, et Hiiglaste tee "väärib küll vaatamist, aga mitte vaatama tulekut". 1986. aastal kanti Hiiglaste tee UNESCO maailmapärandi loendisse. Põhja-Atlandi ookeani tekkimise algusaegadel, kui eraldunud mandrite vahele tekkinud Põhja-Atlandi ookean juba olemas oli, vormiti selle servi ikka ja uuesti ümber. Gröönimaa läänekallas eraldus Kanadast ca 80 miljonit aastat tagasi, kuid kagukallas oli kindlalt kinnitatud vastasasuva Briti saarte loodekalda külge. Umbes 20 miljonit aastat hiljem hakkasid ka need rannikud eralduma ja suuremad vulkaanid paiknesid seal, kus

Geograafia
thumbnail
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu
thumbnail
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus
thumbnail
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun