Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Haruldased loomad (0)

1 Hindamata
Punktid



Võrumaa
Mõniste kool
Haruldased loomad
Liisi Toomiste
7.Klass
Kaie Kirch
Sisukord

Fööniks
Fööniks on mütoloogiline loom. Kes sümboliseerib elu ja surma vaheldumust.Fööniksi tunneb ära värvilise sulestiku ning kuldsete ja tulipunaste pikkade sabasulgede järgi.Gööniks elab 600-800 aastat.Ta ehitab endale kaneeli okstes pesa .Selles põleb ta tuhaks milles ilmub muna et linnule taas elu anda.
Fööniksi päritolu pole kindel kuid teda kummarda bannu –na juba iidsetel aegadel Egiptuses Heliopiopose linnas.Bennut samastab päikese jumala Ra-ga viideti temale isegi egiptuses surnuraamatus.Fööniksi nimi on pärit kreeklastelt .Se tähenda purpurpunast värvi.Fööniksi kehakuju meenutab konkast või paabulindu.
Mehhiko kõndiv kala
Selle kala ladinakeelne nimi on Ambistoma mexicanum.Kala kuulub kahepaiksete hulka.Sellel kalal on võimalik mööda maad kõndida.Se on üks tüüp salamandreid.Alguses olid nad ookeni kalad siis arenesid välja maapeale.Nad arenesid välja rhipidistiast.
Narval
Narval ehk Monodon monoceros on kõige arktilisem vaal.Pikkus on 4,2-6,1m.Isastel on 3 m pikkune kruvijas piikhammas.Nende klass on imetajad selts on vaalalised ning alamselts on hammasvaalalised.Sugukonda kuuluvad 2 perekonda kus on 2 liiki.Nende populatsioon on umbes 75000 isendit.
Goody tarantala
Goody tarantula ehk poecilotheria metallica kuulub looma riiki.Nende hõimkond on lülijalgsed perekond on theraphosidiae ning selts arana.Nad on 15-20 cm pikkad ning nende jalgade pikkus on 6-8 cm.
Neil on ka mürk mis võib tekkidada väikest südamelöögi sagetust, higistamist, peavalusid, krampe ning paistetust.Sümptomid võivad nädal aega kesta.
Kookos krabi
Kookos krabi ehk virgus latri.Kookos krabid on suured maapeal elavad loomad.
Paaritumine toimub maapeal kuid emane krabi läheb merre et mune kooruda.Munast kooruvad planktoni taolised olendid mis on 3-4 nädalat vees enne kui nad mere põhja gastropoodi ümbrisesse lähevad.Nad paarituvad 5 aastaselt ning elavad 60 aastaseks. Nad söövad puuvilju seemneid jne. Nande pikkus on kuni 40 cm kaal on 4,1 kg ja jala pikkus on neil 0,91 sm.Nad võivad vees uppuda kui nad on kauem kui 1 päev
Hiina hiid salamander
Hiina hiid salamander ehk Andrias Davidianus. Neil on suur pea väiksed silmad ning suur suu ning tume kortsus nahk. Täiskasvanud kaaluvad 25-30 kig ning on 115 cm pikkad. Nad võivad ka 50 kg ning 180 cm pikkuseks . Nad paarituvad juuni ja septembri vahel.Emane muneb 400-500 muna. Peamiselt on neid nähtud hiinas. Harva on nähtud kui salamander läheb teeäärest mets.
Klaas konn
Nendel konnadel on nahk hele-roheline nii et läbi on näha. Nende suurus on 3-7,5 cm. Välja on uuritud et nad söövad oma vastseid . Neid on nähtud Amazoonases ning Chocon vihmametsades. Nad munevad oma munad allikate, ojade ning väikeste jägede juurde.
Valge lõvi
Valge lõvi on mutatsioon Timbavatis.Ta on nagu tavaline lõvi aga valge. Ned lõvid on looduskaitse all.Neid lõvisid on paljudes loomaaedades nagu näiteks Pafose loomaajas, Karachi loomaajas jne. Teadlased uurivad mins nende lõvide värv muutub valgeks
Araripe manaksin
Araripe manikin ehk antilophia bokermanni Nad on 14,5 cm pikkad.Nende peas on krooni moodi punane sulestik . Emased on rohelist värvi. Nad elavad pesakondades.
Hüpav karihiir
Nad elavad aafrikas.Nende suurus on 10-30 cm ja 50-500 g. Emane on tiine 45-60 päeva.Ta sünnitab 3 poega.Nad poegivad mittu korda aastas.Peale 5 päeva pojad söövad puttukaid.Paari päeva pärast saavad nad puttukaid jahtida.Peale 15 päeva pojad lähvad kodust ära 1km kaugusele.Emane on pruuni ning isastel on pruun pea ning must keha.
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/F%C3%B6%C3%B6niks
http://en.wikipedia.org/wiki/Walking_fish
http://en.wikipedia.org/wiki/Narwhal
http://en.wikipedia.org/wiki/Poecilotheria_metallica
http://en.wikipedia.org/wiki/Coconut_crab
http://en.wikipedia.org/wiki/Chinese_giant_salamander
http://en.wikipedia.org/wiki/Glass_frog
http://en.wikipedia.org/wiki/White_lion
http://en.wikipedia.org/wiki/Araripe_manakin
http://en.wikipedia.org/wiki/Elephant_shrew
Vasakule Paremale
Haruldased loomad #1 Haruldased loomad #2 Haruldased loomad #3 Haruldased loomad #4 Haruldased loomad #5 Haruldased loomad #6 Haruldased loomad #7 Haruldased loomad #8 Haruldased loomad #9 Haruldased loomad #10 Haruldased loomad #11 Haruldased loomad #12 Haruldased loomad #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liisi toomiste Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Lõvid
7
docx

Lõvid

spetsialiseeritumad, siis kaslastel on vastupidi. Just kõige suuremad kaslased nagu lõvi on kõige vanapärasemate tunnustega. LOOMADE KUNINGAS: Läbi aegade on lõvi peetud loomade kuningaks. See sai alguse raamatust "Physiologus". Sellel on mitu põhjust. · Lõvi on suur ja ilus loom. Kiskjatest on ainult jääkaru ja tiiger lõvist pisut suuremad. Isalõvi lakk annab talle suursuguse välimuse. · Lõvi on kiskja, keda teised loomad üldiselt kardavad. Ainult ninasarvikud ja elevandid, eriti karjas, ei anna lõvidele teed. Erinevalt tiigrist ja enamikust teistest loomadest ei tegutse lõvid kuigi varjatult. · Lõvil on vali hääl. Loomariigis suudavad valjemini möirata ainult tiiger, krokodillid ja möiraahv. · Pilt KASUTATUD ALLIKAD: · Link: http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%B5vi

Bioloogia
Lõvi - referaat
6
doc

Lõvi - referaat

Isaslõvi möire on madal ja hirmuäratav. Tema möirgamine on kuulda 8 km kaugusele. Emaslõvid möirgavad ka, kuid nende möire on kõrgem ja nõrgem, kui isastel. Lõvid möirgavad sellepärast, et teatada teistele loomadele oma valdustest, hirmutada teisi loomi ja suhelda teiste praidi liikmetega. Lõvid on röövtoidulised loomad. Nad söövad sebrasid, antiloope, metshobuseid, gnuusid ja gaselle. Jahti peavad peamiselt emaslõvid. Suure laka ja raske kehakaalu tõttu ei saa isasloomad jahti pidada. Ta hüppab hoogsalt, aga suurt kiirust nad ei saavuta. Emased kõigepealt noidlevad saaki. Sel ajal on neil kõrvad lidus ja saba langetatud. Siis nad ründavad saaki umbes 45 m kauguselt. Lühikest maad suudavad nad joosta 56 kilomeetrit tunnis. Saaki rünnates haarab emalõvi saagi kaelast kinni, et teda lämmatada

Bioloogia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun