Võrumaa
Mõniste
kool
Haruldased loomad
Liisi
Toomiste
7.Klass
Kaie Kirch
Sisukord
Fööniks
Fööniks
on mütoloogiline loom. Kes sümboliseerib elu ja surma
vaheldumust.Fööniksi tunneb ära värvilise sulestiku ning kuldsete
ja tulipunaste pikkade sabasulgede järgi.Gööniks elab 600-800
aastat.Ta ehitab endale kaneeli okstes pesa .Selles põleb ta tuhaks
milles ilmub muna et linnule taas elu anda.
Fööniksi
päritolu pole kindel kuid teda kummarda bannu –na juba iidsetel
aegadel Egiptuses Heliopiopose linnas.Bennut samastab päikese jumala
Ra-ga viideti temale isegi egiptuses surnuraamatus.Fööniksi nimi on
pärit
kreeklastelt .Se tähenda
purpurpunast värvi.Fööniksi
kehakuju meenutab konkast või paabulindu.
Mehhiko
kõndiv kala
Selle
kala
ladinakeelne nimi on Ambistoma mexicanum.Kala kuulub
kahepaiksete hulka.Sellel kalal on võimalik mööda maad kõndida.Se
on üks tüüp salamandreid.Alguses olid nad ookeni
kalad siis
arenesid välja maapeale.Nad arenesid välja rhipidistiast.
Narval
Narval
ehk Monodon monoceros on kõige arktilisem vaal.Pikkus on
4,2-6,1m.Isastel on 3 m
pikkune kruvijas piikhammas.Nende klass on
imetajad selts on vaalalised ning alamselts on
hammasvaalalised.Sugukonda kuuluvad 2 perekonda kus on 2 liiki.Nende
populatsioon on umbes 75000 isendit.
Goody tarantala
Goody
tarantula ehk poecilotheria
metallica kuulub looma riiki.Nende
hõimkond on lülijalgsed perekond on theraphosidiae ning selts
arana.Nad on 15-20 cm
pikkad ning nende jalgade pikkus on 6-8 cm.
Neil
on ka mürk mis võib tekkidada väikest südamelöögi sagetust,
higistamist, peavalusid, krampe ning paistetust.Sümptomid võivad
nädal aega kesta.
Kookos krabi
Kookos
krabi ehk virgus latri.Kookos krabid on suured
maapeal elavad loomad.
Paaritumine toimub maapeal kuid emane krabi läheb merre et mune kooruda.Munast
kooruvad planktoni taolised olendid mis on 3-4 nädalat vees enne kui
nad mere põhja gastropoodi ümbrisesse lähevad.Nad paarituvad 5
aastaselt ning elavad 60 aastaseks. Nad söövad
puuvilju seemneid
jne. Nande pikkus on kuni 40 cm kaal on 4,1 kg ja jala pikkus on neil
0,91 sm.Nad võivad vees
uppuda kui nad on kauem kui 1 päev
Hiina hiid salamander
Hiina
hiid salamander ehk Andrias Davidianus. Neil on suur pea väiksed
silmad ning suur suu ning tume
kortsus nahk. Täiskasvanud kaaluvad
25-30 kig ning on 115 cm pikkad. Nad võivad ka 50 kg ning 180 cm
pikkuseks . Nad paarituvad juuni ja septembri vahel.Emane muneb
400-500 muna. Peamiselt on neid nähtud hiinas. Harva on nähtud kui
salamander läheb teeäärest mets.
Klaas
konn
Nendel
konnadel on nahk hele-roheline nii et läbi on näha. Nende suurus on
3-7,5 cm. Välja on uuritud et nad söövad oma
vastseid . Neid on
nähtud Amazoonases ning Chocon vihmametsades. Nad
munevad oma munad
allikate, ojade ning väikeste jägede juurde.
Valge lõvi
Valge
lõvi on
mutatsioon Timbavatis.Ta on nagu tavaline lõvi aga valge.
Ned lõvid on looduskaitse all.Neid lõvisid on paljudes loomaaedades
nagu näiteks Pafose loomaajas, Karachi loomaajas jne. Teadlased
uurivad mins nende lõvide värv muutub valgeks
Araripe manaksin
Araripe
manikin ehk antilophia bokermanni Nad on 14,5 cm pikkad.Nende peas on
krooni moodi punane
sulestik . Emased on rohelist värvi. Nad elavad
pesakondades.
Hüpav karihiir
Nad
elavad aafrikas.Nende suurus on 10-30 cm ja 50-500 g. Emane on tiine
45-60 päeva.Ta sünnitab 3 poega.Nad poegivad mittu korda
aastas.Peale 5 päeva pojad söövad puttukaid.Paari päeva pärast
saavad nad puttukaid jahtida.Peale 15 päeva pojad lähvad kodust ära
1km kaugusele.Emane on pruuni ning isastel on pruun pea ning must
keha.
Kasutatud
kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/F%C3%B6%C3%B6niks http://en.wikipedia.org/wiki/Walking_fish http://en.wikipedia.org/wiki/Narwhal http://en.wikipedia.org/wiki/Poecilotheria_metallica http://en.wikipedia.org/wiki/Coconut_crab http://en.wikipedia.org/wiki/Chinese_giant_salamander http://en.wikipedia.org/wiki/Glass_frog http://en.wikipedia.org/wiki/White_lion http://en.wikipedia.org/wiki/Araripe_manakin http://en.wikipedia.org/wiki/Elephant_shrew
Kõik kommentaarid