50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
54 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mirusja
Õppematerjali autor
Laps peab korraldusi täitma. 24. Loomaaed. Eesmärk. Metsloomade kordamine. Käik. Lastele näidatakse loomade pilte ja küsitakse, et keda nad metsas või loomaaias nägid. Laps peab vastama: „Ma nägin...“, „Ma ei näinud...“ Mitu looma kellelgi meelde jäi? 6 25. Mis sõidab? Eesmärk. Häälte ära tundmine. Käik. Lapsed vaatavad pilte ja kuulavad kassetilt sõidukite hääli. Nad peavad ära arvama, milline sõiduk mingit häält teeb. 26. Kuningas. Eesmärk. Käskiva kõneviisi harjutamine, riietusesemete kordamine. Käik. Üks lastest on kuningas. Teised alluvad. Kuningas jagab käsklusi: 2pane mulle valge müts pähe!“ Alluv teeb seda ja kordab järele: „Panen sulle valge mütsi pähe.“ 27. Kunstnik. Eesmärk. Häälimise harjutamine. Vahendid. Tahvel ja kriit või paber ja jäme viltpliiats. Käik. Õpetaja joonistab tahvlile ja lapsed jälgivad joone liikumist, hääldades mõnd
ülesanded ette. Vahepeal arutleme piltide üle. (esimene leht 12 min.) (teine leht 8 min.) Kunsti tegevus ( 20 min.) Eesmärgid: Kasutab aktiivselt värvipliiatseid. Joonistab koera, kasutades õigeid, loomulikke värve. Istume vaibal ringis. Vaatleme mängu koera Pontut. Mis tal kõik on?: pea, kõrvad, nina, suu, silmad, keha, käpad, saba. Lapsed saavad talle pai teha. Mõtleme kus ta elab (kuudis). Milline see kuut on? Millest koosneb? (Kuut ise, katus ja uks või sissepääsu ava.) (5 min.) Siis istuvad lapsed laua taha, kus mul on juba valmis pandud kõik tööks vajalik: paberi leht, värvipliiatsid. Joonistame koera ja kuudi ning lõpuks värvime ka tausta ära. (kuni 15 min.) Teisipäev-maakoduloomad. Kuulamine ja kõnelemine (20 min.) Eesmärgid: Laps oskab tähelepanelikult kuulata. Aktiivselt räägib kaasa teema põhjal. Nimetab vähemalt kolme maakodulooma ja ühe linnu.
maha. Kerge seenevihma korral on vihmapiisad väikesed. Paduvihma korral on vihmapiisad suured (sest alla langedes ühinevad need teiste piiskadega ja tekivad suuremad piisad) 3.2. Vanarahva arvamusi ilma kohta. - Vikerkaar hommiku või õhtu pool tähendab head ilma, põhja pool palju vihma. - Paistab taevas kaks vikerkaart, tunnistab see, et vihm varsti üle jääb. - Mida rohelisem ja selgem vikerkaar, seda rohkem sajab vihma; mida selgem punane värv, seda rohkem tuult. - Kui virmalised vehklevad, tuleb külma. - Esimesest lumekübeme nägemisest on veel 40 ööd-päeva talve tulekuni. - Kui vesi jõgedes alaneb, on talvel suurt sula ja suvel suurt vihma oodata. - Kui mets kohiseb, tuleb sadu või sula. - Tõuseb kuu suvel madalalt üles, tuleb jahedaid ilmu, tõuseb aga kõrgele, siis palavaid ilmu. - On noore kuu otsad tömbid, tuleb sadu. - Kui kuu vihma sisse luuakse, siis on nii kaua vihmane, kui kuu täis saab.
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
Märkan, et jätkatakse varasemalt käsitletud teemadega ning tegeletakse nendega põhjalikumalt. Ilmaga seotult käsitletakse kevade, suve, sügise, talve vaheldumist ning sellest, mida aastaaegade muutumine kaasa toob. Käsitletakse seeni ja loomi. Meie mõjust loodusele, kuidas olla loodussäästlik. Milline on teie arvates õpetaja roll loodusega seotud tegevuse läbiviimisel? Põhjendage vastust? Minu silmis peaks õpetaja olema nii eeskuju kui ka suunavas ja õpetlikus rollis. Arvan nii, sest mäletan omast kogemusest, kuidas üks mu lasteaia (ja hiljem koolikaaslase) isa, kes oli jahimees, käis koos meie ja õpetajaga muuseumites ja vahel ka loodusel kaasas ning rääkis väga põnevaid jutte, mille suguseid õpetaja ei rääkinud.
Mängu käik: Mängijad istuvad või seisavad ringis. Mängu juht seisab ringi keskel ja viskab taskurätiku üles. Sel ajal, kui taskurätt õhus hõljub, peavad kõik mängijad naerma. Niipea kui taskurätt on langenud põrandale, peavad kõik naermise lõpetama. Kes naerab edasi, annab pandi. UNERIIDED Eesmärgid: arendada tähelepanu, õppida järeldusi tegema Vanus: 3-7 a Osavõtjad: 5-10 mängjat Mängu käik: Mängujuht ütleb lastele kolm tegevust, kus lapsed peavad mõtlema, milline väide on tema jaoks õige, ja samal ajal antud tegevust sooritama: aja põsed punni, pane silmad kinni, raputa pead. Mängujuht väidab: Uneriided on mugavad. Uneriideid ei ole vaja. Uneriided toovad hea une. Uneriided on pehmed. Uneriided on õues jooksmiseks. 1. TEGEVUS: aja põsed punni, kui sa arvad, mõtled, tunned, et uneriided on mugavad. Järgneb info andmine uneriiete kohta. 2. TEGEVUS: pane silmad kinni, kui sa arvad, mõtled, tunned, et uneriideid pole vaja.
2.4 Kunst/käeline tegevus Looduslikud värvid Arutlege lastega, millega vanasti joonistati, värviti söega, taimedega. Vaadelge loodust ja leidke, millega oleks võimalik värvida. Paluge lastel korjata taimi, mis nende arvates võiks paberile jälgi jätta. Õpetajal võib olla ka eelnevalt valmis kogutud erinevaid taimi, mida antud lähiümbruses ei kasva, kuid millega oleks hea värvida (nt aroonia, pihlakas jne). Proovige üheskoos, milliste taimedega paberit hõõrudes milline värvus tuleb. Seejärel proovivad kõik lapsed nn looduslike värvidega endale ühe pildi maalida. (http://keskkonnaharidus.ee/failid/file/oues_oled_vaba.pdf) Käevõru Iga laps saab ümber käe maalriteibi. Liimine pool jääb ülespoole. Käevõru kaunistada loodusliku materjaliga, mis jääb teibile kinni (liiv, lehed, lilled jne).
Minu õpimapp sisaldab: 1. Kõiki loengu materjale (mis on loetud ja märgistatud) 2. Eneseanalüüs „ Mina lugejana“ 3. Videoanalüüs : õpetaja roll kõnelejana, meetodid, vahendid, aktiivõppe meetodid, lõimimine. 4. Kirjutamis-ja lugemisoskuse perioodid Frithi ja Ehri mudeli järgi. Lugemistegevuste kirjeldused. 5. Lugemispesa pilt ja kirjeldus. 6. Kolme erialase raamatute kokkuvõte. 7. Kõike Lugemispesa teematiliste saatede lühikonspekt. 8. Eneseanalüüs ja märkmeid külalisseminaride kohta. 9. Enda loodud mängu analüüs ja mängu reeglid. Lisaks: Näpumängude kasutamine koolieelseseas Väikelapse kõne areng ja selle toetamine „Peitusmäng“ Tähesõnastik 3-D (SABLOONID) Erinevaid mänge VIDEOANALÜÜS Õpetaja roll kõnelejana: õpetaja suunab lapsi küsimuste abil, kordab jär
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid