Ujumine 1.Mis on ujumine? Ujumine on spordiala, kus võisteldakse vees ujudes. 2.Ujumisstiilid Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis: Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. Ujuja diskvalifitseeritakse, kui kohtunik leiab, et ujuja jalad või käed ei tee üheaegseid liigutusi või kui ujuja ei puuduta pöördes või finišis seina mõlema käega üheaegselt. Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi. Selili on ainus ujumisviis, mille puhul ei tohi startida pukilt, vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast vahetult enne seina k
1.RINNULIUJUMINE EHK KONNAUJUMINE Asend peab olema sirge, õlad ühekõrgusel, rütm õige ning hingamine, tõmme ja jalgade löök ajastatud. Jalalöök on sümmeetriline ja terav. Käed ja õlavöö tuleb hästi ette sirutada. Tõmbe alguses peavad käelabad olema pööratud väljapoole. Tõmme on kaarjas, käelaba juhib kogu liigutust. Küünarnukid peavad kogu tõmbe vältel olema kõrgel. Käed viiakse ette korraga kas veepinna peal või selle all. Kõige tähtsamad neist on: · õige rütm · käelabade õige asend · käte sirutus ette · jalgade löögitaoline liigutus Rinnuliujumine e. konnaujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad kui käed teevad paaristööd. Kätetõmme on lühike ega ulatu õlgadest kaugemale, jalalöögi puhul kõverdatakse jalgu samuti tugevalt ning erinevalt teistest ujumisviisidest lüüakse jalgadega otse taha. Pöörde- ja finisiseina peab puudutama mõlema käega samaaegselt, peale pöördeid ja starti on lubatud teha üks v
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1.RINNULIUJUMINE 4 2. KROOLIUJUMINE 5 3. SELILIUJUMINE 6 4.LIBLIKUJUMINE 7 5. UJUMISOSKUS 8 6. UJUMISE AJALOOST 9 KOKKUVÕTE 11 KASUTATUD KIRJANDUS 12 SISSEJUHATUS Ujumine on üks liikumisvormidest, mida on võimalik harrastada aastaringselt. Vaatamata suhteliselt kõrgele basseinikülastamise tasule, võib ujumist siiski pidada üheks odavamaks tervisespordialaks, mille harrastamiseks on vaja ainult trikood või ujumispükse, ujumismütsi ning soovi korral spetsiaalseid ujumisprille. Ujumine parandab hingamist ja verevarustust. Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid. Samal ajal koormab ujumine vähem südant ja liigeseid ning horisontaalasendis on südamel kergem korraldada vereringe tegevust. Igasugune ujumine aitab olla terve ja püsida heas füüsilises vormis kõrge eani, kuna tervist aitab paremini säilitada koormusevaba ujumine. Ujumine on üks kõige harmoonilisemaid spordialasid. Ujumisel kui spordial
Vabaujumine ehk krool Vabaujumine on üks ujumise võistlusaladest. Tavaliselt vabaujumise all mõeldakse siiski tihti krooliujumist. Krool on pärit Havailt 1893. aastast ja olümpiamängudel oli krool esimest korda kavas 1912. aasta olümpiamängudel. Krool on ideaalne sprindiks, kuna see on kõige kiirem ujumisviis ja kõige populaarsem vabaujumise tehnika. Krooli ujumise juures rakendab ujuja edasiviivat jõudu. Vahet pidamata lükkab üks käsi vett tagasi ning jalad sooritavad pidevalt üles-alla lööke. Krooli ujumise ajal väljub küünarnukk veest ja viib lõdva käe üle vee. Enne vett läheb käsi pingesse ja me haarame peoga vett ning viime käe seljataha. Hingamisel on krooli tehnika omandamisel otsustav tähtsus. Kogu sisse-välja hingamise ajal ei tohi tõsta pead. Nägu keeratakse kõrvale, kuid pea asend keha suhtes peab jääma muutumatuks. Hingata tuleb 2 sekundit ning seejärel välja hingata 4 sekundit. K
KROOLI UJUMINE Krool on ideaalne sprindiks, kuna see on kiirem ujumisviis ja kõige populaarsem vabaujumise tehnika. · Asend on voolujooneline/veepiir kulgeb juuste joone otsmikul · Jalalöök algab puusast/tavaliselt on 6 löögiline, kasutatakse ka 2 ja 4 löögilist, pööra pöiad sissepoole · Hingamine on õigesti ajastatud ja väljahingamine tugev/ hinga välja suu ja nina kaudu · Käelaba jõuab vette enne õlga/ käsi vette sõrmed ees, sõrmed on koos, küünarnukk kõrgemal kui käelaba · Käsi sirutub õlavööst ja samaaegselt vastaskäsi lõpetab tõuke · Haare veest on hea/ soorita haare vajutades käelaba veidi välja-alla. Haara kohe kui vastaskäsi on lõpetanud · Tõmme algab küünarliigese kõverdamisega/ hoia küünarnukk kõrgel, tõmbe lõpus küünarnuki nurk on 90 kraadi, käelaba suunatud jalgade poole ja sõrmed keha keskjoonel · Tõuke faasis küün
Referaat selili krool Tallinn 2008 Kui räägime ujumisharrastusest, siis alustuseks võib märkida kahte raudset tõsiasja. Esiteks sellega saab tegeleda 365 päeva aastas. Sest kui varem hakati kuuldavalt rääkima ujumisharrastusest välisvete soojenemisel, siis hoogne ujulate ehitamise buum annab meile võimaluse alustada kasvõi homme, siis, kui lähim ujula uksed avab. Ja teiseks ujumisharrastus ei sõltu vanusest ettenägelikumad alustavad ujumist koos emaga juba enne sündi ning tegelevad sellega elutee lõpuni. Ujulate puudus polnud ja pole ka praegu ainuke põhjus, miks ujumisharrastus pole nii levinud kui ta oma tervislikkuse poolest võiks olla. Siin on takistuseks olnud, kas liigne tormamine ujumiskunsti ja ujumistehnika õppimisel või siis tihti ka võimete ülehindamine. Tagajärjeks ebameeldivad mälestused ja loobumine kogu harrastusest. Kuid alustagem s
Referaat Erinevad ujumisstiilid Sisukord Lk 3 Ujumine Koeraujumine Küliliujumine Vabaujumine e. Krool Lk 4 Seliliujumine Rinnuliujumine e. ,,konn" Lk 5 Liblikujumine e. ,,delfiin" Võistlused ja ajalugu Kokkuvõte 2 Ujumine Ujumine on üks vanimaid spordialasid, millega on tegeletud juba kiviajast saati ehk üle 6000 aasta. See on vees liikumise meetod, mis parandab hingamist ja verevarustust. Kõige populaarsem on ujumine suvel, kuid siiski on võimalik seda harrastada ka muudel aasta- aegadel sisebasseinides. Eriti leviunud on ujumine sooja kliimaga maadel. Ujumisel on soovituslik, et vee temperatuur oleks üle 18oc, sisebasseinides on see tavaliselt 20-27oc (laste basseinis on temperatuur kõrgem). Ujumisstiile on erinevaid: Koeraujumine Küliliujumine Vabaujumine e. Krool Seliliujumine Rinnuliujumine e. "konn" Liblikujumine e. "delfiin" Paljud stiilid imite
Rakvere Reaalgümnaasium 12.RL klass UJUMISE REFERAAT kehalise kasvatuse referaat Rakvere 2012 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................... 4 1.START JA VETTEHÜPPED............................................................................................ 5 2.VABA- EHK KROOLIUJUMINE....................................................................................... 6 3.SELILIUJUMINE.............................................................................................................. 9 4.RINNULI- EHK KONNAUJUMINE ................................................................................ 11 5.LIBLIK- EHK DELFIINIUJUMINE JA KOMPLEKSUJUMINE......................................... 13 6.TERVISEPROBLEEMID JA OHUTUS........................................................................... 15 KOKKUVÕTE..............................................
Kõik kommentaarid