Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kreutzwald ja vanasõnad (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Kreutzwald ja vanasõnad
Friedrich Reinhold Kreutzwald oli eesti kirjanik ja arst. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid näiteks:“Kalevipoeg“, „Eesti-rahva ennemuistsed ja vanad laulud“, „Lembitu“ ja palju teisi lugusid ja raamatuid. Vanasõna on üks rahvaluule žanr mille tunnuseks on lühidus ,poeetilisus ja õpetlikkus.Kui hakkata sobitama Kreutzwaldi jutte ja vanasõnu siis need oleksid järgmised:
„Põhja konn“ see on Kreutwaldi laul, mille peategelane on härja kehaga ,konna jalgadega , maosabaga suur elukas kelle keha oli kaetud soomustega, mis olid tugevad kui kivi ja raud. Selle jutu kohta sobiks vana sõna „Ülekohus ei seisa kaua kotis “, sest Põhja konnast sai noormees jagu ning pärast seda sai põrgupiiga noormehest jagu.
Vanasõna „hüva nõu on
Kreutzwald ja vanasõnad #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor aloraik Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
pdf

Ütlusfolkloor [vanasõnad ja kõnekäänud]

ÜTLUSFOLKLOOR Rahva hulgas käibivad traditsioonilised ütlused -- vanasõnad, kõnekäänud, fraseologismid -- kuuluvad folkloori ja keele piirialale ja moodustavad nn. retoorilise või ütlusfolkloori. Kui laule lauldakse, jutte jutustatakse, mänge mängitakse, tantse tantsitakse, siis ütlusi just nimelt öeldakse. Nad sulavad igapäevasesse kõnekeelde, moodustavad selle loomuliku osa ja täidavad suurelt osalt muu kõnelise suhtlemisega samu funktsioone, lisaks aga ka mõnesid erifunktsioone, millest

Kultuur
thumbnail
28
docx

Ainekursuse “Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2017)

Ainekursuse "Folkloristika alused" kordamisküsimused eksamiks (2017) 1. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta. Vanavara, ka vana vara ­ termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a.; propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku); Rahvamälestused ­ käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor < ingl. folklore = folk (ee rahvas) + lore (ee tarkus, pärimus); termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a.; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna; Folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel;

Kultuur
thumbnail
19
doc

Kokkuvõte põhikoolis õpitust

12. Arved Viirlaid "Ristide hauad" 13. Viivi Luik "Seitsmes rahukevad" 14. Kivirähk "Rehepapp", "Mees, kes teadis ussisõnu" 15. Fr. Tuglas ,,Popi ja Huhuu", "Inimese vari", ,,Toome helbed" 16. Bornhöhe "Kuulsuse narrid" 17. M. Unt ,,Hüvasti , kollane kass" 18. S. Henno "Elu algab täna" 19. K. J. Peterson "Laulud, päevaraamat ja kirjad" 20. J. Liiv "Vari" 21. A. Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" 22. August Gailit "Toomas Nipernaadi" 23. August Gailit "Ekke Moor" 24. F. R. Kreutzwald "Kalevipoeg" 25. F. R. Kreutzwald "Paristaja poeg" Kirjandusvoolud Klassitsism - valitses 17.saj., sai alguse Prantsusmaal Louis XIV valitsemise ajal. Kujutati kaasaja elule iseloomulikke jooni, esikohale seati mõistuslikkus ja elutõde, kirjandusteoste sõnastus pidi olema selge, stiil puhas ja teose ülesehitus terviklik, zanrid jagati kõrgeiks (tragöödia) ja madalaiks (komöödia, satiir), tegelased liigitati positiivseteks ja negatiivseteks,

Kirjandus
thumbnail
2
docx

Kalevipoeg

IMKATS ,,Kalevipoeg" Friedrich Reinhold Kreutzwaldi järgi jutustanud Eno Raud. F.R. Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Lääne­Virumaa ­ 25. august 1882 Tartu) - Eesti kirjanik ja arst. Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Eno Raud (15. veebruar 1928 Tartu ­ 9. juuli 1996) - eesti lastekirjanik, Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Tema loomingule on omane

Kirjandus
thumbnail
31
docx

Kõigi Kalevipoja osade kokkuvõtted

Laeva nimeks sai Lennuk ja see oli valmistatud hõbedast. Kalevipojale tehti hea mõõk, mis valmis kaua. Kord kukkus mõõk aga järve. Kalevipoeg ei saanud seda enam kätte. Mõõgaga rääkides läksid tal sõnad sassi ning Kalevipoeg ütles kogemata, et mõõk tal jalad alt ära raiuks ja mõõk tegigi seda. Kalevipoeg läks taevasse ning, et ta seal niisama ei istuks pandi Kalevipoeg põrguväravat valvama. ........... Kalevipoeg Eesti rahva eepos Kogunud ja ümber töötanud Fr. R. Kreutzwald Kirjastus Avita, Tallinn 1997 (leheküljed selle väljaande järgi) Sissejuhatuseks (6-10) Kreutzwald soovib, et kuulataks tema lugusid Kalevipojast Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16). Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23)

Kirjandus
thumbnail
38
doc

Folkloristika kordamisküsimused

Folkloristika kordamisküsimused 1. Nimeta ja kommenteeri vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja nende tausta. vanavara, ka vana vara – termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a.; propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku); rahvamälestused – käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) folkloor < ingl. folklore = folk + lore; termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a.; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna; rahvaluule – eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. arYklis “Sõnakene luuldest”, Sakala lisaleht, nr

Kirjandus
thumbnail
8
docx

Eesti kirjanduse lätteil kokkuvõte kontrolltööks

. Siis püha laulupikse heidan teie hinge, mu haruharvad sõbrad! läbi halli aja" Kristjan Jaak Petersoni loomingust sai alguse eesti rahvuslik kirjandus. Tema looming on uudne, mitmekülgne ja tähendusrikas. Sellesse kuulub ka keelealane tegevus. Tema luuleloomingu põhiosa on heroilis-filosoofilised oodid ja elurõõmsad karjaselaulud ehk pastoraalid. FRIEDRICH REINHOLD KREUTZWALDI (1803 ­ 1882) TÄHTSUS · Kreutzwald oli üks esimesi haritud eestlasi, kes jõudis 1833. aastal Tartu Ülikoolis kõrghariduseni. Ta töötas pensionipõlveni Võru linnaarstina. · tegutses aktiivse liikmena Õpetatud Eesti Seltsis (ÕES); · suur osa Kreutzwaldi kirjanduslikust loomingust on rahvavalgustusliku eesmärgiga ­ ta oli ka üks esimesi populaarteaduslike väljaannete asutajaid (almanahh "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on");

Kirjandus
thumbnail
134
docx

Lugemispäevik

..............................31 Heiki Vilep...........................................................................................................................................32 Felix Kotta............................................................................................................................................32 Ralf Parve.............................................................................................................................................34 FR. R. Kreutzwald...............................................................................................................................35 Fr. Faehlmann......................................................................................................................................39 E. Peterson-Särgava.............................................................................................................................41 Ellen Niit...............................................................

Alusharidus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun