Mees, kes teadis ussisõnu - Andrus Kivirähk (3)

Andrus Kivirähk “Mees, kes teadis ussisõnu”
Raamat on Leemeti jutustus sellest, kuidas ta suureks kasvas. Jutustus toimubki ajal, kus viimased inimesed elasid metsas, mil enamik hakkasid linnadesse ja küladesse kolima . Metsas elavad inimesed oskasid ussisõnu, mida eestlastele õpetasid kunagi rästikud. Ussisõnu hakatakse aegamisi unustama , ainult Leemet õpib neid veel enda onult Voolelt.
Metsas elas vähe rahvast ja needki jäid vanaks. Leemet jääb suhteliselt üksikuks. Tal õnnestub küll kaks korda abielluda , kuid abielud lõppevad õnnetult. Nimelt Hiie tapetakse huntide poolt ning Magdaleena raudmeeste poolt. Mõlemat tüdrukut armastas Leemet väga.
Metsas oli Leemetil kolm sõpra, kelleks olid Pärtel, Hiie ja Ints . Pärtel kolib külasse ja nende sõprus hääbub. Ints on rästik, kellega Leemet on väga hea sõber. Kuna Leemet oskab väga hästi ussisõnu, siis ta saab kõikide ussidega hästi läbi ja oskab nendega rääkida.
Kahjuks aga raudmehed hävitavad kõik ussid , pannes nad põlema.
Leemeti unistuseks oli kohata Põhja Konna, keda metsas kardeti ja kelle auks viis Ülgas alati ohverdusi, et ta ikka rahulikult edasi magaks.
Raamatu lõpu poole räägib Meeme enne oma surma Leemetile saladuse . Nimelt see sõrmusega kotike , mille Leemet oli saanud, on tehtud Põhja Konna nahast . Väidetavalt kui see kotike ära süüa, näebki ta Põhja Konna. Trikk oli aga selles, et siis peab ta eluks ajaks jääma Põhja Konna valvuriks.
Leemet oli õnnelik, et tema unistus lõpuks täitub. Selleks ajaks oli ta juba viimane, kes metsas elas. Vahepeal olid teised kas ära kolinud või surma saanud, kuna toimus kohutav sõda raudmeestega.
Põhja Konn magab ühes koopas sügavat und ja ta ei ärka kunagi üles. Leemet on tohutult õnnelik, et ta sellist suurt ja võrratut olendit näha saab. Leemet heidabki Põhja Konna külje alla pikali ja uinub .
Raamatu lõpuks ongi Leemet olnud Põhja Konna valvur 40 aastat. Vahel käib ta küll sealt koopast väljas, aga ainult siis kui ta vajab värsket õhku või süüa. Kokkuvõttes ta peseb enda hoolealust ning on oma eluga väga rahul, kuna tema eluaegne unistus on täitunud.
TEGELASED :
Hiie - Tambeti ja Malli tütar, keda ta isa ei armastanud, väiksena oli isa range käe all, ega julgenud talle vastu astuda. Hiljem sai temast noor naine ja koos Leemetiga ei kartnud ta enam oma isa.
Ints - Ussikuninga tütar, Leemeti parim sõber. Ta oli usaldusväärne ja seltsiv rästik.
Johannes - Külavanem, kes siiralt uskus, et kõik inimesed peaksid tulema metsast külla elama, uued kombed ja usu vastu võtma ning end ristida laskma . Ta uskus pimedalt kõike, mida rääkisid talle raudmehed ja mungad , sest arvas , et nood on maailmas ühed targimad inimesed.
Leemet - Viimane mees, kes teadis ussisõnu. Ta austas vanu traditsioone, kuid oli uudishimulik külaelu suhtes. Temas avaldusid nii õrnad tunded kui ka ürgne metsikus
Leemeti ema Linda - Võimukas ja iseseisev naine. Armastas meeletult oma lapsi ja tegi nende heaks kõik. Ta küpsetas iga päev liha, peamine oli see, et lastel ikka kõht korralikult täis oleks.
Leemeti õde Salme - Mõnes mõttes kergemeelne, sest armastas karu, ta hoolitses karu eest suure südamega. Näiteks, kui karu põletas oma tagumiku ära, siis oli iga sekund tema kõrval, kui midagi vaja oli.
Leemeti vanaisa – Ürgne võistleja, ta oli väga tugev ja samas ka kaval, talle meeldis nikerdada (inimluust tiivad ja kolpadest peekrid). Tal olid omad põhimõtted ja ei andnud mingi hinna eest alla, ehkki oli juba vanaks jäänud. Ta oli ussisõnade rääkija ja tal olid mürgised maohambad.
Magdaleena -Külavanema tütar, peale Hiie surma palub Leemeti enda pojale isaks, nende vahel on traagiline armastus. Leemet, tõeline maaelu patrioot, oli valmis Magdaleena pärast isegi linna minema. Ta lootis, et saab ussisõnu õpetada Magdaleena pojale ja nii jätkuks ussisõnade õpetamise traditsioon. Pärast seda, kui Magdaleena tapeti koos oma pojaga, polnud Leemetil enam mingeid unistusi.
Meeme - Ta oli tatine ja porine, silmas ähmased ja kulmud kõõma täis. Omal ajal oli ta suur sõjamees, vapper ja tugev. Tema oli lahingutes selle poolt, et kasutada vanu teadmisi ja ussisõnu. Ta oli mees, keda keegi kunagi kõndimas polnud näinud; alati oli ta kuskil põõsa all sirakil. Alati näris ta kärbseseent ning hiljem vahetas ta selle veini vastu välja, sest see oli parem ja kiitis selle tegemise eest võõramaalasi. Selgus, et Meeme oligi olnud Põhja Konna valvur.
Peetrus - Väikse lapsena oli ta Leemeti parim sõber Pärtel, kuid kolis koos oma perega metsast külla elama nagu kõik teisedki (siis ristitigi ta Pärtlist Peetruseks ümber). Külas olles Peetrus unustab peagi metsaelu ja ussisõnad. Ta ei olnud ehtne sõber, kuna reetis Leemeti ja oleks peaaegu ta tapnud . Tambet - Ta oli kindel, et vanad tavad on need ainuõiged, ta jäi oma põhimõtetele kindlaks ja ei hoolinud sellestki, et peab ohverdama oma lihase tütre. Ta pidas alati reeglitest kinni. Isana oli ta väga range: käskis Hiiel kogu aeg raskeid töid teha.
Ülgas - Ta oli pühendanud kogu oma elu haldjate kummardamisele ja võis olla vahest vägagi äärmuslik ja minna liiale (tahtis näiteks ohverdada metshaldjatele suurtes koguses jäneseverd, karjasuuruse hundikarja ja lisaks veel metsa viimase neitsi Hiie). Ta ei uskunud ei ussisõnu ega jumalat.
Raamatu probleem seisnebki selles, et Leemet on lõpuks metsas viimane inimene üldse. Kõik kas lähevad ära või surevad. Probleem on muutustes ja nendega kaasa minemisest.
Autor on tahtnud minu arvates välja tuua selle, kuidas inimkond on kaotanud võime elada loodusega kooskõlas. Arvan, et autor tahab öelda, et inimesed ei peaks tahtma olla kellegi teise moodi ning tegema kõike ühteviisi. Ta julgustab olla eriline ja omamoodi. Põhitõena tahabki vast autor öelda, et inimesed peaksid hoidma vanu kombeid ja tavasi, et on tähtis säilitada enda keel ja uskumused.
Mina ei oska olulist seisukohta teose suhtes võtta. Raamat tundus kohati väga segane ja raskesti mõistetav. Osad kohad jäidki kuidagi poolikuteks. Mulle ei meeldi väga sellised mütoloogilised raamatud. Samuti oli minu jaoks liiga palju maagilist ja ebausutavat. Ei suutnud ennast selle raamatuga siduda. Keda huvitab , see lugegu. Ise uuesti ei loeks.
Getter Viin