Sisehaigused ja sisehaige hooldus-põetus HAIGUS Haigus on laiemas tähenduses inimese kui bioloogilise süsteemi tasakaalu häire, mis võib avalduda psüühilise vapustusena, kriisina ja/või inimestevahelise suhete häirena. Haigus kitsamas tähenduses on organismi struktuuri ja selle funktsioonide patoloogia, mis avaldub sümptoomidena, on objektiivselt diagnoositav. Haigus (lad.k. morbus; kr.k. nosos, pathos) on organismi elutegevuse häire, mingi morfoloogilise (anatoomilise kuju) või funktsionaalse kahjustuse avaldus. Haigus tekib kahjulike välis- või sisetegurite toime tagajärjel ning nõrgendab organismi väliskeskkonnaga kohanemise võimet. Kusjuures samaaegselt organismis kujunevad välja kaitse- ja kompensatsioonireaktsioonid. Haigust põhjustavad välised tegurid mehaanilised (löögid, põrutused) füüsikalised (kõrge ja madal t) keemilised (mürgid,söövitavad ained) alimentaarsed (nälgus, ületoitumine, hüp...
igapäevane ja elu juurde kuuluv vältimatu osa. Õpitakse juba noorelt, et raha saab kõige kergemini näiteks varastades ja harjutaksegi ära, et nii elu käib. Samuti on ka kriminaalsesse perekonda sündinud lapsel kergem sellise eluviisiga jätkata, sest tutvused on olemas ja ümberkaudsed grupeeringud on neile kergelt saadaval. Kui ei sündita just kriminaalsesse perekonda, siis võib juhtuda nii, et laps kasvab üles vaeses keskkonnas, kus toitu laual igapäevaselt pole ja põhivajadused rahapuuduse tõttu täidetud ei saa. Selle tõttu nähakse kuritegevust lihtsa ja kerge viisina teenida kiiresti raha. Nähakse, et see üks kuritegu ei tähenda, et kohe halvasti läheb ja võimalik kasu on liiga suur, et öelda ei. Võib juhtuda ka nii, et peale esimest kuriteo toimepanekut leiab isik, et kuritegevus ei olegi nii halb, seega hakatakse seda järjepidevalt tegema, hakates kriminaaliks.
Inimõigused Mis on inimõigus? Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Mis on inimese põhivajadused? ● Kõikidel inimestel maakeral on samasugused põhivajadused, aga võimalused nende täitmiseks on erinevad. ● Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; ● Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; ● Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. 1948 võttis ÜRO vastu inimõiguste ülddeklaratsiooni. 1950. aastast pärineb Euroopa inimõiguste konventsioon, mille alusel võib iga
poole. 13. EMOTSIOONID e tundmused on psüühilised seisundid, mis on tingitud teatud sündmustets või mälestustest. EMOTSIOONIDE AHEL: 1) eelnenud sündmus või mälestus -> 2) sündmuse/mõtte kodeerimine -> 3) organismi reageering -> 4) väline reageering -> 5) tegevus. PÕHIEMOTSIOONID: rõõm, kurbus, viha, hirm (ärevus, üllatus) 14. VAJADUS on kindlas suunas tegutsemise e motiivi teadvustamine LIIGITUS MASLOW' JÄRGI: 1) füsioloogilised põhivajadused (nälg janu) 2) turvalisusvajadus 3)armastus- ja ühtekuuluvusvajadus 4) sotsiaalse tunnetuse vajadus 5) eneseaktualiseerimise vajadused, esteetilised vajadused, intellektuaalsed vajadused. / 1 ja 2 põhivajadused, 3 ja 4 psühholoogilised vajadused, 5 eneseteostus vajadused/.
Põhiväide: On olemas objektiivsed moraaliprintsiibid, millele üldiselt tuleks alluda, kuid mida moraalse konflikti tingimustes võib üles kaaluda mõni teine moraaliprintsii. Argument: A1: E1: Kui leiame vähemalt ühe üldleviva moraaliprintsiibi, siis on objektivism tõene. E2: Printsiip „On moraalselt väär piinata teisi inimesi lõbu pärast“ on üldkehtiv kõikjal A2: E1: On olemas inimeste ühesugused põhivajadused ja huvid E2: Moraaliprintsiibid on huvide- vajaduste funktsioonid / Ühtne inimloomus tekitab vajaduse ühtse moraali järele,kuna moraal edendab huvisid/vajadusi E3: Mõned moraaliprintsiibid rahuldavad huvisid/ vajadusi paremini kui teised Järeldus2: Need ongi objektiivsed Vastuväide lk 95: E1: Kui kohustusi ei peetaks, siis ei saaks kunagi toetuda üksteise sõnadele
kuid mida moraalse konflikti tingimustes võib üles kaaluda mõni teine moraaliprintsiip. (moraaliabsolutism) On olemas üleskaalutud moraalipõhimõtted Argument: (mõõdukas objektivism) A1: E1: Kui leiame vähemalt ühe üldleviva moraaliprintsiibi, siis on objektivism tõene. E2: Printsiip ,,On moraalselt väär piinata teisi inimesi lõbu pärast" on üldkehtiv kõikjal A2: E1: On olemas inimeste ühesugused põhivajadused ja huvid E2: Moraaliprintsiibid on huvide- vajaduste funktsioonid / Ühtne inimloomus tekitab vajaduse ühtse moraali järele,kuna moraal edendab huvisid/vajadusi E3: Mõned moraaliprintsiibid rahuldavad huvisid/ vajadusi paremini kui teised Järeldus2: Need ongi objektiivsed Vastuväide lk 95: E1: Kui kohustusi ei peetaks, siis ei saaks kunagi toetuda üksteise sõnadele
Majanduslik olukord Ausus Probleemide eiramine Soovide ja vajaduste muutumine Vaba aeg Andmine ja saamine Hoolivus Hoolitsus Tähelepanu Turvatunne Tugi Seks Truudus Arusaamad põhivajadustest Mehe põhivajadus on seksuaalne rahuldatus. Mees peab vastutama pere majandusliku toimetuleku eest. Naine ootab abielust hellust, kiindumust ja tähelepanu. Naine soovib rääkida probleemidest ja tegevustest. Küsimused Millised on Sinu arvates mehe ja naise põhivajadused abielus? Mida arvad sotsiaalse vahetuse teooriast? Kas kavatsed kunagi abielluda? Miks? Mida ootad oma tulevaselt kõige enam? Millel põhineb Sinu arvates abielu? Täname kuulamast!
Tänapäeval on enamikes riikides siiski suurendatud inimeste oma panust.Näiteks kohustuslik kogumispension, töötule on kohustuslik ümberõpe ja kohustus vastu võtta pakutav töökoht toetuse saamise tingimuseks. Absolutne vaesus · Eestis oli see piir viimastel andmetel tõmmatud 174 euro juurde üksi elava inimese kohta. Lapsele minevateks kuludeks arvestatakse pool täiskasvanu omadest ehk piiriks on 87 eurot lapse kohta kuus. Selle eest peaks suutma kõik lapse põhivajadused normaalselt katta. · Eestis elab täielikus vaesuses ligi 9%inimestest. · 2011 aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu netosissetulek oli väiksem kui 299 eurot. · 2011 aastal elas suhtelises vaesuses 17,5% elanikest.
Kokkuvõte ,,Vabadus Ühiskonnas" Probleem: Millises ulatuses on vabadus võimalik ja millises ulatuses on see vajalik inimeste puhul, kes elavad kogukondades? Väited 1. Vabadust ei saa käsitleda, võtmata arvesse keskonnamuutumisest tingitud võimalikku soovide muutumist. 2. Ühiskond vähendab füüsilist takistust vabadusele, kuid loob ühiskondlikke. 3. Inimene pole vaba kui ta põhivajadused pole täidetud. 4. On õigustatud ühe inimese ilmajätmine mugavustest selleks, et anda teisele hädavajalik. 5. Vaadete vabadus olgu täielik. 6. Vajame rõhumisvastast haridust vabaduse levikuks. Argumendid 1a) Inimene, kes on võetud ühest keskkonnast ja paisatud äkitselt teisele, ei pruugi hoopiski olla vaba, kuigi uus keskkond võib pakkuda vabadust meile, kes on sellega harjunud.
1. Mis tähendab seksuaalsus a. Mis kitsamas, mis laiemas tähenduses - kitsamas mõttes on see seaksuaalvahekord, aga laiemas on seksuaalsuse sisuks inimloomuse põhivajadused nt. hoolimis- ja ühtekuulumisvajadus b. Mida see endas hõlmab - Seksuaalsus hõlmab seksuaalkäitumist ehk seksuaalsuse väljendamist, sooidentiteeti ja soorolle, seksuaalset orientatsiooni, erootikat ja naudingut, lähedust ja järglaste saamist c. Bioloogiline sugu - määratakse ära sugukromosoomide, -hormoonide ja -tunnuste järgi. d. Sotsiaalne sugu / soo roll - teatud soole omistatavad käitumisviisid e
paraneks. The nursing need Igak inimesel on Põhineb indiviidi Elu ja arengut mõjutavad theory. kindlad võimel toimida tegurid. Oluline 1. Õed põhivajadused. iseseisvalt. Õed perekond. Virginia A. hoolitsevad Inimene kui tervik. peavad aitama Henderson 2. Pühenduvus inimesel terveneda. 3. Haritud õed ,,Isikutevaheline suhe" Arenev organism. Tervis tähtis Olemasolev jõud
Motivatsioon · Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab · Nende asjaolude sekka võib samaaegselt kuuluda mitmeid motiive (üks kindel asjaolu, mis meid tegutsema paneb) Kõiki enda või teiste motiive ei suuda kindlaks teha · Levinuima arvamuse kohaselt tekitavad motiive vajadused (keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk) Vajadused · Põhivajadused ehk bioloogilised vajadused Söögivajaduse, joogivajadus, seksuaalvajadus jne Tavaliselt kiiresti rahuldatavad Kultuur kirjutab ette, mil viisil me vajadusi rahuldada võime (nt sealiha söömine; noa ja kahvliga söömine) · Ühiskonnast tingitud ehk kultuurilised vajadused Riided, TV, auto, ümbermaailmareis, kõrgharidus jne Tekivad ainult siis kui vastavad asjad, oskused ja teadmised on ühiskonnas olemas
iseseisvalt hakkama, kui tal on piisavalt jõudu, tahet ja teadmisi ning teha seda sellisel viisil, et inimene saavutaks iseseisvuse nii kiiresti kui võimalik”. (Henderson 1966) 14 PEAMIST INIMESE VAJADUST Füsioloogilised vajadused Suhtlemise ja õppimise psühholoogilised aspektid Vaimsed ja moraalsed aspektid Sotsioloogiliselt okupatsioonile orienteeritud aspektid ja vaba aeg HENDERSONI ÕENDUSTEOORIA- INIMENE Inimesel on põhivajadused, mis on tervise komponendid. Vajab abi tervise ja sõltumatuse saavutamiseks või rahulikuks surmaks. Keha ja vaim on lahutamatud ja omavahel seotud. Peab arvesse võtma bioloogilisi, psühholoogilisi, sotsiaalseid ja vaimseid komponente. Patsient kui biopsühhosotsiaalsete vajaduste summa. HENDERSONI ÕENDUSTEOORIA- TERVIS Definitsioon põhineb inimese võimel toimida iseseisvalt vastavalt kirjeldatud 14 komponendile.
2. Nimetage lähtudes C.s. Peirce märgiteootüüpi ning tooge ka näide selle esinemisviisi kohta reklaamis 1 Ikoon taotleb sarnasust objektiga 2 Index taotleb eksistentsiaalset, põhjuslikku seost objektiga 3 Sümbol märk, mille seos objektiga on kujunenud läbi kokkuleppe 3. Maslow motivatiooniteoria peamine sõnum reklaamipraktikale on (võib nimetada ka mitut) Teooria motivatsiooni (püramiid) Maslow on idee, et inimese käitumise määrab kõrval põhivajadused, mida saab ehitatud hierarhia. Seoses Maslow need vajadused on universaalsed, st ühendab kõiki inimesi, olenemata värvi, etnilise päritolu, elustiili, harjumusi, maneere ja muud välised ilmingud. Maslow vajaduste hierarhia on ehitatud põhjal kiireloomulisusest nende rahulolu on inimestele. 4. Mis on margiteadvus? Margiteadvus on reklaamipsühholoogia teoreetiline konstrukt, mis väljendab seda, kuivõrd tarbija tunneb
tegevussuunad: Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020, lk 38-39. RAHVA HEA TERVISE EELTINGIMUSED 1. Vabadus ja sõjaohu puudumine. 2. Piisaval hulgal täisväärtuslikku toitu. 3. Ohutud, kahjutud elamis- ja töötingimused. 4. Rahulolu pakkuv roll ühiskonnas ja võimalus lähedaste isiklike suhete loomiseks. 5. Võimalused hariduseks, enese arendamiseks. 6. Rahuldust pakkuv ja tasuv töö. 7. Piisav sissetulek (katta põhivajadused, vältida vaesust). 8. Sotsiaalne õiglus, teenuste võrdne kättesaadavus. RAHVATERVIS 1. ...on teadus ja kunst eluea pikendamisest ja tervise edendamisest riigi/omavalitsuste sihipärase tegevuse kaudu. 2. Eristada kahte tegevuslaadi: teadmiste omandamine ja sotsiaalne tegutsemine. 3. Prioriteetsed rahvatervise probleemid tänapäeval: · Kroonilised haigused: artriit, kõrgvererõhutõbi, ortopeedilised
Kas seksuaalvähemusi tuleb kaitsta? Inimesed on läbi aegade süstematiseerinud oma elu läbi teatavate vajaduste. Igapäevaselt nendest ei mõelda, kuid need püsivad kõigidel psühholoogiliselt tervetel inimestel alateadvuses. Ameerika psühholoog A.H.Maslow on kirja pannud inimvajaduste hierarhia( kolmnurk, mille järgi on võimalik eristada kõiki meie vajadusi). Ta jagas vajadused kaheks - põhivajadused( füsioloogilised vajadused ja turvalisus) ning kõrvalvajadused( sotsiaalsed vajadused, tunnustus ja eneseteostus). Füsioloogiliste vajaduste alla kuulub seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus. Enamik meist on oma seksuaalvajaduste poolest heteroseksuaalid, mis on peaaegu ainus jätkusuutlik seksuaalorientatsioon. Ometi elavad meie hulgas ka teiste orientatsioonidega inimesed, keda on tunduvas vähemuses( lesbid, zoofiilid, geid jne). Neid nimetatakse seksuaalvähemuseks.
TERVIS JA TERVISLIK ELUVIIS TERVIS on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine ). See on määratletud 1946 WHO ( Maailma Tervishoiu Organisatsiooni ) poolt FÜÜSILINE TERVIS on seotud inimese kehaliste näitajatega e.kuidas keha töötab (näiteks seedesüsteem kaua seedib, kuidas jäägid eemalduvad jne.) Füüsilist tervist saab tugevdada tervisliku eluviisiga ( kehalise liikumisega,spordiga, õige tasakaalustatud toitumisega, saunas käimisega, õige töö ja puhkereziimiga , positiivse mõtlemisega) VAIMNE TERVIS on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust 2. õppida juurde uusi asju 3. teadvustada iseennast 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad stress, muremõtted, hirmud, vihastamine, pidev virisemine, alkohol , narkootikumid jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka ...
ja sotsiaalsete tedmiste arendamiseks”. (Henderson, 1960) “Õe unikaalne funktsioon on aidata üksikisikut, haiget või tervet, tehes asju, mis aitavad kaasa tervise edendamisele, selle taastamisele, et inimene saaks iseseisvalt hakkama, kui tal on piisavalt jõudu, tahet ja teadmisi ning teha seda sellisel viisil, et inimene saavutaks iseseisvuse nii kiiresti kui võimalik”. ( Henderson 1966) HENDERSONI ÕENDUSTEOORIA- INIMENE Inimesel on põhivajadused, mis on tervise komponendid Inimene koosneb bioloogilistest, psühholoogilistest, sotsiaalsetest ja vaimsetest komponentidest Inimene vajab tervise ja sõltumatuse saavutamiseks või rahulikuks surmaks Inimese keha ja vaim on lahutamatud ja omavahel seotud INIMESE 14 PÕHIVAJADUST Henderson püüdis eslile tõsta inimeste vajadusi, mis peaksid olema prioriteetsed patsiendi eest hoolitsemisel. 1. Normaalne hingamine 2. Sobiv söömine ja joomine 3
kiindumus, tunnet, millega ei kaasne lugupidamine, majasõbra teesklusi, jahedaks muutunud harjumust, romantilist fantaasiat, huvi, mis õige ruttu asendub vastumeelsusega: on olemas tuhat meelepettust, mida kõike nimetatakse armastuseks." (Voltaire 1986: 50) Iga inimene vajab armastust ja hoolivust, need oleksid justkui inimese põhivajadused, milleta inimkond siin maamunal ei eksisteeriks. Kui armastust on juba tuntud, siis tekib vajadus selle järele. Teades armastuse tunnet, soovitakse seda jagada ka teistega. Paljude inimeste elutee algab hetkega, mil ema või isa kannab sind süles, pakkudes sulle oma hella südant ja soojendavaid käsi. Kuigi väikeste laste oskused on veel väga minimaalsed, siis on neil siiski midagi vastu anda see on naeratus. Naeratuse
korralikult kohustusi ja õppetööd. Tagajärjena ümbritsevate silmis näen ma välja liiga nõudlikuna, ärritatuna, paindumatuna ja kannatamatuna.Stressi tulemusena tunnen end nagu minust oleks elujõud välja pumbatud. Test ütleb,et tekkinud ülekurnatust tugevdavad une ja söögiisu kaotus. Selliste ressursside kurnatuse juures ISTJ tüüp pole võimeline normaalselt töötama ning täitma oma kohustusi teiste suhtes. Rõhutus ja apaatia kasvab sellest, et tema põhivajadused jäävad rahuldamata; sealjuures ümbritsevatega vastastiku mõistmise saavutamine osutuvad veelgi raskemateks. Stressi tõttu ma ei saa õppida nii hästi kui ma tahan ja paljud vajalikud toimingud jäevad viimasele hetkele, tänu stressile muutuvad mu meeleolud väga kiiresti kord olen rõõmus ja siis väga väga kurb ja masenduses. KUTSESUUNDUMUS Tähelepanu keskmes on faktid, mida pea probleemide lahendamisel objektiivselt (erapooletult),
Kes poleks kuulnud väljendit "küll tema elab head elu". Millegipärast peetakse tihti selle all silmas, et kellelgi on rohkem materiaalseid hüvesid kui teisel. Näiteks elab ta ilusas majas, sõidab kalli autoga, käib pidevalt reisidel ja elab muidu jõukalt. Kas aga hea elu võrdub tingimata rahalise rikkusega? Või mida väljend hea elu üldse tähendab? Objektivistlik hea elu teooria näiteks põhineb antropoloogilisel väitel, et kõigile inimestele on omased universaalsed põhivajadused (toit, peavari, tervis, kindlustunne, sõprus ja armastus, isiklik ja poliitiline autonoomia, jne), kuigi nende vajaduste rahuldamise viis võib ajas, kultuuriti ja indiviiditi varieeruda. (Sutrop) Usun, et nimetatud põhivajaduste rahuldatus mängib hea elu tähenduses üsna suurt rolli. Kui üks neist vajadustest rahuldamata on, siis üldjuhul inimene ei tunne, et ta elaks head elu. Kuigi alati leidub erandeid. Mõni saab võib-olla ilma armastuseta suurepäraselt
kuumusest tekkiv aur pöörlema turbiini, mis omakorda käivitab generaatori. Taoline tehnoloogia kasutab fossiilkütust (põlevkivi, nafta, gaas) või tuumaenergiat. Fossiilkütuse kasutamisega kaasneb väävlioksiidi ja lämmastiku saaste (üks happevihmade põhjustest) ning süsinikdioksiidi saaste, mis aitab kaasa kliimasoojenemisele. Kuigi traditsioonilised energiatootmismeetodid katavad Euroopa riikide põhivajadused, kasvab tuuleenergia populaarsus järjepidevalt. Taastuvad energiaallikad rahuldavad peaaegu 5,4% Euroopa Liidu esmasest energiavajadusest ning on ilmne, et sellega nende potentsiaal ei piirdu. Tööd mõjutavad faktorid Kõige olulisem on asupaiga tuulisus. Tuulest toodetav energia tähendab tuulekiirust kuubis. Järelikult annab turbiin tuulekiiruse kahekordistamisel kaheksa korda suurema energiaväljundi. Juhul kui kõik teised näitajad on
energiaallikate otsalõppemist. Paljud innovatiivsed riigid on juba asunud neid loodussäästlikke plaane ellu viima: Island saab oma energia eranditult ainult tuule-, vee- ja geotermaalenergiaallikatest ja ka Rootsi on deklareerinud, et kavatseb järgida saareriigi eeskuju. Samas väidavad konservatiivid, et paljudel riikidel ei ole vahendeid loodussõbralikule energiatootmisele üleminekuks. Euroopa Liidu inimõigusi puudutava seadustiku kohaselt peavad esmalt olema tagatud kodanike põhivajadused ja alles siis tuleb päevakorda puhas keskkond. Seda eetilist tõekspidamist järgides ei saa taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu nõuda vaestelt Aafrika riikidelt, kus elanikel on puudus toidust ja peavarjust. Paljude riikide puhul aga pole säärased ettekäänded sugugi nii sobivad. Eestis näiteks on keskkonnareostuse suhe pindalaga üks maailma kõrgemaid, kuna energiat toodetakse kõrge saastetasemega põlevkivist. Samas teatas peaminister Ansip 2006
tunnustus- ja suhtlemisvajadus, uudishimu. Sotsiaalsed motiivid- tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast tingitud vajadustest. Nende vajaduste täitmise kaudu teostab indiviid ennast selles kultuurilises kontekstis. Motiive tekitavad vajadused. Vajadused on organismi toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk. Vajadused jagunevad kaheks; 1. Kultuurilised vajadused ehk ühiskonnast tingitud vajadused 2. Bioloogilised vajadused ehk põhivajadused, mis on pärit loodusest ning on kiiresti rahuldatavad. Nendeks on söögivajadus, joogivajadus ja seksuaalvajadus. Siia alla loetakse ka veel tihtipeale tunnetusvajadus ehk uudishimu. Põhivajaduste puhul kirjutab kultuur ette, millisel viisil me ühte või teist vajadust tohime rahuldada või peame rahuldama Näiteks: Bioloogiliste indiviididena võiksid kõik inimesed süüa sealiha, aga on kultuure, kus sealiha söömine on lausa keelatud.
kasvavad, kuid tulud kahanevad. 4P kontseptsioon: product, price, place ja promotion 4C kontseptsioon- Costumer solution, customer cost, convinience, communication Above the line (ATL) - kasutab massimeediat Below the line (BTL) - kasutab spetsiifilisi, sageli nisikanaleid Meeleline turundus ehk sensory branding: Lõhnaturundus Heliline turundus Bränditurundus Kohaturundus Inimene, kui bränd Maitseturundus tundeturundus Elamusturundus VAJADUSED - inimeste põhivajadused millegi osas SOOVID - vajaduste kohandused NÕUDLUS - soov ja maksevalmidus TURG - pot, ostjate olemasolu, kes on valmis toodet või teenust tarbima ATTENTION - TÄHELEPANU INTEREST - HUVI DESIRE - SOOV ACTION TEGU 7 turulohet- ruumilõhe, ajalõhe, koguselõhe, valikulõhe, infolõhe, väärtuslõhe, omandiõiguslõhe Kognitiivne lojaalsus ehk ratsionaalne lojaalsus on esimene ja kõige enam tunnetatav lojaalsuse liik.
Indikaator Traditsioon. Industriaalne Postindustr. Aregngu printsiip Traditsionalism Majanduskasv Teadmis- ja infokesksus Rikkuse allikas Tooraine, saadused Kaubad Teadmised, info, teenind. Tehniline baas Agraarne Industriaalne Informatiivne Põhiklass Talupoeg Tööline Teenistuja, juht Tootmisüksus Talu Tehas, vabrik Instituut, firma Põhivajadused Olmevajadused Sotsiaalsed Eneseregulatsioon Suhtlemine Inimene-loodus Inimene-masin Inimene-inimene Ajaperspektiiv Minevik Olevik Tulevik Strat. ressursid Toit, toore Kapital, teave Haridus, vaimsus Tehnoloogia Käsitöö Mehhan. tehnol Vaimne tehnol. Ideoloogia Religioosne Sotsiotsentristlik Humanistlik KEHA, TERVIS, HAIGUS JA TERVISHOIUSÜSTEEM
Inimesed peavad olema see, kes nad võivad ning peavad oma loomusele truuks jääma. Sel tasandil on individuaalsed erinevused kõige suuremad! Põhivajaduste eeltingimused: ● sõnavabadus ● vabadus teha mida ise tahad, kuni see ei kahjusta teisi ● eneseväljenduse vabadus ● enese kaitsmise vabadus ● õigus ● õiglus ● ausus ● korralikkus grupis Nende vabaduste ohustamisele reageeritakse erakorralise vastusega, nagu oleks hädaohus põhivajadused ise. Kuna kui ohustatakse meie kognitiivsete võimete (taju, intellekt, õppimine) kogumit siis see on kaudselt ka meie põhivajaduste ohustamine - kuna kognitiivsete võimete hulgas on ka meie põhivajaduste rahuldamise funktsioon. Kognitiivsed põhivajadused. Teadmise ja mõistmise ihad: Teadmiste omandamist ja universumi süstematiseerimist on peetud osaliselt maailmas põhiturvalisuse saavutamise tehnikaks või eneseteostuse väljenduseks.
teiste ühiskonna liikmetega osaleb inimese tervist edendavate ja säilivate sotsiaalsete probleemide lahendamisel, otsuste vastuvõtmisel ning elanikkonna heaolu tagamisel (Õe eetika koodeks). Õendusteadus toetub neljale valdkonnale, mis on ka õenduse kesksed mõisted: inimene, tervis, keskkond, õendutegevus. Inimene Iga inimene on kordumatu ja ainulaadne. Elukaar, elutee ehk elukäik on sama ainulaadne ja kordumatu nagu inimene ise, ja see on omane igaühele. Aga hoolimata sellest põhivajadused ja elukaare perioodid on kõikidel ühesugused. Erinevad õendusteoreetikud on inimese mõisted ka erinevalt defineerinud.Kultuuri teooria järgi on inimene kultuuriline olend, hooliv ning võimeline muret tundma teise inimese heaolu ja eksistensi pärast. Selle teooria järgi on väga tähtis sõnum minu meelest ütlus: „Hoolivus on inimsuse tuum“(Madeleine Leninger) Hildegard E. Peplau,kes on väga palju teinud just psühhiaatrias,viitab sellele,et patsiendi
vähendamise näol. Enda soovide piiramine võib sisaldada samasugust vabaduse kasvu kui võimu laienemine. Pooldan enam tahtmiste äärmusliku vähendamist kui pole soovi, siis puudub ka probleem. Keskkond võib panna inimese soovima üha rohkem ja rohkem asju, kui üks soov on rahuldatud, siis on kuklas tiksumas teine, veel suurem ja kallim. Selle kallima soovi rahuldamine ei pruugi aga alati õnnestuda ning see toob omakorda rahulolematust. Põhivajadused oleksid: söök, jook, rõivad, eluase, suguelu ja lastekasvatamine. Rõivad ja eluase on tingliku, kuna neid pole palavas kliimas alati vaja. Minu jaoks on see nimekiri peaaegu täielik, kuigi lisaksin sinna vajaduse olla armastatud. Ühiskond on kui isikute rühm, kes teeb koostööd ühiste eesmärkide nimel. Kõige algelisem on seejuurde perekond, kes koos elavad. Perekonna ühine eesmärk võib näiteks olla nädalavahetuse lõbusõit teise riiki
kõrvale hiilida. Euroopa Komisjon ühe lahendusena välja pakkunud pagulaste ümberasustamise ja ümberpaigutamise teistele liikmesriikidele kohustuslikuks muutmise. Ümberasustamine tähendab seda, et võetakse vastu pagulasi, kes ei ole veel Euroopa Liidu territooriumil, vaid asuvad pagulaslaagrites, mis asuvad väljaspool, näiteks Türgis või Liibanonis. See toimub peamiselt ÜRO egiidi all ning laagrid peaksid teoorias olema konstrueeritud ainult lühikeseks ajaks ja rahuldama pagulaste põhivajadused. Kahjuks on aga reaalsuses laagrid alalised ja inimesed jäävad sinna aastakümneteks. Ümberpaigutamise puhul näitavad aga Euroopa Liidu liikmesriigid üles solidaarsust Itaalia, Kreeka ja Maltaga ning aitavad neil arvukate pagulastega toime tulla. Teised liikmesriigid jagavad osa juba Lõuna-Euroopasse jõudnud pagulasi omavahel ära, leevendades seeläbi survet Itaalia, Kreeka ja Malta haldus- ja sotsiaalsüsteemile.
Tehniline baas Agraarne Industriaalne Informatiivne Juhtiv Põllumajandus Tööstus Teenindus rahvamajandusharu Põhiline klass Talupoeg Tööline Teenistuja, juht Põhitootmisüksus Perekond, talu Tehas, vabrik Teadusinstituut, firma Põhivajadused Olmevajadused Sotsiaalsed Eneseregulatsioon, vajadused teadmisvajadus Sotsiaalse Inimene - loodus Inimene - masin Inimene - inimene kommunikatsiooni osalised Ajaline perspektiiv Suundumus Kohanemine Suund tulevikku, minevikku olevikuga prognoosid,
Võime segi konflikti põhjuse unustada, kuid vastuolu teise osapoolega säilib ja suhe ei laabu. Kõik konfliktid, näiteks väärtuskonfliktid ei lahene. Kuid kui proovime neid lahendada, saavutame ikkagi hea ükesteise mõistmise! Kompromiss ei ole pikaajaline lahendus. Kui üke on sunnitud teisele järele andma, muutub ta mõne aja möödudes ikkagi rahulolematuks ja kumbki ei saa lõpuks seda mida tahtis. Konflikte saab lahendada nii, et mõlemad võidaksid, et saaksid oma tahtmised ja põhivajadused oleksid rahuldatud! Vahel ei soovigi tüli osapooled konflikti lahendada, sest vihatunded soovitavad mtte kunagi enam teise osapoolega tegemist teha. Sellisel juhul saab viha välja rääkida nii et tekiks motivatsioon tüli lahendamiseks. Konflikti lahendamiseks näidata või hinnata: - vastuolulised huvid - ühishuvid Kui ühishuvisid ei nähta ja otsitakse oma huvi, siis on tegemist võitlusega. Kui on ühishuvid esiplaanil ja vastuolusid sisuliselt ei ole, siis tegemist koostööga
2014 SISSEJUHATUS Inimene on keeruline isiksus , vahet ei ole kas ta on üksik ja mõtleb ainul iseenesest, kuid tema teod võivad mõjutada mingil moel ka teisi. Läbi aegade on eksisteerinud ühiskond, kes täidab kindlaid rolle. Muistetel aegadel tundus kõik nii lihtne. Igal hõimu liikmel olid kindlat rollid ja keegi ei esitanud küsimusi miks on see nii või on see teisiti. Kogu hõimu rahva eest vastutas hõimu pealik. Inimeste põhivajadused olid rahuldatud ja nende elu tundub meile võrreldes meie ajaga nii lihtne. Valgusaegadel toimusid aga suured muudatused. Inimesed avastasid erinevaid teadusliike ja pööravad suuremat tähelepanu väiksematele kuid tähtsamatele aspektidele e eksisteerimise põhimõttele. Tähtsal kohal oli matemaatika, füüsika keemia jt. Kuid ükski teadus ei saa eksisteerida ilma teiseta. Areng peaks toimuma lihtsamast keerulisemaks kuid mitte vastupidi. Kuid mis pani inimesi uurima ühiskonda
Introduction to Psychology by Rod Plotnik lehekülg 322-334 kaasaarvatud. Motivatsioon ja emotsioonid Resümee Minu ülevaatliku kokkuvõte teemaks on ,,Motivatsioon ja emotsioon" ning ülevaate allikaks oli Rod Plotniku raamat ,,Introduction to Psychology" lehekülg 322-334. Esimene peatükk selgitas motivatsiooni ja selle koostisosi. Üks motivatsiooni olulisi osi on inimese instinkt ning autor selgitas instinkti lähenemisviisi allteemaga ,,Sündinud, et olla motiveeritud" tuues näite mehest kes oli õnnetuse tagajärjel kaotanud oma mõlemad käed ning vaatamata valule ja sokile, suutis ta joosta oma maja ukseni, et kutsuda välja päästeameti töötajad. See lugu on ehenäide tohutust motivatsioonist jääda ellu, mille põhjustas instinkt, mille mõiste tegelik selgitus omab palju erinevaid teooriaid ning läheb väga kaugele ja ei omagi tegeliku ühte konkreetset definitsiooni. Teiseks motivatsiooni koostisosaks on vajaduste vähendamise lähenemisvii...
3. Väljaminev turism riigi residentide reisimine väljapoole riigi territooriumi. TURISMI BAASSKEEM EHK TURISMI RUUMILINE KONTSEPTSIOON: NÕUDLUS TURISMIS EHK KLIENT TURISTI MÕISTE: Reisijad jagunevad kaheks: 1) Külastajad: turist ja ühepäeva külastaja (loetakse statistikasse). 2) Muu reisija (ei loeta statistikasse). REISIJA VAJADUSED: -Eneseteostuse vajadus -Staatusevajadus -Sotsiaalsed vajadused -Turvalisuse vajadus -füsioloogilised põhivajadused REISI EESMÄRK: 1. PUHKUS vaba aja veetmine, lõõgastumine, puhkus/koolivaheaeg, sõprade ja sugulaste külastamine, kultuurireisid jne. 2. TÖÖ äri ja kutsetööga seotud reisid. 3. MUUD põhjused ravi, religioon või palvereisid. Kõige lühem ja lihtsam reisimotiivide jaotus: -away from... ehk "siit-ära-reisid" (põgenemine argirutiinist) -to... ehk "reisid kusagile" (millegi ihaldatu suunas liikumine) OOTUSED:
Kõrgema taseme vajadused ei teki enne, kui madalamad rahuldatud. ERG teooria Aldefer, E-eksistents, R-seotus, G-areng Kõige populaarsema käsitluse Maslow vajaduste teooriast pakkus välja Clayton Alderfer ERG teooria näol. Ta kohandas Maslow käsitlust nii, et see sobiks töötajate vajaduste hindamiseks. Alderfer püüdis määrata organisatsiooni seisukohalt tähtsad vajadused. Selleks jaotas ta vajadused kolme kategooriasse, milleks on: 1. eksistents ehk elulised põhivajadused; 2. seotus, mille hulka kuuluvad sotsiaalne suhtlemine, tunnustus ja lugupidamine; 3. kasv, mis tähendab eneseteostust, iseseisvust ja edu. Erinevalt Maslow`st ei arva Alderfer, et madalamad vajadused peaksid olema rahuldatud enne, kui kõrgemad saavad hakata tekkima. Samuti võivad Alderferi mudeli järgi vajadused olla aktuaalsed ühel ja samal ajal. Tema teooria sisaldab nn unikaalset
8. Epikureism (Epikuros), Stoitsism (Seneca), Skeptikud, Küünikud (Diogenes). Õpetuse nimi Milline elu on Kuidas saavutada Kas maailma saab õnnelik? õnnelikku elu? muuta? Liider Epikureism Kui inimesel pole Tuleb elada lihtsalt Maailma saab kehalisi kannatusi ja rahuldada oma muuta, sest Epikuros ja ta on põhivajadused, inimesed saavad saavutanud surma pole vaja teha valikuid, hingerahu karta. Sest inimese valikud sõltuvad hing koosneb inimese arukusest aatomitest, mis inimese surres hajuvad, järelikult
riided, küsitavad sugulaste elukombed), kuid on arvatavasti alusetu. See seab neid kahte vastuolusse ohvitseridega, kes juba oma ameti tõttu on kohustatud kõiki oma väiteid tõestama kindlate faktidega ning ei tohi jätta ruumi abstraktseks interpreteerimiseks. 9) Abstraktne mõtlemine on peamine, mis eristab inimest teistest primaatidest, kelle mõttemaailm piirdub suuresti konkreetsusega (söök, jook ja teised põhivajadused). Seega on võimatu väita, et kõrgem mõttetegevus on abstraheerimisvõimeta võimalik, kuna selleta puuduks meil oskus teha tulevikuplaane, näha olukorda teise inimese vaatepunktist või isegi tegeleda selliste "madalate" ajaveetmisvõimalustega nagu eelarvamuste kultiveerimine või keelepeks. Üritades ennast täielikult lahti rebida abstraktsest mõtlemisest, peaksime samas välja lülitama suure osa oma iseloomust ning hakkama tegutsema hetkevajaduste ajel.
kodututeks. Sots probleemide kuningas vaesus. Vaesus oli 19 saj lõpu kõige levinum sots probl. Ja esimesed uurimused sots probleemide kohta tehti ka vaesuse vallas. Vaesusuuringute ajalugu on üle 100 aasta vana. Mida vaesusest teame? Mõiste on lihtne olukord, kus inim ei suuda rahuldada oma põhivajadusi, rahanappuse tõttu. Vaesus ei viita abitusele oskamatusele oma rahalisi vahendeid kasutada. Vaesus viitab ainult olukorrale, kus sotsiaalsed vahendid puuduvad. Mis on need põhivajadused, mille rahuldamata jätmisel me saame rääkida vaesusest? Milliseid vajaduste käsitlusi teame? MASLOW. Puudub üks ja ainumas selle kohta, mis täpselt on põhivajadused, mille rahuldamata jätmisel me võime rääkida vaesusest. Põhivajaduste rahuldamise määratlemisel on meil kaks teed absoluutne ja suhteline. Absoluutse vaesuse puhul me määratleme nagu ellujäämiseks vajalik, me räägime sellest, et
toetuste korraldust riigi ja kohalike omavalitsuste tasandil. 3 Riiklikud sotsiaaltoetused ja teenused 1.1. Peretoetused Eesti peretoetuste eesmärk on hüvitada peredele osaliselt laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulud. Riigi kohustuseks EV Põhiseaduse põhjal on luua lapsevanematele võimalused oma laste kasvatamiseks ning tagada laste põhivajadused. Peretoetusi on kokku üksteist liiki. Neist igakuiselt makstavad toetused on lapsetoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus, ajateenija lapse toetus ning seitsme ja enamalapselise pere vanema toetus. Ühekordselt makstavad toetused on sünnitoetus, lapsendamistoetus ja elluastumistoetus. Ükskord aastas maksis riik ka koolitoetust, kuid 2009st aastast seda enam ei ole, siiski maksavad seda paljud omavalitsused. 1.2. Lapsendamine
Samuti on vajalik sellele piirangute panemine.Piiranguteks on vaja tugevaid põhjendusi, et ära hoida diskrimineerimist. Muidugi ei pruugi kõik otsused olla üheselt põhjandatavad, kuid arvan, et Eestis on valimis- ja kandideerimisõiguse andmine määratud parimal võimalikul viisil. Lähtutud on sellest, et asi oleks kooskõlas üldiste seaduste ja moraalinormidega ning samas on püütud kellelegi mitte ülekohut teha. Võrdsus ja vabadus on demokraatlikus riigis põhivajadused. Võrdõiguslikkus ükskõik, mis tasandil on oluline kogu inimkonna toimimiseks. See on miski millel pole olemas üheselt õigeid ja valesid vastuseid, on vaid hästi või halvasti argumenteeritud seisukohad.
saavutame ikkagi hea ükesteise mõistmise! Et me suudaksime konfliktidega toime tulla, on selle jaoks olemas mitmeid viise: domineerimine, tasandamine, vältimine, probleemi lahendamine, kompromiss Kompromiss ei ole pikaajaline lahendus. Kui üke on sunnitud teisele järele andma, muutub ta mõne aja möödudes ikkagi rahulolematuks ja kumbki ei saa lõpuks seda mida tahtis. Konflikte saab lahendada nii, et mõlemad võidaksid, et saaksid oma tahtmised ja põhivajadused oleksid rahuldatud! 7 Vahel ei soovigi tüli osapooled konflikti lahendada, sest vihatunded soovitavad mitte kunagi enam teise osapoolega tegemist teha. Sellisel juhul saab viha välja rääkida nii et tekiks motivatsioon tüli lahendamiseks. Muidugi ei ole kogu eelnenud tööst kasu, kui leitud lahendusi ei rakendata. Seega, asuge aga julgesti asja kallale! Kokkuvõte
norme (see ei pea olema organiseeritud). Ka üldised normid mõjutavad inimest. 4) Funktsionalism- Bronislaw Malinowski 1884-1942. Institutsioonid täidavad oma liikmete vajaduste rahuldamise rolli. 2 suunda: 1) oluline on indiviid 2) oluline on ük Malinowski- idee juurutaja et välitöödel peab viibima kohal vähemalt aasta. Õppis Inglismaal, reisis Austraaliasse Trobriandi saartel elas, uuris. Keskmes indiviid, aga mitte vaimses mõttes vaid füsioloogilistest vajadustest lähtuvalt. Põhivajadused = impulsstegevusrahuldus. Ük peab rahuldama pv-d. 7 põhivajadust: toitumine, järglaste tootmine, kehaline heaolu, julgeolek, uhkus, liikumine, kasvamine. Sekundaarsed e. instrumentaalsed-muud vajadused mis tulevad pärast esmaste rahuldamist. Proovis näidata kuidas ük toimib vastavalt funktsioonidele. Arvas et pole relikte, sest need ei saa säilida pärast funktsiooni kaotamist, kõik mis säilinud omab ka funktsiooni ehk on vajalik.
laialdast kasutust mitte ainult psühholoogias, vaid avaldanud suurt mõju ka tänapäeva hariduse, kultuuri, juhtimisteaduse, sotsioloogia ja tervishoiu arengule. Psühholoogiliselt ei ole sellist asja nagu takistus olemas; on ainult takistus konkreetse inimese jaoks, kes üritab midagi soovitavat kätte saada. Ameerika psühholoog, Abraham Maslow, mõtles välja lihtsa teooria, mille kohaselt inimese põhivajadused moodustavad hierarhia. Maslow arvas, et indiviidi vajadused alluvad kindlale loogikale. Väärarusaam: isekuse ja isetuse terav eristamine. Kas tõe nimel eluga riskijad on vähem isekad kui toidu nimel eluga riskijad? Miks inimesed üleüldse on motiveeritud midagi teha? Nad teevad, sest nad on näljased, nad on janused, neil on vaja kohta, kus magada. Niipea, kui inimesel on piisavalt süüa ja juua, niipea, kui on koht kus magada, kerkivad inimese südamesse teised vajadused.
Need võivad olla spontaansed või seotud reageeringutega stiimuleile. Stiimul ehk motivatsioon võib tulla teistelt organismidelt või füüsilisest ümbruskonnast.(4) 1.2.1. MOTIVATSIOONIHIERARHIA Abraham H. Maslow, kes oli üks tähtsamaid tegelasi psühholoogia humanistlikus liikumises (mis kerkis esile USAs pärast II maailmasõda) arvas, et inimese motivatsiooni võib mõista vajaduste hierarhia kaudu, mille alumises otsas on füsioloogilised põhivajadused, neist kõrgemal asuvad turvalisuse vajadus ning kuuluvuse ja armastuse vajadus, kuni kõige ülemiseni, milleks on eneseteostuse vajadus ehk võimalus teostada kogu oma potentsiaali. Tavapärase asjade käigu puhul peavad hierarhias allpool asuvad vajadused olema rahuldatud, enne kui ülalpool asuvad vajadused saavad motiveerivaks jõuks. Seega näiteks ei hooli nälgiv inimene oma eneseväärikusest ja enesehinnangust. Mida kõrgemale inimene hierarhias liigub, seda vähem
sügavat austus üksikisikute vastu sees- ja väljaspool firmat ja kogukonda. 1985-nda aasta lõpuks loodi Ben & Jerry'si fond, see oli kingituseks ühiskonnale Ben ja Jerry'i poolt, et rahastada ühiskondlikke projekte, selleks eraldati 7,5% ettevõtte majandusaasta maksueelsest kasumist. 1992. aastal liitus Ben & Jerry's riikliku mittetulundusühingu, Laste kaitse fondiga. Loodi uus kampaania, mille eesmärgiks oli laste põhivajadused viimine riikliku tegevuskavva. Üle 70.000 postkaardi saadeti kongressile, postkaartide teemad puudutasid lapsi ja muid riigielu küsimusi. Aastal 2001 viis Ben & Jerry's USAs lõpule ülemineku Eco-Pint pakenditele, millesse on pakendatud kõiki pint suuruses maitsed, see uudne pakend oli tehtud pleegitamata papist. Pruunist jõupaberist ja pleegitamata papi kasutamine oli oluline samm täiesti biolaguneva pakendi tootmise suunal, kuna see pakend oli valmistatud täielikult kloori vabalt
Sisemine motivatsioon on enam seotud psühholoogilise tasuga: võimalus rakendada oma võimeid, olla tunnustatud. Inimese motivatsioon ja rahulolu ning töine tegevus on küllalt tugevalt määratud vajaduste ja ootuste rühmade poolt nende rahuldatuse tasemega. Järgnevalt vaatame kaht tuntumat motivatsiooniteooriat, mis on loodud Abraham Maslow ja Frederick Herzbergi poolt. Maslow vajaduste hierarhia 1943. aastal eristas ameeriklane A. Maslow viit vajaduste taset. Need on: 1. füsioloogilised põhivajadused (nälg, janu jne); 2. turvalisuse vajadus (soov tunda end kindlalt ja kaitstult); 3. ühtekuuluvuse- ja armastuse vajadus (soov kuuluda kuhugi, olla tunnustatud); 4. sotsiaalse hinnatuse vajadus (soov hästi hakkama saada ja olla tähelepandud); 5. eneseteostamise vajadus (oma kalduvuste arendamine ja jõuvarude kasutamine). Viimasesse kategooriasse kuuluvad ka esteetilised ja vaimsed motiivid, see on vajadus kogeda ilu ja luua uut, uurida teda ja mõista ümbritsevat elu.
2. Saksa-Austria koolkond – kultuuriringide teooria 3. Ameerika koolkond – kultuuri areaalide vaheline laenamine 4. Thor Heyerdahl – kultuurielementide levik inimkonna varases järgus Historism e. ajaloolis-kriitiline koolkond – mõtlemise ja keele vahel on seos; ajalooline kontekst, kultuurideterminism.. Franz Boase koolkond. Funktsionalism – Elu põhineb funktsionaalsusel, inimeste vajadustel, nende rahuldamisel. Põhivajadused (impulss – tegevus – rahuldus). Bronislaw Malinowski (tegi välitöid, dokumeteeris rikkalikult kohalikku elu) Strukturaal-funktsionalism – Sotsiaalse grupi vajadused on esmased, indiviidi vajadused sekundaarsed. Alfred R. Radcliffe Konfiguratsionism e. kultuurimudeli teooria – kultuur on ühtne käitumismudel, seetõttu kultuurid üksteisest erinevadki. Keskmes on inimese psühholoogia. Ruth Benedict. Kolm puhast psühholoogilist tüüpi: 1
KROONILINE STRESS- tähistab jätkuvat olukorda, jätkuvat ohtu ja pidevaid reageeringuid sellele. Kroonilise stressi tunnus on pealetükkivad mõtted. Stressi tekkepõhjused : 1. Sotsiaalsed-majanduslikud stressitegurid. Nt: rahapuudus. Kui küsida eestlastelt, mis on nende peamine stressi tekke põhjus, siis mainivad paljud rahapuudust. Raha on asjade ja teenuste ostmise asendamatu vahend. Kui sinu põhivajadused- vajadus toidu, eluaseme, kehakatte ja sooja korteri järele on rahuldamata, siis võid kergesti tunda end vaesena. Vaesus on suhteline nähtus. 2. Elukeskkond ja keskkonnasäästlik eluviis. Elukeskkonnal on tähtis osa mitte üksnes kehalise, vaid ka vaimse tervise tagamisel. Korteri suurus ja mugavus, ümbruskonna loodus, õhupuhtus või saastatus, tänavamüra, joogivee ja toidu kvaliteet- kõik need tegurid mängivad
positiivne või negatiivne suhtumine maailma. Kui Helgi sündis, siis sõda juba käis kuid tema seda ei mäleta. Helgi jaoks on huvitav see, et temast tehtud esimestel piltidel pole sõjast aimugi, vastu vaatab kena puhas laps, kes on ilusasti riides. Tema ema laskis teda lõputult palju pildistada, umbes iga paari kuu tagant. See näitas seda, et teda koheldi hästi ning tal tekkis positiivne suhtumine maailma ning negatiivne tegelikkus jäi temast kaugele. Kui lapse põhivajadused ei leia rahuldust ja tema eest ei hoolitseta siis võib siit alguse saada ebakindlus ja usaldamatus teiste suhtes, olulisim pole mitte niivõrd hällilapse regulaarne toitmine, kui vanemlik hoolitsus kõige laiemas mõttes. Helgi Sallo mäletab, et tema ema hoolitses tema eest väga hästi ning tegi kõik endast oleneva, et lapsel oleks hea ja turvaline. Varane lapseiga: autonoomia vs. häbi ja kahtlused. Lapsed õpivad nüüd ka esemeid haarama ja nendega mängima, käima ning teistega
annaabi.ee 
