Seksuaalsusel on nii privaatne kui avalik aspekt; 2) kõik aspektid, mis puudutavad seda, et inimene tunnetab end seksuaalse olendina Seksuaalsuse erinevad aspektid: - bioloogiline reproduktiivsus, seksuaalfunktisoonid, bioloogilised faktorid, seksuaaltungid, suguorganite füsioloogilised reaktsioonid jms - psühhosotsiaalne aspekt tunded, mõtted, suhtumised, väärtused, otsused (öeldakse, et pärit lapsepõlvest) - käitumuslik kuidas inimene käitub, kohaneb seksuaalses vallas, milline on normaale seksuaalkäitumine? - kliiniline füsioloogilised probleemid, tervisega seonduv - kultuuriline kultuurilised väärtushinnangud seksuaalsust puudutava kohta (läänes normaliseerunud, seksuaalkäitumist aktsepteeritakse rohkem) Seks sünonüümiks on kujunenud seksuaalvahekord e koitus; tegelikult kõik seksuaalsed väljendusvormid; seksuaalse käitumise üldnimetus
midagi teada.Seksuaalsusega seotu muutus suureks tabuks. · Suurenenud seksuaalvabadus ja teadmatus kaitsevahenditest põhjustas 19.saj. alguses suguhaiguste leviku. · Sajand hiljem (20.saj.) hakati läbi viima uurimus inimeste seksuaalsete eelistuste ja käitumiste kohta. · Inimeste seksuaalkäitumine muutus vabamaks,seksuaalelu nihkus varasemasse ikka.Levis erootiline kirjandus. · Seksuaalrevolutsiino kõrghetk saabus 1970-1980.a. seksuaalsus oli mänguline ja piirideta. · Prostiutsiooni ja pornograafia levik kasvas plahvatuslikult.suurenes vabaabielude arv. · 21 sajandil on muuhulgas esile kerkinud meeste ja naiste võrdsete õiguste,seksuaalvähemuste ning HIVi- ja AIDSI probleemika. Seksuaalsuhted · Seksuaalsus on inimese põhitunnuseid,seetõttu kuuluvad tema ellu ka seksuaalsuhted. · Füsioloogiliselt on tegu uue elu eostamise faktiga. · Nad on kõige loomulikumad ja siirad.
............74 9.5.2. Niclas Luhmanni kommunikatiivse ühiskonna teooria ............................. 74 9.5.3. Siirdeühiskonnad ....................................................................................... 74 9.6. Sotsiaalne struktuur ja põhimõisted......................................................................75 9.6.1. Sotsiaalne struktuur ................................................................................... 75 10. Sugu ja seksuaalsus................................................................................................... 76 10.1. Seksuaalsus ........................................................................................................76 10.1.1. Sugu ............................................................................................................76 10.1.2. Sugu ja bioloogia.........................................................................................77 10.1
tajuvad, et nad juba valdavad või suudavad arendada eesmärkide saavutamiseks vajalikke omadusi · Bandura (1991) nimetas sellist käsitlust inimeste enesetõhususe uskumusteks. Siin hindab inimene mitte oma jõupingutuste suurust, nagu ootuste- väärtuste teooria eeldab, vaid oma suutlikkuse kohta tal endal olemas olevaid uskumusi · Need enesetõhususe uskumused aga seostuvad inimese mina-kujundiga · Bandura teooria kohaselt määrab meie mina olemus ära selle, kuidas & milliseid eesmärke me endale püstitame ning kas & kuidas nende saavutamisele pürgime · Viimases peatükis käsitleb Franken võimalike minade visualiseerimist, mis mõjutab püstitavate eesmärkide olemust 3. MOTIVATSIOONI KOMPONENDID (miks inimesed teevad seda, mida nad teevad) · Murray (1938) - tegevuste põhjuseks on vajadused. On ilmne, et vajadusi vahendavad & mõjutavad paljud faktorid.
...194 Nooruse arenguväljakutsed....................................................................................194 Nooruse kriisid.......................................................................................................196 Inimsuhete kriis, 13-16 a., murdeiga......................................................................196 Füüsiline areng...................................................................................................196 4 Seksuaalsus.........................................................................................................197 Mõtlemise areng.................................................................................................198 Isiksuse areng.....................................................................................................200 Sotsiaalne areng..................................................................................................202
mehhanisme Kordamisküsimused: 1. Kirjelda lühidalt raku peamisi organelle ja nende põhilisi funktsioone. 2. Kirjelda lühidalt rasvkudet ja tema peamisi funktsioone inimese organismis. 3. Võrdle skeleti- ja silelihaskudet nende paiknemise ja talitluse alusel inimese organismis. 4. Kirjelda lühidalt, kuidas on tagatud väga paljudest erinevatest struktuuridest koosneva inimorganismi talitlus ühtse tervikuna. 12 SPORDI ÜLDAINED I TASE NB! TREENINGUKOORMUSTE MÕJU INIMESE ORGANISMILE VAHUR ÖÖPIK Treeningukoormuste mõju inimese organismile käsitletakse tavaliselt kahes plaanis, pidades silmas kas ühekordse kehalise koormuse toimet või
„Kolm Suurt Jagu“: 3 Joonis 2 Universumi füüsika, ideoloogia ja multiversum on Maailmataju primaarseteks harudeks. Universumi füüsikal ja Multiversumil otseseid allharusid ei ole, kuid Ideoloogia osa jaguneb omakorda kaheks suureks haruks ja need kaks haru koosnevad samuti veel omakorda osadest. Nende kahe haru osad on aga järgmised: Joonis 3 Ideoloogia jaguneb veel omakorda paljudeks väikesteks harudeks. Kaks peamist haru on Maailmataju „vaimne“ osa ja inimtsivilisatsioon. Need kaks haru koosnevad veel omakorda väiksematest osadest. Maailmataju koostisesse kuulub tegelikult veel üks valdkond, mis tegeleb ajamasina tehnoloogia välja arendamisega, kuid see on tegelikult hoopis omaette Maailmataju tegevus- ja uurimisvaldkond, mille olemuseni me kohe ka jõuame. Antud tehnoloogiavorm on väga
kolm ,,Suurt Jagu": 3 Joonis 2 Universumi füüsika, ideoloogia ja multiversum on Maailmataju primaarseteks harudeks. Universumi füüsikal ja Multiversumil otseseid allharusid ei ole, kuid Ideoloogia osa jaguneb omakorda kaheks suureks haruks ja need kaks haru koosnevad samuti veel omakorda osadest. Nende kahe haru osad on aga järgmised: Joonis 3 Ideoloogia jaguneb veel omakorda paljudeks väikesteks harudeks. Kaks peamist haru on Maailmataju ,,vaimne" osa ja inimtsivilisatsioon. Need kaks haru koosnevad veel omakorda väiksematest osadest. Maailmataju koostisesse kuulub tegelikult veel üks valdkond, mis tegeleb ajamasina tehnoloogia välja arendamisega, kuid see on tegelikult hoopis omaette Maailmataju tegevus- ja uurimisvaldkond, mille olemuseni me kohe ka jõuame. Antud tehnoloogiavorm on väga
Kõik kommentaarid