1 Sisukord 1. Mis on inimõigused? Inimõigused on: * iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; * õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik
järgima kokkulepitud printsiipe. 04.11.1950 kirjutati alla Euroopa inimõiguste konventsioonile, mille alusel võib iga isik või isikute rühm pöörduda inimõiguste rikkumise korral sellekohase kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtu poole. Inimõiguste eesmärk on vältida diskrimineerimist, st inimeste vahel mingil põhjusel vahe tegemist näites selle järgi, et nad kuuluvad teatud rahvusesse või rassi, tunnustavad teatud usku või pooldavad teatud ideid. Inimõigused kehtivad nii üksikisikute kui ka inimrühmade kohta. Inimrühmad on näiteks perekond, välismaalased, vähemused, valitsusvälised organisatsioonid ehk vabaühendused jt. Inimõiguste subjekt võib olla ka rahvas või kogu inimkond. Inimõigusi rühmitatakse järgmiselt: 1) põhiõigused ehk universaalsed (üldised) õigused; 2) poliitilised õigused; 3) sotsiaalsed ja majanduslikud õigused; 4) kultuurilised õigused.
Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Inimõigusi saab teistest, nö tavalistest, õigustest eristada kolme asjaolu tõttu: · Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; · Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; · Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. Inimõigusi saab jagada poliitilisteks ja kodanikuõigusteks ning majanduslikeks, sotsiaalseteks ja kultuurilisteks õigusteks. Esimene grupp on enam tuntud ja sinna kuuluvad näiteks õigus
Inimõigused Koostanud: Mart Maripuu Gunari Kuris Sissejuhatus ● Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Inimõiguste eristamine ● Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; ● Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; ● Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. Poliitilised Kodanlikud ● Õigus elule ● Õigus tööle ● Õigus ● Õigus Tervisele sõnavabadusele ● Ügus Haridusele ● Õigus eraelu puutumatusele
Kostja isik või asutus, kelle vastu on hagi esitatud. Deklaratsioon ametlik teadaanne. Konventsioon rahvusvaheline lepe, mis reguleerib riikide õigusi ja kohustusi teatud valdkonnas. Inimeste õigused, vabadused ja kohustused Peamised inimõigustealased dokumendid: 1. Inimõiguste ülddeklaratsioon 1948 2. Euroopa inimõiguste konventsioon 1950 3. Euroopa sotsiaalharta 1952 4. Laste õiguste konventsioon 1954 Tähtsamad inimõigused (põhiõigused): 1. õigus elule 2. õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele 3. õigus korrakohasele õigusmõistmisele 4. õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest 5. õigus perekonnale ja eraelule Poliitilised õigused ja vabadused (kodanikuõigused) on: 1. õigus rahvusele ja kodakondsusele 2. usu ja mõttevabadus 3. sõnavabadus 4. liikumisvabadus 5. koosolekute ja ühingutevabadus 6. hääleõigus
KORDAMISKÜSIMUSED ptk 3.4, 3.5 ja e-riik 1. Mis on inimõigused, kodakondsus ja kodanikuõigused? Inimõigused - Inimõigused on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnuistusest. Inimõigused on leidnud rahvusvahelist tunnustust Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mis kuulutati ÜRO poolt üldkehtivaks aastal 1948. Kodakondsus - Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanikuõigused - Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Need on eeskätt õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused
5) Eneseinkriminatsiooni ehk enesesüüdistuse välistamine. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtujärgsel perioodil on : 1) Korduva süüdimõistmise välistamine. 2) Apellatsiooni ehk edasikaebamise õigus. INIMESTE ÕIGUSED, VABADUSED & KOHUSTUSED Peamised inimõiguste dokumendid on : 1) Inimõiguste ülddeklaratsioon (1948) 2) Euroopa inimõiguste konventsioon (1950) 3) Euroopa sotsiaalharta 4) Laste õiguste konventsioon (1954) Tähtsamad inimõigused on : 1) Õigus elule. 2) Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele. 3) Õigus korrakohasele õigusemõistmisele. 4) Õigus kaitsele julma ja alandava käitumise eest. 5) Õigus perekonnale ja eraelule. Poliitilised õigused ja vabadused on : 1) Õigus rahvusele ja kodakondsusele. 2) Õigus usu ja mõttevabadusele. 3) Õigus sõnavabadusele. 4) Õigus liikumisvabadusele. 5) Õigus koosolekute ja ühingutevabadusele. 6) Hääleõigus. Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused on :
Tähtsamad põhiõigused on: · Õigus elule · Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele · Õigus korrakohasele õigusmõistmisele · Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest · Õigus perekonnale ja eraelule Poliitilised õigused ja vabadused on: · Õigus rahvusele ja kodakondsusele · Usu- ja mõttevabadus · Sõnavabadus · Liikumisvabadus · Koosolekute- ja tehingutevabadus · Hääleõigus Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused on: · Õigus tööle ja puhkusele · Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele · Õigus inimväärsele elatustasemele · Õigus sotsiaalsele kindlustatusele · Tervisekaitsele ja arstiabile Inimõigused kultuurivallas on: · Õigus haridusele ja kultuurile · Õigus rahvuskultuuri ja keele säilitamisele · Õigus teabele Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril. Päeva mõte on tänada ja avaldada austust inimestele, kes on ühiskondlikult aktiivsed kodanikud.
Kõik kommentaarid