10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2016-03-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tehbeazt
Õppematerjali autor
............. 13 1.9.6 Teaduslik kriminaalpsühholoogia ............................................................................ 15 2. PÄRILIKKUS KUI KRIMINAALSE KÄITUMISE KOMPONENT ................................. 16 2.1 Geneetika ........................................................................................................................ 16 2.1.1 Kriminaalse käitumise pärilik komponent............................................................... 16 2.1.2 Kriminaali füüsis, kehaehitus .................................................................................. 18 2.1.3 Temperament ja kriminaalne käitumine .................................................................. 19 2.1.4 Genaloogilised uuringud ......................................................................................... 20 2.1.5 Kriminaalse käitumise üksikgeeni otsingutel .......................................................... 21 2.1
Mikrotaseme uurimisele pööratud märksa rohkem teooriaid, kui sellele on pööratud makrotasemel. Rohkem huvitab see, et mis indiviidil viga on, et ta midagi sellist korda saadab. Kui me vaatame stabiilset kuritegevuse seisundit, siis kuritegevuse jääb kuhugi seisma. Mikroteooriad Erinevad võimalused kuritegevuse seletamiseks läbi kurjategija isiku: (Esitatavad küsimused) 1.Milline on antud lähenemisviisi suhtumine inimesse? 2. Kust tulevad normid, mis reguleerivad käitumist? 3.Mida kujutavad endast hälbed nendest normidest? 4.Mida antud lähenemisviis peab hälvete põhjusteks? 5. Kuidas suhtub antud lähenemisviis hälvikusse? 6.Millised vahendid pakub antud lähenemisviis välja hälvikute käitumise normaliseerimiseks? 7.Millised on selliste vahendite kasutamise eesmärgid? (Vastused küsimustele) I mudel Ajalooline kristlik religioosne mudel 1. Inimene on patu kandja 2. Normid on religioossed käsud 3
(ressursipuudus, oskuste puudus). Siin tekkis oht, et kuritegevus hakkab väljuma kontrolli alt. Siiski 1992. aastal olukord paranes. Kohtusse laekumine on veel oluliselt väiksem. Protsentuaalselt on kunagi olnud nad kunagi 100% läheduses (nõukogude aeg; sõltub registratsioonist). Avastuse protsent langes kuni 1992. Praegu see kasvab. Kuritegude arv 10 000 elaniku kohta: Juhib Harju maakond 492 inimesega, Ida-virumaa teisel kohal 329-ga. Edasi tulevad Tartu 319, Pärnu 314, Valga 295, Lääne 290, Rapla 264. Levinumad kuriteod 2005-2006: Vargus (u 26000 / 30 000), joobes juhtimine (u 4150 / 3500), kehaline väärkohtlemine (3700 / 3456), kelmus (1968 / 2127), avaliku korra raske rikkumine (1500). Kuritegevuse dünaamika võimalik seletamine erinevate kriminoloogiliste teooriatega 1) Kuritegevuse seletamine läbi isiku seosed tunnuste ja tegude vahel mikro-tase.
1. Kriminaalpoliitika mõiste, definitsioon, vahekord kriminoloogiaga. Kriminaalpoliitika on ühiskondlike tegevuskavade väljatöötamine ja elluviimine eesmärgiga takistada süütegude levikut, vähendada nende raskust ja toimepanemise võimalusi ning nendega tekitatavat kahju, samuti ka mõjutada inimesi süütegudest hoiduma, kaitsta õiguskorda ning suurendada ühiskonnas turvalisust. Iga ühiskond tegeleb kuritegevuse kontrolliga. Kontrollides kuritegevust, luuakse kindlat keskkonda. Kaitstakse ühiskonna põhiväärtust. Iga riik peab looma väga kiiresti endale lojaalse ühiskonna ja kuritegevuse kontrolli institutsiooni. Eesti kriminaalpoliitika on sisuliselt mõjutatud tänases Euroopas kehtivatest põhimõtetest ja tavadest. Näiteks, surmanuhtlust asendati eluaegse vangistusega. Küsimus oli, kas on see sobiv viis? Tänasel päeval küsimuseks on vangla karistus. Näiteks palju inimest panna vanglatesse? Vangla karistust kasutatakse suhteliselt vähe ja see on lühiaeg
Tallinna Wismari haigla uks avaneb aga narkosõltuvusse sattunud noorte ees üha sagedamini. Eestis pole narkootikumiäri saavutanud veel kaugeltki mitte haripunkti ja must turg arvestab eelkõige noortega. Noorte narkomaania ei ole vaid Lasnamäe, Kopli ja Ida-Virumaa asotsiaalide probleem. Wismari haigla arstid on piisavalt näinud ka Tallinna eliitkoolide õpilasi, kes on mõnuaine tarvitamisest sattunud sõltuvusse. Haiglasse tulevad peamiselt keskmiselt või hästikindlustatud perede lapsed, kehval elujärjel inimesed tavaliselt ei tule. Üks haiglapäev maksab 500 krooni ning alguses peab seal olema neli-viis päeva. Emori küsitluse kohaselt on mitte-eestlased narkolembesemad. Kui eesti koolides tarvitab või on proovinud narkoaineid 11% vastanutest, siis vene koolides 13%. Kui eesti koolides on 55% vastanute tutvusringkonnas narkootikumide kasutajaid, siis vene koolides 67%. *** Samal ajal loetleb dr
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INTERNATIONAL UNIVERSITY AUDENTES Õigusteaduskond KURITEGUDE VIKTIMOLOOGILINE ANALÜÜS, KUI PREVENTSIOONILINE KOOSSEIS Magistritöö Dmitri Juhendaja: 2 Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................3 1. Ohvri isiksuse uurimise vajadus tema kuritegeliku käitumise põhjuste põhjendamiseks.......6 1.1. Kriminaalse viktimoloogia mõiste ...................................................................6 1.2. Viktimisatsiooni probleemide uurimise vajalikkus ...........................................12 1.3. Perekonna ja eakaaslaste m�
eriti kui rääkida perevägivallast, sest lapsed püüavad alati välja vabandada neid, keda nad armastavad. Nad on ääretult sallivad, valmis oma vanematele kõik andeks andma, võtma süü enda peale ning neid mõistma. Kuid nii see ei tohiks olla. Professor Kevin Browne uurimusest selgus, et 84% uuritud kriminaalsetest noortest pärinevad peredest, kus nad on kogenud väärkohtlemist või hooletusse jätmist. See tähendab seda, et meie ühiskonna kriminaalid on tulnud kodudest, kus nad on ise lapseeas ohvriteks olnud. Käesoleva aastatöö uurimuslikus osas olen spetsialiseerunud koolivägivallale kuna koduprobleemide käsitlemist on eetilistel põhjustel raske teostada. Ka puudub mul vastav psühholoogiaalane koolitus väärkoheldud laste intervjueerimiseks. Koolivägivalla küsitluses osales 78 Pärnu linna koolide 3. ja 4. klasside õpilast. Küsitlus viidi läbi laiaulatuslikult Pärnu Vanalinna Põhikoolis ning
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab �
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid