50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-09-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
anetevabarna
Õppematerjali autor
St maailma inimeste ühist vastutust üksteise heaolu eest ja seadis arengukoostöö keskseks eesmärgiks üleilmse vaesuse vähendamise. Et kõik saaks elada ilma vaesuse, nälja, haiguste, ebakindluse ja kirjaoskamatuseta. 3. Kas tänapäeval on tähtis rääkida rohkem arenguabist või arengukoostööst? Rohkem räägitakse arengukoostööst, kuna oluline on kaasata kohalikke inimesi, andes neile võimaluse ise määratleda, mida ja kuidas tuleks teha.Samuti on üha enam aru saadud sellest, et areng pole toode, mida saab eksportida. Mõistet „arenguabi” kasutatakse kitsamalt konkreetsete rahaliste jms abi voogude kirjeldamiseks. Arengukoostöö tähendab pikemaajalist partnerlust arenenud ja areneva riigi vahel. 4. Milles väljendub arengukoostöö? See väljendub näiteks programmides, mis toetavad arengumaade vajadustel ja strateegiatel
Uurimistöö tulemuste analüüsimisel ja kirja panemisel kasutati kvantitatiivset uuringumeetodit, mis keskendub peamiselt statistiliste tulemuste edasiandmisele. 3 1. Rännete ajalugu ja tänapäev 1.1 Ajalugu „Migratsioon ehk ränne on inimeste ümberpaiknemine riigi sees või riikide vahel.” (Migratsioon) Mistahes rännetega levivad erinevad kultuurid, religioonid, kombed, mis omavahel segunevad (Inimkonna Rändeatlas 2008). Üldiselt jagatakse riikidevahelisi rändeid kaheks: sunnitud ja vabatahtlik ränne. Sunnitud ränne on inimeste sunniviisiline väljaränne või väljaviimine kodumaalt. 17. sajandil Ameerika avastamisele järgnenud perioodil, toodi sunniviisiliselt Ameerikasse miljoneid aafriklastest orje. 20. sajandi alguses kasutas sarnast meetodit Nõukogude
Rootsis 54 259 Rootsis 29 000 2 Ülesanne Leidke vastused küsimustele 1. Millised on peamised pagulasküsimust käsitlevad raamdokumendid? 2. Mille poolest on pagulasstaatus eriline ja erineb immigrandistaatusest? 3. Kuidas hinnata Eesti senist poliitikat varjupaiga ja pagulasstaatuse andmise kohta (2013. a)? 4. Tööleht. Õigus taotleda asüüli Eesmärgid: - selgitada otsustamisel tolerantsi ja sallivuse vajalikkust; - selgitada asüüliandmisega seotud probleem, - selgitada Euroopa põgenikeprobleemi ja pagulaspoliitika tagamaid . Allikas 5
on üldised ja kehtivad kõigi kohta ning on võõrandamatud ja universaalsed; * õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Põhilised inimõigused? Põhilised inimõigused on: õigus elule; õigus inimlikule kohtlemisele; õigus vabadusele. Milliseid põhilisi inimõiguste rikkumisi maailmas sa oskad nimetada? Kas oskad välja tuua suuremaid kriisikoldeid? Mis laadi probleemidega on seal tegemist? Kas ja kuidas mõjutab see teiste riikide ja nende elanike heaolu? Inimõiguste liigid Kodaniku ja poliitilised õigused (esimese põlvkonna õigused, nn negatiivsed õigused). Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused (teise põlvkonna õigused, nn positiivsed õigused). Kollektiivsed õigused (nn solidaarsusõigused, "uued" õigused, kolmanda põlvkonna õigused). Tänapäeva inimõiguste kontseptsioonis annab tooni kõigi
eluviis ja paremad töövõimalused, ilma, et tegelikult rahvusvahelist kaitset või pagulasestaatust vajaksid. Enamus asüülitaotlejatest, kes on pärit Serbiast, Makedooniast või Montenegrost aga on inimesed, kes tunnevad, et neid diskrimineeritakse nende päritolumaa tõttu. Nigeeriast ja Pakistanist pärit inimesed võivad olla mõlemat-nii majandusmigrandid, kui ka sõjapõgenikud, kes põgenevad vägivalla ja sõja eest. (Sõda käib riigi ühes pooles). Slaid 7: Euroopa Liidu riigid üheskoos pagulasstaatuse andnud pisut enam kui 1 miljonile inimesele, andes seega peavarju umbes 6% maailma pagulastest. Seega, Euroopa Liit võtab vastu vaid murdosa kõikidest inimestest, kes on olnud sunnitud oma kodud maha jätma ja teise riiki põgenema. Lääneriikides on vaid 14% kogu maailma pagulastest-enamik, 86% elavad arengumaades. Süüria kriis on selle ebakõla eriti ilmekalt esile toonud. Sellal kui Süüriast on
LÄHIAJALUGU II I OSA: KÜLM SÕDA 1. Külma sõja algus II MS muutis mitmel pool maailmas riigipiire ning tekkisid uued riigid: o SM idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule (NSVL-le ka osa Ida-Preisimaast Köningsbergiga ja mitu olulist piirkonda Soomelt). o Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad o Albaania sai taas iseseisvaks o Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. a. piiridesse o Rumeenia loovutas Bessaraabia NSVLle, sai aga juurde alasid Ungarilt
omaaegne mõjukas riik, mis oli keskajal ka Eurooplastele tuntud. Selle langusaeg jääb 18. sajandisse, enne oli tegemist praktiliselt impeeriumiga. Nigeri kallastel tekkisid kolm riiki – Ghana, Mali ja Songhai. Keskaegne Ghana asub oluliselt rohkem põhja pool kui tänapäeva Ghana. Kongo jõe suudmes asus võimas Vana-Kongo riik, mis jäi tänapäeva Angola aladele. Tegemist oli väga tähelepanuväärse riigiga. Suur-Zimbabwe tekkis Saabi jõe kallastele (monomotapa). Vanad Aafrika riigid Meroe riik eksisteeris alates 10. saj eKr kuni 4. saj pKr. Selles oli traditsioon ehitada püramiide nagu Egiptuses, kuid need olid oluliselt väiksemad. Aksumi riik jäi kaasaja Eritrea aladele ning eksisteeris 1. kuni 10. sajandini pKr. Selles võeti 4. saj vastu ristiusk ja Etioopia elanikkonnast on ligi pool tänase päevani kristlased. Aksumi riigikultuuri traditsioonidest kasvas sisuliselt välja ka Etioopia riik, mis hiljem laienes oluliselt lõuna poole
tagakiusamist. ÜRO otsusega 1. novembrist 2005 tähistatakse alates 2006. aastast 27. jaanuari holokausti mälestuspäevana kogu maailmas. Holokausti päeva tähistamise eesmärk on teadvustada noortele sallivuse, demokraatia ja vabaduse tähtsust, mille eiramine võib tänapäevalgi põhjustada inimsusevastaseid kuritegusid, sõjakuritegusid, genotsiidi ja teisi inimõiguste rikkumisi. Selle päeva tähistamisega tahetakse näidata, kuidas fanatism võib üle kasvada vägivallaks. Pärast riigipiiride avanemist laienenud migratsioon on kaasa toonud ka rassiliselt ja usuliselt motiveeritud vihkamist ja vägivalda. Nii peab sellest päevast kujunema kõigi lähiajaloos toimunud genotsiidide ja inimsusevastaste kuritegude, s.o rahvuslikel, rassilistel, religioossetel ja poliitilistel põhjustel taga kiusatud ohvrite mälestamise päev.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid