Tervis (1)

TERVIS JA TERVISLIK ELUVIIS

TERVIS on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine ). See on määratletud 1946 WHO ( Maailma Tervishoiu Organisatsiooni ) poolt
FÜÜSILINE TERVIS on seotud inimese kehaliste näitajatega e.kuidas keha töötab (näiteks seedesüsteem –kaua seedib, kuidas jäägid eemalduvad jne.)
Füüsilist tervist saab tugevdada tervisliku eluviisiga ( kehalise liikumisega,spordiga, õige tasakaalustatud toitumisega, saunas käimisega, õige töö ja puhkereziimiga , positiivse mõtlemisega)
VAIMNE TERVIS on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga.
See on võime :

tajuda ja mõista reaalsust

õppida juurde uusi asju

teadvustada iseennast

hakkama saada pingelises olukorras jne.
Vaimset tervist rikuvad stress , muremõtted, hirmud , vihastamine, pidev virisemine, alkohol , narkootikumid jne.
Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest – õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest...
Vaimset tervist näitab pingetaluvus (e. kuidas keegi pinget talub ).
EMOTSIONAALNE TERVIS on võime kontrollida oma tundeid ja oskus neid väljendada.
Väga suured emotsioonid (viha, kurbus , rõõm jt.) võivad vähendada inimesel tagajärgedele mõtlemist.
Inimene on emotsionaalselt terve, kui ta oskab oma tunnetega toime tulla nii, et need ei tee kahju talle ega teistele.
SOTSIAALNE TERVIS on nagu koostöövõime , suhtlemine teiste inimestega. See on võime luua vastastikust rahuldust pakkuvaid suhteid.
Tervis on tervik neist neljast omavahel seotud osast. Ja mida tugevam see kõik on , seda paremini tuleb inimene toime end ümbritsevas elukeskkonnas.
MINU ISIKLIK TERVISHOID SEISNEB NENDE NELJA ASPEKTI AKTIIVSES ARENDAMISES.
TERVIS
MINA ISE PÄRILIKKUS MEDITSIIN
Minu mõtted KESKKOND ARSTID
Minu teod (vanemad ja kodu, kool)
50 % 40 % 10 %

LOOSUNGID TERVISEST

-Inimene palub tervist Jumalalt, aga, et nende endi käes on võim oma tervise üle- seda nad ei taipa !
( Demokritos V saj. E.m.a. )
-Liikumine võib asendada mistahes rohtu, kuid kogu maailma rohud kokku ei asenda liikumist !
(Tissot XVIII saj.)
- Kergem on tervist hoida, kui seda hiljem parandada !
- Terves kehas- terve vaim!
Vana- Rooma Decimus J. Juvenalis

INIMESE PÕHIVAJADUSED

VAJADUSED on need, mis tõukavad meid tegutsema...
Vajaduste püramiid:

Füsioloogilised e.kehalised vajadused

Turvalisusvajadus

Armastus-ja ühtekuuluvusvajadus

Tunnustusvajadus

Eneseteostusvajadus
1. Kehalised vajadused on esmased, elamiseks kõige tähtsamad vajadused
(söömine, joomine, liikumine, magamine)
KÕIK MEIE VAJADUSED ON SEOTUD INIMESTE OMAVAHELISE SUHTLEMISEGA.
2. Sotsiaalsed vajadused ongi kaitstuse e.turvalisuse vaj., armastusvaj., ühtekuuluvus ( kuskile gruppi kuulumine ) vaj., tunnustusvaj., eneseteostusvaj.

Turvalisusvaj.tähend. me soovime olla kaitstud, turvatunne laseb meil keskenduda õppimisele, tööle, puhkamisele- me ei pea midagi kartma.

Armastus-ja ühtekuuluvusvaj. – iga in.soovib, et temast hoolitakse ja teda armastatakse.Kui mul on raske-on mul alati kellelegi muret kurta.

Tunnustusvaj. In.vajab toetust oma tegudele ( kiitmine sõnadega, taskuraha tehtud koduse töö eest, hea hinne koolis , aukiri töö eest , preemia jne.)
ENESETEOSTUS – in. soovib midagi õppida , ära teha elus, kuhugi jõuda, tal on mingi siht, soov ja tahtmine
ÕPILASE SÖÖGIKORRAD

Minul peaks olema 4-5 söögikorda päevas.

Kindlasti pean ma sööma hommikul enne kooli tulekut.

Kasvavale lapsele on väga vajalik süüa ka koolilõunat. Miks ? Keha ja aju vajavad kasvamiseks ja õppimiseks energiat.

Peale kooli on soovitav ka kodus süüa.

Õhtusöök võiks olla umbes 19.00 paiku

Kasvav laps vajab kõiki lihatoite ja toit peab olema mitmekesine .