Nordecon AS majandusaruande analüüs(2011-2013) (0)

Nordecon AS
Lühikirjeldus
1989. aastal asutatud  ehitusettevõte Nordecon AS, on tänaseks kasvanud Eesti üheks suurimaks ehituskontserniks ning on tõsiseltvõetav partner kõigis ehitusturu valdkondades. 
Juba aastaid on kontserni tegevusstrateegia nurgakiviks olnud keskendumine ehituse peatöövõtule ja projektijuhtimisele, mis hoiab töödeportfelli hoonete ja rajatiste valdkonna  vahel tasakaalus. Ettevõtte põhitegevuse toetamiseks on teenustevalikusse järk-järgult lisandunud tugitegevusi: teedehooldus, betoonitööd   jms, mis annavad lisaväärtust ning tõhusust.
Nordeconi spetsialistid pakuvad klientidele kvaliteetset ja komplektset teenust äri-, tööstus- ja ühiskondlike hoonete püstitamisel kui ka taristu vallas - teed, prügilad, tehnovõrgud , sadamarajatised.
1. Organisatsioonide tööjõukulude tootlikkus , inimkapitali tootlikkus ja nende muutus viimase kolme aasta jooksul
Ettevõtte aruandeperioodi tööjõukulude nominaaltootlikkust vähendasid eelkõige paranenud kasumlikkuse tingimustest makstud suuremad tulemustasud. Võrreldavatel perioodidel on tulemustasude osakaal tööjõukuludes olnud oluliselt väiksem.
Tööjõukulude tootlikkus: müügtulu/ tööjõukulud
EUR’ 000

• 2013 aastal – 173651€ / 20664€ =8,4.
  
• 2012. aastal oli sama näitaja 9,5 ehk muutus 2013 ning 2012 aasta vahel on -11,6 %.
  
• 2011. aastal oli tootlikkus 10,4 ehk muutus 2012 ning 2011 aasta vahel on -8,6%.
  

Inimkapitali tootlikkus (HCROI): (müügitulud – (kogukulud - tööjõukulud))/tööjõukulu
EUR’ 000

• 2013. aastal : (173 651 –(189 835-20 664))/ 20 664 = 0,21
  
• 2012. aastal : (159 422 –(174 974 -16 803))/ 16 803 = 0,07
  
• 2011. aastal : (147 802 – (167 580 -14 494 ))/ 14 494 = -0,36
  
  2.  Organisatsioonide tööjõukulu osa kogukuludes (%) ja selle muutus viimase kolme aasta jooksul
  

2013 aastal oli ettevõtte kogukuludeks 189 835 tuhat eurot, millest 20 664 tuhat € kulus tööjõule.
Seega tööjõukulu osa kogukuludest oli 10,88 %
Tööjõukulud suurenesid võrreldes eelmise perioodiga 23%
2012 aastal oli ettevõtte kogukuludeks 174 974 tuhat eurot, millest 16 803 tuhat € kulus tööjõule. Seega tööjõukulu osa kogukuludest oli 9,60 %
Tööjõukulud suurenesid võrreldes eelmise perioodiga 18%
2011 aastal oli ettevõtte kogukuludeks 167 580 tuhat, millest 14 494 tuhat € kulus tööjõule.
Seega tööjõukulu osa kogukuludest oli 8,65 %
3. Mil moel on majandus- ja tegevuskeskkonnas toimuv autorite hinnangul mõjutanud organisatsioonide tööjõu tootlikkuse muutust?
Kuna ettevõtte töötajate arv on viimastel aastatel olnud pigem stabiilne, siis töötajate tootlikkuse kasv tugineb suurenenud müügitulule. Ettevõtte aruandeperioodil tööjõukulude nominaaltootlikkust vähendasid eelkõige paranenud kasumlikkuse tingimustes makstud suuremad tulemustasud. Võrreldavatel perioodidel on tulemustasude osakaal tööjõukuludes olnud oluliselt väiksem, kuigi ettevõte ei ole oluliselt suurendanud baastöötasusid.
Aastal 2013 töötas emaettevõttes ning tütarettevõtetes kokku keskmiselt 757 inimest, kelles insenertehniline pool moodustas 357 inimest. Müügitulu antud aastal oli 173 651 tuhat €. Seega müügitulu ühe töötaja kohta oli:
EUR’ 000
173 651 € / 757 inimest = 229,4
Aastal 2012 töötas ettevõttes kokku keskmiselt 764 inimest, müügitulu antud aastal oli 159 422€.
159 422 € / 764 inimest = 208,7
Muutus 2013 ja 2012 aasta vahel = 9,9 %
Aastal 2011 töötas ettevõttes kokku keskmiselt 731 inimest, müügitulu antud aastal oli 147 802€.
147 802 € / 731 inimest = 202,3
Muutus 2012 ja 2011 aasta vahel = 3,2 %
4. Mil moel on majandus- ja tegevuskeskkonnas toimuv autorite hinnangul mõjutanud organisatsioonide tööjõukulusid?
Ettevõtte 2013. Aasta tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 20 644 tuhat eurot, mis on 23% rohkem kui eelneval perioodil, mil tööjõukuludeks oli 16 803 tuhat eurot. Kulude kasv on põhjustatud nii tegevusmahtude suurenemise kui ka paranenud kasumlikkuse tingimustes lisanduvate tulemustasude arvestamise ja maksmisega. Väiksemal määral mõjutas tööjõukulude kasvu baastöötasude valikuline tõstmine.
5. Autori soovitused organisatsiooni edaspidises tööjõukulude planeerimisel/suunamisel
Ettevõte peab oma suurimaks väärtuseks just nimelt seal töötavaid inimesi, seega on väga oluline, et töötajad tunneksid end väärtuslikena. Just selle pärast pakub ettevõte oma töötajatele täiendkoolitusi ning erinevaid enesetäiendamise võimalusi. Suurt rõhku pannakse projektijuhtide- ja meeskondade innovaatilisusele ja uute insenertehniliste lahenduste kasutamisele, mis võimaldavad teostada üha keerulisemaid ning suuremahulisemaid projekte. Sellest tulenevalt on 2013.a. senisest suuremat tähelepanu pööratud sisekoolituste korraldamisele erinevatel teemadel.
Arvan, et antud käitumine ettevõtte poolt on väga perpektiivikas, kuna töötajate koolitamine tagab tulevikuks kvaliteetsema töö ning tänu sellele ka paremad tulemustasud /preemiad töötajatele. Tulemustasude maksmine on teatud kasumieermärkide täitmisel ettevõttes tavapärane tegevus ning tööjõukulude tootlikkus aruandeperioodi lõpus oli võrreldavaid ajaloolisi andmeid vaadates suhteliselt kõrged. Tulevikuks mul erilised soovitused ettevõttele puuduvad, kuna arvan, et ettevõte peaks edaspidi tegutsema sama moodi, nagu seda siiani tehtud on.