Töötamine ja mängimine kui elamistoiming (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

9

docx

Referaat teemal TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMING

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ12 Ita Kuusik Debora Kuusik Merilin Lokk Janno Kuldkepp TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMING Referaat Õppejõud: L.Parm Tallinn 2016 Sisukord 2 TÖÖTAMINE JA MÄNGIMINE Elamistoimingu kirjeldus Ärkvelolekuajast kasutatakse põhiosa ,,töötamiseks" ning ülejäänud aja kasutamise viisi võib tinglikult nimetada ,,mängimiseks". Töö ja mäng täiendavad teineteist ning on mõlemad elamise põhiaspektid. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 293) Töötamine

Õendus

2

doc

Töötamise ja mängimise elamistoiming

võime mõista selliseid sõnu nagu näiteks: vaba aeg, lõdvestumine, taastumine, harrastused, füüsilised tegevused, sport, puhkus. Elukaar ja selle seos töötamise ja mängimise elamistoiminguga. Lähtudes elukaare mudelist, siis see aitab meil meeles pidada seda, et meie elu jooksul muutub iga elamistoimingu sooritamise viis ning toimuvad muutused ka töötamise ja mängimise toimingute omavahelises tasakaalus. · Lapsepõlv ja noorukiiga. Väikelapse ja nooremas lapseeas on mängimine primaarne, lapse jaoks on mängimine universaalne tegevus, millest laps loobub ainult siis kui põeb rasket haigust. Lapse jaoks on mängimise juures oluliseks mänguasjade, mänguruumi, mänguaja ja mängukaaslaste olemasolu. Mänguasjad on mängimise tööriistadeks, mis peavad olema lõbusad- pakkuma lapsele väljakutset, võimaldama õppida, avastada, aitavad leida tasakaalu esemete visuaalse manipuleerimise ja intellektuaalse tegevuse vahel. Tänapäeval tunnustatakse üldiselt

Õenduse alused

14

doc

Elamistoimingud: füüsiline aktiivsus ja suhtlemine

2.1. Väikelapse ja lapseiga 2.2. Murde- ja täiskasvanuiga 2.3. Vanurid 3. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 3.1. Bioloogilised tegurid 3. 2. Pühholoogilised tegurid 3.3. Sotsiokultuurilised tegurid 3.4. Keskkonnategurid 3.5. Poliitilis- majanduslikud tegurid 3. ÕENDUSE INDIVIDUALISEERIMINE FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUS 4. SUHTLEMINE 5. SUHTLEMISE ELAMISTOIMING 6.1. Elukaar: mõju suhtlemisele 6.2. Suhtlemisprotsess 6. SUHTLEMISE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 7.1. Bioloogilised tegurid 7.2. Psühholoogilised tegurid 7.3. Sotsiokultuurilised tegurid 7.4. Keskkonnategurid 7.5. Poliitilis­ majanduslikud tegurid 7. AKTUAALSETE JA POTENTSIAALSETE PROBLEEMIDE IDENTIFITSEERIMINE 8.1. Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutmine 8.2

Õenduse alused

53

odt

Nimetu

o Strukturaalne käsitlusviis ­ proovib kirjeldada käitumis viise, mis esinevad vaid mängus või siis, kuidas käitumisviise mänguliselt esitatakse.  · AVASTAMINE JA MÄNGIMINE ­ käitumisviis, mida aetakse sageli segamini mängimisega, on avastamine. Varasemates kirjutistes käsitleti neid koos, võib olla biheiviorismi või õppimisteooria mõju tõttu. Nii arvasime, kui mängimine oli ebamugav, traditsiooniliste õppimisteoreetikute heaks, kuna kumbki ei olnud eesmärki taotlev või sarrustaja kontrolli all. Mängu areng · MÄNGU TÜÜBID JA JADAD ­ teadlased on määratlenud mitmeid erinevaid mängu tüüpe, teiste hulgas liikumis või füüsilisete tegevustega mänge, mäng esemetega, fantaasia ja sotsiaalne draama mäng ning keele mäng.

Kategoriseerimata

83

docx

Psühhopatoloogia

Psühhopatoloogia PSÜÜHIKAHÄIRETE PEAMISED TEKKEPÕHJUSED, LEVIK JA RAVIKORRALDUS; PSÜÜHIKAHÄIRETE KVALIFIKATSIOONI PÕHIMÕTTED Psühhiaatria – arstiteaduste haru, mille ülesandeks on vaimse tervise häirete uurimine ja ravi Psühhopatoloogia (üldpsühhiaatria) – uurib psüühiliste häirete üldisi seaduspärasusi: kujunemist, tekkepõhjuseid, avaldumisvorme Kliiniline psühhiaatria e eripsühhiaatria – üksikute haiguste tekke, kulu, sümptomatoloogia ja ravi seaduspärasused Sotsiaalpsühhiaatria – miks suitsiide tehakse? Millised seosed on psüühikahäirete ja ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajute

Psühhomeetria

38

docx

Arengupsühholoogia eksamiks kordamine

 Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil  Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed  Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine  Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine  Nii nimetatakse seda, kui lapsed mängivad kõrvuti, kuid mitte koos: paralleelne mängimine  Need on neli Piageti kognitiivse arengu staadiumit: Sensomotoorne, operatsioonide-eelne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium  Need on tunnetusprotsessid: tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine  See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism  Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski  See on suutmatus mõista, et teistel on oma arusaamad, tunded, mõtted: egotsentrism

Arengupsühholoogia

37

pdf

Lapsehoidja koolituse eksami küsimused-vastused

Talle raamatu ettelugemine ning selle koos vaatamine, lapsega rääkimine. 144. Mis tegevused arendavad 1-2 aastase lapse kõnet? Raamatu ettelugemine, lapsega rääkimine, lugeda koos lapsega luuletusi/salmikesi, mis hõlmab ka kehalisi liigutusi. 145. Mis vanuses hakkab laps rääkima 2-sõnalise lausega? 2-3 aastane 146. Mis tegevused soodustavad kõne arengut? Lapsega rääkimine-arutlemine, raamatute lugemine/vaatamine, luuletuste/salmikeste lugemine-kuulamine,keeleliste lauamängude mängimine, teiste lastega koos suhtlemine/mängimine. 147. Miks on vaja kasutada keele ja kõne seisukohalt liisusalme ja lasteriime? Eesmärgiks on laiendada sõnavara ning arendada samas liikumist, motoorikat ning peenmotoorikat. 148. Millisteks tegevusteks on hea kasutada liisusalme? Näiteks hommikuringis (lasteaias, lastehoius); mängimisel (nt kohviku mängimisel); enne sööma asumist; riietumisel; hügieenitoimingutel (nt kätepesu ajal) jpm. 149

Kategoriseerimata

109

doc

Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte

Töötukassa poolsed meetmed: · Toetused ja teenused töötutele (sh nö riskigruppi kuuluvatele töötutele), tööandjatele ja ka töötavatele inimesele. · TOETUSED: töötutoetus, palgatoetus, ettevõtluse alustamise toetus jm. · TEENUSED: töövahendus, karjäärinõustamine, tööturukoolitus, tööpraktika, tööharjutus, avalik töö, LISAKS eriteenused puudega inimestele ­ tööruumide kohandamine, abivahendi tasuta kasutada andmine, töötamine tugi-isikuga, abi töö intervjuul. · Sptsiaalselt puudega inimestele (töövõimekaotusega) suunatud teenuste eesmärk on puudest tingitud takistuste kõrvaldamine töökoha saamisel ja töötamisel Koordineerivad Sotsiaalministeerium ja Töötukassa, www.tootukassa.ee Töö- ja kutsealast rehabilitatsiooni on võimalik saada: · Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses · Töötukassa kaudu · Kutseõppeasutustes

Rehabilitatsiooni teooriad, meetodid ja korraldus

Meedia

Kommentaarid (0)