Riisa raba Pärnu-Jaagupi Riisa raba ehk Sorkuni raba Pärnu-Jaagupi on eriline asub Pärnumaal Tori vallas. koht just kõrsikute pärast. Riisa õpperada on 4,8 Nimelt valmistatakse neid kilomeetrit pikk. Õpperada ainult siin, teistes Balti kulgeb läbi maalilise raba riikides neid ei toodeta. ning rajale jääb 8 puhkekohta Pärnumaa ja vaatetorn. Õpperada on võimalik läbida ratastooli ja noortele lapsevankriga kuni esimese
Riisa raba Pärnu- Jaagupi Rada asub Tori vallas Pärnu-Jaagupi Pärnumaal rahvariided. Kirju ja on 4.8 m pikk seelik, must vest, valge särk,vastlad. Pärnu maakond frosthotel.ee mis on huvitav Pärnu Pärnu Jõgi noortele Jõe pikkus on 144 See on Pärnu vana km
ÕF BRS Anti Bertel, Merko Susik, Ott Reppo Pärnu-Jaagupi Gümnaasium 11. klass Juhendaja: Mari Suurväli 2012/2013 Õpilasfirma BRS asutamise dokumendid Õpilasfirma BRS asutamiskoosoleku protokoll Pärnus 10. Oktoober 2012 Osa võtsid: Anti Bertel, Ott Reppo, Merko Susik Koosolekut juhatas: Anti Bertel Protokollis: Ott Reppo Päevakord: 1)Õpilasfirma toote või teenuse valimine 2)Õpilasfirma tegevjuhi valimine
Teel olles on võimalik istuda ja puhata istuda ja puhata puhkekohtadel ja puhkekohtadel ja nautida nautida rabavaikust rabavaikust ning ronida ning ronida vaatetorni. SOURCE: WIKIPEDIA.COM vaatetorni. Pärnu-Jaagupi Pärnu Pärnu-Jaagupi Pärnu on ilus ja on väike alevik huvitav linn. Pärnu on Põhja- Eesti suvepealinn. Pärnumaa Siin võivad saada vallas. Siin elab unustamatu kogemuse üle 1000 nii vanemad, kui ka inimese. nooremad. Pärnu Turistidel siin tähtsaim palju vaadata ei
Jaagupipäev Kaili Helü Keili Kull Tep07 Sai nime Eesti rahvakalendri järgi on 25. juuli jaagupipäev, millega lõppeb heinatöö ja algab viljalõikus. Päev on oma nimetuse saanud Uue Testamendi apostli Jaakobuse järgi. Jaagupipäev on oma nime saanud ka kirikukalendri järgi. 25. juulil mälestatakse Jeesuse jüngrit Jaakobust, kelle hukkas 44. aastal tema uskumuste tõttu Juudamaa valitseja Heroodes Agrippa. Ilm Milline ilm on jaagupipäeval lõunani ehk hommikupoolikul, selline talv on jõuludeni; õhtupoolne ehk pärastlõunane ilm ennustab jõulujärgset ilma. Käole hakkab odraokas kurku minema ja ta lõpetab kukkumise. kui on udu, tähendab see head kartulisaaki. Rituaalsed toidud Uudseleib ja uudsepuder, värske kartul, kala. Värske leib Töökeelud Keelatud oli maasikate korjamine jääd uniseks. Üldiselt ei tohtinud käia kapsaaias. Mida te...
5. Eesti Ajaloomuuseum Suurgildi hoone 6. Eppingi torn 7. Hellemanni torn 8. Hobuveski 9. Kadrioru Kunstimuuseum 10. Kadrioru park 11. Katariina käik 12. Kiek in de Kök 13. Mustpeade Maja 14. Neitsitorn 15. Niguliste muuseum 10 minu kodukoha tähtsamad paigad 1. Eliisabeti kirik 2. Lydia Koidula Memoriaalmuuseum 3. Punane torn 4. Pärnu EAÕK Issandamuutmise kirik 5. Pärnu Muuseum 6. Pärnu Uue Kunsti Muuseum 7. Pärnu vanalinn 8. Pärnu-Jaagupi Koolimuuseum 9. Pärnu-Jakobi kirik 10. Tallinna väravad 15 riiet minu kapis 1. Amisu 2. Cropp 3. Esprit 4. Fishbone 5. H&M 6. Lindex 7. Mango 8. Miss Sixty 9. Nike 10. Reserved 11. Seppälä 12. Terranova 13. Vero Moda 14. Vila 15. Zara Collection 15 toiduainet külmakapis 1. Hapukoor 2. Hapukurgid 3. Herned 4. Jogurt 5. Juust 6. Kalapulgad 7. Ketsup 8. Majonees 9. Munad 10. Pett 11. Piim 12. Sink 13. Sulatatud juust 14. Või
Renessanss arhitektuuris Perioodid • 13. ja 14. sajand eelrenessanss • 15. sajand varanerenessanss • 16. sajand kõrgrenssanss Kuulsamad ehitised • Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore • Giotto kampaniil • Firenze baptisteerium • Palazzo Vecchio • Ponte Vechhio Näited Eestist • Purtse vasallilinnus • Mustpeade maja • Pärnu-Jaagupi kirik • Kiltsi mõis
PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM 10.klass Liisa Sammelselg Muusika tähtsus ja kuulatavad muusikastiilid Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi 6-7. Klasside hulgas Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Eva Palk Pärnu-Jaagupi 2013 1 1. SISUKORD 2 2. SISSEJUHATUS Muusikat kuulata armastavad paljud. Siiski on vähelevinud teadmine, et muusikat kuulates on võimalik ka endast paremini aru saada. Muusika peegeldab meis toimuvat ja tekitab erilisi tundeid. Läbi muusika kuuleme lugusid meist endist. Need lood on aga sõltuvalt inimestest väga erinevad.[1] Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on uurida, kui tähtsaks hindavad muusikat PJG 6-7.klasside
olukord, kuid 1804. aastaks jäi seis siiski järgnevaks: · Võru praostkonda kuulusid lõunaeestimurdelised kihelkonnad: Antsla, Hargla, Kambja, Kanepi, Karula, Nõo, Otepää, Puhja, Põlva, Rannu, Rõngu, Rõuge, Räpina, Sangaste, Vastseliina, Võnnu ja Võru; · Tartu praostkonda kuulusid: Kodavere, Kursi, Laiuse, Maarja-Magdaleena, Palamuse, Torma-Lohusuu ja Äksi kihelkond. · Pärnu praostkonda kuulusid: Audru, Halliste ja Karksi, Mihkli, Pärnu-Jaagupi, Saarde, Tori, Tõstamaa ja Vändra kihelkond. · Viljandi praostkonda kuulusid Helme, Kolga-Jaani, Paistu, Pilistvere, Põltsamaa, Suure-Jaani, Tarvastu ja Viljandi kihelkond. 19. sajandi alguses oli toimunud eestlaste massilisem usuvahetusliikumine, mille käigus mitukümmend tuhat eestlast liitus Vene ortodokskirikuga. Kuni 19. sajandini olid nii linna- kui maakoguduste luteri vaimulikud ning kirikuarvestus valdavalt saksakeelsed. 20
Gerd Kanter Eli Paul 8c Supervisor: Marje Maasen 2015 Personal information ● Height- 1. 96 m ● Weight- 127 kg ● Own record- 73. 38 ● He got married with Liina Pärtel on 7th of October in New Zealand ● He have a son Kristjan. He born on 20th of March in 2014 Early life ● Born in Tallinn, Estonia on 6th of May in 1979. ● After the first class he went to Vigala. ● Studied in Vana-Vigala School . ● He attented high school at Pärnu-Jaagupi. ● He studied business in Tallinn University of Technology. Career ● His first coach was Ando Palginõmm ● He made his first Olympic appearance in 2004. ● First gold medal in 2005 in Universiade in Turkey ● “15 sammu võiduni” , “Everything is possible!” ● Estonian best sportsman in 2007, 2008, 2011 ● His coach is Vesteinn Hafsteinsson from Island Medals ● 4 gold medals ● 5 silver medals ● 3 bronze medals http://bit.ly/1PdE2Vh http://bit
Pandivere kõrgustik Toila Gümnaasium Fred-Georg Pääro Pandivere kõrgustik Pindala: 2415 km2 Moodustab Eesti territooriumist 5,3% Kuulub Lääne-viru ja Järva maakonda Naabruses asuvad: põhjas- Viru lavamaa idas- Alutaguse madalik lõunas- Kesk-Eesti lavamaa läänes- Kõrvemaa Pandivere kõrgustik Iseloomustus Laugjad nõlvad Pinnamood nõrgalt lainjas Lubjakivist aluspõhi Eesti suurim karstiala (1375 km2) Allikarohke Kõrgustiku jalamil asub Endla soostik Iseloomustus Kõrgeim punkt- Emumägi (166m) Suuremad järved- Väinjärv ja Porkuni järv Suuremad jõed- Põltsamaa, Pedja, Pärnu ja Kunda Linnad ja asulad Asulad: Loodes- Aaspere, Kadrina, Sõmeru Lõunas- Vinni, Pajusti, Viru-Jaagupi, Roela, Rakke, Laekvere • Läänes- Lehtse, Jäneda, Käravete, Ambla, Aravete, Albu, Järva-Jaani, Koeru, Roosna-Alliku Linnad- Ra...
1.VÕÕRKEEL-Lühenenud sõna ja nimisõna kirjutame kokku. N:Võõrväed, sirgjoon, ühismajand, töölisklass 2.LAUDLINA-Nimisõna ainsuse nimetavas+nimisõna=Kokku N:Aedvili, linttraktor, raudtee, kevadkülv, Naaberriik, sügiskuu, jaanuarikuu 3.PILDIRAAMAT-Nim.ains.om+Nimisõna=Kokku, kui väljendab liiki N:sõiduauto, veoauto, käekell, seinakell, seljakott, käekott, koolikott 4.VENNA RAAMAT-Nim ains.om+nimis.=Lahku,kui väljendab kuuluvust. N: Ema kott, onu auto, õe kell 5.SUURE PUU LEHT- Kui täiendavalsõnal on täiend ees,kirj.kõik.sõn.lahku N:Vana kuuse oksad, halli jänese poeg, punase tindi pott 6.MÄGEDE TIPUD- Nimisõna mitm. om. kirj. järgnevast nimisõnast Lahku N:Piletite müük,majade aknad, puude ladvad, poiste rattad. 7.LASTEAED-Nimis.mitm.omastavas kirj.nimisõnaga kokku,kui- uus mõiste N:Võõrastemaja,lastekoor,käterätik,naistepuna 8.ILUS ILM- Omadussõna kirjutame nimisõnast lahku. N: Väike poiss, ere päike, tore päev. 9.VANAISA- Omaduss. kirjut...
maa (ehitised, rajatised, karjäärid, looduslik rohumaa, võsa) 3%. Oma töös toon välja Pärnu linna vaatamisväärsused ning kirjeldan neid. Koostasin selle töö, sest ma ei käinud Pärnus klassiekskursioonil. Töö eesmärgiks on tutvuda Pärnu ning Pärnu erinevate vaatamisväärsustega. Üldiseloomustus Pindala 4 806,68 ruutkilomeetrit Elanike arv: 89 343 asustustihedus: 18,9 Linnad: Kilingi-Nõmme (2220 el.), Pärnu (44 978 el.), Sindi (4157 el.); alevid: Pärnu-Jaagupi (1356 el.), Vändra (2652 el.), Tootsi (1323 el.); vallad: Are, Audru, Halinga, Häädemeeste, Kihnu, Kaisma, Koonga, Paikuse, Saarde, Sauga, Surju, Tali, Tori, Tõstamaa, Tahkuranna, Varbla, Vändra. Vallad: Are vald, Audru vald, Halinga vald, Häädemeeste vald, Kaisma vald, Kihnu vald, Koonga vald, Lavassaare vald, Paikuse vald, Saarde vald, Sauga vald, Surju vald, Tahkuranna vald, Tootsi vald, Tori vald, Tõstamaa vald, Varbla vald, Vändra alevvald, Vändra vald
PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM Cheopsi püramiid Referaat Juhendas : Tiiu Muhu Koostas : Monika Jürgens PÄRNU-JAAGUPI 2009 2 Üldine tutvustus Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 25512471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid. Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on tänaseni säilinud. Ligi neli ja pool tuhat aastat oli ta maailma kõrgeim ehitis kuni 1300. aasta paiku valmis Inglismaal Lincolni katedraal. Tehnilised andmed · kõrgus ehitamisel : 146,6 meetrit · kõrgus praegu : 137,3 meetrit · küljepikkus ehitamisel : 232,4 meetrit · küljepikkus praegu : 230,37 me...
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Vaatamisväärsused Pärnumaal Koostas: Liis Kingisepp 2009 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................................................................3 Tori põrgu........................................................................................................................4 Tõrvanõmme mänd..........................................................................................................6 Pärnad Kai, Mai. Riiu......................................................................................................7 Päkapiku mänd...
Gerd Kanter sündis 6. mail 1979. aastal Tallinnas. Hakkas tegelema kettaheitega 17-aastaselt. Ta on õppinud Vana-Vigala põhikoolis,Pärnu-Jaagupi keskkoolis ja Tallinna TehnikaÜlikooli Kõrgemas Majanduskoolis ärijuhtimist. Juba treeningute alguses mõistis ta, et kui ta tahab edasi areneda tuleb treeningu juures olla huviga. Igal tegevusel peab olema eesmärk ja et see, mida sa teed, pead tundma end õnnelikuna. Algus oli raske. Palju oli kaotusi, aga ta ei kaotanud lootust. Kaotused ei kõigutanud Gerdi eesmärke. Esimeseks treeneriks oli oma isa, kellega koos harjutati kettaheidet oma maja taga põllul. Hiljem tuli välja, et nende tehnika oli vale ja seejärel hakkasid korrapärased treeningud spetsialistide käe all. Gerdi soov kiiremini areneda viis selleni, et ta tegi kõiki harjutusi rohkem, kui treener Vesteinn Hafsteinsson kavasse oli pannud. Treener sai sellest teada ja selgitas, et spordis pole tähtis teha palju, vaid tähtis on teha plaa...
Eesti madalikud Lääne-Eesti madalik, maa stikurajo on Lääne Eestis, hõlma b ka Vorm si saar e; piirneb Põhja Ee sti lavam a a, Kõrve m a a ja Pärnu mad alikuga. Lään e Ee sti mad alik on ulatuslik tasan e ala, mis rannikult sis e m a a suuna s tasapisi tõus e b. Ranniku lähe luiteah d al leidub elikk mad e, alikku läbivad otsa m o r e e ni ja d e o osid e read. Kohati esin esuuri b soid , mis paiknev a d mandrijää servakuhjatiste ning ranna m o o d u sti ste taga. Virtsu ja Pärnu Jaagupi vah elis el alal ...
PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM 9b. klass Riina Vahter RIIGIKOGU Pärnu-Jaagupi 2009 SISSEJUHATUS TUTVUSTUS Riigikogu põhiseadusliku institutsioonina Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine
Kooli nimi Gerd Kanter ,,15 sammu võiduni'' Essee Sinu nimi Sinu klass Tallinn 2014 Gerd Kanter sündis 6. mail 1979. aastal Tallinnas. Ta on õppinud Vana-Vigala põhikoolis, Pärnu-Jaagupi keskkoolis ja Tallinna Tehnika Ülikooli Kõrgemas Majanduskoolis ärijuhtimist. Ta on abielus Liina Pärteliga. Noorena proovis ta ka teisi spordialasid, näiteks: jooksmine, lauatennis, jalgpall ja korvpall, kuid 17-aastasena hakkas tegelema kettaheitega. Paljud treenerid arvasid alguses, et temast ei saa asja kuna ta alustas ketta heitmisega ebatavaliselt hilja, kuid Gerdil oli tahtmist ja soovi näidata neile, et nad olid valel arvamusel.
19. sajandi alguseks oli Põhja-Eestis tavapärane naiste peakate pottmüts. Nagu ka Lõuna-Eestis esines ka Põhja-Eesti piirkonna siseselt erinevusi. Rannaalade rahvariided olid Soome mõjuga, Peipsi põhjarannikul võis leida vene- ja vadjapäraseid jooni. Lääne-Eesti Lääne-Eesti piirkonda kuulub 23 kihelkonda: Audru, Halliste, Hanila, Häädemeeste, Karksi, Karuse, Kirbla, Kullamaa, Lihula, Lääne-Nigula, Martna, Mihkli, Märjamaa, Noarootsi, Pärnu, Pärnu-Jaagupi, Ridala, Saarde, Tori, Tõstamaa, Varbla, Vigala ja Vändra. Lääne-Eesti rahvarõivastel oli ühisjooni nii Lõuna- kui ka Põhja-Eestiga. Lõunaosas oli näha vanemaid elemente nagu Lõuna-Eestis, näiteks vanatriibulised pikad püksid, mida mehed kandsid. Piirkonnale iseloomulikud olid lambapruunid ja -mustad ülerõivad. Naiste ülikonda kuulus pikkade varrukatega särk, mille peal kanti kampsunit (jakki) ja liistikut (vesti). Liistikut kanti eriti Läänemaal
Gerd Kanter Date of birth: 6. May 1979 Lenght: 196 cm Personal record 73.38 (4. september Helsingborg, 2006) Trainer: Vésteinn Hafsteinsson (Island) Other: Estonian male athlete (2007, 2008, 2011) Gerd Kanter is an Estonian discus thrower. Gerd spent his childhood in Tallinn. After graduating the first class he went with parents from Tallinn to Vana-Vigala. He started to study in elementary school in Vana-Vigala. High school Gerd graduated already in Pärnu-Jaagupi. After graduating it he went to study to Higher School of Economics, Business Management and received his diploma in June 2001. Now he is completing Estonian Business School. Kanter residences are in Tallinn and in the field of Vigala Tiduvere village. His first coach was Ando Palginõmm. In the time of studies business management his coach was Helgi Parts. Their collaboration was short, because the coach's health was deteriorated. Then he practiced alone for about six months
3. Kaksikkohanimede kirjutamine 3.1. Ilmakaaretäiend + kohanimi kirj sidekriipsuga Lõuna-Eesti, Kagu-Aasia, Põhja-Jäämeri, Kirde-Soome 3.2. Omadussõnatäiend + kohanimi kirj sidekriipsuga Kaug-Ida, Suure-Jaani, Vana-Kreeka, Muinas-Eesti, Kesk-Euroopa, Antiik-Rooma * Suur Munamägi, Väike Munamägi, Suur Tütarsaar, Väike Tütarsaar * Suurbritannia, Valgevene * New York, Tjan-San 3.3. Asukohta täpsustav kohanimi + kohanimi kirj sidekriipsuga Kohtla-Järve, Keila-Joa, Kolga-Jaani, Pärnu-Jaagupi 4. Kohanimede KLK oleneb ka kohanime esiosast: 4.1. Kohanimi või isikunimi + liiginimetus LAHKU Pärnu jõgi, Klooga rand, Ruhnu saar, India ookean, Elva linn, Endla järv, Beringi väin 4.2. Nimisõna (mida nimena ei tarvitata) + liiginimetus KOKKU Emajõgi, Hirvepark, Kalasadam, Vahemeri, Karujärv, Munamägi 4.3. Omadussõna (käändub nagu tavaline omadussõna) + liiginimetus LAHKU Suur väin (Suure väina) Vaikne ookean (Vaikse ookeani) Must meri (Mustal merel) 4.4
Pärnu Koidula Gümnaasium Sauga jõest Pärnu linna vaheni Uurimistöö Koostajad: Anita Juckum Merilin Merirand Juhendajad: Juhani Püttsepp Milvi Talts Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 Teema „Sauga jõest pärnu linna vaheni“ valisime seetõttu, et meie elukoht asub Sauga jõe läheduses. Teema pakkus eriti huvi, kuna uurisime Sauga jõega seotud objekte ja saime palju uut informatsiooni. Eesmärgiks oli kodukoha looduse tundma õppimine ja selle väärtustamine. Töö ülesanneteks olid informatsiooni kogumine Sauga jõe ning seda ümbritsevate objektide kohta. Materjalide kogumiseks ja läbitöötamiseks kasutasime erinevaid viise: otsisime m...
Eesti Rahvusliku kultuuri algus *19saj teine pool - Eesti rahvusliku eneseteadvuse loomine -Hakati huvi tundma profesionaalse kunsti vastu. -Kristjan Jaak Peterson tõstis esile eesti keele, tekkis eesti haritlaskond. - 1838 asutati Õpetatud Eesti Selts. -1857 ilmus Kalevipoja eepos.Kretswald -Berno postimees hakkas ilmuma 1857. -1867 ilmus Lydia Koidula esimene luulekogumik. -1839 Loodi esimesed orkestrid Verigree ja 1848 Torna. -1855 hakati pidama kohalikke laulupidusi. -Esimene üldlaulupidu 1869 Tartus. -Eestis polnud võimalik veel tol ajal õppida. -Esimesed kunstinikud püüdlesid kunsti hariduse poole Peterburis. -Johann Köler esimene kunstnik kes läks eestist välismaale õppima 1826-1899. Johann Köler · Talupoja peres sündinud Johann Köler Sündis Viljandi maal 1826 ja suri 1899(Maetud suur Jaani kalmistule) · Õppis Viljandis Kreiskoolis. · 1846 läks Peterburi. · 1855. Aastal lõpetas Peterburi Kunstiakadeemia ning ku...
Raamat on välja antud kirjastuse TÄNAPÄEV poolt 2011. aastal. „Lõpupidu“ on kirjastuse Tänapäev 2009. aasta noorsooromaanivõistlusel äramärgitud töö. Romaani peategelane Raili on öelnud: „Meie õnn jääb saabumata nii kaua, kuni inimene saab aru, et esmalt tuleb iseennast armastada ja iseendaga rahul olla“. Raamatu autor Heli Künnaps on sündinud 10. märtsil 1982. aastal. Ta elab koos oma mehe ja nelja lapsega Vigala vallas, Raplamaal. Künnapas on õppinud Pärnu-Jaagupi Keskkoolis ja Muusikakoolis, Sisekaitseakadeemias halduskorraldust ning kristlikku kultuurilugu EELK Usuteaduse Instituudis. Raamat räägib peategelase Raili elust Oodveres, mida ta ise kutsub kolkakülaks. Ta jutustab lugejatele, mis juhtus tema ja klassikaaslastega gümnaasiumi viimase õppeaasta jooksul. Raili kodukohaks on pisikene küla, kus tavaliselt midagi uut ega põnevat ei toimu ning kõik teavad kõigist kõike ja ühtki saladust kellegil teiste ees pole
Liivimaa kroonikad 13 kuni 17 sajandil 13 saj. 1 . Läti Hendriku Liivimaa Kroonika. Kirja pandud 1224 27 ladina keeles. Kirjutatud ristisõdijate vaatepunktist. Tähtsus: · ainus sedavõrd põhjalik kirjalik mälestusmärk, mis käsitleb perioodi, mida tuntakse eestlaste muistse vabadusvõitlusena. · Ka keeleajalooline väärtus: kohanimede järgi on võimalik näha keele arengut ja muutumist. Ilukirjanduslik funktsioon: õhtusöömaaegadel ettelugemine. · Pannud aluse mitmetele edasistele kirjanduslainetele.. mõjutused tänapäevani. Räägib Saksa ordu asutamisest. Kõige olulisem eestlaste jaoks on piiskop Albert, kelle juhtimisel viiakse läbi ristisõda. Paavst kuulutab ristisõja välja. Läti Hendrik teeb kogu sõjakäigu kaasa (1208- 27) Kroonika kujutab ühelt poolt eestlaste muistset pag...
Pärnu-Jaagupi Gümnaasium 8a klass Linda Pihl Referaat bioloogiast Pärnu-Jaagupis 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ämblikulaadsed.......................................................................................................................... 4 Närvisüsteem...........................................................................................................................4 Sigimine.....................................................................................................................
8)Mona Lisa tähtsus. Siin on eelkõige tähelepanu pööratud inimese sisemaailmale, see maal on hingeelu ammendamatuse sümbol ning vaimse rikkuse sümbol. Selles maalis arendab Vinci täiuseni inimese välimuse jäljendamise. 9)Miks pole Eestis renessanss säilinud? Nimeta 2 autorit või teost või ehitist sellekohta Eestis. Renessansi üks varasemaid näiteid Eestis on Purtse vasallilinnus; teised tuntuimad esindajad on Mustpeade hoone Tallinnas, dominiiklaste kloostri ait Tallinnas, Pärnu-Jaagupi kiriku pikihoone ning Haapsalu lähedase Kiltsi mõisa liivakiviportaalid. Kusagil 1630-50ndate aastate paiku hakkas renessanss tasapisi asenduma barokiga. 10)Sixtuse madonna-idealiseerimine(emaarmastus, ilu) ja üldistamine on sellele maalile omased, kuid samas ei kao side reaalse maailmaga. Pimedad-P. Brueghel, siit võib välja lugeda avaramat mõtet kogu inimkonnast ja tema juhtimisest. Kujutatud on vaimset pimedust.
III Skulptuur Tähtsal kohal oli nii kivi- kui puuskulptuur. Tähelepanuväärsem on 17. sajand, 18. sajand on vaesem. Barokiaeg on värvilise puuskulptuuri õitseaeg. Rõhutati vormi, liikuvust. Ornamentika oli rikkalik, värviline. Väga palju meistreid töötas Tallinnas. Paljud kirikud said uue sisustuse (altarid, kantslid, pingid, vapid jne.) Nimekas meister oli Elert Thiele /tiile/ (surnud 1674). Tema töid: · kantslid Ridala, Pärnu-Jaagupi ja Vormsi kirikutes · rõdu (=väär) Tallinna Pühavaimu kirikus · friis (=horisontaalselt seina liigendav kaunistatud riba) Tallinna Raekoja raesaalis. Seal on nn. pahkmikornament ning käsitööd ja jahti kujutavad reljeefid. Thiele surma tõttu jäi Raekoja friis pooleli, selle lõpetas teine meister Joachim Armbrust (kujutas lopsakat lillornamenti ja puuviljakobaraid). Barokiaegse puuskulptuuri suurim meister Eestis oli aga Christian
Pärnu-Jaagupi Gümnaasium 8a klass Linda Pihl Referaat bioloogiast Mõisaküla külas 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Korallid................................................................................................................................... 4 Hüdra.......................................................................................................................................4 Meduus........................................................................................................................
KOONGA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat PK.0059 Koostaja: Juhendaja: Endla Reintam Tartu 2012 1. Ülevaade piirkonna hetkeseisundist. Koonga vald sai omavalitsusliku staatuse 12.detsembril 1991.aastal. Valla territooriumi suurus on 438 km2, sellest: põllumajandusmaa 19 % , metsamaa 35 %. Koonga vald on Pärnumaa loodepoolseim vald. Vald piirneb põhjas Lihula ja Vigala vallaga, idas Halinga valla ja Lavassaare aleviga, lõunas Audru ja Tõstamaa vallaga ning läänes Varbla ja Halinga vallaga. Teiste valdade ja maakondadega ühendavad valda Pärnu-Lihula, Pärnu-Jaagupi-Kalli-Karuse ja Kirbla-Ahaste maanteed. Valla kesk...
Johanna Einer EESTI MAASTIKU LIIGESTUS REFERAAT Õppeaines: Keskkonnakaitse alused Keskkonna- ja arhitektuuriteaduskond Õpperühm: TÖ31 Juhendaja: lektor T. Metslang Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................3 1.EESTI MAASTIKULISE LIIGENDUSE KATSETUSED..................................................4 2.EESTI MAASTIKE LIIGENDUS......................................................................................7 KOKKUVÕTE...................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................11 ...
Valikumeetodi all mõeldakse uurimuse jaoks valimi moodustamist. ANDMETE KOGUMINE JA ETTEVALMISTAMINE TÖÖTLEMISEKS 1. Põhimõisted. Statistiline andmestik 1.1. Üldkogum ja valim Vihaselt viskas eesti keele õpetaja Üte ajalehe käest. "See statistika on üks suur jama. Muudkui uurivad ja uurivad. Nüüd siis noorte perede keskmine sissetulek. Mina neid uurimusi ei usu. Minu viiekümne eluaasta jooksul ei ole minu käest keegi midagi küsinud." "Aga rahvaloendus ? Ja valimised ? Pealegi, noorte perede uurimise korral ei kuulunud sa üldkogumisse, " pomises matemaatikaõpetaja Pluss ning parandas kontrolltöid edasi. "Kuhu ma ei kuulunud ?" oli õpetaja Üte hämmelduses. Looduse või ühiskonna nähtust või objektidehulka, mille kohta soovitatakse teha teaduslikult põhjentatud järeldusi, nimetatakse üldkogumiks. Üldkogum on näiteks Tartu kooliõpilaste hulk, Eesti elanikkon, Aafrika riigid vms. Üldkogumit iseloomustab lõpmata palju ...
............................................................................................................... 11 2. LISA: KÜSITLUSE ANKEEDI NÄIDIS............................................................................................. 12 Sissejuhatus Tehnika areng on muutnud arvuti ning interneti meie jaoks üsna tavaliseks vahendiks, mille kaudu saab suhelda ja informatsiooni otsida peaaegu ilma piiranguteta. Internet on saanud meie elu suureks kontrollijaks, mida tõestab ka Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis 5.-8. klassides läbiviidud uuring, milles õpilased vastasid küsimusele, mis juhtub elus siis, kui internet kaob, järgmiselt: Mina suren siis lihtsalt ära! Appi, ma ei saa enam oma sõpradega suhelda! Mu telefoniarve oleks hiiglasuur, sest ma vajan sõpru! Jään lolliks! Ma ei saaks ju siis enam online'is mängida ja mu head seisud lähevad kaduma! Kust ma muusikat siis saan kuulata ja filme vaadata! Ma jään elust maha! (Eva Palk, 2011)
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
Eyck(1380-1441) ning Hubert van Eyck(1366/70-1426). Mida tehti renessanssi ajal Eestis? Eestis olid rahutud ajad,mis takistasid renessanssi levikut eestisse ja seetõttu on meil väga vähe mida võiks renessanssiks kultuuri. Renessansi üks varasemaid näiteid Eestis on Purtse vasallilinnus.Teised tuntuimad esindajad on Mustpeade maja Tallinnas, Tallinna vaekoda (põles 1944, müürid lammutati 1946) dominiiklaste kloostri ait Tallinnas, Pärnu-Jaagupi kiriku pikihoone ning Haapsalu lähedase Kiltsi mõisa liivakiviportaalid (1920. aastatel oluliselt kahjustatud).Eesti kirikutes on säilinud ka mitmeid kunstipäraseid renessansskantsleid ja altareid. Kes olid Mustpead ja mille lasksid ehitada? Mustpeade vennaskond tekkis 1399. aastal. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ning välismaiseid kaupmehi, kes küll viibisid pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt Tallinnas.
LUUA METSANDUSKOOL Loodusretke juht Sessiooniõpe EESTI SIILLASED Juhendaja: Vahur Sepp Koostaja: Krista Kutsar LRJ II Luua 2012 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Harilik siil ja lõunasiil (kaelussiil)..............................................................................................4 Määramistunnused (Masing, 1990, 1993)...............................................................................4 Lisatunnused...........................................................................................................................5 Väljavõte lood...
KESKAEG Jääb muistse vabadusvõitluse (1227) ja Liivi sõja vahele (1558) Seda saab jagada veel kaheks pooleks: esimene pool ja teine pool, eraldusjooneks oli Jüriöö Ülestõus 1343 Muinasaja lõpul oli eesti elanike arv kusagil 150 000, pärast Jüriöö ülestõusu elanike arv langes, elanikke oli 100 000. Keskaja lõpuks elanike arv jälle tõusis, elanikke umbes 250 000 - 300 000. Vallutajad sõlmisid erinevate maakondadega erinevad lepingud. Lepingud võisid olla suulised või kirjalikud ja kõige karmimad tingimused nendes lepingutes olid kahel maakonnal: Ugandil ja Sakalal. Millest see võis olla tingitud? - Nad võitlesid kõige rohkem vastu, vallutajatel oli kõige rohkem tegemist nendes piirkondades. Saarlaste leping oli kõige lihtsam, sest nad alistusid. Maa läks vallutajatele, eesti talupoeg ei olnud enam maa omanik vaid temast sai maa kasutaja. Kohtupidamise õigus läks eestlaste käest uute maaisandate kätte. Samas uued maaisandad koh...
KORDAMINE. 1. Kiviaja muistsed kultuurid. Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg Dateering 9000a eKr 1800a eKr. 1800a eKr 500a eKr. 500 a eKr 1200a pKr · Vanem Paleoliidikum · Vanem · Vanem · Keskmine · noorem · Keskmine Mesoliidikum · Noorem · Noorem Neoliidikum Kunda kultuur Kammkeraamika kultuur Nöörkeraamika kultuur Arheoloogilised · Pulli asula Pärnu jõe · Saha-Loo (vanimad · Tindimurru välakaevamispaig ääres põllud) (rauasulatuskoht) ad ...
Antiikeeskujudel tekkis horisintaalne liigendatus; aknad ja muud avad läksid laiemaks ja sageli lamekaarseteks, levima hakkas rustikamotiiv ja ümarkaar. Renessansi üks varasemaid näiteid Eestis on Purtse vasallilinnus; teised tuntuimad esindajad on Mustpeade hoone Tallinnas, Tallinna vaekoda (põles 1944, müürid lammutati 1946) dominiiklaste kloostri ait 5 Tallinnas, Pärnu-Jaagupi kiriku pikihoone ning Haapsalu lähedase Kiltsi mõisa liivakiviportaalid (20ndatel aastatel oluliselt kahjustatud). Eesti kirikutes on säilinud ka mitmeid kunstipäraseid renessansskantsleid ja -altareid. Kusagil 1630-50ndate aastate paiku hakkas renessanss tasapisi asenduma barokiga. 6
Palladio) Santa Maria del Fiore kuppel Veneetsias, 16.saj (arh. J.Sansovino) 15. saj. Hartenfelssi loss, Saksamaa Püha Mikaeli kirik, Münhen Palazzo Strozzi, Firenze Renessansi üks varasemaid näiteid Eestis on Purtse vasallilinnus; teised tuntuimad esindajad on Mustpeade maja Tallinnas, Tallinna vaekoda (põles 1944, müürid lammutati 1946) dominiiklaste kloostri ait Tallinnas, Pärnu-Jaagupi kiriku pikihoone ning Haapsalu lähedase Kiltsi mõisa liivakiviportaalid (1920. aastatel oluliselt kahjustatud). Eesti kirikutes on säilinud ka mitmeid kunstipäraseid renessansskantsleid ja -altareid. Purtse linnus Tallinna Mustapeade maja fassaad Pärnu-Jaagupi kirik 12. BAROKK Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele.
Renoveerimine EESTI ARHIEDEKTUURI AJALUGU konstruktsioonid, materjalid, välisilm (uksed aknad jne) detailid, joonised Romaani stiil VALJALA KIRIK Eesti Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala ristisõdade käigus. Üsna pea hakkas romaani stiili asemel levima aga gootika, mistõttu Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist. Tuntuim neist on Valjala kiriku ümarportaal (ja kaks kinnimüüritud kõrvalportaali), mis on ehitatud arvatavasti 1230ndatel aastatel. Samuti võib romaani stiili alla lahterdada Tartumaal asuva Võnnu kiriku kinnimüüritud kõrvalportaali (ka arvatavalt 1230ndad), mis on samuti ümarvormides. Uuesti levis romaani stiil Eestis historitsismiperioodil 19. sajandi teisel poolel neo- ehk pseudoromaani stiilina. Selle parimad näited on Kaarli kirik Tallinnas ja Rapla kirik (1901). Omapä...
ja Türgi. (http://et.wikipedia.org/wiki/2009._aasta_kergej%C3%B5ustiku_ maailmameistriv%C3%B5istlused 03.12.09). Arvestades, et osalejaid riike oli 202 ja Eesti tuli 32.-37. kohale, oli meie riigi jaoks väga hea saavutus, seda tänu meie suurepärastele sportlastele eesotsas kettaheitja Gerd Kanteriga. 3. Eesti edukamad kergejõustiklased aastal 2009 3.1. Gerd Kanter Gerd Kanter on sündinud 6. mail 1979. aastal Tallinnas. On õppinud Vana-Vigala põhikoolis, Pärnu-Jaagupi keskkoolis ja kõrghariduse omandanud Tallinna Tehnikaülikoolis. (http://et.wikipedia.org/wiki/Gerd_Kanter 03.12.09) Gerd Kanter jõudis kettaheites Eesti rekordini aastal 2004, heites toona 68.50. Isikliku rekordi 73.38 ja ühtlasi Eesti rkordi heitis kettaheitja aastal 2006 Helsingborgis. Aastal 2008 tuli kergejõustiklane Kanter Pekingi Olümpiamängudel olümpiavõitjaks tulemusega 68.82. Aastal 2009 püstitas Kanter sisemaailmarekordi Rootsis Växjös tulemusega 69.51,
domineerimine ja liigendatus asenduma uute stiilidega. Antiigi eeskujul tekkis horisontaalne liigendatus; aknad ja muud avad läksid laiemaks ja sageli lamekaarseteks, levima hakkasid rustikamotiiv ja ümarkaar. Renessansi üks varasemaid näiteid Eestis on Purtse vasallilinnus; teised tuntuimad esindajad on Mustpeade maja Tallinnas, Tallinna vaekoda (põles 1944, müürid lammutati 1946) dominiiklaste kloostri ait Tallinnas, Pärnu-Jaagupi kiriku pikihoone ning Haapsalu lähedase Kiltsi mõisa liivakiviportaalid (1920. aastatel oluliselt kahjustatud). Eesti kirikutes on säilinud ka mitmeid kunstipäraseid renessansskantsleid ja -altareid. 1630.-50. aastail hakkas renessanss tasapisi asenduma barokiga. 6. Kes olid Mustpead ja mille lasksid ehitada? Mustpeade vennaskond tekkis 1399. aastal. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ning välismaiseid
Koos rindejoone lähenemisega elavnes kohe ka venelaste pommitajad lennutegevus, mis asusid |Saaremaal. 29 ja 30. juulil toimus linnale mitu õhurünnakut. Hukkunuid oli umbes poolesaja ringis. Purustused olid suhteliselt väikesed. Edasi toimusid õhurünnakud peaaegu iga päev. Viimane venelaste õhurünnak Pärnule toimus 20. augustil. · Augusti algul elavnes koostöös Omakaitsega sakslaste rünnaktegevus ja 10. augustil vallutati tagasi Pärnu-Jaagupi. · 22-25. juuli - Vabastatakse Jõgeva, Türi, Torma, Mustvee ja Kallaste ning Tartu põhjapool Emajõge olev linnaosa. Taganemisel põletab hävituspataljon Mustvee. · 30. juuli - Regulaarvägedest mahajäänud punaarmeelased korraldavad tapatalgud Kuremäe vallas, kus mõrvatakse üle paarikümne inimese. · 31. juuli - NKVD ja hävituspataljoni üksus ründab Kautlas ERNA grupi võitlejaid, lahingus kaotavad ründajad 150 meest surnutena
pöörde lõpust on n kadunud oleviku ja lihtmineviku vormides, nt anna ‘annan’; Varbla ja Tõstamaa murrakusse pole jõudnud mitmed läänemurde uuendused: o v ei ole muutunud b-ks; o puudub geminatsioon, nt tuBa ‘tuppa’; o ajaloolise ks-ühendi assimilatsioon on andnud translatiivis se-tunnuse, nt puruse ‘puruks’, konditsionaalis on see –s, nt oles ‘oleks’; o 2-silbiliste noomenite NA tüvi, nt sarvesi ‘sarvesid’; Keskrühm Vigala, Kirbla, Pärnu, Pärnu-Jaagupi, Vändra, Tori murrakud ning Audru põhjaosa murrak; Kõige enam läänemurdele iseloomulikke jooni. Palju ühist ka keskmurde Põhja-Viljandimaa lääneosa murrakutega; erijooned: o si-lõpuline mitmuse partitiiv, nt pulmasi; Lõunaeestilised jooned: o tüvekonsonandi geminatsioon, nt makke ‘mage’; o i-, u-verbide da-infinitiiv on tunnuseta, nt likku ‘liikuda’, ma-infinitiiv sisekaoline kikma ‘kiikuma’; o oleviku mitmuse 3
SISUKORD 1.AJALUGU................................................................................................................3 1.1. Naiskodukaitse loomine...............................................................................3 1,2, Naiskodukaitse ideed ja väärtushinnangud..................................................4 1.3. Naiskodukaitse liikmeskond ja juhid.............................................................4 1.4. Naiskodukaitse omapäi................................................................................5 1.5. Käsikäes Kaitseliiduga.................................................................................6 2.NAISKODUKAITSE TEGEVUS TÄNAPÄEVAL.......................................................8 3.NAISKODUKAITSE SÜMBOOLIKA........................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS...................................
Rauda ja vaadata üle uus ja paljutõotav saksa kunstikeskus. Pariisis ja Münchenis veedetud kuud tõid murrangu Ants Laikmaa loomingusse - kokkupuuted realismi ja impressionismiga olid temasse jätnud sügava mulje. Juba jõuludel võis rändurit näha kodutalus Paibal, kus nähtavasti enne uut aastat valmis vennatütre portree - südamlik ja erksailmeline Väike Alma. Uus sajand tõi kunstnikule altaripildi maalimise Pärnu-Jaagupi kirikule. Kuna Laikmaa maalikavand teemal Tulge minu juurde... ei leidnud kiriku-eestseisjatelt piisavalt poolehoidu, siis tuli kunstnikul leppida koopia tegemisega Tallinna Toomkiriku altarimaalist. Juba ammu algatatud mõte - korraldada ka Laikmaa töödest näitus - suudeti lõpuks realiseerida mai alguses. Provintsiaalmuuseumis avatud näitusele oli välja pandud kaks portreed (Tserkessi poiss ja A. Rosenwaldi portree), Gebhardti altarimaali koopia, Laikmaa
kompostimist (aeroobset biotöötlust) või anaeroobset biokäitlust. Keskkonnale kahjutum nimetatud meetoditest on anaeroobne biotöötlus, kuna õhuheitmeid tekib vähem. Kuid odavamaks osutub kompostimine. Biolagunevate jäätmete käitluskohad 1. Kärla kompostimisplats 2. Maasi jäätmejaam 3. Kärdla jäätmejaam 4. Haapsalu jäätmejaam 5. Lihula jäätmejaam 6. Paldiski jäätmejaam 7. Pääsküla jäätmejaam 8. Kehra jäätmejaam 9. Mäepere jäätmejaam 10. Pärnu-Jaagupi kompostimisplats (koos veepuhastusmudaga) 11. Pärnu kompostimisplats 12. Vändra kompostimisplats (koos veepuhastusmudaga) 13. Häädemeeste kompostimisplats (koos veepuhastusmudaga) 14. Kilingi-Nõmme kompostimisplats (koos veepuhastusmudaga) 15. Paide jäätmejaam 16. Viljandi jäätmejaam 17. Põltsamaa jäätmejaam 18. Lääne-Viru maakondlik jäätmekeskus 19. Kiviõli jäätmejaam 20. Sillamäe jäätmejaam 21. Narva jäätmejaam 22. Jõgeva jäätmejaam 23. Tartu jäätmejaam 24
PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM 10.klass Linda Pihl VANA EGIPTUS Referaat Mõisaküla 2009 Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1 Religioon..................................................................................................................................4 1.1 Jumalad............................................................................................................................. 4 1.2 Pühad loomad...............................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
