KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE Liitsõna koosneb põhi-ja täiendsõnast, nt laualamp: laua (täiendsõna) lamp (põhisõna), raudtee: raud (täiendsõna) tee (põhisõna). NIMISÕNAD 1. Nimetavas käändes nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, nt raudtee, laudpõrand, tornmaja 2. Lühenenud tüvega sõna kirjutatakse nimisõnaga kokku, nt purskkaev, inimtühi 3. Kui eelnev nimisõna on omastavas ja näitab liiki, kirjutatakse see järgneva nimisõnaga kokku, nt kassipoeg, raamaturiiul või kui tekib piltlik väljend, nt lapsepõlv, lõvilõug; kui kuuluvust, siis lahku, nt ema laud, meie kodu. 4. Täiendreeglit vaadatakse selle järgi, kuhu täiend kuulub, nt selle puu oksad (selle puu) või kaharad puuoksad (oksad on kaharad); tuntud sepa töö (tuntud sepp) või suurepärane sepatöö (suurepärane on töö). 5. Mitmuse omastavas käändes nimisõna kirjutatakse järgnevast lahku, nt vigade parandus, kirjatarvete kauplus; erandiks on 2-silbilised mitm
Kokku- ja lahkukirjutamine. NIMISÕNA+NIMISÕNA KOKKU LAHKU Esimene sõna ainsuse nimetavas või Kui täiendosa on liitsõna (mereliiva lühenenud (nahkmööbel, sarvloom, hunnik, aknaklaasi kild, prantssaia viil). kuningriik, tellimisleht). Esimene sõna ainsuse omastavas, Kui ainsuse omastavas olev sõna näitab näitab liiki, tekib kindlakskujunenud kuuluvust (sõbra koer, minu töö, mõiste (jahikoer, eksamitöö, toodangu kvaliteet, tuule undamine). raamatupidamine). Hulka ja kogu väljendavad ühendid Mitmuse omastavas nimisõna (vigade (liivahunnik, vihmapiisk, klaasikild). parandus, sademete hulk, uudiste agentuur). Mitmusliku sisuga ainsuse omastav Mitu omastavalist täiendit: (tikutoos, raamaturiiul, elu ja surma
Kokku- ja lahkukirjutamine Kokkukirjutisi on kahesuguseid - liitsõnad ja muud kokkukirjutised. Nimisõna + nimisõna Ainsuse nimetavas käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku. (muuhulgas kõik s-liitumisega sõnad). nt. Vesiveski, nahkmööbel, sarvloom, külglibisemine, verivorst, naisarst. Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõste liiki või laadi, moodustades temaga kindlakskujulise mõiste ning vastab küsimusele missugune? (mis liiki?, mis laadi?, mis?). nt. Jahikoer, bussipilet, koolikohustus, särjekala, karjakasvatus, marjakorv. Sellesama reegli järgi kirjutatakse kokku ka: a) Sihitisliku täiendiga omaette tähendusega ühendid (täiendosa märgib objekti, millele põhiosaga väljendatud tegevus on suunatud). nt. Vennaaarmastus ( armastatakse venda), rõõmu
kolme sentimeetri paksune, tolle mäe kõrgune, Lydia Koidula nimeline, suure O kujuline (mitmesõnalised arvsõnad) kolmekümne viie aastane, kahesaja neljakümne viie leheküljeline III Kohanimede KLK 1. Kohanimi + maa KOKKU Eestimaa, Virumaa, Saksamaa, Petserimaa * Franz Josephi maa 2. Tänavate, väljakute, teede, maanteede, puiesteede, turgude jms nimed + liiginimetus LAHKU 3. Kaksikkohanimede kirjutamine 3.1. Ilmakaaretäiend + kohanimi kirj sidekriipsuga Lõuna-Eesti, Kagu-Aasia, Põhja-Jäämeri, Kirde-Soome 3.2. Omadussõnatäiend + kohanimi kirj sidekriipsuga Kaug-Ida, Suure-Jaani, Vana-Kreeka, Muinas-Eesti, Kesk-Euroopa, Antiik-Rooma * Suur Munamägi, Väike Munamägi, Suur Tütarsaar, Väike Tütarsaar * Suurbritannia, Valgevene * New York, Tjan-San 3.3. Asukohta täpsustav kohanimi + kohanimi kirj sidekriipsuga Kohtla-Järve, Keila-Joa, Kolga-Jaani, Pärnu-Jaagupi 4. Kohanimede KLK oleneb ka kohanime esiosast: 4.1
Kokku- ja lahkukirjutamine Oma normaalolekus on sõnad üksteisest lahku kirjutatud. Kokkukirjutisi on kahesuguseid- liitsõnad ja muud kokkukirjutised. Liitsõna osad kirjutatakse alati kokku, ükskõik mis vormis või ümbruses nad ka ei esineks, nt raudtee ,sünnipäev, pealkiri, umbusaldama. Muude kokkukirjutiste osad on kokku kirjutatud ainult vaid siis, kui tegusõna on kesksõna vormis ja lauses eestäiendisks , nt lahtivõetav kapp, asetleidnud õnnetus. Ortograafia seisukohalt ei ole see vahetegemine siiski oluline, sest ortograafia ülesandeks on kirjeldada igasuguse kokkukirjutuse tingimusi. Liitsõnade ehitust ja tüüpe käsitleva raamatu sõnamoodustuse osa. Kahe või rohkema grammatilises seoses oleva sõna kokkukirjutamiseks peab olema mingi põhjust. Eesti keeles arvestatakse sõnade kokku- või lahkukirjutamisel järgmisi põhimõtteid: 1)Sematiline ehk tähenduspõhimõte- kokkukirjutised tähistavad erinevat mõistet võrreld
Mitmuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast harilikult lahku teaduste akadeemia, vigade parandus, sademete hulk, kurttummade kool, uudiste agentuur Järgneva nimisõnaga kokku kirjutatakse kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimisõna omaette tähendusega ühendeis lasteaed, lastehaigused, lastepidu, naistehaigused, meestesokid, noorteõhtu, keeltekool, kiirtepärg, meeltesegadus · Samuti kirj kokku mõned pikemadki mitmuse omastavas olevad nimis kindlaks kujunenud ühendeis hingedepäev, pühadekaart, rahvastepall, teadetebütoo, saadikutekoda, vanematekogu · Sageli mitmuse omastavaga sõnaühendi asemel parem ainsuse omastavaga liitsõna loengute sari loengusari, lihaste põletik lihase põletik, marjapõõsaste istikud marjapõõsaistikud
KOKKU- ja LAHKUKIRJUTAMISE REEGLITE KORDAMINE 1. Guugelda ,,eesti keele käsiraamat", ava esimene link aadressilt http://www.eki.ee/books/ekk09/. 2. Loe läbi kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted. 3. ,,Kola" reegleid pidi ja trüki iga reegli juurde vähemalt 5 näidet. 4. Pööra tähelepanu sellele, mida võib nii kokku kui ka lahku kirjutada, ja eranditele. 5. Vajadusel muuda tabelit / trükitud sõnastust enda jaoks arusaadavamaks / paremini meelde jäetavaks. 6. Jätka tabelit tegusõnade ning muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamise kohta. KOKKU LAHKU NÄITED ainsuse nimetavas vesiveski, nahkmööbel, verivorst, käändes või lühitüveline inimväärikus, betoontala sõ
Kokku ja lahkukirjutamine 2010 Reeglid I NIMISÕNA + NIMISÕNA Ainsuse omastavas nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib liiki või laadi ja moodustab kindlaks kujunenud mõiste (vastab küsimusele mis?, missugune?, mis liiki?, mis laadi?). Näited: taskukell, kontserdipilet, teatripilet, raamatukapp. Mitmuse omastavas nimisõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast harilikult lahku. Näited: teaduste akadeemia, vigade parandus, raamatute nimekiri. Reeglid II OMADUS-, ARV-, ASESÕNA +NIMISÕNA Omadussõna kirjutatakse järgnevast sõnast lahku. Näited: rõõsk koor, raske koorem, head tõugu, sinist värvi, suur tuba, vaene laps, väike mees. Erand: Mõistereegli järgi kirjutatakse kokku tähenduse alusel, vaatamata sõnaliigile. Näited: heategevus, julgeolek, kalliskivi, kergetööst
Kõik kommentaarid