Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

EESTI MAASTIKU LIIGESTUS (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
EESTI MAASTIKU LIIGESTUS #1 EESTI MAASTIKU LIIGESTUS #2 EESTI MAASTIKU LIIGESTUS #3 EESTI MAASTIKU LIIGESTUS #4 EESTI MAASTIKU LIIGESTUS #5 EESTI MAASTIKU LIIGESTUS #6 EESTI MAASTIKU LIIGESTUS #7 EESTI MAASTIKU LIIGESTUS #8 EESTI MAASTIKU LIIGESTUS #9 EESTI MAASTIKU LIIGESTUS #10 EESTI MAASTIKU LIIGESTUS #11
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor johhie Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
25
pptx

Eesti maastikualad

EESTI MAASTIKUALAD Allikas: http://maatundmine.einst.ee/kohad/uugu/52-madal-eesti/ Kursus: Eesti ajalugu ja maatundmine Eesti pindala on 45 227 km² 1. jaanuaril 2011 elas Eestis 1 340 194 inimest 20. juulil 2008 oli Eestis 47 linna, 10 alevit, 177 alevikku ja 4437 küla on 15 maakonda Eestis Eesti territooriumi võib loodusgeograafiliselt jagada Madal- ja Kõrg- Eestiks koos vahealadega. I. Madal-Eesti: Põhja- ja Lääne-Eesti tasased ja soised alad, mis jääaja lõppemisel veel pikaks ajaks vee alla jäid: I.1 Põhja-Eesti: aluspõhi paene, Põhja-Eesti rannikumadalik mööda Soome lahe kallast, mis võib olla kuni 20 kilomeetri laiune. Selles vööndis ka 74 saart, suuremad on Naissaar, Prangli ja Pakri saared. Rannikul on ka väljaulatuvaid poolsaari

Vanaaeg
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed,

Keskkonnakaitse ja säästev...
thumbnail
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa ­ põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa ­ maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine ­ 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
22
pdf

EESTI MAASTIK JA HARJU LAVAMAA

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Loodusturismi korraldus LT12 Petra Raamat EESTI MAASTIK JA HARJU LAVAMAA Juhendaja: Leelo Alasi Uuemõisa 2013 1 Sisukord 1. MAASTIKE KUJUNEMINE JA SEDA MÄÄRAVAD TEGURID................................................................ 3 2. EESTI MAASTIK ................................................................................................................................ 3 2.1 EESTI MAASTIKE KUJUNEMISE PEAMISED TEGURID ..................................................................... 3 2.2 EESTI MAASTIKUTÜÜBID ............................................................................................................... 3 2.3 EESTI MAASTIKU LIIGESTATUS ................................................................

Geograafia
thumbnail
46
doc

Eesti kaitsealad (referaat)

EESTI KAITSEALAD Kaitsealade õppeaine referaat SISUKORD: 1. Sisukord..................................................................................................2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala..............................................

Keskkonnakaitse
thumbnail
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

foto.ee lk 13a, 22, 37, 81, 97 Hiiumaa Mudeliklubi lk 19, 64, 68 Toimetaja Aime Kons Küljendaja Lauri Haljamaa Tallinn, 2014 ISBN 978-9985-0-3467-5 Andres Tõnisson, 2014 Kirjastus Koolibri, 2014 Kõik õigused on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle raamatu osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil. Kirjastus Koolibri Hiiu 38 11620 Tallinn www.koolibri.ee Sisukord Kuidas kasutada õpikuid? ... 4 1. EUROOPA JA EESTI ASEND, PINNAMOOD JA GEOLOOGIA 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ... 8 1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ... 12 1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele ... 16 1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ... 20 1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine ... 22 l.6. Eesti geoloogiline ehitus ... 26 1.7. Euroopa maavarad ... 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42

Euroopa
thumbnail
28
pdf

Maastikuteaduse alused 1

Maastiku mõiste Maastikuteadus on ühest küljest paljude loodusteaduste, nagu geomorfoloogia, mullateadus, geobotaanika jt. ning teisest küljest mitmesuguste inimtegevust uurivate teadusharude ühend. Maastikuteaduse põhinõudeks on uurida: ·ümbritsevat loodust kui tervikut ·maastikukomponentide omavahelisi seoseid ·maastike kujunemisel toiminud inimmõju Maastik on: mis tahes suuruse ja keerukusega looduslikterritoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maaala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima, muld, taimkate jt.) moodustavad maastikes toimuva aine ja energiavahetuse tõttu harmoonilise terviku ja mõjutavad üksteist (näiteks: metsaga kaetud moreenküngas, soomassiiv) kindla mahuga üksus geokomplekside taksonoomilises süsteemis maastikurajoneerimise põhiüksus, mis erineb nii tema suhtes madalamat (maastiku

Maastikuteadus
thumbnail
36
docx

Loodusgeograafia, loodus, geograafia, maastik

Aluspõhi - devoni, siluri, ordoviitsiumi, kambriumi ning vendi settekivimid, nagu liivakivi, liiv, savi, lubjakivi ja dolomiit. Vendi ajastust pärineb ka aleuroliit. Pinnakattes - kvaternaari ajastu purdsetted, nagu turvas, jõe-, järve- ja meresetted, luiteliivad, moreen, jääjärve ja –jõe setted. 8. Järjesta Eestis avanevad aluspõhja ladestud alustades kõige vanemast (või avanemise järgi alustades kõige põhjapoolsemast) + iseloomulikud settekivimid. ★ Aguaegkonna kristalsed kivimid - graniit ★ Vendi ladestu settekivimid – jämedateralised liivad kuni süvaveelised kõrgdisperssed savid. ★ Kambriumi ladestu settekivimid – terrigeensed stendid, erinevalt vendist vähem jämedapurrulisi setendeid, savid. ★ Ordoviitsiumi ladestu settekivimid – fosfaatseid karpe sisaldavad liivad. ★ Siluri ladestu settekivimid – lubjakivid, dolomiidid, domeriidid.

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun