PÄRNUMAA
KUTSEHARIDUSKESKUS
KOKK
Kaisa
Kotter
NIMI
JA NIMETUS
Referaat
Juhendaja : Eve Tapp
Pärnu
2011
Sissejuhatus
Ma koostasin selle referaadi nime ja nimetuse järgi. Kõik nimed ja
nimetused on jaotatud eri rubriikudesse ja asetatud tähestikulisse
järjekorda.
15 Eesti pealinna
vaatamisväärsust
TALLINN TURISTIDELE Soome 507288 5 22868 775856 7 47599 1,53 Poola 16380 23 3096 30995 18 4799 1,89 Norra 23956 3 601 56119 7 3511 2,34 Holland 12143 18 1893 26785 19 4322 2,21 Lk 3/20 TALLINN TURISTIDELE 2 ROCCA AL MARE Rocca al Mare paikneb linna lääneservas. Piirkonna nimi tähendab itaalia keelest tõlgituna kaljut mere ääres. Selle nime pani oma siia rajatud suvemõisale 1863. a kohalik parun Arthur Girard de Soucanton. Praegu laiub mõisa alal Eesti Vabaõhumuuseum. See parkmets tutvustab traditsioonilist Eesti külaelu. Muuseumi valduses on 74 viimasest kahest sajandist pärit hoonet, sh talud, veskid, võrgumajad, külakool, kabel, pritsimaja. Ajastutruult riietunud muuseumitöötajad tutvustavad vanu töövõtteid ja möödunud aegade eluviisi.
1944. aastani oli hoone Mustpeade vennaskonna omanduses, tänapäeval kasutatakse seda kultuurikeskusena. 2015. aastal oli hoone seisukord Muinsuskaitseameti hinnangul „rahuldav“. Tallinna Mustpeade Maja on üks väheseid Tallinna vanalinnas säilinud renessanssehitisi.7 Tallinna Mustpeade vennaskonna tekke ajaks loetakse 1399. aastat. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist, samuti välismaiseid Tallinnas viibivaid kaupmehi. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega. Vennaskond oli tegev ainult Tallinnas, Riias ja Tartus. Vennaskonna liikmed lahkusid Tallinnast 1940. aastatel.8 Mustpeade vennaskonna hoone kohal paiknes elamu arvatavasti juba 14. sajandil. Olavi gildilt tellitud kahelöövine tähtvõlvidega gildisaal ehitati 1419-24 ning seda peetakse kauneimaks Tallinna kahelööviliste piduruumide seas. 1517. aastal ostsid maja mustpead,
TALLINNA AJALUGU EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu puutumatult. Võib �
Eesti kunst 1. Esiaja kunst Kestab Eestis 9. at eKr. - 13. Saj pKr. MESOLIITIKUM Pulli asula Pärnumaal, leitud odaotsi, ahinguid. Leitud vähe, kuna elati vähe aega. Kunda Lammasmäe, leitud kalapüügiahinguid,õngekonksususid (tegeleti kalapüügiga), puhukirveid. Elatud kauem kui Pulli asulas. Kunda kultuuri esemed kivist, luust. Mesoliitilist kultuuri Kunda kultuuriks. NEOLIITIKUM Soome- ugrilaste saabumist rannikule seostatud Narva keraamikaga. Lihtsad, kaunistusteta savinõud. Suuremad kaunistused 4. at. keskpaigas. Kammipiitaoline ornament- kammkeraamika. Kammkeraamika nõusid üle kogu Eesti nt. Jägalast leitud nõud. 3. at. keskpaigas ilmuvad nöörijäljenditega kaunistatud savinõud, kivikirved, mis meenutavad venekirveid. Vanimad elamud- Narva lähedalt Riigi külast leitud püstkoja jäänused. Puust sõrestik hävinenud, leitud püstkoja alus, mõned mättad. Sellist tüüpi hooned Siberi rahvastel. Eesti talupoegadel suveköök kuni 19
Bourbonide dünastia teistkordne restauratsioon 1874- 1885 Alfonso XII 1885- 1902 María Cristina (regentlus) 1902- 1931 Alfonso XIII 1923- 1930 Primo de Riverra (diktatuur) Teine Hispaania Vabariik (1931- 1939) N. Alcalá Zamora y Torres M. Azaña y Díaz F. Franco (diktatuur) Juan Carlos Poliitilised parteid Hispaanias Poliitilise partei nimetus Partei asutamisaasta Partei maailmavaade Rahvaliit 1976 Konservatiivne kodanlik partei Demokraatlik partei 1982 Parempoolne kodanlik partei Demokraatlik ja Sotsiaalne 1982 Tsentristlik partei Tsentrum Sotsiaalne Töölispartei 1879 Reformistlik tööpartei Kommunistlik Partei 1920 ja 1984 Kommunistlik partei
kirja. Nt Liechtenstein (sks), Canberra (ingl), Venezuela (hisp), Andrea Cesalpino (it), Jean-Pierre Chabrol (pr), Geoffrey Chaucer (ingl); Almatõ (kasahhi), Usveja järv (valgevene), Samara (vn), Juri Kazakov (vn), Sotha Rusthaveli (gruusia), Orõna Otrostsenko (ukraina). 10 Erandid Isikunimedest on erandiks ainult mõne ajalootegelase nimi, nagu Aleksander Suur, Karl XII, Peeter I, Katariina II. Kohanimede hulgas on kahesuguseid erandeid. 1. Mõnede väljaspool meie keeleala olevate kohtade eestikeelsed nimed ehk eksonüümid. Nt Saksamaa, Inglismaa, Rootsi, Soome, Venemaa, Valgevene, Läti, Leedu, Kuramaa, Siber, Pihkva, Oudova, Turu, Riia, Võnnu, Ojamaa, Väina, Koiva. Osa kohanimesid ei olegi rahvuslikult seotud, nt Alpid, Aafrika, Euroopa, Aasia, Läänemeri,
Lissabon on iidne linn, aga palju ehitisi pärineb ka 18. sajandist. Assoorid: Assoorid kuuluvad Portugalile, kuigi nad asuvad riigi põhjaosast 1200 kilomeetri kaugusel Atlandi ookeanis. Saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Saartel elab alaliselt üle veerand miljoni inimese, kuid puhkust sõidab sinna veetma palju rohkem rahvast. 3 ÜLDANDMED Riigi ametlik nimetus: Republica Portugaesa (Portugali Vabariik) Pealinn: Lissabon (Lisboa, 508 000 elanikku, eeslinnadega 2 616 100 el) Kogupindala: 92 391 km² Territooriumi ulatus: põhjast lõunasse 561 km ja läänest itta 218 km Mandriala rannajoone pikkus: 832 km Kogu riigipiiri pikkus: 2147 km Rahvaarv: 10 501 100 Riigikeel: portugali keel Naaberriigid: Hispaania Kuningriik Iseseisvus: 1. detsember 1640 Portugali riigi asutamine: 1143 Vabariigi asutamine: 5. oktoober 1910 President: Aníbal Cavaco Silva
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja
Kõik kommentaarid