Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pärnumaa noortele (0)

1 Hindamata
Punktid
Pärnumaa noortele #1 Pärnumaa noortele #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg1970-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Niina Solopaeva Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

Pärnumaa Porfoolio

moodustavad kauni terviku ja kutsuvad mõnusale jalutuskäigule. Uudistada on märke nii kaugest keskajast, elegantsest kuurordi algusperioodist, pikast nõukogudeajast kui ka modernsest ja kiiresti arenevast tänapäevast. Hea on teha vähemalt kolm väljasõitu Pärnumaale: nn Lääne, Põhja ja Lõuna Päikeseringi. Kõikjal on vaadata kauneid (ranna)külasid, kirikuid, mõisakomplekse, muuseume, käsitöötubasid ja loodusväärtusi. Pärnumaa suurimateks pärliteks on UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Kihnu saar ja kultuur ning Soomaa Rahvuspark koos oma kuulsa viienda aastaajaga. Külastamist ootavad ka kaunilt renoveeritud Tõstamaa mõis, muistne Soontagana maalinn, Eesti Muuseumraudtee Lavassaares, Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum Kurgjal, Vana- Riia maantee äärsed rannakülad jpm. ALLIKUKIVI KOOPAD Kilingi-Nõmme linna lähedal Allikukivi ürgoru nõlval saad uudistada suuri maa-aluseid koopaid. 1961

Maaturism
thumbnail
46
doc

Eesti kaitsealad (referaat)

EESTI KAITSEALAD Kaitsealade õppeaine referaat SISUKORD: 1. Sisukord..................................................................................................2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark..........................................................................27-3

Keskkonnakaitse
thumbnail
13
doc

Vaatamisväärsused Pärnumaal

............11 Kokkuvõtte.....................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................13 2 Sissejuhatus Selles töös tutvustan lühidalt Pärnumaa vaatamisväärsusi. Juttu tuleb lühidalt puudest, koobastest ja orgudest. 3 Tori põrgu Toris paljandub ülem-devoni liivakivi Pärnu lade (lihtsamalt-devoni liivakivi). Jõe vasak kallas moodustab silla juures kalmistu kohal umbes 500m pikkuse, kohati üle kümne meetri kõrguse järsaku. Liivakivi alumises osas leidub kolmsada miljonit aastat tagasi elanud

Eesti loodus ja geograafia
thumbnail
95
doc

KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL

TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu ku

Turundus
thumbnail
37
pdf

Sooteadus

Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõisted ja koosseis 6.2.5.

Geoloogia
thumbnail
17
doc

Väikeettevõtlus Eestis ning selle eripära Pärnumaal

SWOT- analüüsile 11 Kokkuvõte 16 Viidatud allikad 17 2 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on valitud väikeettevõtlus Eestis ja ettevõtluse eripärad Pärnumaal, sest Eestis on ettevõtluse vormidest kõige levinum väikeettevõtlus ja Pärnumaa on üheks paremaks näiteks selle kohta. Töö eesmärkideks on teada saada, milline on väikeettevõtluse olukord Eestis. Samuti on eesmärgiks teada saada, millised on ettevõtluse eripärad Pärnumaal ja ettevõtluse tulevikuvõimalused ning kirjeldada Eesti väikeettevõtlust Pärnu näitel. Saavutamaks püstitaud ülesandeid, on välja toodud väikeettevõtluse põhiprintsiibid, kirjeldatud väikeettevõtluse hetkeolukorda Eestis ning selleks, et teada saada Pärnumaa

Ettevõtte majandusõpetus
thumbnail
56
pdf

“NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005”

JRK MAAKOND ERALDATUD TUUSIKUTE ARV 1. Harjumaa 350 2. Hiiumaa 30 3. Ida-Virumaa 395 4. Jõgevamaa 120 5. Järvamaa 80 6. Läänemaa 115 7. Lääne-Virumaa 126 8. Põlvamaa 136 9. Pärnumaa 160 10. Raplamaa 150 11. Saaremaa 70 12. Tallinn 440 13. Tartumaa 240 14. Valgamaa 129 15. Viljandimaa 90 16. Võrumaa 130 KOKKU: 2 761 2

Ühiskond
thumbnail
46
docx

Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis

Teha võistlusi karakatitsate omanikele ja ka külastajatele. Talvel külastavad piirkonda ka lätlased. Neil on märtsi algul isegi omavaheline võistlus „Läti kalurid“ (Koppel 2014). Konkreetse kasutuseta on jalgpalli väljak Kasepää küla keskel. Samas võib seda avalikult kasutada. Nimelt kohalikel noortel huvi jalgpalli vastu on. Seda näitab igapäevane jalgpalli toksimine suvel (Sorgin 2014). Seega võiks seal suvel vabalt korraldada näiteks noortele jalgpalli laagreid. Samuti on piirkond vaheldusrikas. Seal on segunenud eesti ja vene kultuur. Sellest lähtudes võiks laagrid olla nii jalgpalli oskuste kui ka vene ja eesti keele omandamise poole pealt küllaltki atraktiivsed. Võimalus oleks suvel jalgpalli väljakul ka erinevaid võistlusi pidada. Näiteks sel aastal peeti Kallastel, mis on 24 kilomeetri kaugusel, Heatahte Mängud jalgpallis Valgevene toetuseks liitumaks Schengeni ruumiga. Seega potensiaali võistluspaigana oleks (Sorgin

Turism




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun