moodustavad kauni terviku ja kutsuvad mõnusale jalutuskäigule. Uudistada on märke nii kaugest keskajast, elegantsest kuurordi algusperioodist, pikast nõukogudeajast kui ka modernsest ja kiiresti arenevast tänapäevast. Hea on teha vähemalt kolm väljasõitu Pärnumaale: nn Lääne, Põhja ja Lõuna Päikeseringi. Kõikjal on vaadata kauneid (ranna)külasid, kirikuid, mõisakomplekse, muuseume, käsitöötubasid ja loodusväärtusi. Pärnumaa suurimateks pärliteks on UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Kihnu saar ja kultuur ning Soomaa Rahvuspark koos oma kuulsa viienda aastaajaga. Külastamist ootavad ka kaunilt renoveeritud Tõstamaa mõis, muistne Soontagana maalinn, Eesti Muuseumraudtee Lavassaares, Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum Kurgjal, Vana- Riia maantee äärsed rannakülad jpm. ALLIKUKIVI KOOPAD Kilingi-Nõmme linna lähedal Allikukivi ürgoru nõlval saad uudistada suuri maa-aluseid koopaid. 1961
EESTI KAITSEALAD Kaitsealade õppeaine referaat SISUKORD: 1. Sisukord..................................................................................................2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark..........................................................................27-3
............11 Kokkuvõtte.....................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................13 2 Sissejuhatus Selles töös tutvustan lühidalt Pärnumaa vaatamisväärsusi. Juttu tuleb lühidalt puudest, koobastest ja orgudest. 3 Tori põrgu Toris paljandub ülem-devoni liivakivi Pärnu lade (lihtsamalt-devoni liivakivi). Jõe vasak kallas moodustab silla juures kalmistu kohal umbes 500m pikkuse, kohati üle kümne meetri kõrguse järsaku. Liivakivi alumises osas leidub kolmsada miljonit aastat tagasi elanud
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu ku
Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõisted ja koosseis 6.2.5.
SWOT- analüüsile 11 Kokkuvõte 16 Viidatud allikad 17 2 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on valitud väikeettevõtlus Eestis ja ettevõtluse eripärad Pärnumaal, sest Eestis on ettevõtluse vormidest kõige levinum väikeettevõtlus ja Pärnumaa on üheks paremaks näiteks selle kohta. Töö eesmärkideks on teada saada, milline on väikeettevõtluse olukord Eestis. Samuti on eesmärgiks teada saada, millised on ettevõtluse eripärad Pärnumaal ja ettevõtluse tulevikuvõimalused ning kirjeldada Eesti väikeettevõtlust Pärnu näitel. Saavutamaks püstitaud ülesandeid, on välja toodud väikeettevõtluse põhiprintsiibid, kirjeldatud väikeettevõtluse hetkeolukorda Eestis ning selleks, et teada saada Pärnumaa
JRK MAAKOND ERALDATUD TUUSIKUTE ARV 1. Harjumaa 350 2. Hiiumaa 30 3. Ida-Virumaa 395 4. Jõgevamaa 120 5. Järvamaa 80 6. Läänemaa 115 7. Lääne-Virumaa 126 8. Põlvamaa 136 9. Pärnumaa 160 10. Raplamaa 150 11. Saaremaa 70 12. Tallinn 440 13. Tartumaa 240 14. Valgamaa 129 15. Viljandimaa 90 16. Võrumaa 130 KOKKU: 2 761 2
Teha võistlusi karakatitsate omanikele ja ka külastajatele. Talvel külastavad piirkonda ka lätlased. Neil on märtsi algul isegi omavaheline võistlus „Läti kalurid“ (Koppel 2014). Konkreetse kasutuseta on jalgpalli väljak Kasepää küla keskel. Samas võib seda avalikult kasutada. Nimelt kohalikel noortel huvi jalgpalli vastu on. Seda näitab igapäevane jalgpalli toksimine suvel (Sorgin 2014). Seega võiks seal suvel vabalt korraldada näiteks noortele jalgpalli laagreid. Samuti on piirkond vaheldusrikas. Seal on segunenud eesti ja vene kultuur. Sellest lähtudes võiks laagrid olla nii jalgpalli oskuste kui ka vene ja eesti keele omandamise poole pealt küllaltki atraktiivsed. Võimalus oleks suvel jalgpalli väljakul ka erinevaid võistlusi pidada. Näiteks sel aastal peeti Kallastel, mis on 24 kilomeetri kaugusel, Heatahte Mängud jalgpallis Valgevene toetuseks liitumaks Schengeni ruumiga. Seega potensiaali võistluspaigana oleks (Sorgin
Kõik kommentaarid