Carina Peet Kas me oleme internetis kaitstud? Essee Õpioskused ülikoolis (SHZU.00.005) Juhendajad: Maria Murumaa-Mengel Ene Selart Tartu 2014 Privaatsusele on igal inimesel õigus nii seaduse kui ka eetiliste kommete kohaselt. Eesti Vabariigi Põhiseaduse 26. paragrahvis on öeldud, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele (Eesti Vabariigi Põhiseadus, 2014). Internetiajastu toob kaasa varasemast suuremad võimalused rikkuda inimeste privaatsust. On teada, et noored ehk Y-generatsioon kasutavad internetti tunduvalt rohkem kui vanem põlvkond, alustades juba varajasest east. Siit tekib aga küsimus, kas me üldse oleme internetis kaitstud? Privaatsus on eriti noorte jaoks enesekehtestamise ning oma identiteedi loomisel esmatähtis tingimus (Eetikaveeb, 2014)
uurinud olen, et täita vajalikud ankeedid või kui tuleb täita järjekordne majanduslikehuvide deklaratsioon. Igakord tekib küsimus, mille jaoks on vaja ja kas ikka on vaja ning õigus küsida kõiki neid andmeid? Põhiline huvi on üldjuhul eraelu puutumatusel. Perekonnaelu puutumatus jääb tahaplaanile ja nii pööran oma töös tähelepanu just eralu puudutavale küsimusele kui perekonnaelule. 1. ERAELU PUUTUMATUS Põhiseaduse § 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Antud paragrahv kaitseb eraleu puutumatust, mis konkretiseerib üldist isiksusõigust. Eraelu laias tähenduses hõlmab ka perekonnaelu. Samuti kaitsevad eraelu kodu ning korrespondentsi
rahvusvahelises õiguses nii tavaõigusnormidena ja kui ka kodifitseerituna mitmetesse kahe- ja mitmepoolsetesse rahvusvahelistesse lepingutesse. Riikide suveräänsus ja võrdsus Riikide suveräänsus tähendab: võim kõigi riigi territooriumil elavate isikute üle; võim vabalt kasutada ja käsutada riigi jurisdiktsiooni all olevat territooriumi ning teha tegusid, mis on vajalikud ja kasulikud seal elavale rahvale; õigus territooriumi puutumatusele teiste riikide poolt; õigus riigi esindajate puutumatusele (puutumatus ei laiene rahvusvahelistele kurjategijatele); õigus puutumatusele välisriigi kohtute jurisdiktsioonist. Ühelgi riigil pole jurisdiktsiooni teise riigi üle teie riigi nõusolekuta. Vahet tehakse absoluutsel immuteedil ja piiratud ehk kvalifitseeritud immuniteedil. Tänapäeval on absoluutse immuniteedi rakendamisest enamjaolt loobutud;
käitumisele! VIKTORI ADVOKAAT JÜRI RAIDLA: Nädalalehes avaldatud artikkel riivas paljusi mu kliendi, Viktor Dransitovi põhiõigusi- ja vabadusi. Viktori vastu rikutud põhiõigused: õiguslikud õigused, õigus isikuvabadusele ja turvalisusele, õigus kohtulikule kaitsele oma põhiõiguste/inimõiguste rikkumise korral, õigus ausale, erapooletule ja avalikule õigusemõistmisele ning karistamisele seaduse alusel, õigus privaatsusele, kodu puutumatusele ning kaitsele meelevaldse sekkumise eest perekonna- ja eraellu, õigus isikuandmete kaitsele, õigus sõnavabadusele, kogunemiste ja ühingute moodustamise vabadusele, õigus perekonna kaitstusele. Lisan ka veel, et põhiseaduse paragrahv §25 kohaselt on igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisel. ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON:
Avalik ja privaatne ala meediaga suhtlemine Avalik ruum Ajakirjanikega suheldes on oluline teada, et on olemas avalik ja privaatne ala ehk avalik ruum ja eravaldus. Avalik ruum on mõeldud kõigile kasutamiseks, privaatne kuulub üksikisikule ja ta pereliikmetele (eraomand.) Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele, eraomandi ja kodu puutumatusele. Avalikus ruumis (tänav, park, rand jne) viibivaid inimesi võib intervjueerida, filmida ja pildistada luba küsimata. Saadud materjali avaldamisel on siiski mõned piirangud juhul kui materjal võib kellelegi haiget teha, tuleks see jätta avaldamata (filmilõigud õnnetuse ohvritest, vaimupuudega või seniilsetest inimestest). Seda nõuab nii hea ajakirjandustava kui ka põhiseadus. Avaliku elu tegelased
ning sertifitseerimisteenuse ja ajatempliteenuse osutamise üle järelvalve teostamise kord Digitaalallkiri seob endasse allkirja andnud inimese isikuandmed, allkirja andmise ajahetke ja tehnilised andmed, mida on vaja allkirja õigsuse kontrollimiseks tagantjärele. Isikuandmete kaitse seadus ...kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja –vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele Põhiseaduse §26 – õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Isikuandmete jaotus: Nn tavalised isikuandmed o Nimi Delikaatsed isikuandmed o Terviseseisund, pärilikkus, biomeetrilised andmed, jm Eraldi töötlemisnõuetele alluv isikukood Isikuandmete avalikustamine Mitmed ettevõtted märgivad oma kodulehel klientide turvalisuse huvides isikuandmete töötlemise tingimused: o Privaatsuskokkulepe
Eraelu puutumatus Eraelu Eraelu on iga inimese isiklik elukorraldus Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele Eraelu komponendid Informatsiooni kogumine, selle kasutamine ja väljastamine - annab isikuandmeid siis, kui isik näiteks avab enda pangakonto või sõlmib töölepingu Poliitiline ideoloogia Usulised religioonid Vaba eneseteostus - soov otsustada, et missugune on isiku identiteedi väljakujunemine Enesemääratlemine indiviidina - erinevate sotsiaalsete ja tööalaste rollide järeleproovimine Eraelu õigused Eraelu võib kokku viia mõistete: privaatsuse, turvalisuse,
varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. või muu seisund. muul viisil oma suveräänsuses piiratud. Artikkel 5. Õigus isikuvabadusele ja -puutumatusele 1. Igaühel on õigus isikuvabadusele ja -puutumatusele. Kelleltki ei või võtta tema vabadust, välja arvatud Artikkel 7 seaduses kindlaksmääratud korras järgmistel juhtudel: Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ja neil on igasuguse PS § 14 Artikkel 6
põhiseadusest tulenevad eraelu puutumatus ja ajakirjandusvabadus. Sel juhul on ajakirjanikupoolseks ülesandeks sisulise kaalumise teel vastuolus olevate põhiõiguste teineteisega sobitamine ja vastuvõetavasse tasakaalu viimine. Selle ülesandega toimetulek on aga sageli väga keerukas. Suurt poleemikat on põhjustanud aasta algul jõustunud isikuandmete kaitse seadus, mille põhiliseks eesmärgiks oli paremini kaitsta inimeste põhiõigusi, eeskätt õigust eraelu puutumatusele. Seega tuleb kaaluda, kas on olemas ülemäärane avalik huvi, ning kas see on suuruselt suurem inimese õigusest eraelu puutumatusele. Ühiskonnal lasuv vastutus tähendab seda, et on olemas asju, mille kajastamisel tuleb olla eriti ettevaatlik või sellest sootuks loobuda. J.K.Rowling on teemakohaselt öelnud: "Ka parimad meist peavad mõnikord oma sõnu sööma". Selle vältimiseks peab aga hoolikalt kaaluma, mida ja kuidas öelda.
2) 1950 a. Töötati välja Euroopa Nõukogu poolt Euroopa inimõiguste konvetsioon - on siduv dokument - õigused selgemalt lahti seletatud kui ÜRO inimõiguste deklaratsioonis 3) 1961 a. Euroopa sotsiaalharta - elanike sotsiaalsete õiguste kaitse - tõstaks elatustaset - suurendaks sotsiaalset heaolu - Eesti Vabariik pole täielikult käsitlenud seda 4) 1989 a. Lapse õiguste deklaratsioon - hõlmab traditsioonilisi inimõigusi (nt. Õigus enesemääramisele, kaitsele, puutumatusele, + veel õigusi, mis on mõeldud ainult lastele nt. Õigus olla koos vanematega, õigus mängule) Inimõiguste kaitse Inimõiguste kaitse tugineb demokraatlikule riigikorraldusele, õigussüsteemile ja inimeste teadlikkusele oma õigustest. Eestis Oma õigusi saab kaitsta: - Pöördudes õiguskantsleri poole. Õiguskantsleri (ombudsman ehk õigusvahemees) põhiülesanded on isikute põhiõiguste ja vabaduste kaitsmine ning seaduslikkuse järelevalve. Õiguskantsleri poole
peab tagama ( valitsus). Inimestel on õigus nõuda nende austamist. Inimõigused on kirja pandud ÜRO deklaratsiooni. Teiste õigus liikide puhul kehtib olukord, kus riik nõuab ja kodanikud alluvad. Inimõigusi rühmitakse järgmiselt: 1. Isikuõigused e. Põhiõigused a) õigus elu le b) õigus vabadusele c) õigus võrdsusele d) isiku puudumatusele e) õigus eraelule ja perekonna elule f) õigus kodule ja omandi puutumatusele g) õigus inikliku kohtlemisele h) õigus seaduse kaitsele ( pöörduda kohtusse) i) õigus vaimsele ühte kuuluvus tundele 2. Poliitilised õigused a) õigus valida, hääletda ja olla valitud. b) õigus väljentada oma seisukohti (vabadus) c) õigus pöörduda riigiasutustesse d) õigus usu ja mõte vabadusele e) õigus kuuluda erinevate organisatsoonidesse ( parteid, erakonnad) 3. Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused
Ideedelejapõhimõtetele,millelerajanevadarvutiprogrammielemendid,kaasaarvatudprog rammikasutajaliidesealuseksolevadideedjapõhimõtted Autoriõiguse teke ja kestvus Autoriõigus tekib koheselt koos teose loomisega ja kehtib avalikustamata kui avalikustatud teostele Autoriõigus kehtib kogu autori eluajaja 70aastat pärast tema surma Isiklikud õigused Õigus teose autorsusele Õigus autori nimele Õigus teose puutumatusele Õigus teose lisadele Õigus autori au ja väärikuse kaitsele Õigus teose avalikustamisele Õigus teose täiendamisele Õigus teos tagasi võtta Õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist Varalisedõigused Õigus teose reprodutseerimisele Õigus teose levitamisele Õigus teost avalikult esitada Õigus teost tõlkida
kuuluvad kõik autoriõigusega kaitsmata teosed. Teos saab olla ka ilma autorita näiteks rahvalooming (rahvaluule) või teadmata autor ehk anonüümne autor. Teose loomisest alates tekib autoril autoriõigus. Autoriõigus annab autorile õiguse otsustada oma loomingu üle. Autoriõiguse sisu moodustavad autori isiklikud ja varalised õigused. Autori isiklike õiguste alla kuuluvad: õigus autorinimele, õigus teose puutumatusele, õigus autori au ja väärikuse kaitsele. Autori varaliste õiguste hulka kuuluvad : õigus teose levitamisele, õigus teost tõlkida. Autoril on ka võimalik oma õigustest loobuda, mis kujutab endast autori varalise või varaliste õiguste üleandmist. Õiguse üleandmine näeb välja selliselt, et isik, kes õigused saab, muutub nende autoriõiguste uueks omajaks. Autor saab oma õigusi ka litsentseerida, mis tähendab seda, et autor jääb oma varaliste õiguste omajaks, kuid lubab
tahe. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Riigi ja õiguse seosed 1933 a Montevideo konventsiooni kohaselt on riigi tunnusteks: Rahvas Kindlaksmääratud territoorium Valitsus Võime astuda teiste riikidega suhetesse. Riikide suveräänsus tähendab: Võimu kõigi riigis elavate isikute üle; Õigust riigi territooriumi puutumatusele; Õigust riigi esindajate puutumatusele; Riigid ei tohi sekkuda teiste riikide siseasjadesse Riigi ja õiguse seosed Riigi ja õiguse lahutamatu vastastikune seos ja nende olemuslik ühtsus on ära määratud asjaoluga, et nii riigi kui õiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele. Parimaks õiguse ja riigi omavahelise seose vormiks loetakse nüüdisajal õigusriigi konstruktsiooni.
lugu, mis seejärel valmib, pakub auditooriumile hoopis suuremat huvi. Kes on tavalised inimesed meedias? Tavalised inimesed satuvad väga harva meedia huviorbiiti. Enamasti juhtub see neid puudutavate dramaatiliste või erakorraliste sündmustega seoses. Sel juhul muutub sündmusega seotud tavaline inimene mingiks ajaks avaliku elu tegelaseks piiratud ulatuses ja meedia püüab hankida temalt üldsusele olulist infot. Kuidas taga inimese õigus eraelu puutumatusele? Selleks peab ajakirjanik leidma vastused järgmistele küsimustele: Kuivõrd on toimunud sündmus inimese eraasi; millisel määral võivad loosse segatud inimesed haiget saada; kas kõik allikad identifitseerivad või jätta mõned anonüümseteks; kas loo avaldamata jätmine seaks ohtu avalikkuse informeerimise nõude?
● Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; ● Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; ● Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. Poliitilised Kodanlikud ● Õigus elule ● Õigus tööle ● Õigus ● Õigus Tervisele sõnavabadusele ● Ügus Haridusele ● Õigus eraelu puutumatusele INIMÕIGUSED ● Sageli kasutakse inimõiguste termini kõrval ka põhiõiguste terminit, mis aga oma sisult ongi inimõigused. Põhiõiguste termin on enamasti levinud Euroopa õigusruumis, nii Euroopa Nõukogus kui ka Euroopa Liidus. Eesti Vabariigi põhiseaduse II peatükk sätestab põhiõigused, vabadused ja kohustused. Põhiseaduses loetletud põhiõigused ja vabadused tagatakse Eestis kõigile Eesti kodanikele kui ka Eestis viibivatele
Maksu- ja Tolliamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 34, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. VABADUSÕIGUSTE RIIVE PS-PÄRASUSE KONTROLL • Nimeta põhiõigusnorm - PS § 26 ! • Leia põhiõiguse kaitseala ehk keda ja mida põhiõigus kaitseb - igaühe vabadus eraelulisele puutumatusele - kaitseb üldsättena kogu eraelu. Vt ka PS § 26 kommentaarid! • Kas kontrollitav suhe on kaitsealaga hõlmatud e. kas tegu on asjakohase põhiõigusega? Jah, tegu on asjakohase põhiõigusega, kuna isiku seisund vältida soovimatut füüsilist kontakti teiste isikute on poolt on hõlmatud PS § 26 kaitsealaga – eraelulise puutumatusega • Kas põhiõigust on piiratud? Jah, tolliametniku poolne füüsiline kontakt isiku suhtes, kes seda ei soovi, on ebasoodsa mõjuga
Üks tuntumaid vorme - laste seksuaalne ekspluateerimine, inimkaubandus, vaid ka teostatud kujul sunnitöö ja elunditega kauplemise. Inimkaubandus mitmesugustel põhjustel, mis võivad olla nii kriminaal- majanduslikust taustast. Inimõigusi saab jagada poliitilisteks ja kodanikuõigusteks ning majanduslikeks, sotsiaalseteks ja kultuurilisteks õigusteks. Esimene grupp on enam tuntud ja sinna kuuluvad näiteks õigus elule, õigus sõnavabadusele, õigus eraelu puutumatusele. Teise kategooria õigused on abstraktsemad hõlmates näiteks õigust tööle, õigust tervisele, õigust haridusele. 3.Eesti Inimõiguslane Välispoolitika Inimõigusi, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid austava väärtuste ruumi laiendamine ning rahvusvahelise õiguse edendamine on üks viiest Eesti välispoliitika prioriteedist. Eesti erilise tähelepanu keskmes on naiste, laste ja põlisrahvaste õiguste kaitse, sest need grupid
§ 17. Kellegi au ega head nime ei tohi teotada. - Pussy Riot määris poliitik Vladimir Putini nime. 7. Millised on vaba ajakirjanduse plussid ja miinused üksikisiku seisukohalt. Vormistage tulemus kahetulbalise tabelina. + - Oma ideede, arvamuste, veendumuste vaba Liigne tungimine inimeste eraellu ( inimestel on levitamine õigus eraelu puutumatusele ) Õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks Sõnavabadus vastandub inimese levitatavat informatsiooni. põhiõigustega ja ajakirjandusvabadusega ning esinevad meediasisesed konfliktid. 8. Vaata 1. – 3. Näidet. Miks on need reklaamid ja tekst loodud ja edastatud ? Mille järgi otsustasid? Mis võib raskendada neist tekstidest arusaamist
- kaasautorsus, kui panus on teoses piiritletav. Autoriõigused tekivad teosele kolmel tingimusel: 1. originaalne, 2. väljendatud objektiivses vormis, vormi kaudu tajutav, 3. reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Mittevaralised õigused: Teose autoril on: 1) õigus autorsusele; 2) õigus autorinimele; 3) õigus teose puutumatusele; 4) õigus teose lisadele; 5) õigus autori au ja väärikuse kaitsele; 6) õigus teose avalikustamisele; 7) õigus teose täiendamisele; 8) õigus teos tagasi võtta; 9) nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt. Varalised õigused: Autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest. Sealhulgas kuulub autorile õigus lubada ja keelata:
lähtuda tuleb inimesed kaitstud kehtivatest pole. seadustest. 7. Kui suur on riigi kontroll kodanike Igal kodanikul on Üldjuhul riik Diktaatorlik isikliku elu üle? õigus isikliku elu kodaniku isiklikku reziim üritab puutumatusele. ellu ei sekku, kuid endale allutada nõutud on kodanike elu kõik kuuletumine valdkonnad. avalikule võimule. 8. Kas esineb kodanike poliitilise Ei, iga kodanik Jah, kodanike Jah, inimesed lojaalsuse kontroll
sellele." Kes sellega ei nõustuks? Üldistamine, millega kaasneb sildistamine, on demokraatilise ühiskonna üks enim levinud viga, mida ei saa kahjuks välja juurida, kuna sõna- ja mõttevabadus on kõigil ka neil, kellel kasulikum oleks vaikida. Martin Kala on välja toonud ka probleemi, mis võib tulevikus vägagi aktuaalne olla: ,,kohtunike meelest on inimõigusdeklaratsioonides kirja pandud õigus eraelu puutumatusele tähtsam samades tekstides sätestatud sõnavabaduse põhimõttest." Ta lisas veel selle, et ,,järjest rohkem inimesi kasutab sääraseid skeeme ajakirjanike vaigistamiseks, rikastumiseks ja sõnavabaduse piiramiseks, sest isegi kui kostja õigeks mõistetakse, võivad kohtukulud kirjastuse pankrotti viia." Siit võib välja lugeda ülbuse, mida demokraatia ja liiga kergeks tehtud maailma kättesaadavus lähitulevikus kindlustavad.
• sooritama eesti keele eksami; • sooritama Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami • omama legaalset püsivat sissetulekut; • olema lojaalne Eesti riigile; • andma vande. 7. Nimetage õigused, mis on Eesti kodanikel kui ka mittekodanikel • § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. • § 19. Igaühel on õigus vabale eneseteostusele • § 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele • § 28. Igaühel on õigus tervise kaitsele. • § 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. • § 35. Igaühel on õigus lahkuda Eestist • § 37. Igaühel on õigus haridusele. • § 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. 8. Nimetage õigused, mis kuuluvad ainult Eesti kodanikele. • § 56 õigus hääletada Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel;
tegevuseks. · Igal lapsel on õigus olla koos ema ja isaga isegi siis, kui vanemad ei ela koos. · Igal lapsel on õigus olla kaitstud hooletu ja julma kohtlemise eest, samuti ei tohi ühtegi last kohelda ebaväärikalt ja alandavalt. · Kellelgi ei ole õigust kasutada last ära omakasupüüdlikel eesmärkidel, kaasa arvatud seksuaalselt. · Igal lapsel on õigus oma eraelu puutumatusele. Lapsele adresseeritud kirja ning lapse isiklikke märkmeid ei ole õigus ilma lapse loata lugeda. · Riigi valitsus peab hoolt kandma selle eest, et kõigi meie riigis elavate laste õigused oleks tagatud. · Lapsel on õigus korralikule ja tervislikule toidule ning puhtale joogiveele. · Lapsel on õigus teada mis on rämpstoit ja mis on tervislik toit. Kohustused · Laste väga tähtis kohustus on liigelda ohutult;
demokraatlikku stabiilsust Euroopas. Inimõigused Euroopa Nõukogus Euroopa Inimõiguste Kohtu poole võib pöörduda iga isik, kes leiab, et konventsiooniosaline (riik) on rikkunud talle konventsiooniga tagatud õigusi või piiranud vabadusi. Kohtu otsused on riigi suhtes siduvad ja otsuste täitmise üle teostab järelevalvet ministrite komitee. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ja selle protokollid tagavad õiguse: elule, isikuvabadusele ja -puutumatusele; õiglasele kohtumenetlusele tsiviil- ja kriminaalasjades; valida esindusorganeid ja olla ise nendesse valitud; südametunnistuse-, mõtte- ja usuvabadusele; sõnavabadusele (sh ajakirjandusvabadus); omandile. Konventsioon keelab: piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise; surmanuhtluse; oma riigi kodanike väljasaatmise riigist või nende riiki sisenemise keelamise; välismaalaste kollektiivse väljasaatmise.
3. Võrrelda kelle ja milliseid õigusi riivad sellega, kelle ja milliseid õigusi kaitsed. - Õiguste kaitse, inimväärikuse tagamine (KorS § 9, PS § 9,12,13, 14, 18). - Õigus vabadusele, isikupuutumatusele (PS § 20, 21, 22, 25), selle osaga peab kadett oskama seostada isiku kinnipidamist - KorS § 46, vahetu sunni kohaldamist KorS § 74, 75, 76, 78, 79, 81, turvakontrolli KorS § 47, isiku läbivaatust KorS § 48. - Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele (PS § 26), seostada viibimiskeeluga KorS § 44, valdusesse sisenemisega KorS § 50. - Omandi puutumatus (PS § 32, 33), selle osaga seostada vallasasja läbivaatust KorS § 49, valdusesse sisenemist KorS § 50, valduse läbivaatust KorS § 51, vallasasja hoiule võtmist KorS § 52. - Õigus liikumisvabadusele (PS § 34, 35, 36), selle osaga seostada viibimiskeeldu KorS § 44, samuti kinnipidamist KorS § 46, sundtoomist KorS §31, turvakontrolli KorS § 47, isiku
3 Isikuandmed Isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Isikuandmete kaitse seadus on seadus, mis kaitseb füüsilise isiku põhiõiguseid ja põhivabadusi isikuandmete töötlemisel kooskõlas avalike huvidega. Seaduse eesmärk on kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele. Isikuandmete liigitus Isikuandmete seadus jagab isikuandmed kahte kategooriasse - delikaatsed isikuandmed ja ülejäänud (niiöelda tavalised) isikuandmed. Vahepeal olid ka eraldi eraelulised isikuandmed, aga praegu ei ole. Delikaatsed isikuandmed · poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta
sellele, et teda loetakse kohustatud oma süütust süütuks kuni tema tõendama. süülisuse Kedagi ei tohi sundida kindlakstegemiseni. tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Artikkel 12. Igaühel on õigus perekonna- ja Sisult sama. § 26, 32, 33 eraelu puutumatusele. Artikkel 13. Igal inimesel on õigus riigi Sisult sama. § 34, 35, 36 piires vabalt liikuda ja oma elukoht valida. Artikkel 14. Igal inimesel on õigus EVPS-s pole kirjas midagi § 35. tagakiusu ees varjupaika tagakiusu kohta. Igaühel otsida teistes maades ja seda on õigus lahkuda Eestist. varjupaika kasutada. Artikkel 15
millist kodakondsust omavad; · Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; · Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. Inimõigusi saab jagada poliitilisteks ja kodanikuõigusteks ning majanduslikeks, sotsiaalseteks ja kultuurilisteks õigusteks. Esimene grupp on enam tuntud ja sinna kuuluvad näiteks õigus elule, õigus sõnavabadusele, õigus eraelu puutumatusele. Teise kategooria õigused on abstraktsemad hõlmates näiteks õigust tööle, õigust tervisele, õigust haridusele. Inimõiguste üleüldine kehtimine (universaalsus) on tagatud rahvusvahelise õigusega. Nii hõlmavad need ka kodanikuõigusi, mida mõistetakse kitsamalt kui inimõigusi, mida kaitstakse riigisiseselt, näitekspõhiseaduse abil. 3.SLAID Eestis on inimõiguste kaitse aluseks Eesti Vabariigi Põhiseadus ja üheks olulisemaks valvuriks selle 2
3 1. AUTORIÕIGUSED Teose loojale kaasneb automaatselt autoriõigus, mis tähendab, et isikul on täielik õigus oma loomingule. (Hanson jt 2015). Autoriõiguse seaduse kohaselt on teose autoril: 1. õigus esineda üldsuse ees teose loojana ja nõuda ka teistelt teose kasutamisel selle tunnustamist; 2. õigus otsutada, kuidas tema nimi teose kasutamisel kajastub (õigus autorinimele); 3. õigus teose puutumatusele e. teha ise või lubada teistel isikutel teha teoses muudatusi; 4. õigus teose lisadele ehk võimalus lubada või keelata lisada oma teosele teiste autorite teoseid; 5. õigus autori au- ja väärikuse kaitsele; 6. õigus teose avalikustamisele ehk võimalus otsustada, millal teos on valmis üldsusele esitamiseks; 7. õigus teose täiendamisele ehk võimalus oma avalikustatud teost täiendada ja parandada; 8
omavalitsuste kohustus. § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. § 19. Igaühel on õigus vabale eneseteostusele. § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. § 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. § 28. Igaühel on õigus tervise kaitsele. § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. § 32. Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. § 33
varalised õigused. „Iga autorile kuuluv õigus väljendab teose praktilise kasutamise teatud viisi“ (Adamsoo 2012). Selleks, et kasutada teiste autorite teoseid või anda kasutada oma teoseid, tuleb ise teada autoriõigusi ning autoriõiguse seadus on aluseks ka kokkulepete ja lepingute sõlmimisel (Samas). Järgnevalt loetlen, millised on isiklikud õigused, tuginedes autoriõiguse seadusele §12: 1) õigus autorlusele; 2) õigus autorinimele; 3) õigus teose puutumatusele; 4) õigus teose lisadele; 5) õigus autori au ja väärikuse kaitsele; 6) õigus teose avalikustamisele; 7) õigus teose täiendamisele; 8) õigus teos tagasi võtta; 9) nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt (Autoriõiguse 2019). Samuti ütleb autoriõiguse seadus, et autori isiklikud õigused on autorist lahutamatud ja neid ei saa tehinguga loovutada, vaid on võimalus teose kasutajale anda litsents isiklike autoriõiguste kasutamiseks
1) õigus teose autorsusele ehk võimalus esineda üldsuse ees teose loojana ja nõuda teose loomise fakti tunnustamist teose autorsuse seostamise teel tema isiku ja nimega teose mis tahes kasutamisel; 2) õigus autorinimele ehk võimalus otsustada, millisel viisil peab olema tähistatud autori nimi teose kasutamisel (kas autori kodanikunimega, autorimärgiga, varjunimega ehk pseudonüümiga või hoopis ilma nimeta anonüümselt); 3) õigus teose puutumatusele ehk võimalus teha ise, lubada või keelata teha teistel isikutel teoses endas, teose pealkirjas (nimetuses) või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ning õigus vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi; 4) õigus teose lisadele ehk võimalus lubada või keelata lisada oma teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms);
* õigus rahumeelselt koguneda ja koosolekuid *kohus olla ustav põhiseaduslikule korrale pidada ning kaitsta Eesti iseseisvust *õigus vabalt valida tegevusala, elukutset, *õigus osutada põhiseadusliku korra töökohta; kuuluda töötajate ja tööandjate vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku ühingutesse ja liitudesse vastupanu *õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele *õigus valida *õigus haridusele; laste hariduse valikul on *võib kandideerida Riigikogusse otsustav sõna vanematel *omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud; kodu on *sünnilt Eesti kodanik võib kandideerida puutumatu Vabariigi Presidendiks *õigus vabalt liikuda ja elukohta valida *valitud olla valimiskogus *südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus *on kohustatud osa võtma riigikaitsest
arendusversiooni; ◦ otsida või tellida alternatiivne lahendus; ◦ rikkuda autoriõigust ja ise programmi hakata parandama/arendama. Arvutiprogrammil on nii toote kui teenuse omadusi st nii käibes oleva kaubaartikli, tööettevõtuga tehtava töö kui ka käsundiga sooritatavate toimingute omadusi Autoriõigused Autorsus ja autori isiklikud õigused Varalised õigused Isiklikud õigused Õigus 1. autorlusele 2. autorinimele 3. teose puutumatusele 4. teose lisadele 5. autori au ja väärikuse kaitsele 6. teose avalikustamisele 7. täiendamisele (autori kulu ja kirjadega) 8. tagasi võtmisele 9. nõuda autorinime kõrvaldamist teoselt Varalised õigused õigus keelata piiramatu õigus ise teha täielik volitus lubada 4 põhitegevust oma loodud teose suhtes: ◦ reprodutseerida ◦ töödelda ja teha tuletisi ◦ liita teiste teoste või muu materjaliga ◦ levitada (levitamine ei ole oma pere
muude formaalsuste täitmist. 7. Teos loetakse avaldatuks, kui see on salvestatud arvutisüsteemi, mis on üldsusele avatud. 8. Autoriõigus on tsiviilõiguse normide kogum, millega korraldatakse kirjandus, kunsti ja teadusteoste loomisel ning kasutamisel tekkivaid suhteid. Autoriõigus on autori isiklike õiguste kogum – õigus autorinimele, teose avaldamisele, reprodutseerimisele (taasesitamisele, paljundamisele), levitamisele, puutumatusele ja tõlkimisele, tasu saamisele teose kasutamise eest. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused. 9. Isiklikud õigused (12) õigus autorsusele; õigus autorinimele; õigus teose puutumatusele; õigus teose lisadele; õigus autori au ja väärikuse kaitsele;
tähendab, et ajakirjandus peab saama avaldada infot, mis aitab kaasa debatile demokraatlikus ühiskonnas, näiteks kui see puudutab poliitikute ülesannete täitmist. Kui info puudutab üksnes avalikkuse uudishimu rahuldamist kellegi eraelu detailide suhtes, mis ei ole seotud tema avalike ülesannete täitmisega, ei aita see kaasa ühiskondlikule debatile. Sel juhul on teabe avaldamise taga majandushuvid, mis ei kaalu üles inimese huvi eraelu puutumatusele.[4] Avaliku teabe seadus reguleerib teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teavet, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites, ning selle 9 käsitlemist riigiasutustes. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 26 ütleb, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu
Autori isiklikud õigused on järgmised: õigus üldsuse ees esineda teose loojana ning nõuda teose kasutajatelt tema avalikku tunnistamist teose autoriks (õigus teose autorsusele); õigus valida viis autorinime kasutamiseks, kas kodanikunimena, varjunimena vms (õigus autorinimele); õigus teha ise või lubada või keelata teistel isikutel teha teoses, teose pealkirjas või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi (õigus teose puutumatusele); õigus lubada või keelata lisada oma teosele teiste autorite teoseid (õigus teose lisadele); õigus vaidlustada mis tahes moonutusi või ebatäpsusi teoses, selle pealkirjas või autorinime tähistamises ja õigus vaidlustada teosele antud hinnanguid, mis kahjustavad autori au ja väärikust (õigus autori aule ja väärikusele); õigus ise otsustada, millal on teos üldsusele valmis esitamiseks (õigus teose avalikustamiseks);
Ja perekonnaelu austamine Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era-ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladust. Privaatsuse kaitse siseriiklikud instrumendid Euroopas Privaatsusõigus kui osa isiku enesemääratlusõigusest on kas eraldi põhiõigusena või kirjavahetuse ja kodu puutumatuse kaudu sisustatuna sätestatud enamiku Euroopa riikide konstitutsioonides. Eestis tagab isiku õiguse privaatsusele PS § 26, mille kohaselt: Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Ka Eesti Riigikohus on mitmes lahendis tõlgendanud eraelu olemust ning püüdnud määratleda eraelu piire. 25.06.2009 leidis RK lahendis nr 3-4-1-3-09, et PS-i § 26 tagatud õigus eraelule
Praeguse Eesti Vabariigi põhiseaduse ülesehitus: 15 peatükki 168 paragrahvi Eesti riigi eesmärk: Eesti riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri läbi aegade. Kodanike õigused ja kohustused: Isikuõigused – õigus elule, vabadusele, seaduse kaitsele Poliitilised õigused – õigus valida ja olla valitud, kuuluda organisatsioonidesse, avaldada arvamust Majanduslikud õigused – õigus omandile ja puutumatusele, õigus valida elukutset, tegeleda ettevõtlusega Kultuurilised õigused – õigus haridusele, kuuluda kirikutesse ja usuühingutesse, säilitada oma rahvuskultuur Õigused mis kuuluvad vaid Eesti Vabariigi kodanikele, seotud julgeoleku ja korra tagamisega: Õigus teenida sõjaväes Töötada politseis, kohtus, tollis, kinnipidamisasutustes Töötada riigiaparaadi vastutavatel ametikohtadel Hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel
juurdepääsu võimaldamise korra teiste seadustega reguleerimata osas; 3) andmekogude asutamise ja haldamise alused ning järelevalve andmekogude haldamise üle;4) teabele juurdepääsu korraldamise üle riikliku järelevalve ja haldusjärelevalve teostamise korra. Isikuandmete kaitse seadus- eesmärk on kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele. Seadus sätestab: 1) isikuandmete töötlemise tingimused ja korra; 2) isikuandmete töötlemise riikliku järelevalve ja haldusjärelevalve korra; 3) vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest. Arhiiviseadus- seadus sätestab dokumentide hindamise, arhivaalide kogumise ja säilitamise, neile juurdepääsu võimaldamise, nende kasutamise korraldamise ja vastutuse nende kasutamiskõlbmatuks
NSV Liidus oli XX sajandi vaba juurdepääs arhivaalidele vaid näiline, arhiivisüsteemi seotus poliitilise võimuga jäi alles ka pärast NSV Liidu lagunemist. Ühiskonna hoiakud, ajaloo-uurimine ja juurdepääsupiirangud dokumentidele minevikuperspektiivis. Infoajastul on tekkinud uued probleemid arhiivinduse ja juurdepääsupiirangute maastikul. Kahtlemata on demokraatia arenguks vajalik avatud juurdepääs teabele, kuid kaasaegsed otsivahendid on seadnud ka kõrgemad nõudmised eraelu puutumatusele. Et infoühiskonda arendada, on vaja mitmekülgset teavet selle toimimise kohta nii ajas kui ruumis. Kuid infoühiskonna kodanike võõrandamatuks õiguseks on ka privaatsus, mida on samuti peetud toimiva demokraatia eeltingimuseks.2 Autorid näevad probleemi selles, et seni on juurdepääsupiirangute temaatikat vähe käsitletud ning tavaliselt võrdleva analüüsita. Samuti ei ole käsitletud juurdepääsupiiranguid koos
FÜÜSILINE ISIK Isikuteks on inimesed. Tähtsus on kahel võimel- õigusvõimel ja teovõimel. Õigusvõime on võime olla õ/k kandja. See on igal inimesel, algab sünniga ja lõppeb surmaga või surnuks tunnistamisega. Õigusvõime sisu tuleneb põhiseadusest. · Õigus elule · Kellegi au ega head nime ei tohi teotada · Õigus vabale eneseteostusele · Eesti kodanikel vabadus tegeleda ettevõtlusega · Õigus eraelu puutumatusele · Õigus omandile, see on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omaniku õigusi saab kitsendada üksned seadusega. · Kodu on puutumatu · Õigus vabalt liikuda ja elukohta valida Teovõime on isiku võime teha kehtivaid tehinguid. Tsiviilteovõime on võime oma tegevusega omandada tsiviilõ/k ja vastutada iseseisvalt oma tegude eest. Isik on kas teovõimeline v piiratud teovõimega.
vormis. 3. Isiklikud ja varalised õigused Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused. Autori isilikud õigused on autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad. Autori varalised õigused on üleantavad kas üksikute õigustena või õiguste kogumina,kas tasu eest või tasuta. Isiklikud õigused (AutÕS § 12): Teose autoril on õigus: 1. õigus autorsusele; 2. õigus autorinimele; 3. õigus teose puutumatusele; 4. õigus teose lisadele; 5. õigus autori au ja väärikuse kaitsele; 6. õigus teose avalikustamisele; 7. õigus teose täiendamisele; 8. õigus teos tagasi võtta; Varalised õigused (AutÕS § 13): 1. koopia tegemine teosest; 2. õigus teose levitamisele; 3. õigus teose tõlkimisele; 4. õigus teose töötlemisele; 5. õigus teoste kogumikele; 6. õigus avalikule esitamisele; 7. teost üldsusele näidata; 8. õigus teose edastamisele;
1. Kliendipoolsele teenindaja inimväärsele ja ametit austavale käitumisele 2. Mitte lasta ennast kohelda tarbeesemena 3. Mitte vastata enda maitse ja intellekti kohta käivatele küsimustele. 4. Saada võimalus vabandada ja selgitada 5. Saada võimalus asju ja olukorda parandada 6. Olla ärakuulatud. 7. Mitte lasta ennast alandada ja sõimata. 8. Öelda „ei” enda isikut puudutavate ettepanekute suhtes. 9. Õigus sõnavabadusele. Kliendi õigused: 1. Kehalisele ja vaimsele puutumatusele. 2. Saada inimväärselt koheldud teenindava personali poolt. 3. Saada vajadustele vastavat teenust. 4. Anda vaba ja teadlik nõusolek temale osutavate teenuste osas seadusega ettenähtud korras. 5. Isikuvabadusele ja turvalisusele. 6. Õigus oma isikuandmete kaitsele. 7. Õigus sõnavabadusele. 8. Nõuda enda võrdset kohtlemist sooliste tunnuste alusel. 9. Esitada oma ettepanekuid teenuse ja olmetingimuste paremaks korraldamiseks.
seda omandada. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud mittevaralised ehk moraalsed ja varalised õigused. Autori isiklikud mittevaralised õigused on autori isikust lahutamatud ning ei ole üle antavad autori eluajal. Autori varalised õigused on üleantavad kas üksikute õigustena või õiguste kogumina tasu eest või tasuta. Teose autoril on järgmised isiklikud mittevaralised õigused: õigus autorsusele, õigus autorinimele, õigus teose puutumatusele, teose avaldamisele ja teose lisadele, õigus autori au ja väärikuse kaitsele. 3. PATENDISEADUS Praegusel ajal tuleks järgida turumajanduslikku põhimõtet, mille kohaselt kaitsta tuleb seda, mis müüb või mille puhul on lootust, et see 2-3 aasta jooksul müüma hakkab. Patendiseadus ja ka kõik teised tööstusomandi kaitseseadused võimaldavad tekitada legaalse tootmise, võrdse konkurentsi ja vältida monopoli teket, mis on teatavasti
kuriteokahtluse olemasolu on põhjendatud ning tegu on raske kuriteoga. Pealtkuulamine peab olema seotud mingi konkreetse kahtlusega ning hädavajalik ehk muude vahendite abil ei ole võimalik kuritegu või tõde avastada. Antud toiming peab toimuma ka piiratud ajaperioodi jooksul. Kinnipeetavate sõnumite saatmise vabadusse võib riik sekkuda samuti üsna erandlikult. Näiteks kui on vaja takistada keelatud ainete toimetamine kinnipidamisasutusse. Kuna igaühel on õigus korrespondentsi puutumatusele, on riigil kohustus ebaseaduslikud tegevused keelata ning näha ette teatud karistusmeetmed ning kahtluse korral uurima ja välja selgitama olukorra tõsidus ning vajadusel ka karistusmeetmeid rakendama. Seega on vabadusõiguste aluseks idee, et igal inimesel, vaatamata tema majanduslikust seisusest või haridustasemest, peaks sündimisega kaasnema teiste kodanikega võrdselt teatud hulk õigusi. Iga inimene on väärtus,kelle õigusi ja vabadusi tuleb hinnata ja kaitsta.
Inimõigused- sünnipärased õigused, mis ei sõltu rassist, soost ega usutunnistusest. 14. Põhiõiguste kandja ja adressaat Kandja on üksikisik ja adressaat on riik. 15. Põhiõiguste isikuline ja esemeline kaitseala Esemeline: põhiõiguse kandja tegevus, omadus või seisund Isikuline: isik, keda põhiõigus kaitseb e põhiõiguste kandja Iga põhiõigus kaitseb vaid teatud isikuid, nt õigus elule on igal inimesel, õigus perekonnaelu puutumatusele on ainult perekonnaliikmetel. 16. Legitiimne eesmärk põhiõigustepiiramiseks Põhiõiguste riivel peab olema legitiimne (õiguslik) eesmärk ja peab olema proportsionaalne (millegagi vastavuses olev). Põhiõiguste piiramine on põhiseaduspärane juhul, kui piirangul on legitiimne eesmärk, piirang sobib selle eesmärgi saavutamiseks, on võimalikest sobivatest vahenditest kõige leebem ja mõõdupärasem. 17. Seadusereservatsiooni põhimõte ja liigid
ERAELU PUUTUMATUS Ettekanne Üliõpilase nimi: Anastassia Malõseva Mari-Liis Reidi Õppeaine: Avaliku õiguse magistrikursus Õppejõud: Kalle Liiv Tallinn 2014 Asjassepuutuvad põhiseaduslikud normid Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 26, mille kohaselt igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. PS § 26 esimeses lauses sätestatu ei tähenda, et perekonnaelu ja eraelu riived ei ole üldse võimalikud. Perekonna- ja eraelu võib riivata põhiseadusega kooskõlas ja PS § 26 teises
lähedastel mõista, millised on nende õigused, kohustused ja valikuvõimalused. Eripedagoogi eetiliseks kohustuseks on anda igale inimesele teavet ja selgitusi ausalt ja arusaadalt, arvestades inimese võimet ja valmisolekut infot töödelda. Ehkki me ei ole harjunud sel viisil mõtlema, on abistamine sageli sekkumine abivajaja eraellu, mis on lubatav vaid siis, kui see ei riiva kellegi väärikust ega õigusi. Põhiseaduse § 26 sätestab igaühe õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele. Õigus vabalt otsustada, kellele enda kohta infot anda ja kellele mitte, on osa enesemääramisõigusest. Abi vajades on inimene aga olukorras, kus ta peab suutma usaldada spetsialisti, kelle usaldamiseks tal veel alust ei ole. Kõigil abistavate elukutsete esindajatel on kohustus hoida saladuses isiklikku laadi informatsiooni, mida nad kas tööalaselt või tööväliselt on kellegi kohta saanud. Vaikimiskohustus on ka õpetajatel ja eripedagoogidel, kes paratamatult saavad oma
annaabi.ee 
