Inimõigused (0)

Inimõigused
Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Õigus – üks tüüp reegulaatoreid. Selles on palju õigusi. Näiteks usuvabadus ,südametunnistusi,sõnavabadus.
Inimõigusi saab teistest, nö tavalistest, õigustest eristada kolme asjaolu tõttu:

• Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad;
  
• Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt;
  
• Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt.
  

1.Õigus vabadusele ja individuaalsusele.
Praegu me räägime õigustest põhiliselt. Igal õigusel on oma plussid ja miinused , aga me arvame ,et plusse on rohkem. Näiteks õigus vabadusele ja individuaalsusele. Need uuendused on puudutanud inimesi, kes on teeninud vanglakaristust . Teatud tingimustel süüdi pärast kannab vanglakaristust ei pruugi vabastada vanglast. Üks pluss on see, et inimene kes jääti vanglasse on vanglas , mitte eeskirjade järgi, ja see inimene on oht ühiskonnale. Väga oluline teha kindlaks inimestele, et seaduse ees on kõik võrdsed. Kedagi ei tohi allutada diskrimineerimisele rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse , poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Kihutamine riiklike, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on keelatud ja seadusega karistatav . Samuti on keelatud ja karistatav õhutada vihkamisele, vägivalla ja diskrimineerimise rahvas ühiskonnakihtide vahel.
Artikkel 5 Euroopa kaitse konventsiooni inimõiguste ja põhivabaduste (EKZPCHOS) kaitseb kodanike õigusi ja vabadusi, kellel ei ole vabadust. Artikli 5 kohaldamisala hõlmab vabaduskaotuse kriminaal -ja tsiviilmenetluses, mis hõlmab järgmisi teemasid :
1) isiku kinnipidamise ja tema vastuvõtul asutus (1. osa artikli 5);
2) põhjendus kinnipidamine (2. osa artikkel 5);
3) õigus asja arutamisele mõistliku aja jooksul (3. osa artikkel 5);
4) pöörduda kohtusse ja kohtu pädevust (4. osa artikkel 5)
5)õigus hüvitisele (5. osa artikkel 5).
2.Diskrimineerimise keeldus
Alus inimkaubanduse tähendab rikkumise põhilisi inimõigusi ja alanduse inimväärikuse ekspluateerimise vorm inimesed (seksuaalne ärakasutamine, sunniviisiline töö või värbamine ja hoidmine, sisu orjuses või sarnases olukorras) või sunniviisiline elundite eemaldamist. Välisminister võrrelda kaubitsemine organiseeritud kuritegevus , mis ohustab nii rahvusvahelise kui ka siseriikliku julgeoleku.
Inimkaubandus on mitmeid erinevaid vorme. Üks tuntumaid vorme - laste seksuaalne ekspluateerimine , inimkaubandus , vaid ka teostatud kujul sunnitöö ja elunditega kauplemise. Inimkaubandus mitmesugustel põhjustel, mis võivad olla nii kriminaal-majanduslikust taustast .
Inimõigusi saab jagada poliitilisteks ja kodanikuõigusteks ning majanduslikeks, sotsiaalseteks ja kultuurilisteks õigusteks. Esimene grupp on enam tuntud ja sinna kuuluvad näiteks õigus elule, õigus sõnavabadusele, õigus eraelu puutumatusele. Teise kategooria õigused on abstraktsemad hõlmates näiteks õigust tööle, õigust tervisele, õigust haridusele.
3.Eesti Inimõiguslane Välispoolitika
Inimõigusi, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid austava väärtuste ruumi laiendamine ning rahvusvahelise õiguse edendamine on üks viiest Eesti välispoliitika prioriteedist. Eesti erilise tähelepanu keskmes on naiste, laste ja põlisrahvaste õiguste kaitse, sest need grupid on tihti haavatavamad kui teised ja satuvad teistest tihemini diskrimineerimise ohvriks. Eesti jaoks on inimõiguste lahutamatu osa ka  internetivabadus , sest maailmas on piirkondi, kus väljendusvabadus, sh internetis, on tsenseeritud. Samuti on Eesti prioriteet võitlus karistamatuse vastu, sh toetades Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tööd, et ennetada massilisi inimõiguste rikkumisi ja raskete kuritegude toimepanemist. Töötame nende õiguste edendamise nimel rahvusvaheliste organisatsioonide kui kahepoolsete suhete kaudu.
24.01.2014 Nikolai Põld, Daniil Revjakin 11.a klass