Võrdlustabel: Poliitilised režiimid (1)

Võrdlustabel „Poliitilised režiimid“

Demokraatia
Autoritarism
Diktatuur
1.
Kõrgeim võim riigis kuulub …
Rahvale.
Väikesele grupile inimestele või ühele liidrile.
Ühele isikule.
2.
Kas võimude lahusus eksisteerib?
Seadusandlik-, kohtu- ja täidesaatevvõim on lahus.
Mingil määral kehtib. Kohtumõistmine toimub iseseisvalt ning tähtsamaid poliitilisi asju arutatakse erikohtudes.
Võimude lahusus ei kehti.
3.
Kuidas võim vahetub?
Toimuvad vabad ja ausad valimised, mille tulemusena valitakse rahvaesindajad , kes esindavad valijate huve.
Levinuim võte on relvastatud riigipööre, aga on esinenud ka valimistega manipulatsioone, et võimule pääseda.
Riigivõimu vahetumine pole järjepidev, see toimub poliitiliste vapustuse, kulissidetaguse võitluse korral.
4.
Kelle huvides tegutseb õigussüsteem?
Rahva huvides.
Õigussüsteem tegutseb selle huvides, et avalik võim jääks püsima.
Õigussüsteem tegutseb diktaatorliku võimu huvides.
5.
Kas riigivõim järgib seadusi?
Riigivõim tugineb oma tegevuses seadustele .
Seadusi ja konstitutsioone ei järgita.
Ei, igasugune kontroll seaduste üle puudub.
6.
Kui kaitstud on kodanik riigivõimu omavoli eest?
Demokraatlikus riigis ei tohi riigivõim käituda omavoliliselt, lähtuda tuleb kehtivatest seadustest .
Kodanikud ei tohi kehtivat riigivõimu kritiseerida. Seega omavoli eest inimesed kaitstud pole.
Ei, kodanikul pole mingisugust kontrolli riigivõimu üle.
7.
Kui suur on riigi kontroll kodanike isikliku elu üle?
Igal kodanikul on õigus isikliku elu puutumatusele.
Üldjuhul riik kodaniku isiklikku ellu ei sekku, kuid nõutud on kuuletumine avalikule võimule.
Diktaatorlik režiim üritab endale allutada kodanike elu kõik valdkonnad.
8.
Kas esineb kodanike poliitilise lojaalsuse kontroll?
Ei, iga kodanik saab igal hetkel oma poliitilisi eelistusi muuta ja väljendada kui tahab ja peab seda vajalikuks.
Jah, kodanike poliitilised vabadused on piiratud.
Jah, inimesed peavad olema truud diktaatori võimule ning ideoloogiale.
9.
Mil määral arvestatakse inimõigustega?
Sõltumatu kohtuvõim peab tagama kodanikele üldised inimõigused.
Kodanikuõigusi piiratakse nii palju, kui on vajalik autoritarismi eluspüsimiseks, kuid esineb ka selliseid riike, kus igasugune teisimõtlemine on karmilt maha surutud.
Inim-ja kodanikeõigusi ei arvestata. Inimesed elavad pideva hirmu all.
10.
Kas sõnavabadus ja arvamuste paljusus on tagatud?
Jah, igal inimesel on isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus. Arvamuste paljusus on vägagi soositud.
Ei ole tagatud, sõnavabadusele on seatud piirangud.
Igasugune sõnavabadus ja arvamuste paljusus on keelatud. Kehtib ainult üks ideoloogia.
11.
Millised ideoloogiad on lubatud?
Lubatud on erinevad ideoloogiad. Riigis on tavaliselt mitmeid ideoloogiad, mida järgitakse.
Erinevatele ideoloogilistele vaadetele on seatud piirangud. Autoritaristlikul režiimil puudub eriline ideoloogia.
Lubatud on üks ideoloogia, mida diktaator soosib.
12.
Kas ja kuidas piirab riik poliitiliste erakondade tegevust?
Riik ei piira poliitiliste erakondade tegevust, kui kõik on seadustele vastav.
Poliitiliste erakondade tegevus on piiratud.
Riigis kehtib ainult üks ainuvõimalik partei.
13.
Kuidas suhtub võim teisitimõtlejatesse?
Igal inimesel on õigus sõnavabadusele, seega on teisitimõtlemine igati soositud ja lubatud.
Teisitimõtlemine on kohati isegi lubatud, kuid piirangutega. Teisitimõtlemine ei tohi ohustada valitsevat võimu.
Teisitimõtlemine pole lubatud. Kehtib ainult üks ideoloogia, kõik teised uskumused on rangelt kontrollitud.
14.
Kelle huvides tegutsevad politseijõud?
Politseijõud töötavad kodanike õiguste kaitsmise huvides.
Politseijõud tegutsevad riigivõimu kaitsmise huvides.
Politseijõud on võimukasutamise instrumendiks . Julgeolekupolitsei on riigi püsimise keskne institutsioon .
15.
Milline on sõjaväe roll riigis?
Sõjavägi on riigi ja rahva kaitsja.
Sõjaväel on ühiskonnas väga suur roll. Autoritarismi üks vorme ongi sõjaväeline diktatuur.
Sõjavägi allub riigis valitseva partei võimule.
16.
Millised on kodanike võimalused ühiskondlikus elus osalemiseks?
Kodanikud saavad näiteks luua seltse ja ühinguid, liituda erakondadega, luua erakondi, avaldada arvamust internetis, ajalehes, raadios, teles.
Inimeste osalemist ühiskondlikus elus püütakse vältida.
Diktatuur soosib kodanike osalemist avalikus elus, kuid selle eesmärk on suurendada toetust diktaatorile ning ideoloogia massidesse juurutamine.
17.
Kas ja milliseid ühinguid tohivad kodanikud võimudest sõltumatult asutada?
Kodanikud võivad ja saavad luua väga palju erinevaid ühinguid ja seltse – aktsiaseltse, korteriühistud, külaseltse, erakondasid jne.
Ei, ühingute loomisele on seatud piirangud.
Kodanikel puudub ühingute loomise võimalus ja õigus.
18.
2-3 näidet (riigi nime) iga režiimi kohta tänases maailmas
Eesti, Soome, Prantsusmaa.
Brunei, Omaan , (Venemaa)
Põhja-Korea, Kuuba , Vietnam.
Kasutatud kirjandus:

http://www.koolielu.edu.ee/euroopa_ja_baltimaad/html/F2/F2_1.html

http://www.diplomaatia.ee/index.php?id=242&tx_ttnews%5Btt_news%5D=427&tx_ttnews%5BbackPid%5D=379&cHash=b36e361205

Tunnimaterjal „Riigi tunnused ja vormid“