Kobras on üks eesti suurimaid närilisi.kopra keha on jässakas.kopra pikkus on kuni 1 meeter,kehakaal 30 kilogrammi.kopra tagajalgadel on ujunahk mille abil nad vees edasi liiguvad.saba kasutavad koprad tammide ja kodude ehitamiseks. Sukeldumisel kopra nina ja kõrvaavad sulguvad et vesi nende sisse ei pääseks. Oma kodu rajavad koprad jõe või järve kaldale. kodu ehitavad nad puuokstest. Kopratel on väga teravad ja tugevad närimishambad et nad saaksid puuoksi kodu ehitamieks.paksu puutüve närib kobras vabalt ära. Kobras toitub söödavatest juurikatest,puukoortest ja veetaimedest.kopra lemmiktoit on vesiroos.
habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra. Põder on ilus loom. Kohtumine võimsa
PIKK-KÕRV NUDISABA HALLJÄNES TOITUB TAIMEDEST, TALVEL KA PUUOKSTEST JA –KOOREST SIGIVAD 2-3 KORDA AASTAS, PESAKONNAS TAVALISELT 3 POEGA TEMA VAENLASTEKS ON KISKJAD JA RÖÖVLINNUD VALGEJÄNES ELAB METSADES JA RABADES, ERITI MEELDIVAB TALLE OKASPUUDE LÄHEDUS. VALGEJÄNES VAHETAB SUVISE PRUUNI KASUKA TALVEL VALGE VASTU. TAL ON MUSTAD KÕRVATIPUD. SUVEL VALGEJÄNES SÖÖB ROHTTAIMI, PUUOKSI JA PUUKOORT. AASTAS SÜNNIB 2 VÕI 3 PESAKONDA, POEGADE ARV 1...6. PEAMISTEKS VAENLASTEKS ILVES, REBANE,NUGIS JA SUURED RÖÖVLINNUD. TALVEL SIIL ELAB METSASERVADEL, PARKIDES JA AEDADES. TEGUTSEDA ARMASTAB VIDEVIKUS JA ÖÖSITI. TEMA KEHA KATAB OKKALINE NAHK. TA ON SEGATOIDULINE,ERITI ARMASTAB PUTUKAID AGA KA VIHMAUSSE, KONNI, HIIRI, LINNUMUNE JA -POEGI, ÄRA EI ÜTLE KA RAIPEST. SIIL SUVE JOOKSUL SÜNNIB
PIKK-KÕRV NUDISABA HALLJÄNES TOITUB TAIMEDEST, TALVEL KA PUUOKSTEST JA KOOREST SIGIVAD 2-3 KORDA AASTAS, PESAKONNAS TAVALISELT 3 POEGA TEMA VAENLASTEKS ON KISKJAD JA RÖÖVLINNUD VALGEJÄNES ELAB METSADES JA RABADES, ERITI MEELDIVAB TALLE OKASPUUDE LÄHEDUS. VALGEJÄNES VAHETAB SUVISE PRUUNI KASUKA TALVEL VALGE VASTU. TAL ON MUSTAD KÕRVATIPUD. SUVEL VALGEJÄNES SÖÖB ROHTTAIMI, PUUOKSI JA PUUKOORT. AASTAS SÜNNIB 2 VÕI 3 PESAKONDA, POEGADE ARV 1...6. PEAMISTEKS VAENLASTEKS ILVES, REBANE,NUGIS JA SUURED RÖÖVLINNUD. TALVEL SIIL ELAB METSASERVADEL, PARKIDES JA AEDADES. TEGUTSEDA ARMASTAB VIDEVIKUS JA ÖÖSITI. TEMA KEHA KATAB OKKALINE NAHK. TA ON SEGATOIDULINE,ERITI ARMASTAB PUTUKAID AGA KA VIHMAUSSE, KONNI, HIIRI, LINNUMUNE JA -POEGI, ÄRA EI ÜTLE KA RAIPEST. SIIL SUVE JOOKSUL SÜNNIB
kuni 3 meetri pikkuseks. Põder Eestis on umbes 10 000 põtra.[1] Igal aastal kütitakse nendest ära kolmandik, sellele vaatamata põtrade arv ei vähene, sest põtrade juurdekasv on samuti 30% aastas.[2] Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. Põdraema kannab vasikat 8 kuud ja toob aprilli lõpul või mai alguses ilmale ühe, harva kaks vasikat. Vastsündinult kaaluvad vasikad 6...15 kg ja on
Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega. Täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga. Labidakujulised sarved on ainult põdrapullidel. Mida vanem põder on seda suuremad on sarved. Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30 kuni 40 kg ja talvel 15 kuni 20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekooret süües võib põder metsale palju kahju teha. Põtrade suurimad vaenlased on hundid ja karud, huntidega on asi lihtsam kui karuga. Karu jõud käi tavaliselt põdra jõust üle ja põder on võimetu vastu hakkata, hunt on pisem ja põdral on võimu talle vastu hakkata. Põder ise on vaenlane paljudele loomadele, just sellepoolest, et ta on meie metsade suurim loom.
Liikumine ja selle põhjused. Matemaatikast 1. Sirgjoon, kõverjoon, ringjoon 2. Kordinaatide meetod punkti asukoha kirjeldamiseks 3. Vektori mõiste 4. Mõõteühikute eesliited ja teosendamine Loodusõpetusest · päikesesüsteem Mehaaniline liikumine · Liikumise mõiste · Punktmass ja traektoor · Liikumise liigid · Liikumise suhtelisus Liikumise mõiste Kui enda ümber ringi vaadata , võib kõikjal märgata liikusmit. Tuul kõigutab puuoksi, varblane hüõleb teepeenral, auto kihutab mööda ja pritsib jalakõaijaid poriga, laps pillab mängukanni maha, taevas sõuavad pilved ja ega päekegi paigal püsi. Kord on kellaosuti number viie kohal, mõni aeg hiljem aga näiteks kaheksa . Osutab liigub. Kõikide liikumiste ühiseks jooneks on see, et keha asukoht muutub. Liikumine on keha asukoha muutumine ruumis aja jooksul . Liikumine on pidev. Punktmass ja Trajektoor.
selgitada. Põdra vaenlasteks on hunt ja karu. Eluiga ületab looduses harva 15 aastat. Põdra vanust loetakse aastaringide järgi hambast tehtud lihvil: talvel moodustunud lubisoolarõngad on kitsamad kui suvised. toitumine Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. Põdra arvukus ja suhe inimesega Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra
kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra. Vanasti ütlesid jahimehed, et
majapidamisesemete tarbeks Harilik sarapuu Harilik vaher Jänesekapsas Viirpuu Kopsurohi Toomingas Loomakooslus 1)Jänes- suvel toitub rohttaimedest, talvel sööb puude ja põõsaste oksi, koort ja võrseid 2)Lagrits- segatoiduline, sööb putukaid ja nende vastseid, tigusid, linnumune ja taimeseemneid Loomakooslus 3)Punahirv- taimtoiduline, sööb rohttaimi kuid ka puuoksi ja puukoort 4) Orav-segatoiduline loom, sööb taimeseemneid, kuusekäbisid, tammetõrusid ja putukaid Loomakooslus 5)Kährik- segatoiduline, sööb kahepaikseid, imetajaid, putukaid ja marju 6)Rebane- toitub väiksematest selgrootutest, vähesel määral sööb putukaid ja taimi Toiduahel Kasutatud kirjandus http://bio.edu.ee/taimed/ http://bio.edu.ee/loomad/
Rokkokoo Hakkasid ka mehed oma soenguid puuderdama. Kui naised katsid tol ajal nisujahuga oma juukseid, et neid heledamaks saada, siis mehed hakkasid kandma suuri valgeid parukaid. Parukamoodi iseloomustasid vorstikesekujulised juukserullid kummagi kõrva kohal, ülejäänud juuksed kammiti kuklasse ja seoti musta paelaga kinni. Parukaid tehti inimjuustest, kitsekarvadest, hobusejõhvist, taimekiudu karvadest. Õukonna meelissoeng oli kõrge parukas, millesse oli pandud liblikaid, linde, puuoksi, aedvilju jne. Soengu kõrgus segas tõllaga sõitmist ning peagi tekkisid ka täid liikvele. Kõik need olid põhjuseks miks see seongumood peagi moest kadus. Mehed loobusid parukatest ja naised võtsid omaks lihtsamad soengud. 20sajand Meestemood muutus praktilisemaks. Hakati keskel-seitlit küljele kammima. Küljelt ja kaelalt lõigati juuksed lühemaks ja õhemaks. Tukk harjati taha. 1910 kandsid mehed palju lõuahabet ja vuntse, mida hoolega piirati ja vahatati.
Daamid katsid nisujahuga oma pärisjuukseid,mehed aga suuri valgeid parukaid. Parukamoodi jätkas 18.saj. Ramisellies' parukas,mis kujutas vorstikesekujulist juukserulli kummagi kõrva kohal,ülejäänud juuksed kammiti kuklasse ja seoti musta paelaga kinni. Parukate tegemiseks pruugiti inimjuuste kõrval ka kitsekarvu,hobusejõhvi ning taimkiude.Õukonna meelissoenguks oli tohutu kõrge parukas,millesse oli sobitatud liblikaid,aedvilju puuoksi ja linde. Kuna soengud oli nii kõrged,pidid naised tõllas sõites põlvili maas olema.Lisaks siginesid soengutesse täid ning naised kasutasid pea sügamiseks kratsimispulki.Kõik see oli põhjuseks,miks need ebarlikud soengud läksid peagi moest. Soengud. Kleidid. Kasutatud kirjandus. "Rõivas ja mood.Arengulugu" Bronwyn Cosgrave Hamlyn 2000 "Mood läbi aegade" Pilvi Blankin-Salmin,Aleksander Salmin 1998 http://et.wikipedia.org/wiki/Rokokoo http://www.tdl
kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra. Vanasti ütlesid jahimehed, et
põhilause: ära näita lapsele midagi, mida ta ise võib näha. Õppekäikude korraldamisel peame arvestama tegelikke olusid. Erilist õpilaste ettevalmistust õppekäikudeks vaja ei ole, piisab, kui õpilased eelmisel päeval saavad teada, kuhu õppekäik korraldatakse. Õpetaja peab aga enne õppekäiku tutvuma kohaga, kuhu ta õpilasi kavatseb viia, et otsekohe juhtida lapsi õppekäigu eesmärgile. Ei või lastel lubada rüüstada loodust (murda puuoksi, korjata sületäied lilli jne.) Lapsed ei suuda õppekäikudel pingutada kaua oma tähelepanu umbes 20 minutit nad väsivad muljete rohkusest. Õppekäik on saavutanud täiesti eesmärgi, kui laste kujutlus ja elamuste maailm on rikastunud uue varaga, mida saab mitmekülgselt kasutada. Üldõpetuse põhimõtte käsitlusel ja teostamisviiside ning võimaluste selgitamisel peame lähtuma väga tähtsast ja ulatuslikust pedagoogilisest printsiibist õptuse ühtluse põhimõttest.
URSON SELTS: Närilised SUGUKOND: Okaslased PEREKOND JA LIIK: Erethizon dorsatum Nagu suurem osa sellesse sugukonda kuuluvaid liike, veedab ka urson enamuse ajast puudel, mille koorest ja lehtedest ta toitub. Tal on teravad küünised, karvatud jalatallad ning tasakaalu hoiab ta suurepäraselt. Puuoksi mööda liigub ta aeglaselt, ent kindlalt. KESKKOND Urson tunneb end kõige paremini segametsades, ent vajaduse korral võib ta kohastuda ka teistsuguste elutingimustega, näiteks põõsastihnikute, liivakõrbete või koguni lageda tundraga. Kogu päeva põõnab ta kerratõmbunult puuvõras või kaljupraos. Igal loomal on mitu varjupaika, mis paiknevad tema territooriumi erinevates piirkondades. Koidikul läheb ta alati kõige lähemal asuvasse urgu
Igal vabal hetkel üritas ta ka oma unistust täide viia, tehes trenni nii palju kui vähegi võimalik. Kuna poisikratil polnud võimalik rentida endale väljakut, rääkimata eratreeneri palkamisest, siis pidi ta leppima vastu maja seina mängimise ja metsas füüsise arendamisega, samal ajal kui kõik rikkad, kuulsad inimesed käisid oma füüsilisi võimeid arendamas jõusaalis. Fedja oli loonud endale oma jõusaali metsa, kasutades selleks puuoksi, millelt sai lõuga tõmmata, puupakke, kus sai treenida jalalihaseid ning harjutas ka täpsusviskeid, valides endale sobiva sihtmärgi. Lisaks sellele tegi ta mäkke-, pikamaa- ja ka joonejookse. Vanaisalt päritud tennise algõpetuse raamatust ajas ta järge tennise põhitõdede kohta ja harjutas neid vastu seina mängides. Nii möödusid need Fedja päevad täis tööd ja trenni kuni ühel päeval lugedes ajalehte tass kohvi kõrvale leidis ta täpselt temale loodud artikli
Kui ta kuulis,mis juhtunud oli ja,et Väikesel Nõial oli plaan tädi Rumpumpelile kätte maksta,laitis ta selle plaani maha.Väike Nõid oli lubanud heaks nõiaks saada,aga Abraksase arvates head nõiad halba ei tee. Nii hakkas Väike Nõid tegema kõike,et saada heaks nõiaks.Esimese asjana hakkas ta õppima mitte kuus vaid seitse tundi päevas.Ta läks linna ja ostis omale uue luua.Abraksase abiga hakkas ta kõigile head tegema.Metsas nägi ta mures eidekesi,kes hagu ja puuoksi korjasid.Oksi oli vähe,sest tuult polnud.Väike Nõid nõius tuult,mis igale poole oksi laiali pildus.Eidekesed olid õnnelikud,sest nüüd polnud vaja karta,et majad kütmata jäävad.Kui uus metsnik okste korjamise ära keelas,nõidus Väike Nõid metsniku niimoodi ära,et see ise aitas oksi korjata ja veel koju ka tassida. Kord läks ta linna turule ja kohtas seal tüdrukut,kes müüs paberlilli.Keegi neid osta ei tahtnud ja tüdruk oli mures,sest neil polnud söögiraha
Ajahetkel, kui kümned tuhanded inimesed mõtlevad peamiselt toimetulekule ja on silmitsi valdavalt materiaalsete probleemide lahendamisega, paistab esmapilgul isegi kohatuna juhtida tähelepanu väärtusi «tootvale» kultuuri valdkonnale. Kuid tegelikult peaks seda tingimata tegema. Sest piltlikult, viljapuuga võrreldes on kultuur selleks juurestikuks ja tüveks, mis kannab elumahlad õunu kandvate oksteni. Ning ajal, kui Eesti riik lõikab aednikuna puuoksi tagasi, on oht, et vesivõsusid pügades saab eluohtlikult kannatada ka tüvi. Aga juhtub see kindlasti näiteks siis, kui lõigatud saavad õpetajate palgad. Siis ei korja me paari aasta möödudes mitte õunu, vaid visse. Millel pole mingit väärtust. Nüüd, pärast ligikaudu kaheksamiljardilist kärbet valitseb igati õige arusaam, et vaid selle lõikega piirduda ei saa ning edasine tähelepanu peab keskenduma abinõudele, mis aitaksid majanduse uuesti tõusujoonele.
000 (kõige rohkem Indias). Areaal on maade ülesharimise ja metsade hävitamise tõttu katkeline. Elevant jõuab kanda niisama palju kui 6 hobust. Elevant kaalub rohkem kui 50 inimest ühtekokku. Karv on elevandil mustjas hall. Toitumine Üks täiskasvanud elevant sööb ööpäevas kuni 100 kg rohtu, põõsaste noori võrseid ja puuoksi. On välja arvutatud, et ühe elevandi aastaringseks toitumiseks on vaja taimi umbes 5 km2 suuruselt alalt. Elevandid söövad päevas ära umbes 225 kg taimi ning joovad korraga ära kuni 136 liitrit vett. Et kätte saada ülemisi oksi, langetavad elevandid sageli puid, tihti rebivad ka tüvedelt koort. Elevant on taimetoiduline. Nad söövad eri liiki rohtu, lehti, peenemaid oksi ning puuvilju. Nad hangivad toitu londi abil ning pistavad selle suhu
Põdrapullil on uhked sarved, mida iga sügis vaja läheb, sest ees ootavad lahingud teiste pullidega. Põdralehmal sarvi ei ole. Põdravasikad on sündides kaetud pruunika titekarvaga. (Vikipeedia põder) Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. (Eesti imetajad) 4
hoovi. Vaatleme Uurime loomade jälgi, erinevaid puid ning seeni, lilli, marju. räägime neist lisaks Korjame sammalt, VAATLEMINE JA korjame nende puuoksi, lilli, marju ja UURIMINE lehti/okkaid. Vaatame, seeni. kuiads käitub kuivanud leht ja kuidas märg leht. Häälikute S, I, L Häälikute M, E, T õppimine. Vaatame õppimine. Õpime neid
varjepaiku ja toitu. Laanemetsas elavad sageli üraskid ja metsakuklased. Kuuse koore all elavatest putukatest on tavalisemad üraskid. Üraskid on mardikad, kelle tillukesed vastsed võivad kuuse koore aluse nii põhjalikult läbi uuristada, et kuusk sureb. Kuuse-kooreüraski käikude muster meenutab justkui puutüvesid ja sealt kahele poole suunduvaid oksi. Püstisi jämedamaid käike on uuristanud üraski emasmardikas, kes munes käiku munad. Nendega risti kulgevaid, puuoksi meenutavaid peenemaid käike on tekitanud munadest arenenud vastsed. Koore all niineosa süües on nad tasapisi kasvanud. Sellepärast on nende käikude lõpuosa jämedam kui algusosa. Täiskasvanud kuuse-kooreüraski tagakeha on otsekui buldooseri sahk. Kui mardikas kevadel koore all käiku uuristab, kasutabki ta seda nagu sahka. Ta lükkab aegajalt tagurpidi liikudes oma ,,sahaga" käigust välja puidupuru, mida ta on lahti uuristanud.
1. ENERGIAALLIKAD JA KÜTUSED Kontrollküsimused 1. Energiatarbimise ajaloo etapid. - Homo habilis (oskav inimene) - umbes 3 miljonit aastat tagasi Ida-Aafrikas – esimesi primitiivseid töövahendeid (kivid, kaikad, puuoksad) tundev inimene. Kasutas töövahendeid peamiselt käte löögijõu suurendamiseks (konnakarpide, pähklite ja loomaluude purustamiseks. Kaikaid ja puuoksi sai kasutada ka kangina nt söödavate taimejuurikate korjamisel). Homo habilis oskas end kohandada keskkonna energiailmingutele ning sihipärasemalt kasutada oma lihaste jõudu. - Homo erectus (püstine inimene) - Umbes 2 miljonit aastat tagasi. - Umbes 1,5 miljonit aastat tagasi – õpiti kasutama TULD. See oskus tegi võimalikuks inimese edukama edasisiirdumise aladele, millel soojad aastaajad vaheldusid külmadega
ulatuses) kui täielikult ülemine lennuava. Kaitseks talvise tuule ja niiskuse eest asetatakse talveks tarude ümber katusepapist ümbrised. Talvitumisel peavad pered asuma õhurikkas ja tuulevaikses kohas. Lendla peab olema suunatud lõunasse, et puhastuslend algaks varem. Oluline on et pered asuks rahulikus kohas, et neid vähem häiritaks. Talvised tööd mesilas Tuulekaitse: kuhjata tarude ümber lund, või asetada puuoksi. Peresid kontrollitakse algul 1x kuus, veebruaris 2x kuus, märtsis iga nädal. Pesa põhjal olev temperatuur ei tohi ületada +4° C. Kui temperatuur on alla 0°C, siis vähendatakse ventilatsiooni. Perede kuulamine: Tugev sumin viitab sellele, et pesas on hauet. Kuuldes nõrka kahinat võib oletada nälga ja enamiku mesilaste hukkumist. Üksikute mesilaste pirisemine viitab sellele, et kobara ümbruse temperatuur on vajalikust kõrgem.
Tiziani ilujumalanna on edevam: Venuse rannet kaunistab käevõru, kiiskav kõrvarõngas on kuldse pisarana libisenud kaelale, lokkis juuksekiharad varjavad õlga ja tugev pats liibub ilupärjana ümber pea. Maali "Urbino Venus" kompositsioon on kaheplaaniline: esiplaanil lamab alasti Venus, tema jalgade juures lebab kerratõmbunult väike koerake. Tagaplaanil riidekirstu juures toimetavad teenijannad, aknast on näha päiksekuma ja tuules liikuvaid puuoksi. Erilise tähelepanu tõmbavad endale aknalauda kaunistav jõuline sammas ja vaasis olev toalill. 12. Milliste teemadega tegeles Tizian? Temaatika on mitmekesine : pühakutest, piibli lugudest kuni alasti figuurideni. Talle meeldib kujutada inimest natuke ümarana ja pehmena nagu seda tegi Giorgione. Tiziani teostes on näha kontrasti, aga ka varjurohked. 13. Vaata Tiziani ,,Maarja taevaminekut". Kuidas see on üles ehitatud, milline tähendus on maali eri osadel?
Hiireviu on levinud Vahemeremaadel ning Euraasia metsa ja metsastepivööndis, kuid ka mõnedel Atlandi ookeani idaosa saartel ja Lõuna- Himaalajas. Hiireviu eelistab niiskeid kuusemetsi, kuid saagijahile läheb ta enamasti avamaastikele. Pesa rajab ta tavaliselt kuuse või männipuu otsa, kuid teda on nähtud pesitsemas ka lehtpuude otsas. Hiireviu ei ehita endale iga aasta uut pesa, vaid kasutab vana pesa, kuhu on lisatud värskeid puuoksi. Aprilli lõpul on ta pesas 2-4 valget muna, mis on kaetud roostepruunide, hallide või kollaste laikudega. Pojad kooruvad mai lõpul ja lennuvõimestuvad juuli algul. Nende arv sõltub emase toitumistingimustest. Eestis on hiireviu meie arvukaim kulliline, keda hiirteküllastel aastatel on umbes 2000-3000 haudepaari. Kodukakk (Strix aluco) Ta on oma suuruselt ronga ja varese vahepealne. Kodukaku keha on 38cm pikk ja tiivad on isaslinnul 26-29cm ning emaslinnul 27-30cm pikad
2.3.2 Taktika piiramisel Piiramise puhul oli alati eelis kaitseval poolel, kuna keskaja ründevõimalused olid kesised. Piirajatel oli kolm võimalust kindlus vallutada: tormijooks, müüride lõhkumine ja näljutamine. Esimesest oli enamasti kasu siis, kui kindluse vastupanu oli nõrk. Tormijooksuks kasutati redeleid ja piiramistorni ning need olid suhteliselt ohvriterikkad. Kui kindlus oli ümbritsetud vallikraaviga, aeti see mulda ja puuoksi täis, et sealt saaks ligineda müüridele või 9 väravale. Näljutamise puhul loodeti vaenlase alistumisele nälja, reeturlikkuse või taudide valla pääsemise tõttu. Kui vaenlased ei antud alla, siis nälg ja taud vähemalt nõrgestasid neid. Samad taudid aga ähvardasid piirajaid ennastki, mis võisid sundida neid lahkuma. Samuti mingil määral nälg, kui ümberkaudsed maad ei suutnud neid enam ära toita ja varustamine ei
Istekohadeterrendid muudavad iste- ja seltsingukoha lindudele ebamugavaks, takistades maandumist. Kuid kuna linnud on kohanemisvõimelised, leiavad nad harilikult üles nõrgad kohad ja ohjamismeetod muutub ebaefektiivseks. Lindude hirmutamiseks on soovitatud kasutada istekohadeterrenti, millesse on juhitud elektrivool. See võiks pärineda päikesepatareist. Siiski ei pruugi selline meetod soovitud tulemust anda, kuna linnud võivadka nendega kohaneda. Näiteks tuvid võivad visata traatidele puuoksi, muutes need istumiseks või pesitsemiseks sobilikuks. Seega tuleb inimesel veel areneda ja leiutada kindel meetod mis oleks positiivsete tulemustega, taskukohane ja mida linnud üle kavaldada 9 ei suudaks. (Lodjak 2008) 10 4. Kokkuvõte Linnud, ka linnas, on samaväärne osa keskkonnast nagu inimesed. Linnud pakuvad inimesele rõõmu ja on kasulikud, kuid võivad tekitada ka keerukaid olukordi ja probleeme.
....) · kirjuta kivikestega " aster" jne. 2.3 Matemaatika 3-4 aastased · loenda erinevaid lille sorte (1-3) · leia lillede seast kõige suurem · võrdle astri ja gladiooli pikkust · seisa lillepeenra taha/ette/kõrvale · otsi kollaseid/punaseid lilli 4-5 aastased · leia 4 saialille ja 6 gladiooli, võrdle nende hulki, mida on rohkem, mida vähem · leia kõrgeim lill · mine kõige madalama lõvilõua juurde · kasuta puuoksi ristküliku/ringi/ruudu/kolmnurga tegemisel enda lille ümber · seisa oma lille taha/ette/kõrvale (võimalusel) 5-6 aastased · loenda 12 lille (lille valib õpetaja) · mõõda lillede pikkust kindla nöörijupiga 6-7 aastased · leia nööri abil õige lill (nööri pikkus vastab ühe kindla lille pikkusele) · mõõda kahe lille vahelist kaugust (õpetaja valib lilled)
Meil on köögiseinal tööplaan, et kõik teaksid, millal on nende nädal, tööplaani peab kandma üles ka töötunnid, kes mitu tundi tööd päevas on teinud. Tööplaan on mõeldud igapäevaseks täitmiseks ning iga kuu lõppedes saadetakse see leht hotelli, kus seda kontrollitakse. Selle tööplaani alusel saavad töötajad nii hotellis kui ka Haanjamehe talus palka. Mai alguses ei olnud eriti palju üritusi siis möödusid mu päevad rohides, lilli istutades, kaevates, lehti-puuoksi riisudes, puid riita ladudes, aitu koristades ja nõusid poleerides. Juunikuus, kus 4 hakkas palju üritusi tulema olid minu põhilisteks töödeks aitade koristamine, nõude pesemine, söögi ettekandmine, laudade katmine, ruumide kaunistamine, baaridaamiks olemine, sauna - ja peamaja kütmine. Liina on talus töötanud 8aastat. Haridustase keskeri, omab koka pabereid. Kuigi Liina ei ole
o Nendega oli siiski vaja hästi läbi saada. · Heatahtlikust püüti saada ohverdamisega. o Selleks olid kindlad ohvri- ja kultuspaigad.- hiied, üksikud puud, allikad, kivid, mäed,järved, jõed... · Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid o Hiiepuu alune oli püha pind, sinna ei lastud loomi, sealt ei võetud oksi ega lehti ja sealt ei korjatud marju o Sageli ehiti puuoksi paelte, lõnga ja riideribadega · Osa ohvrikivide pealispinnal olid kas looduslikud või inimeste poolt õõnestatus o,2-1 m läbimõõduga lohud. · Ohvriallikaid oli väga mitmesuguste nimetustega o Pühad o Ilma- o Tervise- o Silma- o Elu- o Jt. Alikad Sageli tähistas nimi allika või temast võetud vee omadusi
kaitselülititest taas sisse. NB! Veenduge esmalt, et elektrikaitsmed olid välja lülitunud. Kui tegu on välise elektririkkega, teavitage sellest koheselt Eesti Energiat rikketelefonil 1343. Tormi korral teatage elektrikatkestusest Eesti Energia rikketelefonil 1343 Tormi tõttu mahalangenud elektrijuhtmega tuleb olla eriti ettevaatlik, neid ei tohi mitte mingil juhul ise puutuda, rääkimata nende parandamisest. Samuti ei tohi puutuda liinile langenud puid ega puuoksi. Teatage mahalangenud elektrijuhtmetest ja liinidele langenud puudest koheselt Eesti Energiale rikketelefonil 1343! Mahakukkunud juhe võib põhjustada ka sammupinget s.t, et elusolend võib saada elektrilöögi kuni 8 meetri kaugusel olevas alas mahakukkunud elektrijuhtmest. Kui olete sattunud mahakukkunud juhtme lähedusse, tuleb ohtlikust tsoonist väljuda kahel jalal hüpates, hoides jalad kõrvuti, või ühel jalal. Kahel jalal liikudes võib saada elektrilööki.
Tormi korral teatage elektrikatkestusest Eesti Energia rikketelefonil 1343 7 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Tormi tõttu mahalangenud elektrijuhtmega tuleb olla eriti ettevaatlik, neid ei tohi mitte mingil juhul ise puutuda, rääkimata nende parandamisest. Samuti ei tohi puutuda liinile langenud puid ega puuoksi. Teatage mahalangenud elektrijuhtmetest ja liinidele langenud puudest koheselt Eesti Energiale rikketelefonil 1343! Mahakukkunud juhe võib põhjustada ka sammupinget – s.t, et elusolend võib saada elektrilöögi kuni 8 meetri kaugusel olevas alas mahakukkunud elektrijuhtmest. Kui olete sattunud mahakukkunud juhtme lähedusse, tuleb ohtlikust tsoonist väljuda kahel jalal hüpates, hoides jalad kõrvuti, või ühel jalal. Kahel jalal liikudes võib saada elektrilööki.
Tormi korral teatage elektrikatkestusest Eesti Energia rikketelefonil 1343 7 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Tormi tõttu mahalangenud elektrijuhtmega tuleb olla eriti ettevaatlik, neid ei tohi mitte mingil juhul ise puutuda, rääkimata nende parandamisest. Samuti ei tohi puutuda liinile langenud puid ega puuoksi. Teatage mahalangenud elektrijuhtmetest ja liinidele langenud puudest koheselt Eesti Energiale rikketelefonil 1343! Mahakukkunud juhe võib põhjustada ka sammupinget s.t, et elusolend võib saada elektrilöögi kuni 8 meetri kaugusel olevas alas mahakukkunud elektrijuhtmest. Kui olete sattunud mahakukkunud juhtme lähedusse, tuleb ohtlikust tsoonist väljuda kahel jalal hüpates, hoides jalad kõrvuti, või ühel jalal. Kahel jalal liikudes võib saada elektrilööki.
esineda suurel hulgal. Looduses elab ta peamiselt sega- ja lehtmetsatukkades. Hakk on seltskondlik lind, kes elutseb peamiselt kolooniatena, kuhu võib kuuluda sadu linde. Samal ajal pole ka üksikud paarid eriti haruldased. Hakiparved pesitsevad kirikutornides, müüride ja varemete õõnsustes ning parkides puuõõntes, kuid sageli ehitavad pesa ka lihtsalt puu otsa okste vahele. Pesaks kuhjab hakk kokku igasugust kraami, mida ümbruskonnast leida on - puuoksi, niint, sammalt, puulehti, paberiräbalaid jne. Sobiva pesa otsinguil võivad hakid oma pesadest välja tõrjuda ka nõrgemaid ja väiksemaid linde. Sama pesa võivad hakid kasutada aastaid järjest. Hakid on suhteliselt lärmakad linnud ning eriti kui neid palju koos on, kostab nende kisa kaugele. Üksiku haki häälitsuseks on hõlpsasti äratuntav, terav ja järsk "kjakk-kjakk". Hakid ei ole toidu suhtes eriti valivad, kuigi eelistavad loomset toitu -
neile õhu liikumine. Tuul avaldab mõju ka transpiratsioonile: puhub lehtede pinnalt ära niiskusega küllastunud õhu ja toob asemele kuivemat, millega soodustab transpiratsiooni. Tuule abil tolmleb enamik metsapuid: mänd, kuusk, nulg, lehis, pappel, kask, tamm, pöök, valgepöök, saar, jalakalised, sarapuu. Tuule abil levivad enamasti ka seemned (kask, kuusk, mänd, lehis, nulg, saar, vaher jt.). Tormikahjustused metsades: - tuul kiirusega 15-20 m/s murrab puuoksi, kui tuule kiirus on üle 20 m/s, võivad üksikud puud tormi käes murduda – tormimurd – kui torm murrab puu tüve – tormiheide – puu paisatakse ümber koos juurtega. Selle all kannatavad enam nõrgema ja pindmise juurestikuga puuliigid ning tormiheidet esineb sagedamini liigniisketel aladel, kus puudel juurestik väga maapinnalähedane – tormimurd – esineb juhul, kui tuule painutav jõud on suurem kui tüve vastupanuvõime, seega
ning töötajate turvalisus on oluliseks prioriteediks. Kuigi töötada tuleb ka suvel ja nädalavahetustel, siis enamus tööst toimub suhteliselt avatud ruumides ja selle kompenseerimiseks saavad osad töölised talvel veidi pikemalt puhata. 21 Komposti turustamine Komposti kvaliteet Meie kompost koosneb aia- ja haljastusjäätmetest, mis sisaldab täpsemalt aiaprahti, puulehti, puuoksi ja muruniidet. Kompostimisprotsessi kiiremaks toimiseks toormass purustatakse. Tagamaks orgaanilist ainet lagundavatele bakteritele vajalikud elukeskkonna tingimused, tuleb jälgida ja tagada vastav süsiniku (energiaallikas) ja lämmastiku (valkude moodustamine) kindel suhe. Aiaprahis on C/N suhe 20-30 vahele, puulehtedes ja okstes on C/N suhe süsiniku kasuks (üle 60), muruniidetes on C/N suhe aga lämmastiku kasuks (alla 20). Seega võiks meie kompost,
pigem psüühika ja intellektuaalsus. Meel on eelkõige seotud aistingutega. Rahvausundi uurimise kesksed teemad: · Elu ja surm Ingrid rüütel- pulmakomber Tiia Ristolainen, Marju Kõivupuu surmakultuur · Olendid · Nõiad ja nõidumised ( loitsud) Maagiline mõtteviis Inimesed on kogenud, et kui vihma sajab, siis puuoksad on maaligi (pekstud), et vihma välja kutsuda tuleb tõmmata puuoksi maad ligi. Igasugune tegevus ei kutsu esile seda, mida soovime, vaid maagiline tegevus, millega on seotud teatud loitsud. Arusaamised hingest ehk hingeusk · Teist mõjutavad toimingud on võimalikud hingeusu kaudu · Maagiliste toimingute abil saadakse midagi oma võimumõju alla · Maagilised toimingud rajanevad Hinge mõiste rahvausundis · Kehahing- inimese organismiga vahetult seotud hing, mis lahkum inimest koos tema
kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra. Vanasti ütlesid jahimehed, et kui lähed
Vaimud, haldjad ja jumalad polnud inimeste suhtes ei hea- ega pahatahtlikud, siiski oli vaja nendega hästi läbi saada. Heatahtlikust püüti saavutada ohverdamisega. Selleks olid kindlad ohvipaigad hiied või üksikud puud, allikad, kivid, harvemini mäed, järved, jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pänasid. Hiiepuu alune oli püha pind, sinna ei lastud loomi, sealt ei võetud oksi ja lehti, sealt ei korjatud marju. Sageli ehiti puuoksi paelte, lõnga ja riideribadega. Osa ohvikivide pealispinnal olid kas looduslikud või inimeste poolt õõnestatud lohud. Eestis on 1760 lohukivi. Ohverdamine leidis aset pühade ajal, suuremate ettevõtmiste eel ja järel. Neljapäev eestlaste püha päev. Inimohvreid toodi harva, ohverdati mõni ori. Ohverdamise juures oli tähtis osa ennustamisel, nõidumisel ja maagial. Balti erikord Kuigi Venemaa võit Pühjasüjas kujundas põhjalikult ümber jõudude vahekorra Põhja-
13. Selgita, miks ehitab kobras tammisid. Kuna talle meeldib vees olla ja ta ehitab tammid nii, et ei peaks toidu järele minemiseks veest välja ronima. 14.Milliseid elupaiku asustab halljänes, milliseid valgejänes? Halljänes- avamaad, valgejänes – metsad. 15.Too mõni näide põdra, punahirve, metskitse, metssea, pruunkaru, hundi, ilvese, rebase, kähriku, mägra, kopra, hall- ja valgejänese eluviiside ja käitumise iseärasuste kohta. Põder – sööb talvel puuoksi, koort Punahirv - Metskits - Metssiga – käib talvel söödaplatsidel, muidu ei elaks talve üle Pruunkaru – ründab inimest mõtlemata, pissib täis kui ehmub, kutsikatel valge krae Hunt – ööloom, selg on kange, murrab rebaseid, kährikuid, kopraid Ilves – üksik loom, vaikne ja üksitegutsev, salapärane, harva näeb Rebane – ronib katusele, ei tagane millegi ees, murrab kõiki kellest jõud üle käib, ka konnasid
kui maismaal. Vee all võib olla - 10min. Vaenlaseks on rebane, kärplane, saarmas, kährikkoer, kanakull, haug.. VALGEJÄNES (Lepus tidimus) - kõrvatipud on alati mustad, ülamokk lõhestunud, tagajäsemed on paremini arenenud kui esijäsemed. Tallulkõndijad. Rangluu puudub. Pojad on pesahülgajad, pesa neile ei ehitata. Kõrv ulatub ninani, mitte üle. Saba valge ja ümar, karvkate suvel pruun, talvel valge. Eranditult taimetoiduline. Peale rohttaimede sööb ka puuoksi ja puukoort. On polügaamne loom - tiinus kuni 50p, pesakonnas 2-5 poega ja aastas 2-3 pesakonda. Imetamine kestab umbes kuu. On üksikeluviisiga, paigatruu. Keskmiselt elavad 3-4 aastaseks. Vaenlased ilves, hunt, rebane, nugis, suuremad röövlinnud. HALLJÄNES (Lepus europeus) - ülalpool pruunikashall, kõht valge, piklik saba pealt must, ülamokk lõhestunud, tagajäsemed on paremini arenenud kui esijäsemed. Tallulkõndijad.. Rangluu puudub. Pojad on
vaim on pigem psüühika ja intellektuaalsus. Meel on eelkõige seotud aistingutega. Rahvausundi uurimise kesksed teemad: - Elu ja surm o Ingrid Rüütel- pulmakombed o Tiia Ristolainen, Marju Kõivupuu surmakultuur - Olendid - Nõiad ja nõidumised ( loitsud) Maagiline mõtteviis: Inimesed on kogenud, et kui vihma sajab, siis puuoksad on maadligi (pekstud), et vihma välja kutsuda tuleb tõmmata puuoksi maad ligi. Igasugune tegevus ei kutsu esile seda, mida soovime, vaid maagiline tegevus, millega on seotud teatud loitsud. Arusaamised hingest ehk hingeusk: - Teist mõjutavad toimingud on võimalikud hingeusu kaudu - Maagiliste toimingute abil saadakse midagi oma võimumõju alla - Maagilised toimingud rajanevad Hinge mõiste rahvausundis: - Kehahing inimese organismiga vahetult seotud hing, mis lahkub inimest koos tema
Näen psühholoogilis sündmuseid nii nagu nad omaksid füsioloogilist eksistentsi. Mõtted oleks nagu kõne ja kuuldavad kõigile. Kui mina näen unenägu, siis näevad kõik seda. Oma mõtetele füüsilised omadused. Stressiga toimetuleku mehhanism nendel suurem, kelle on animistlikumnad pered. Fantaasia toetab ülesaamist kognitiivsetel juhtududel. Suudad näha ennast suurema tervikuna. Märkab ümberringi, millest jõudu saaks juurde. Nt. Lapsed kes murravad puuoksi, keegi ütleb, et ära murra, et puul valus, aga mõni murrab ikkagi ja ütleb, et phäh, ei ole midagi valus. Puul ei ole tundeid. Need animistlikumad, kes arvavad, et puul on tunded. Muinasjutud puhas ainimism nt. 4. Formaalsete operatsioonide periood- noorukiiga kuni täiskasvanuiga . suundumus käsitleda asju ja nähtusi eelkõige nende hüpoteetilise võimalikkuse mõistes. Rakendades kõigi potentsiaalsete
mikroorganismide tegevus on sellise põuaga pärsitud. · Kuna sademeid esineb sesoonselt, siis selle tõttu on ka produktsioon sesoonne. Sellest tulenevalt on ka karjatamiskoormus sesoonne ja ka turism. · Kuna karjatamiskoormus kõigub sesoonselt siis tarbitakse ära 40% primaarproduktsioonist. · Aafrikas on 44 liiki suuri herbivoore (nt impala). Maa-aluse biomassi tarbijad on nt tüügassiga. Puulehti tarbib kaelkirjak. Puuoksi sööb aafrika elevant. Aafrika oluline herbivoor on jaanalind. Karnivoor: lõvi. Omnivoor: paavian. · Aineringes on väga olulisel kohal selgrootud: termiidid. · Taimestiku eripära: Rohttaimedest on valdavaks vihmaperioodil kiiresti kasvavad kõrrelised. Põuaperioodil kuivavad nende maapealsed osad täielikult, säilivad vaid maasisesed juured ja alumistes lehetuppedes asuvad pungad. Suviste vihmade ajal
Tuule abil tolmleb enamik metsapuid: mänd, kuusk, nulg, lehis, pappel, kask, tamm, pöök, valgepöök, saar, jalakalised, sarapuu. Tuule abil levivad enamasti ka seemned (kask, kuusk, mänd, lehis, nulg, saar, vaher jt.). Kuid tuul võib mõjutada metsa ka negatiivselt, seda juhul, kui tuule kiirus on väga suur. Tuule tugevust võib ligikaudselt hinnata: 2 - 3,5 m/s kerge tuul 10 - 12 m/s tugev tuul 18 - 21 m/s torm 30 m/s maru üle 32,7 m/s orkaan Tuul kiirusega 15-20 m/s murrab puuoksi, kui tuule kiirus on üle 20 m/s, võivad üksikud puud tormi käes murduda või paisatakse ümber koos juurtega. Tuule kiirusel üle 25 m/s võivad kahjustused olla ulatuslikud. Kui torm murrab puu tüve, nimetatakse seda tormimurruks. Tormiheite korral paisatakse puud ümber koos juurtega. Selle all kannatavad enam nõrgema ja pindmise juurestikuga puuliigid (kuusk, nulg, kask) ning tormiheidet esineb sagedamini liigniisketel aladel, kus puudel juurestik väga maapinnalähedane
kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra
muusikat. Kui olete parki jõudnud, kuulatage sealseid hääli: laste kilkamist, partide prääksumist, muruniiduki mürinat. Siis keskenduge kaugemalt kostvatele tänavahäältele. Kas suudate leida pargis sellise vaikse nurgakese, kuhu need hääled ei kosta? Pidage meeles, et küngas või hoone summutab heli. Julgustage teda mõnd tänaval või pargis kuuldud heli järele tegema. Võite näiteks hüpata kanalisatsiooniaugu kaanel, kepiga vastu aiavarbu klõbistada, puuoksi raputada või kivi tiiki visata. PESU SORTEERIMINE Et mõista arvude tähendust, peavad lapsed aru saama, mida loendamine tegelikult tähendab - ja see võib olla üllatavalt raske. Lihtne on osutada puule ja öelda, et see on puu, aga kuidas osutada kolmele? Et mõista, mida kolm tähendab, peavad lapsed märkama, et kolmel kassil ja kolmel teekannul on midagi ühist. Esimene samm selle arusaamani on õppida asju rühmitama. mida teha Pange pesemist vajav valge ja värviline pesu eraldi.
13. Selgita, miks ehitab kobras tammisid. Kuna talle meeldib vees olla ja ta ehitab tammid nii, et ei peaks toidu järele minemiseks veest välja ronima. 14.Milliseid elupaiku asustab halljänes, milliseid valgejänes? Halljänes- avamaad, valgejänes – metsad. 15.Too mõni näide põdra, punahirve, metskitse, metssea, pruunkaru, hundi, ilvese, rebase, kähriku, mägra, kopra, hall- ja valgejänese eluviiside ja käitumise iseärasuste kohta. Põder – sööb talvel puuoksi, koort Punahirv - Metskits - Metssiga – käib talvel söödaplatsidel, muidu ei elaks talve üle Pruunkaru – ründab inimest mõtlemata, pissib täis kui ehmub, kutsikatel valge krae Hunt – ööloom, selg on kange, murrab rebaseid, kährikuid, kopraid Ilves – üksik loom, vaikne ja üksitegutsev, salapärane, harva näeb Rebane – ronib katusele, ei tagane millegi ees, murrab kõiki kellest jõud üle käib, ka konnasid
Ploomipuud hakkavad vilja kandma 4-5 aasta vanuselt, täiskandeiga saabub 7.- 8. aastal. Saagikuse kasvades tõuseb nõudlus ka toitainete ja seega ka väetamise järele. Nii orgaanilised kui P-K väetised antakse sügisel mullaharimise alla (Mägi, Niiberg 1999). Rikkaliku saagi raskuse all painduvad ploomipuude oksad alla, murdumisohtlikud on külmakahjustusi saanud oksad ja püstiselt kasvavad võraharud ja kahvelharud. Tugesid pannakse siis alla kui oksad on juba kergelt paindunud. Puuoksi saab toetad alt või ülalt. Altpoolt toestades pannakse tugi oksa alla raskuspunktist veidi kõrgemale risti oksaga (Mägi, Niiberg 1999). Ploomipuu puit on kõva, kuid habras, murdumisohu tõttu ei tohi puu otsas ronida ja oksi ei tohi painutada (Krista puukool 2010). Ohustavad erinevad seenhaigused: hõbelehisus, luuviljaliste mädanik, luuviljaliste lehepõletik, ploomi-kott-tõbi, mõrumädanik jt. Seenhaiguste korral on oluline
annaabi.ee 
