Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Väike Nõid (4)

4 HEA
Punktid
VÄIKE NÕID
Otfried Preussler
Väike Nõid elas sügaval metsas oma pisikeses nõiamajakeses koos Kaarnaga. Kaarna nimi oli Abraksas ja ta oskas rääkida.
Päevast-päeva istus Väike Nõid oma nõiaraamatu taga ja õppis nõidumist.Kuid tal oli üks unistus -tulemas oli Walpurgi öö,kui kõik nõiad kogunevad Blocksbergi mäele lõkke ümber tantsima.Ainult teda ei lubatud sinna,sest ta oli kõigest 127-aastane.
Seekord otsustas Väike Nõid oma unistuse teoks teha ja Walpurgi ööst osa võtta.Abraksas küll keelas teda,aga Väike Nõid ei kuulanud.Ta istus oma luua selga ja lendas Blocksbergi mäele.Ta lootis,et keegi ei pane teda suures tantsuhoos tähele.Nii olekski läinud,kui ta ei oleks jalgu jäänud oma tädile-piksenõid Rumpumpelile,kes oli eriti tige ja kuri nõid.Tädi Rumpumpel koos teiste nõidadega vedasid Väikese Nõia Ülemnõia ette,et see talle karistuse määraks.Väike Nõid palus härdasti,et tal lubataks tantsuööst osa võtta.Ülemnõid andis talle aasta,et heaks nõiaks saada,siis korraldavad nõiad talle katsed ja kui ta on heaks nõiaks saanud,võib ta Walpurgi ööst osa võtta.Seekord pidi ta karistuseks jala koju minema ja tema luud võeti ära.
Koju oli pikk tee-ta pidi kolm ööd ja päeva kõndima,et kohale jõuda.Ta oli väsinud ja näljane ning ta jalad olid katki.Abraksas oli tema pärast juba väga mures.Kui ta kuulis ,mis juhtunud oli ja,et Väikesel Nõial oli plaan tädi Rumpumpelile kätte maksta,laitis ta selle plaani maha.Väike Nõid oli lubanud heaks nõiaks saada,aga Abraksase arvates head nõiad halba ei tee.
Nii hakkas Väike Nõid tegema kõike,et saada heaks nõiaks.Esimese asjana hakkas ta õppima mitte kuus vaid seitse tundi päevas.Ta läks linna ja ostis omale uue luua.Abraksase abiga hakkas ta kõigile head tegema.Metsas nägi ta mures eidekesi,kes hagu ja puuoksi korjasid.Oksi oli vähe,sest tuult polnud.Väike Nõid nõius tuult,mis igale poole oksi laiali pildus.Eidekesed olid õnnelikud,sest nüüd polnud vaja karta,et majad kütmata jäävad.Kui uus metsnik okste korjamise ära keelas,nõidus Väike Nõid metsniku niimoodi ära,et see ise aitas oksi korjata ja veel koju ka tassida.
Kord läks ta linna turule ja kohtas seal tüdrukut,kes müüs paberlilli.Keegi neid osta ei tahtnud ja tüdruk oli mures,sest neil polnud söögiraha.Nõid nõidus paberlilledele lõhna juurde ja kogu rahvas turul kiirustas imelise lõhnaga lilli ostma.Samuti ei saanud lilled enam kunagi korvist otsa,nii,et tüdruk ei pidanud muretsema uute lillede valmistamise pärast.
Ükskord nägi ta vankri ees hobuseid,keda peremees peksis ja piitsutas.Väike Nõid nõius piitsa ära-iga kord,kui peremees hobuseid lüüa tahtis,sai ta ise pihta.
Kord eksisid tema maja juurde poiss ja tüdruk,kes seenel olid.Väike Nõid söötis neil kõhud täis ja nõidus korvid seeni täis.Kuna ta Thomase ja Vroniga sõbraks sai näitas ta neile igasuguseid võlutrikke,et lapsi lõbustada.Ainult aknad pidi ta majal kõik kinni katma,et keegi tema nõidumist ei näeks,sest oli reedene päev ja reedeti oli nõidumine keelatud.Pärast juhatas ta lapsed õigele koduteele.Vron ja Thomas kutsusid teda endale külla,kui peetakse küttide pidu.Väike Nõid läkski peole.Aga kohale jõudes nägi ta,et lapsed on väga mures-nende isa oli parimale kütile autasuks välja pannud nende lemmik härja,kellega lapsed ratsutada saavad.Härja saatuseks oli surm ja vardas küpsemine.Väike Nõid nõidus nii,et kõik kütid märgist mööda lasksid.Siis proovis õnne väike Thomas.Ta lasi märgi alla,sai selle võiduga härja endale ja nii oli looma elu päästetud.
Talvel lendas Väike Nõid jälle turule.Seal kohtas ta meest,kes küpsetas ja müüs kastanimune.Mees andis talle tuliseid kastanimune proovida,kuigi Väikesel Nõial polnud raha.Tema puhul tegi nõid sellise nõiduse,et mehel enam jalad ja nina ei külmetanud,tal polnud enam kunagi nohu ja ta ei põletanud tuliseid kastanimune võttes enam kunagi oma sõrmi ära.
Ükskord nägi Väike Nõid rõõmsaid lapsi,kes olid endale lumememme ehitanud ja nüüd tantsisid ümber selle.Siis jooksid kohale suuremad poisid ja lõhkusid memme ära.Nõid palus lastel uus memm ehitada.Selle nõidus ta niimoodi ära,et kui poisid teda jälle lõhkuma tulid,klohmis lumememm nad lihtsalt läbi ja poisid panid jooksu.Lastel oli hea meel.Vastlapäeval nõidus Väike Nõid lastele suure hulga vastlakukleid ja pannkooke,nii,et kõik said kõhud täis.Siis korraldas ta ka metsloomadele vastlaõhtu.Et nalja saaks,nõidus ta kitsedele jänesekõrvad ja jänestele sarved,hiired nõidus jäneste suurusteks ja jänesed nii väikesteks kui hiired.Pärast nõidus ta jälle kõik tagasi,nagu olema peab.Ka loomadele nõidus ta süüa nii palju,et kõik said kõhud täis.
Kord kohtas ta ühte naist,kellel oli mure mehega.Mees oli kõva töötegija,aga raha mängis kõik keeglimängus maha ja perel ei olnud söögiraha.Väike Nõid palus naisel tuua mehe peast üks juuksetutt.Selle abil nõidus ta mehe ära nii,et kui mees hakkas keeglit mängima,lõhkus ta oma viskega keegliraja ära.Lõpuks ei lasknud teised mehed teda enam mängima,sest ta ainult lõhkus keegliradasid.Nii jäi mehel raha alles pere jaoks.
Kaaren Abraksasel oli vend Kraaks.Ta kurtis Abraksasele,et poisikesed käivad puude otsas linnupesi lõhkumas ja mune varastamas.Väike Nõid läks appi ja nõidus poisid puu otsa kinni.Kuidas nad ka ei proovinud, liikuda nad ei saanud.Alles siis nõidus ta poisid puu küljest lahti,kui tuletõrje kohale tuli,et poisid puu otsast alla aidata.Puu otsa ei tahtnud poisid peale seda enam kunagi ronida.
Lõpuks jõudis kätte aeg,kui Väike Nõid pidi nõianõukogu ette astuma .Teised nõiad andsid talle igasuguseid erinevaid ülesandeid,mida ta nõiduma pidi.Ta sai kõigega ilusti hakkama.Nõiad olid rahul.Siis aga sekkus tädi Rumpumpel ja hakkas ette lugema kõike,mida Väike Nõid teinud oli.Rumpumpel oli terve aasta teda jälginud ja kandis nüüd Ülemnõiale kõik Väikese Nõia sammud ette.Väike Nõid ei saanud aru,miks kõik vihastasid,aga siis selgus,et heaks nõiaks peetakse hoopis nõida,kes alati kurja ja halba nõiub.Karistuseks selle eest,et Väike Nõid oli head nõidunud,kästi tal nõialõkke jaoks puud üksi Blocksbergi mäele tassida.Siis lubasid nad ta kinni siduda,et ta öö otsa seisaks ja pealt vaataks,kuidas teised nõiad tantsivad.
Abraksas oli väga õnnetu,sest tema oli ju soovitanud Väikesel Nõial ainult head nõiduda.Väike Nõid nuputas kaua,kuidas sellest olukorrast pääseda.Lõpuks jõudis ta otsusele.Ta nõidus Blocksbergi mäele lõkke jaoks kokku kõikide nõidade luuad .Ja et saaks lõkke korralikult süüdata nõidus ta sinna ka kõik nõiaraamatud.Veel nõidus ta kõikidelt nõidadelt nõiavõimed ära.Kuna neil nõiaraamatuid enam ei olnud,ei saanud nad endale nõiavõimeid tagasi ka nõiduda.Väike Nõid süütas lõkke ja tantsis koos kaaren Abraksasega selle ümber hommikuni.Nüüd oli tema ainus nõid maa peal,kes veel nõiduda oskas.See oli tema Walpurgi öö.
Väike Nõid #1 Väike Nõid #2 Väike Nõid #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 169 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor piret01 Õppematerjali autor
Lühikokkuvõte O.Preussleri raamatust``Väike Nõid``.Väga põhjalik-hõlmab kõiki peatükke ja sündmusi.

Sarnased õppematerjalid

Lugemispäevik
134
docx

Lugemispäevik

Illustreerinud Regina Lukk-Toompere Ahjualune on eesti rahvaluules pisike habemega mehike, kes elab põranda all. Ta võib tohutu palju toitu ühe hetkega ära süüa. Kui ahjualusele anda pisutki toitu maitsta, on kohe kogu roog ära söödud. Mõisahärra käskis kokka head sööki keeta. Seisis ka suur katel tulel, kus kes teab mitme talle liha sees varises. Kokk istus kolde ees ja õhutas tuld. Korraga tuleb ahju alt põranda seest väike mehike välja ja küsib: "Armas sõber, anna ka mulle natuke hüva rooga maitsta! Kõht mul tühi ja süda vesine nagu kalapüüdjal." "Ei tohi anda, vastas kokk, "isegi suur pere ootamas." "Anna tilgake leentki! palus väike mehike uuesti. 16 "Noh, võta siis peale," ütles kokk ja andis mehikesele kulbitäie leent kätte. Aga niipea kui kulp mehikese käes oli, sõi ta silmapilk terve paja tühjaks ja

Alusharidus
Pille riin ilood
7
docx

Pille riin ilood

Õde keelitas muidu muutub varsaks. Liikusid edasi, venna janu oli nii suur. Nägi kitsesõrajälge, mi soli vet täis. Ära joo, muidu muutud kitsetalleks. Vend aga ei suutnud enam vastu pidada ja jõi, ning muutus kitsetalleks. Õde oli õnnetu ja hakkas nutma. Tuli kaupmees. Õde kurtis muret. Kaupmees lubas, et kui tüdruk talle naiseks tuleb, siis jäetakse kitsetall alles. Tüdruk läkski. Elasid hästi. Ükskkord polnud kaupmeest kodus ja nõid meelitas tüdrukut akna all. Viis tüdruku jõe juurde, sidus talle kivi kaela ja tõukas vette. Ise muutis enda Aljonuskaks. Mees ei saanud midagi aru. Tall aga teadis ja kais õde kutsumas. Nõid ütles, et tall tapetaks. Kaupmees jäi nõusse. Tall sai veel korra jõe juurde minna. Kutsus õde, õde vastas. Seda kuulis sulane, kelle nõid oli saatnud ja rääkis kaupmehele. Tüdruk tõmmati välja ja kitsetall tegi rõõmust kolm uperpalli ja muutus tagasi vennaks

Eripedagoogika
Rehepapp
18
docx

Rehepapp

aru, kus ta on. Siis hakkasid talle eelmise õhtu sündmused meenuma, meenus joomine ning ühes sellega saabus teadmine keres valitsevast pohmelusest.“ (lk. 58). Sulane kartis väga oma peremeest, Koera Kaarlit „Sulane põrkas kabuhirmus ukselt tagasi. Peremees on kõrtsis!“ (lk. 59). Jaan oli väga rumal, ta võttis teiste nõu kohe kuulda, isegi kui see oli rumal. Nii ta tahtis oma armastatule Luisele sisse sööta sitapirukat, sest nõid oli öelnud, et kui Luise seda sööb, siis ta hakkab Jaani armastama. Jaani rumalus väljendus ka seebi söömises. „“Kes seda täpselt teab, nendel sakste roogadel ju polegi maakeeles nime. Noh, vorsti sõin, sinki sõin, ja siis sihukest Idamaa maiusrooga, mis lõhnas nagu roos. Seda pole varem saanudki, valge justkui pekk ja pehme! Seda sõin kõige rohkem.“ „See Idamaa maiusroog oli seep. Sellega saksad pesevad end, see ei sünni ülepea süüa!“ (lk. 4)

Eesti kirjandus
August Kitzberg- Libahunt- Draama viies vaatuses
32
doc

August Kitzberg ``Libahunt`` Draama viies vaatuses

ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. Ahjus hõõgub tuli ja punetab sealt seinte peale. Ahju ees savik (müüritud iste), kolde köhal ahela otsas pada. Ahju kõrval pink, kartsas ja vanaema voodi. Teisel pool vastasnurgas uhmripakk, leivalabidas, ahjuluud ja muu koli, seinas soone peal kinni- ja lahtilükatav uks, pulk ees, ja all nurga sees kassiauk. Ukse peal lahtine laud, mille kaudu valgust sisse ja suitsu välja võib lasta; ukse kõrval sulase voodi. Tagaseinas väike sagarate peal käiv uks, lingi asemel köieots. Ahjusuu ees iste, selle ees vokk, saviku lähedal pihijalg põleva peeruga. Hiline talveõhtu, õues torm ja aeg-ajalt huntide ulumine. PERENAINE, 40-aastane, vaevatud näoga, lühikeseks lõigatud juuste peal valge (Halliste) pearätt, mille kolm nurka selja peale alla ripuvad, kasukpihik, must körtsik, linane põll, jalanartsud ja parkimata nahast pastlad, -istub saviku lähedal ja ketrab. MANN (MARI), 8-aastane valgetverd tüdrukuke,

Kirjandus
Nõiduse õpilane-Karl Ristikivi
7
docx

"Nõiduse õpilane" Karl Ristikivi

loengutel ja teha ennast naeruväärseks disputatsioonidel. Johannesel tekkis huvi matemaatika ja astronoomia vastu. Peagi sai Johannes tunda vaesust, kuna ta oli töö asemel suundunud ülikooli teadmiste jahile. Ta õppis ära paar silmamoondamis trikki, millega rahvast naerutas. Pika peale asi laabus. Ühel päeval, kui Johannes teiste üliõpilastega tänaval jalutas, hüüdis üks väike poiss- JAN KOVAR. Poiss tuli Rabi Esralt sõna tooma, et ta tema juurde läheks, kuna ta oli suremas. Johannes läks siis juudipoisiga kaasa. Rabi Esra oli tõesti nadis seisundis ja tahtis Janile anda enne oma surma tolle raamatu, mida Jani hing ihkas ­ Sefer Jetsirah. Jan jooksis peale seda kähku koju, et seda lugema hakata. VII Algab vangi teine jutustamise päev kolmest. Jan luges ja uuris seda salapärast raamatut kaks aastat, kuna sai aru, et see tema jaoks midagi olulist ei sisalda

Kirjandus
Ekke Moor
4
doc

Ekke Moor

Näidendi vaheajal läheb Ekke jalutama ja tegelastetoa juures küsitakse, et kas talle näidend meeldib. Vastas auslt, et ei meeldi. Viskavad nalja, et kui oleks viina oleks palju lõbusam. Ja Ekke tõigi ühe liitri viina. Näitlejad kogunesid lavale kuid Ekke tahtis veel viina. Uksest astus sisse keegi nõiataoline ja karjus: "Maja täis". Nõid hoidis käes rahakassat. Näitlejad ütlesid, et nüüd nende kord viina osta ja direktor käseb kassa eest laua organiseerida. Kuid nõid ütleb, et kulusid on nii palju, et ei saa siin midagi raha kulutada. Tegelased hakkavad raha manguma, sest neil pere vajab ka raha. Ekke lahkub. IV Ekke läheb puu taha peitu, kui näeb Toomas Üüvet. Toomas peksab hobust, sest see ei liigu paigast. Siis tuleb mustlane Sander Mitrovski ja vaatab hobust ning ütleb Üüvele, et see on hobuse vaeseomaks peksnud. Mustlane Sander tahab lahkuda, kuid Üüve ei luba. Nad teevad tehingu, et Üüve saab 100 krooni ja hobune on jälle mustlase oma

Kirjandus
August Gailit- Karge meri-kokkuvõte
9
doc

August Gailit " Karge meri" kokkuvõte

Matt Ruhve tegi Katrinale tema asjade jaoks kasti ning palus terve küla meestelt abi, et nood talle nõu annaksid, mis värvi küll kastid värvida, et need Katrinale ikkagi väärilised oleksid. Epp Loone oli selline naine, kel oli kuus last ja iga laps oli erineva mehe oma. Ta oleks peaegu isegi Matt Ruhvega abiellunud kuid hülgas siis tema. Epp Loone vanaema Lööne oli juba üle 60 aasta vana naine, peaaegu 100 aastane. Ta oli pime ning väsinud. Külarahvas rääkis, et ta on nõid, sest see, kes üle 60 aasta elab peab juba nõid olema, aga mida öelda inimese kohta, kes on ligi 100aastat elanud ja nii kõbus veel ­ kindlasti nõid. Ta ennustas ilma, tormide tulekuid ning inimestele saatust. Õhtul kui Katrina läks kangaga Eppu juurde, et too aitaks tal õmmelda, siis vanaeit tuli aita pani ta käe Katrina õlale ning lausus ,,Kiired pulmad, Kiired lõpud" . Õnneks Katrina ei kuulnud seda, aga Epp kuulis. Ta ei suutnud mõista, mida see küll tähendada võiks.

Kirjandus
Nimetu
12
docx

Nimetu

"Tead poiss, oli väga pime ja polnud eriti midagi näha. Aga ma võin öelda, et ta on umbes meeter kaheksakümmend pikk, tal olid teravad näojooned jaa... ei midagi enamat. Miks sul seda üldse vaja läheb?" "Ma nägin üht samasugust hunti oma unenäos ja mu ema on alati rääkinud, et kokkusattumusi, nagu see pole olemas, on olemas ainult saatus." "On rääkinud?" "Ta suri selle aasta juunis." "Ma tunnen sulle kaasa poiss! Mu ema ja isa surid veel siis, kui ma väike olin, mulle pole keegi kunagi rääkinud, miks ja kuidas see juhtus.Nii et tunnen sulle kaasa. Ma loodan , et see mida ma sulle rääkisin aitab sind." "Mina loodan sama, olete te kindlad ei märganud midagi enamat?" "Jah olen küll, sa pead vist minema, sa istud siin juba kaks tundi." "Ma siis lähen, head aega!" "Head aega! Tule pärast veel läbi" Ethan ei teadnud ikka veel, kus linnas ta elab, kuigi on siin juba viimased neli kuud.

Kategoriseerimata




Kommentaarid (4)

pirtsu6 profiilipilt
pirtsu6: Hea ülevaade teosest. Kokkuvõte pole liiga lühike ja annab hea ülevaate teemast.
21:47 29-04-2013
azg124 profiilipilt
azg124: põhjalik kokkuvõte raamatust, soovitan teistelegi
13:56 19-10-2015
zaksvul profiilipilt
zaksvul: Hea lugemine ja kokkuvõte
13:03 28-09-2017



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun