50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
151 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
piret01
Õppematerjali autor
Illustreerinud Regina Lukk-Toompere Ahjualune on eesti rahvaluules pisike habemega mehike, kes elab põranda all. Ta võib tohutu palju toitu ühe hetkega ära süüa. Kui ahjualusele anda pisutki toitu maitsta, on kohe kogu roog ära söödud. Mõisahärra käskis kokka head sööki keeta. Seisis ka suur katel tulel, kus kes teab mitme talle liha sees varises. Kokk istus kolde ees ja õhutas tuld. Korraga tuleb ahju alt põranda seest väike mehike välja ja küsib: "Armas sõber, anna ka mulle natuke hüva rooga maitsta! Kõht mul tühi ja süda vesine nagu kalapüüdjal." "Ei tohi anda, vastas kokk, "isegi suur pere ootamas." "Anna tilgake leentki! palus väike mehike uuesti. 16 "Noh, võta siis peale," ütles kokk ja andis mehikesele kulbitäie leent kätte. Aga niipea kui kulp mehikese käes oli, sõi ta silmapilk terve paja tühjaks ja
Õde keelitas muidu muutub varsaks. Liikusid edasi, venna janu oli nii suur. Nägi kitsesõrajälge, mi soli vet täis. Ära joo, muidu muutud kitsetalleks. Vend aga ei suutnud enam vastu pidada ja jõi, ning muutus kitsetalleks. Õde oli õnnetu ja hakkas nutma. Tuli kaupmees. Õde kurtis muret. Kaupmees lubas, et kui tüdruk talle naiseks tuleb, siis jäetakse kitsetall alles. Tüdruk läkski. Elasid hästi. Ükskkord polnud kaupmeest kodus ja nõid meelitas tüdrukut akna all. Viis tüdruku jõe juurde, sidus talle kivi kaela ja tõukas vette. Ise muutis enda Aljonuskaks. Mees ei saanud midagi aru. Tall aga teadis ja kais õde kutsumas. Nõid ütles, et tall tapetaks. Kaupmees jäi nõusse. Tall sai veel korra jõe juurde minna. Kutsus õde, õde vastas. Seda kuulis sulane, kelle nõid oli saatnud ja rääkis kaupmehele. Tüdruk tõmmati välja ja kitsetall tegi rõõmust kolm uperpalli ja muutus tagasi vennaks
aru, kus ta on. Siis hakkasid talle eelmise õhtu sündmused meenuma, meenus joomine ning ühes sellega saabus teadmine keres valitsevast pohmelusest.“ (lk. 58). Sulane kartis väga oma peremeest, Koera Kaarlit „Sulane põrkas kabuhirmus ukselt tagasi. Peremees on kõrtsis!“ (lk. 59). Jaan oli väga rumal, ta võttis teiste nõu kohe kuulda, isegi kui see oli rumal. Nii ta tahtis oma armastatule Luisele sisse sööta sitapirukat, sest nõid oli öelnud, et kui Luise seda sööb, siis ta hakkab Jaani armastama. Jaani rumalus väljendus ka seebi söömises. „“Kes seda täpselt teab, nendel sakste roogadel ju polegi maakeeles nime. Noh, vorsti sõin, sinki sõin, ja siis sihukest Idamaa maiusrooga, mis lõhnas nagu roos. Seda pole varem saanudki, valge justkui pekk ja pehme! Seda sõin kõige rohkem.“ „See Idamaa maiusroog oli seep. Sellega saksad pesevad end, see ei sünni ülepea süüa!“ (lk. 4)
ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. Ahjus hõõgub tuli ja punetab sealt seinte peale. Ahju ees savik (müüritud iste), kolde köhal ahela otsas pada. Ahju kõrval pink, kartsas ja vanaema voodi. Teisel pool vastasnurgas uhmripakk, leivalabidas, ahjuluud ja muu koli, seinas soone peal kinni- ja lahtilükatav uks, pulk ees, ja all nurga sees kassiauk. Ukse peal lahtine laud, mille kaudu valgust sisse ja suitsu välja võib lasta; ukse kõrval sulase voodi. Tagaseinas väike sagarate peal käiv uks, lingi asemel köieots. Ahjusuu ees iste, selle ees vokk, saviku lähedal pihijalg põleva peeruga. Hiline talveõhtu, õues torm ja aeg-ajalt huntide ulumine. PERENAINE, 40-aastane, vaevatud näoga, lühikeseks lõigatud juuste peal valge (Halliste) pearätt, mille kolm nurka selja peale alla ripuvad, kasukpihik, must körtsik, linane põll, jalanartsud ja parkimata nahast pastlad, -istub saviku lähedal ja ketrab. MANN (MARI), 8-aastane valgetverd tüdrukuke,
loengutel ja teha ennast naeruväärseks disputatsioonidel. Johannesel tekkis huvi matemaatika ja astronoomia vastu. Peagi sai Johannes tunda vaesust, kuna ta oli töö asemel suundunud ülikooli teadmiste jahile. Ta õppis ära paar silmamoondamis trikki, millega rahvast naerutas. Pika peale asi laabus. Ühel päeval, kui Johannes teiste üliõpilastega tänaval jalutas, hüüdis üks väike poiss- JAN KOVAR. Poiss tuli Rabi Esralt sõna tooma, et ta tema juurde läheks, kuna ta oli suremas. Johannes läks siis juudipoisiga kaasa. Rabi Esra oli tõesti nadis seisundis ja tahtis Janile anda enne oma surma tolle raamatu, mida Jani hing ihkas Sefer Jetsirah. Jan jooksis peale seda kähku koju, et seda lugema hakata. VII Algab vangi teine jutustamise päev kolmest. Jan luges ja uuris seda salapärast raamatut kaks aastat, kuna sai aru, et see tema jaoks midagi olulist ei sisalda
Näidendi vaheajal läheb Ekke jalutama ja tegelastetoa juures küsitakse, et kas talle näidend meeldib. Vastas auslt, et ei meeldi. Viskavad nalja, et kui oleks viina oleks palju lõbusam. Ja Ekke tõigi ühe liitri viina. Näitlejad kogunesid lavale kuid Ekke tahtis veel viina. Uksest astus sisse keegi nõiataoline ja karjus: "Maja täis". Nõid hoidis käes rahakassat. Näitlejad ütlesid, et nüüd nende kord viina osta ja direktor käseb kassa eest laua organiseerida. Kuid nõid ütleb, et kulusid on nii palju, et ei saa siin midagi raha kulutada. Tegelased hakkavad raha manguma, sest neil pere vajab ka raha. Ekke lahkub. IV Ekke läheb puu taha peitu, kui näeb Toomas Üüvet. Toomas peksab hobust, sest see ei liigu paigast. Siis tuleb mustlane Sander Mitrovski ja vaatab hobust ning ütleb Üüvele, et see on hobuse vaeseomaks peksnud. Mustlane Sander tahab lahkuda, kuid Üüve ei luba. Nad teevad tehingu, et Üüve saab 100 krooni ja hobune on jälle mustlase oma
Matt Ruhve tegi Katrinale tema asjade jaoks kasti ning palus terve küla meestelt abi, et nood talle nõu annaksid, mis värvi küll kastid värvida, et need Katrinale ikkagi väärilised oleksid. Epp Loone oli selline naine, kel oli kuus last ja iga laps oli erineva mehe oma. Ta oleks peaegu isegi Matt Ruhvega abiellunud kuid hülgas siis tema. Epp Loone vanaema Lööne oli juba üle 60 aasta vana naine, peaaegu 100 aastane. Ta oli pime ning väsinud. Külarahvas rääkis, et ta on nõid, sest see, kes üle 60 aasta elab peab juba nõid olema, aga mida öelda inimese kohta, kes on ligi 100aastat elanud ja nii kõbus veel kindlasti nõid. Ta ennustas ilma, tormide tulekuid ning inimestele saatust. Õhtul kui Katrina läks kangaga Eppu juurde, et too aitaks tal õmmelda, siis vanaeit tuli aita pani ta käe Katrina õlale ning lausus ,,Kiired pulmad, Kiired lõpud" . Õnneks Katrina ei kuulnud seda, aga Epp kuulis. Ta ei suutnud mõista, mida see küll tähendada võiks.
"Tead poiss, oli väga pime ja polnud eriti midagi näha. Aga ma võin öelda, et ta on umbes meeter kaheksakümmend pikk, tal olid teravad näojooned jaa... ei midagi enamat. Miks sul seda üldse vaja läheb?" "Ma nägin üht samasugust hunti oma unenäos ja mu ema on alati rääkinud, et kokkusattumusi, nagu see pole olemas, on olemas ainult saatus." "On rääkinud?" "Ta suri selle aasta juunis." "Ma tunnen sulle kaasa poiss! Mu ema ja isa surid veel siis, kui ma väike olin, mulle pole keegi kunagi rääkinud, miks ja kuidas see juhtus.Nii et tunnen sulle kaasa. Ma loodan , et see mida ma sulle rääkisin aitab sind." "Mina loodan sama, olete te kindlad ei märganud midagi enamat?" "Jah olen küll, sa pead vist minema, sa istud siin juba kaks tundi." "Ma siis lähen, head aega!" "Head aega! Tule pärast veel läbi" Ethan ei teadnud ikka veel, kus linnas ta elab, kuigi on siin juba viimased neli kuud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid