Meeste
juuste ja habemete värvimised, lõikused läbi aegade
Muinas-
EgiptusSel
ajal kandsid mehed
parukaid . Kunigapere ja ülikud ajasid pea kiilaks
ja kandsid inimjuustest valmistatud parukaid.
Muinas-Kreeka6.saj
eKr hakkasid mehed eelistama lühikest lõikust.
Pikki juukseid
kandsid poisid, noorukid, raugad.
Parukad polnud nii moes, kuid
kanti siiski. Mehed kui ka naised kasutasid juuste hoolitsemisel
parfüüme ja õlisid.
444.eKr
hakkasid mehed oma juukseid värvima mahapestava pulbriga. Kasutusel
olid ka võltsjuuksed.
Juuksed
ning
habemed olid tol ajal võrdse tähtsusega. Tõsiselt võetav oli
vaid habemega mees.
Samuti
pühendasid mehed palju aega oma keha vormis hoidmisele ning meikisid
ja lõhnastasid end.
Muinas- Rooma Enamikel
Rooma kodanikel olid laubale kammitud juuksed(lühikesed). Tollal
vaadati kiilaspäisusele halvasti, seetõttu hakati päid värvima
ning kasutati ka võltsjuukseid.
Hadrianene
võimule tulekul said pikad juuksed ja habemed moeasjaks. Orjad pidid
aga näo puhtaks
ajama .
Hakati
käima
Habemeajaja juures, kelle töövahendiks oli habemenuga.
BütsantsMehed
lasid juuksed lühikeseks kärpida, tuka aga pikemaks. Samas oli ka
teine variant mis jättis juuksed veidi pikemaks- juukseid kammiti
pealaelt tahapoole.
Kuni
9.saj lasid mehed näo siledaks raseerida. Hilem aga tulid moodi
lühikesed hooldatud habemed ja
vuntsid .
Näidates
oma pühendumist kirikule, ajasid kirikuõpetajad pealae paljaks.
Keskaeg9
sajand kanti pikki habemeid.
Algselt
olid levinud kausi või potijärgi kärbitud juuksed. Alates 13.saj
muutusid juuksed aga pikemaks ja neid hakati lokitangidega kähardama.
Juuksed
kammiti enamasti tukana laubale või kahele poole lahku.
14.sajand
olid moes pikad juuksed ning habe. Vuntse ja habet hakati
kähardama/koolutama.
Renessansiajastu15sajandil
kandsid vanemad mehed habet, nooremad ja moekamad ajasid aga näo
paljaks. Sajand hiljem oli jälle habe suurmood. Mehed hoolitsesid
habemekese eest, piirasid, vahatasid, kähardasid.
Samuti
olid kasutusel ka valehabemed. Tollal oli moes enamasti lühikesed
juuksed.Kõige enam aga meeldis lühike potilõikus
BarokoajastuMeestel
olid väga moes pikad juuksed.
Barokiajastu tunnusmärgiks oli
armulokike ehk paelaga seotud juuksesalk, mis tähistas andumust oma
südamedaamile.
1660
a hakati kandma parukaid. Loomulikes värvides parukaid tehti
imporditud inimjuustest. Uhke
paruka juurde kuulus meestel paljaks
raseeritud nägu.
Rokkokoo Hakkasid
ka mehed oma
soenguid puuderdama. Kui naised katsid tol ajal
nisujahuga oma juukseid, et neid heledamaks saada, siis mehed
hakkasid kandma suuri valgeid parukaid.
Parukamoodi
iseloomustasid vorstikesekujulised juukserullid kummagi kõrva kohal,
ülejäänud juuksed kammiti
kuklasse ja seoti musta paelaga kinni.
Parukaid
tehti inimjuustest, kitsekarvadest, hobusejõhvist, taimekiudu
karvadest.
Õukonna
meelissoeng oli kõrge parukas, millesse oli pandud liblikaid, linde,
puuoksi,
aedvilju jne.
Soengu kõrgus segas tõllaga sõitmist ning
peagi tekkisid ka täid liikvele. Kõik need olid põhjuseks miks see
seongumood peagi
moest kadus . Mehed loobusid parukatest ja naised
võtsid omaks lihtsamad soengud.
20sajand
Meestemood
muutus praktilisemaks. Hakati keskel-seitlit küljele kammima.
Küljelt ja kaelalt lõigati juuksed lühemaks ja õhemaks. Tukk
harjati taha.
1910 kandsid mehed palju lõuahabet ja vuntse, mida hoolega piirati ja
vahatati.
1920
oli meessugu raseeritud lõuagaja kandsid väikesi peenikesi vuntse,
moes oli
poisipea lõikus.
1930
meestemood oli väga sile ja õlitatud, laubalt taha kammitud. Pisut
hiljem hakati esmakordselt meestel lõikama järgulist pead.
1960
muutus tukk hoogsalt kõrgemaks ja etteulatuvaks, küljed kammiti
peadligi taha ja üles.
Meestel
olid moes ka fööniseongud ja põskhabemed.
1970
tippsoeng- „Prantsue poisipea“ (tugevalt järkus ja fileeritud,
kukla ja külje juuksed jäeti pikemaks). Seda kandsid nii mehed kui
ka naised.
Moekas
mees kandis veidi pikemat juust. Kõrvad ja
kael pidi
jääma juuste
alla. Põskedel aga pügatud habe ja vuntsid.
1980-
tuli moodi
kantpea lõikus.
1990-tänapäevani
vaheldusid lõikused vastavalt moele.
Kõik kommentaarid