Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Meeste juuste ja habemete värvimised, lõikused läbi aegade (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Meeste juuste ja habemete värvimised, lõikused läbi aegade
Muinas- Egiptus
Sel ajal kandsid mehed parukaid . Kunigapere ja ülikud ajasid pea kiilaks ja kandsid inimjuustest valmistatud parukaid.
Muinas-Kreeka
6.saj eKr hakkasid mehed eelistama lühikest lõikust. Pikki juukseid kandsid poisid, noorukid, raugad.
Parukad polnud nii moes, kuid kanti siiski. Mehed kui ka naised kasutasid juuste hoolitsemisel parfüüme ja õlisid.
444.eKr hakkasid mehed oma juukseid värvima mahapestava pulbriga. Kasutusel olid ka võltsjuuksed.
Juuksed ning habemed olid tol ajal võrdse tähtsusega. Tõsiselt võetav oli vaid habemega mees.
Samuti pühendasid mehed palju aega oma keha vormis hoidmisele ning meikisid ja lõhnastasid end.
Muinas- Rooma
Enamikel Rooma kodanikel olid laubale kammitud juuksed(lühikesed). Tollal vaadati kiilaspäisusele halvasti, seetõttu hakati päid värvima ning kasutati ka võltsjuukseid.
Hadrianene võimule tulekul said pikad juuksed ja habemed moeasjaks. Orjad pidid aga näo puhtaks ajama .
Hakati käima Habemeajaja juures, kelle töövahendiks oli habemenuga.
Bütsants
Mehed lasid juuksed lühikeseks kärpida, tuka aga pikemaks. Samas oli ka teine variant mis jättis juuksed veidi pikemaks- juukseid kammiti pealaelt tahapoole.
Kuni 9.saj lasid mehed näo siledaks raseerida. Hilem aga tulid moodi lühikesed hooldatud habemed ja vuntsid .
Näidates oma pühendumist kirikule, ajasid kirikuõpetajad pealae paljaks.
Keskaeg
9 sajand kanti pikki habemeid.
Algselt olid levinud kausi või potijärgi kärbitud juuksed. Alates 13.saj muutusid juuksed aga pikemaks ja neid hakati lokitangidega kähardama.
Juuksed kammiti enamasti tukana laubale või kahele poole lahku.
14.sajand olid moes pikad juuksed ning habe. Vuntse ja habet hakati kähardama/koolutama.
Renessansiajastu
15sajandil kandsid vanemad mehed habet, nooremad ja moekamad ajasid aga näo paljaks. Sajand hiljem oli jälle habe suurmood. Mehed hoolitsesid habemekese eest, piirasid, vahatasid, kähardasid.
Samuti olid kasutusel ka valehabemed. Tollal oli moes enamasti lühikesed juuksed.Kõige enam aga meeldis lühike potilõikus
Barokoajastu
Meestel olid väga moes pikad juuksed. Barokiajastu tunnusmärgiks oli armulokike ehk paelaga seotud juuksesalk, mis tähistas andumust oma südamedaamile.
1660 a hakati kandma parukaid. Loomulikes värvides parukaid tehti imporditud inimjuustest. Uhke paruka juurde kuulus meestel paljaks raseeritud nägu.
Rokkokoo
Hakkasid ka mehed oma soenguid puuderdama. Kui naised katsid tol ajal nisujahuga oma juukseid, et neid heledamaks saada, siis mehed hakkasid kandma suuri valgeid parukaid.
Parukamoodi iseloomustasid vorstikesekujulised juukserullid kummagi kõrva kohal, ülejäänud juuksed kammiti kuklasse ja seoti musta paelaga kinni.
Parukaid tehti inimjuustest, kitsekarvadest, hobusejõhvist, taimekiudu karvadest.
Õukonna meelissoeng oli kõrge parukas, millesse oli pandud liblikaid, linde, puuoksi, aedvilju jne. Soengu kõrgus segas tõllaga sõitmist ning peagi tekkisid ka täid liikvele. Kõik need olid põhjuseks miks see seongumood peagi moest kadus . Mehed loobusid parukatest ja naised võtsid omaks lihtsamad soengud.
20sajand
Meestemood muutus praktilisemaks. Hakati keskel-seitlit küljele kammima. Küljelt ja kaelalt lõigati juuksed lühemaks ja õhemaks. Tukk harjati taha.
1910 kandsid mehed palju lõuahabet ja vuntse, mida hoolega piirati ja vahatati.
1920 oli meessugu raseeritud lõuagaja kandsid väikesi peenikesi vuntse, moes oli poisipea lõikus.
1930 meestemood oli väga sile ja õlitatud, laubalt taha kammitud. Pisut hiljem hakati esmakordselt meestel lõikama järgulist pead.
1960 muutus tukk hoogsalt kõrgemaks ja etteulatuvaks, küljed kammiti peadligi taha ja üles.
Meestel olid moes ka fööniseongud ja põskhabemed.
1970 tippsoeng- „Prantsue poisipea“ (tugevalt järkus ja fileeritud, kukla ja külje juuksed jäeti pikemaks). Seda kandsid nii mehed kui ka naised.
Moekas mees kandis veidi pikemat juust. Kõrvad ja kael pidi jääma juuste alla. Põskedel aga pügatud habe ja vuntsid.
1980- tuli moodi kantpea lõikus.
1990-tänapäevani vaheldusid lõikused vastavalt moele.
Meeste juuste ja habemete värvimised-lõikused läbi aegade #1 Meeste juuste ja habemete värvimised-lõikused läbi aegade #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mellike11 Õppematerjali autor
Meeste juuste ja habemete värvimised läbi aegade

Sarnased õppematerjalid

Soengukunsti ajalugu konspekt
62
doc

Soengukunsti ajalugu konspekt

Parukaid valmistati naturaalsetest juustest, loomade karvadest, siidniidist, köitest, taimekasvudest. 1 Ajapikku muutusid soengud parukatel keerulisemaks. (väikesed patsikesed ridadena, lokk külmal e. märjal meetodil – juuksesalgud keerati ümber puupulga määriti saviga kokku ja hoiti kuni savi kuivamiseni. Juuksesalgud muutusid punakaks ja laineliseks. Juuste pikkus õlgadeni. Tukk laubal või lahuga. Soenguid määriti aromaatsete õlide ja essentsidega. Mehed ajasid habet. Pidulikel sündmustel kanti kunsthabet (võis olla erineva kujuga, lokitud patsikestega, ehitud kuldlindiga jne.). Naiste soengud olid keerulisemad. Tähtsad naised ajasid juuksed maha ja kandsid parukat. 2 parukasoengu vormi:  Juuksed jaotatud 2 ossa, mis ümbritsesid nägu, lõigatud ühepikkuseks  Ümar pallikujuline Kolmeosaline parukas

Ajalugu
Uurimistöö-Ilu-rõivastus ja mood läbi aegade
53
doc

Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade.

Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest.

Rõiva ajalugu
Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE-
53
doc

Uurimustöö: ILU, RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE..

Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest.

Kirjandus
Kübarad
39
doc

Kübarad

1 Sissejuhatus Käesolevas töös heidan pilgu ajalukku ja uurin peakatete tähtsust ja tähendust läbi ajaloo alates Vana-Kreekast kuni tänapäevani. Peakatete roll on olnud läbi aja sama tähtis kui kogu muu riietus ning sinna juurde kuuluv. Väike pilk ajalukku viitab mütsile, kui staatuse ja klassisümbolile. Müts on peakate, millel võib olla nii kaitsefunktsioon, tseremoniaalne kui usuline tähendus, see võib kanda ohutuse eesmärki kui olla moe aksessuaar. Minevikus olid kübarad ja mütsid sotsiaalse staatuse näitajad. Lahingutes eraldasid need rahvuseid ja auasteid. Kübarad ja muud peakatted on olnud meie ümber väga pikka aega. On raske öelda

Ajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun