Nädalakava mängus (1)

Tallinna Pedagoogiline Seminar - Pedagoogika - Mäng

1 HALB

Esitatud küsimused

Kes sääl seene varjul on?
Miks pidin ma ometi vihmavarju koju jätma?
Mis me siin istume ja norutame igavusest Kas ei leiduks mingit ajaviidet?
Kuskil mõnd võõrastemaja ?

Lõik failist

NÄDALA TEEMA: „ Naerata metsale ja mets naeratab Sulle vastu“
LASTE VANUS: 5-6
EESMÄRGID:

Laps kuulab teisi ning avalsab oma mõtteid.

Laps kuulab muusikat.

Laps laulab eeslaulja järgi.

Laps liigub vastavalt mängu juhisele.

Laps osaleb aktiivselt tegevustes.

Laps teab ja tunneb mõningaid metsloomi ( vihmauss , põder, siil , konn), puude lehti.

Laps teab ja tunneb häälikuid M, E, T, S, I, L.

Laps liigutab oma sõrmi ja käsi vastavalt näpumängule.

Laps leiab pildilt erinevused.

Laps kasutab pastelle.

Laps voolib siili .

Laps tunneb kastaneid ja tõrusid.

Laps tunneb huvi metsas leiduvate seente, marjade , lillede jms üle.

ESMASPÄEV
TEISIPÄEV
KOLMAPÄEV
NELJAPÄEV
REEDE
HOMMIKURING
Laulumäng „Põdramaja“ ( Lisa1 )
Näpumäng „Siilimäng“ (Lisa3)
Laulumäng „ Seen ja konn“ (Lisa5)
Näpumäng „Vihmauss“ (Lisa9)
KUULAMINE JA KÕNELEMINE
Luuletuse (Lisa4) lugemine ja küsimuste küsimine. Kellest käis jutt? Millest said aru, et jutt käib siilist ? Kuidas siil end kaitseb? Mida siil sööb?
Muinasjutt „Seenevarjus“ ettelugemine ja hiljem arutlemine (Lisa6)
Kuulame erinevate loomade hääli ja püüame neid järgi teha. Räägime, mis puid ja loomi õppisime tundma, missugused need loomad ja lehed välja näevad, mida loomad söövad.
VAATLEMINE JA UURIMINE
Jalutuskäik lasteaia hoovi. Vaatleme erinevaid puid ning räägime neist lisaks korjame nende lehti/okkaid. Vaatame, kuiads käitub kuivanud leht ja kuidas märg leht.
Jalutuskäik metsa. Uurime loomade jälgi, seeni, lilli, marju. Korjame sammalt, puuoksi, lilli, marju ja seeni.
LUGEMINE JA KIRJUTAMINE
Häälikute S, I, L õppimine. Vaatame pilte , proovime kirjutada ja hääldada.
Häälikute M, E, T õppimine. Õpime neid kirjutama ja seejärel püüame pesulõksutähtedest moodustada sõna METS
VÕRDLEMINE JA ARVUTAMINE
Õppemäng „Leia erinevusi“(Lisa 7). Jagan igale lapsele kätte lehe, kus on kaks pealtnäha ühesugust pilti. Nii see aga ei ole ja nemad peavadki piltidelt erinevusi otsima hakkama.
Õppemäng „ Metsast koju“ Õpetajal on rohelisse kaussi pandud kastanid ja tõrud, lapsed peavad pulkadega need kollasesse kaussi tõstma.
KUNST
Lehetrükk. Paneme lehe paberi alla ja paberi pealt tõmbame üle pastellidega, et tekiks pilt lehtedest. Taustaks mängib tuul.
Voolime siili. Siili okasteks paneme hambatikkude teravad otsad .(murrame need pooleks)
Meisterdame metsa. Eelneval päeval kogutud ajadest meisterdavad lapsed karbi sisse metsa. Taustaks mängib metsakohin.
MUUSIKA JA LIIKUMINE
Laulumäng(Lisa2) „ Mutionu pidu“, „Oravate hüppevõistlus“
Liikumismäng (Lisa8) „ Konnad “, „ Kurg ja konnad“
Erinevad liikumismängud (Lisa10) „Allikad, ojakesed, järved“, „Leia puu“, „Mine teed mööda“, „Konnad“
LISA1
PÕDRAMAJA
1.Põdral maja metsa sees,
Väiksest aknast välja vaatab.
Jänes jookseb kõigest väest,
lävel seisma jääb.
2.Kop-kop lahti tee!
Metsas kuri jahimees !
Jänes tuppa tule sa,
anna käppa ka!
3.Kop-kop lahti tee!
Metsas kuri jahimees!
Jänes tuppa tule sa,
anna käppa ka!
LISA2
MUTIONU PIDU
1.Elas metsas muti-onu
Keset kuuski noori, vanu,
:,: Kadakpõõsa juure all
Eluruum tal sügaval. :,:
2. Kutsus kokku külalisi
Karvaseid ja sulelisi,
:,: Lendas vares, harakas ,
Kull ja kaaren nupukas. :,:
4. Joostes tuli reinuvader ,
Hiljaks jäi veel põhjapõder,
:,: Siis kõik lauda istusid ,
Pidurooga maitsesid. :,:
5. Karu imes mesikooki,
Jänes rüüpas kastejooki,
:,: Kaaren karumarju sõi,
Kull see kurejooki jõi. :,:
5. Põder limpsis samblasuppi,
Orav näris käbijuppi,
:,: See oli päise päeva a'al
Pilla -palla pillerkaar. :,:

ORAVATE HÜPPEVÕISTLUS
1. Oravatel täna toimub
äge hüppamise võistlus,
Kaugushüpe, kõrgushüpe,
kõige lõpuks kolmikhüpe.
2. Hopp ja kiigub ühe oska peal,
Hopp ja kiigub teise oksa peal,
Hopp hopp ja hops sa saaaa
Ongi ladvas võidumees.
3. Oravatel täna toimub,
äge hüppamise võistlus.
Hüppab ema, hüppab isa,
lapsed nende järel reas.
4. Hopp ja kiigub ühe oska peal,
Hopp ja kiigub teise oksa peal,
Hopp hopp ja hops sa saaaa
Ongi ladvas võidumees.

LISA3
SIILIMÄNG
KUULA, KUIDAS LÕÕTSUTAB
(käed kõrvade juures, kuulatame)
TUUL, TUUL, TUUL
(puhuda tuule moodi)
OKSKESI ÕÕTSUTAB:PUUL, PUUL, PUUL
(sõrmed harali, õõtsutades käsi)
VIHMAPIISKU RABISTABSEAL JA SIIN
(koputada sõrmedega laual lähemale ja kaugemale)
SOOJAS PESAS NAHISTAB
(teeme kätega pesemisliigutusi)
VÄIKE SIIL
(ristame sõrmed püsti, mis on nagu siilil okkad.)

LISA4
SIILIPOISS
Liigun metsas, põllul, aias,
olen usse sööma maias.
Vahel koduõue astun,
tassilt piima maitsen,
ennast iga hirmu vastu
okastega kaitsen.
LISA5
KONN JA SEEN
1.Sajab vihma ladinal.(Näpud siplevad vastu põrandat)
Keegi istub seene all. (Käed pea kohal nagu seenekübar)
Arva , arva, kes see on?
- sääl ju pisikene konn.
2.Tuul viib pilved taevast ära, ( suuga teed tuule häält)
kallab hiilgust, sära.
Hüpleb konn ja kepsleb konn, (hüpleb)
tal nii rõõmus tuju on.
3.Üleannetuses ta
tõukab seeni jalaga, (tõukad jalga enda ette)
ütleb: "Mis teist kasu on,
teid ei salli väike konn."
4.Aga jälle vihma sajab, (Näpud siplevad vastu põrandat)
tuul nüüd pilvi kokku ajab.(Tõmbad õhtu kopsudesse)
Kes sääl seene varjul on?
- See ju pisikene konn. (Krooks)
LISA6
SEENE VARJUS.
Vihma sajab.
KUUSED:(raputavad päid)Kes oleks võinud arvata, et säärane paha ilm tuleb!
SIPELGAS : Ei see vihm enne hommikut üle jää.Miks pidin ma ometi vihmavarju koju jätma?See sobib!(hüüatab) Seenest paremat ulualust poleks teadnud soovidagi. Näib, et siin keegi ei ela. Seda parem. Jään siia, kuni vihm üle jääb. Sean enese koduselt sisse!
ROHUTIRTS: Kuule , sipelgas! Kas on luba sisse astuda?
SIPELGAS: Ikka sisse, ikka sisse! Mul on hea meel ,et seltsilise saan.
ROHUTIRTS: Tulen peolt mängimast. Aeg on hiline ja ilm halb. Päris õnn, et võin ööseks siia jääda.
JAANIUSSIKE : Olge head, lubage mul siin ööbida. Tahtsin Sammaljalale lellepoja juurde minna, aga eksisin teelt.
SIPELGAS JA ROHUTIRTS: Tulge aga sisse. On hea, et valgust tuppa saame.
PÕRNIKAS: Olen sattunud päris õigesse kohta. (Hüüatab) Siin on ju minusugusele hea öömaja.
TIGU: Oli see aga kihutamine. (Lõõtsutab) Mul oli lähemas külas kiiret asjaajamist. Küll ma aga jooksin ! Kuid keegi ei suuda üle oma jõu, eriti veel kui ta oma maja seljas peab kandma. Puhkan siin pisut, kui seltskond lubab. Siis võin jälle edasi kihutada.
SIPELGAS: Mis me siin istume ja norutame igavusest. Kas ei leiduks mingit ajaviidet? Näen,et tirtsul on viiul kaasas. Ta võiks meile mõne lõbusa loo mängida ja meie tantsiksime
TIGU: Tulgu mis tuleb. Mina ei võta kedagi jutule.
KÄRNKONN: Kas pole hull? On siis minu maja igasuguste hulguste ja viiulikääksutajate kogunemispaik. Katsuke, et siit kaote, muidu teen teile ise jalad alla. (Jaaniussike haaras laterna . Temale järgnes põrnikas, siis sipelgas, siis rohutirts ja lõpuks tigu. See oli kurb rongkäik)
PÕRNIKAS: Kas pole siin kuskil mõnd võõrastemaja ?

LISA7
LEIA VIIS ERINEVUST !

LISA8
KONNAD
Mänguväljaku keskele joonistatakse ring või asetatakse ringikuju-
liselt nöör. Osa lapsi seisab ringi keskel (konnad tiigis), teised seisavad mänguväljaku ääres.Õpetaja loeb koos lastega:
Armas väike konnake,
hüppa tiigi kaldale!
Ringi sees seisvad lapsed matkivad hüppavaid konni . Siis vahetatakse osad.
KURG JA KONNAD
Mänguväljaku serva on tehtud konnade kodu. Lapsed (konnad)
on kodus. Õpetaja kutsub: Konnad, tulge hüppama! Üks lastest on kurg ja astub kure sammul lastele lähemale. Konnad hüppavad koju.
LISA9
VIHMAUSS
Sõrmed on ussikesed, mis keerlevad igas suunas. Vihmasaju ajal trummeldada

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-10-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

125 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Enely05 Õppematerjali autor

Võimalikult mänguliste tegevustega nädalakava.
LASTE VANUS: 5-6

mäng nädalakava

Sarnased õppematerjalid

doc

Hiir rätsepaks

veab välja höövliraud. Siuhha, siuhha! Säuh-säuh-säuh-säuh-säuh! Siis vasaraga lauad me kokku klõpsime ja hästi, hästi naelad kõik sisse toksime. Põmma, põmma! Tok-tok-tok-tok-tokk! Pillimehed Pillimehed oleme, hüüab pasun, mürtsub trumm. Kindlal sammul tuleme, trummimees lööb: pumm, pumm! Kõik me mängu kuulatavad, noored, vanad imetlevad. Mäng teeb rõõmsaks südame -- tublid poisid oleme. Pillimehed oleme, hüüab pasun, mürtsub trumm. Läbi linna tuleme, trummimees lööb: pumm, pumm! Meie elu lustiline, laulame ja mängime. Mäng teeb rõõmsaks südame -- tublid poisid oleme. Poiste tants Laskem, poisid, jalad käia, see on virulaste vana tants. Püüdkem seljad sirgeks lüüa, see on meie poiste vahva tants. Käivad hoogsalt meie jalad, nii on virulaste vana viis. Värisevad laed ja talad,

Kirjandus

120

pdf

Õpetajaraamat

3.1. Häälestamine 10 3.2. Uue materjali esitus 11 3.3. Sõnavara kinnistamine 12 4. Soovituslikud kõnearendusteemad 14 5. Töölehtedega tehtava töö kavandamine 15 6. Töölehtede ülesehitus ja nõuanded nende kasutamiseks 16 7. Mäng keeletegevuses 17 8. Laulmine keeletegevuses 18 9. Keeletegevuses kasutatav õpetaja sõnavara 19 10. Õppevara, mida saab kasutada eesti keele kui teise keele õppes 21 11. Salmid ja laulud kolmeaastastele lastele 23 11.1. Laulud tunni alustamiseks 23 11.2

Eesti keel

docx

LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS

näit. lippama - jooksma, kiirustama; kogukas suur, paks. · Võimaluse korral kasutada tähenduse seletamiseks esemeid, näit. sõna käärid seletamiseks on kõige lihtsam näidata lapsele kääre. · Paku vastandmõisteid tähistavaid sõnu, näit. pikk lühike; madal kõrge; ilus kole. ( 1998, 9) 3. Mängu toetav keskkond Laps õpib keelekeskkonnas märkamatult, eriti hea on seda teha läbi sujuva mängu. Mäng ei tohiks kujuneda kohustuslikuks, vastavaid ülesandeid tuleks teha siis, kui tingimused tunduvad loomulikud ning lastel on mänguks soov. Soosivaks teguriks on muidugi väike ja hubane keelekeskkond, näiteks väikestes eralasteaedades, kus rühmasid on vaid mõni. Eesti keele õppimise seisukohalt on väga kasulik vaadata eestikeelseid telesaateid ja kuulata eestikeelseid raadiosaateid. Kodusem õhkkond lubab individuaalsemalt lastele läheneda,

Alushariduse pedagoog

404

pdf

SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL

TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu

Pedagoogika

docx

LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES

K). Kunstikeskus: Joonistame talve pildi vanasõnade järgi(lisa, vanasõnad) Kirjaharjutuskeskus: Õ/m ,,Lumemehe müts" (lisa õ/m) V. A. Neljapäev: Hommikuringis luuletus "Viis väikest lumemeest"(lisa, luuletused). Arutelu, mis juhtus lumemeestega!? Millisele aastaajale ulatab talv valitsus kepi!? Õige, kevadele. Kunst: Joonitada pilt "Sipsik ja kevadised veed" põhjal. V: värvipliiatsid. Arutelu, miks jäi Sipsik ja Anu haigeks!? jne.(K. K) Teeme piltidest näituse. Veekeskus: mäng veega, Õ/m ,,Upub, ei upu" (kork, svamm, paber, kivi jne). Vestelda saab ka ohtudest kevadisel jääl. Reede: Vaadeldakse, võrreldakse (sarnasused, erinevused jne.) aastaaegade pilte, mis on kõik seinal. Arutelu, milline aastaaeg on sinu lemmik ja miks?! Mida huvitavat said teada ja mida soovid veel teada!? Õues: Õ/m Aastaaeg (lisa, õ/m) Vihm Vanus: 3-4a. Aeg: Septembrikuu Vahendid: Õlipastellid, vesivärvid, kostümeerimiseks riided (vihmakeep, jope jne)

Füüsika

102

doc

Mängud

............................................................................... 93 Ketikull............................................................................................................................... 93 Kivikuju.............................................................................................................................. 94 Vanaema lõngakera .......................................................................................................... 94 Toolide mäng..................................................................................................................... 94 Telefon.............................................................................................................................. 94 Peegel............................................................................................................................... 94 Mul on üks tore tädi.................................................................................

Mäng

pdf

Neid linde me tunneme

A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T L E E V I K E R A S V A T I H A N E S I N I T I H A N E K Ü N N I V A R E S H A L L V A R E S H A R A K A S L I N A V Ä S T R I K S U U R - K I R J U R Ä H N P Õ L D L Õ O K E K O D U V A R B L A N E P Õ L D V A R B L A N E S U I T S U P Ä Ä S U K E K U L D N O K K K Ä G U VALGE-TOONEKURG A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T E E S T I M A A LO O D U S E FOND TARTU 2006 Õppe

Bioloogia

134

docx

Lugemispäevik

Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................

Alusharidus

Rohkem sarnaseid