Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Metsloomad (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Metsloomad #1 Metsloomad #2 Metsloomad #3 Metsloomad #4 Metsloomad #5 Metsloomad #6 Metsloomad #7 Metsloomad #8 Metsloomad #9 Metsloomad #10 Metsloomad #11 Metsloomad #12 Metsloomad #13 Metsloomad #14 Metsloomad #15 Metsloomad #16 Metsloomad #17 Metsloomad #18 Metsloomad #19 Metsloomad #20 Metsloomad #21 Metsloomad #22 Metsloomad #23 Metsloomad #24 Metsloomad #25
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor artur475 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
50
ppt

Metsloomad

Koostanud: Ulvi Paju PRUUNKARU KARU ON EESTI SUURIM KISKJA. 160...250 CM PIKK. KAALUB KUNI 250 KG. KARUL ON HEA KUULMINE JA ÜSNA HALB NÄGEMINE. TA OSKAB HÄSTI UJUDA. MESIKÄPP KARUD LIIGUVAD ROHKEM PÄTS PIMEDAS KUI PÄEVALGES. OTT PRUUNKARU JAANUARIS SÜNNIVAD NEIL POJAD, TAVALISELT 1 - 2, VAHEST KA ROHKEM. TALVEL MAGAVAD KARUD TALVEUND. ON SEGATOIDULISED, SÖÖVAD PUTUKAID, MARJU, RAIPEID, ARMASTAVAD METT. TEMA AINSAKS VAENLASEKS PRUUNKARU POJAD ON INIMENE. HALLJÄNES ELAB PÕLDUDEL JA METSASERVADEL. KARVASTIK SUVEL PEALTPOOLT PRUUNIKASHALL JA KÕHT VALGE. TALVEKARV HELEHALL. KAALUB 3 -7 KILO. HAAVIKUEMAND PIKK-KÕRV NUDISABA HALLJÄNES TOITUB TAIMEDEST, TALVEL KA PUUOKSTEST JA –KOOREST SIGIVAD 2-3 KORDA AASTAS, PESAKON

Bioloogia
thumbnail
14
pptx

Metsloomad

Metsloomad Raido Selge Metsloomad Metsloom on metsikuna elutsev loom, vastandina inimese kodustatud hoolealusena elavatele koduloomadele. Metsloomad ei ole aretatud ja neil pole tõuge, ehkki nad võivad vahel ristuda koduloomadega (näiteks hunt ja koer). Vaatamata nimetusele ei kuulu metsloomade hulka üksnes metsas elavad loomad. Leidub ka loomi, keda tavaliselt ei nimetata kodu- ega metsloomadeks, näiteks inimeste läheduses elavad parasiidid (lutikad, täid, koid jne).Metsloomi on palju nt karu, rebane, hunt, jänes, põger jne. Karu Karu ehk pruunkaru on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik. Pruunkaru on suurim Eestis elav kiskjaline ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Toitumiselt on karu kõigesööja ja valdava osa toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned ja putukad.

Bioloogia
thumbnail
14
pptx

Metsloomad

Metsloomad Metsloomad on loomad, kes elavad metsas ning neile iseloomulikuks jooneks on see, et metsloomad elavad vabalt, hoolitsevad ise oma toidu ja järglaste eest ning kaitsevad end. Kõik metsloomad kuuluvad imetajate hulka. Eesti metsloomad Pruunkaru kaalub kuni 750 kg pikkus 2,5 m karvastik tumepruun segatoiduline pesa tuulemurrus või puujuure all poegi 2-3 magab talveund Eesti metsloomad Rebane kaalub 6- 10 kg pikkus 60- 90 cm, saba 40-60 cm selg punakaspruun, kõht valge kiskja pesa urus, koopas, puuõõnsuses pesas 4-6 kutsikat Eesti metsloomad Hunt kaalub 32- 50 kg pikkus 105- 160 cm hallikas kiskja eelistab avamaastikku pesa puujuuure all, tormimurrus, koopas hundipaaril 5- 6 kutsikat Eesti metsloomad Metskits kaalub 20- 37 kg pikkus 100- 135 cm karv talvel hall, suvel roostepruun isasel s

Eesti loomad
thumbnail
5
doc

Loomad

hingab kopsudega vereringe: kolmekambriline süda kaks koda üks vatsake, vatsakese keskel mitttäielik vahesein. Keha ja kopsuvereringe. Ainevahetus on aeglane aktiivsus sõltub ümbritsevast temperatuurist viljastamine kehasisene munevad aint maismaale munad kaitstud nahkja kestaga.areng on otsene mndadel roomajatel kooruvad pojad emasorganismis-rästik inimesed kasutavad toiduks, tarbeesemed, maomürk- ravim, mõned koduloomana näriliste vastu Linnud lendamiseks kohastunud selgroogsed loomad . lennuvõime ja püsisoojasus võimaldab elada kõikides piirkonndades 8600 liiki eestis 297. Kehatemperatuur püsiv ei sõltu välistemperatuurist. Lindudel on voolujooneline kehakuju, mille tõttu väiksem õhutakistus. kehakate: Nahk on õhuke ja näärmeteta ainus nahaääre on päranipunääre, mille rasune eritis muudab suled märgamatuks. Nahk on kaetud sulgedega udu ja kattesuled, sabasuled tüür. Jäsemed: tiivad ja jalad, tiivadel pikad hoosuled

Bioloogia
thumbnail
20
rtf

Eesti metsade loomad

........................................5 4.Lisad………………………………………………………………………………………6 4. Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………....7 2 Sissejuhatus Loomade tähtsamad elupaigad on mets, avamaastik ja veekogud. Kõige rohkem loomi elab metsas, kuna seal on rohkem pesitsusvõimalusi, kaitset ja toitu. Loomad elavad metsas nii puuvõrades kui maapinnal. Loomariigi võib jagada kaheks suureks rühmaks: selgrootuteks ja selgroogseteks. Sellise jaotuse võttis XVIII saj. lõpul kasutusele prantsuse loodusteadlane (J. B. Lamarck). Eestis on üle 135 600 liigi selgrootuid, enamik neist putukad ja umbes 350 liiki selgroogseid loomi. Selgroogsed loomad saab jagada viide rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad moodustavad igaüks

Bioloogia
thumbnail
63
ppt

Metsad

METS Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Mets on suurima biomassiga taimekooslus. Metsadesse on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest. Mets reguleerib ja mõjutab: õhkkonna gaasilist koostist sademete jaotust ja hulka pinnavee äravoolu aurumist maa-ala veereziimi kliimat 23% maailmast on kaetud metsaga Metsasus maailma eri piirkondades Endine NSV Liit 36% Ladina-Ameerika 34% Põhja-Ameerika (USA ja Kanada) 31% Euroopa 31% Aasia 17% Austraalia ja Okeaania 10% Aafrika 8% Metsa ajalugu Eestis Aeg Eesti metsasus 4000-3000 a. 90% Primitiivne tagasi maaviljelus 13. saj 60% 17.sajandist Ulatuslik metsade laastamine 1900. a. 14% 20. saj Metsade pindala suurenemine 20. Saj lõpp 47% 2005. a. andmed Eesti metsasuse võrdl

Geograafia
thumbnail
19
doc

EESTI SIILLASED

Lasteraamatud, mille piltidel siilid jalutavad seljas õunad, seened ja muu taoline toidupoolis, ei vasta tõele. Toitu leiavad nad oma öistel rännakutel, mida võib täheldada isegi jahedatel öödel. Öö jooksul tarvitab ca 70 g toitu, mida korjab 0,5--25 ha maa-alalt. Siilil on kiire ainevahetus ja kui ta süüa ei saa, viskab ta üsna ruttu käpad püsti. Kuna siil on kõigesööja ning ei saa ennast okaste tõttu puhastada, siis kubiseb ta kõiksugu putuk- ja ussparasiitidest. Mõned loomad saavadki parasiitide tõttu otsa, sest nad ei leia öö jooksul nii palju toitu nagu parasiidid päeval ära tarvitavad. Siilile ei tohiks anda lehmapiima, sest erinevate allikate kohaselt teeb see looma haigeks. Piisab täiesti veest, sest tegelikult tulevad siilid lihtsalt jooma, mitte ei tõmba neid eriliselt just piim. Taliuinak Taliuinaku veedavad siilid sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Talvevarusid nad ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi

Bioloogia
thumbnail
18
doc

Eksami kordamisküsimused

ULUKITE LOENDUSMEETODID: Esimene printsiip: loenduse käigus üritatakse selgeks teha, milline on kogu asunduse suurus ja piirtutakse teadmisega, kas teatud loomaliigi arvukuse tihedus kasvab v kahaneb. Teine printsiip: kas loendatakse ulukid mingil proovitükil või kogu alal, tehakse üldistus. Kolmas printsiip: kas loendatakse kokku isendeid või nende tegevusjälgi. Tavaliselt fikseeritakse pabulahunnikute tihedus, jälgede tihedus jms. Totaalne küttimine ­ tapetakse kõik loomad mingil alal ning loetakse üle. Saadakse absoluutselt täpne arvukus. Jahisaagi põhjal ­ loetakse üle jahisaak, loendamise eesmärgil ei tapeta Küsitlused ja ankeedid ­ info nähtud loomade või nende tegutsemisjälgede kohta. Enamasti koguvad infot jahimehed. Jahimeeste teated ja aruanded jahi edukuse kohta, vaatluskaartide täitmine, kuhu pannakse kirja kõik jahi ajal nöhtud loomad. Ajuloendus ­ üks täpsemaid, kuid ka töömahukamaid loendamisviise. Meetod seisneb selles,

Ulukibioloogia ja jahindus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun