Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Südame talitluse tööleht (0)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui suur on tavaline pulsisagedus ja milline võis see olla Petsil?
  • Milline on sellisel juhul südame löögisagedus?
  • Milline on südame löögisagedus jooksmise puhul?
  • Milline on südame löögisagedus magamise puhul?
  • Kumb südame pool sisaldab alati hapnikurikast verd?
  • Kumb südame pool sisaldab alati hapnikuvaest verd?
  • Millise EKG saki juures toimub kodade kokkutõmbumine?
  • Kuhu siis veri surutakse?
  • Milliste EKG sakkide juures toimub vatsakeste kokkutõmbumine?
  • Milliste EKG- sakkide juures on nii kodade kui ka vatsakeste lihased lõtvunud?
  • Millest osadest koosneb südame töötsükkel?
Südame talitluse tööleht #1 Südame talitluse tööleht #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor nnetukas Õppematerjali autor
Kui väljas ilmad juba külmaks olid läinud ning õues enam jalgpalli taguda ei saanud, armastasid poisid kehalise kasvatuse tunnis korvpalli mängida. Täna oli hea mängida – klassi oli tulnud uus õpilane ning nüüd oli poisse just parasjagu niipalju, et võrdsete liikmete arvuga võistkonnad moodustada. Mäng läks lahti. Mäng oli põnev ja kiire. Ühtäkki märkasid poisid, et Pets väljakult ära kõndis ning varbseina äärde maha istus. Kuna poisid ei saanud aru, miks kaaslane nii kummaliselt käitus, koondusid nad hämmeldunult Petsi ümber. Klassi kõige julgem poiss Aiku võttis Petsi käe ning hakkas selle randmelt pulssi lugema. Seda, milline on südame tavaline löögisagedus, Aiku teadis. Petsi pulsisagedus oli teistsugune. 1. Kui suur on tavaline pulsisagedus ja milline võis see olla Petsil? Tavaline pulsisagedus on 60-90 lööki min. Petsil võis see olla üle 150 löögi minutis.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Südame talitlus

Nimi:_________________________________Kool:________________________Klass:_________ Südame talitlus Sissejuhatus Tänases tunnis tutvud sa südame talitlusega. Töölehe täitmiseks on Sul kasutada veebilehel paiknev mudel, mille leiad internetiaadressilt http://mudelid.5dvision.ee/syda  Enne töölehe edasist täitmist loe läbi südame talitluse teooria ning mudeli kasutusjuhend – need leiad sa vastavatel ( ( ja ) nupukestel klikkides. Seejärel tutvu mõne minuti jooksul mudeli võimalustega: vali erinevaid tegevusi ja jälgi sealjuures südame tööd. Selle töölehe täitmiseks on Sul aega 40 minutit! Kehalise kasvatuse tunnis Kui väljas ilmad juba külmaks olid läinud ning õues enam jalgpalli taguda ei saanud, armastasid poisid kehalise kasvatuse tunnis korvpalli mängida

Bioloogia
thumbnail
4
doc

Pärilikkuse seaduspärasused

Nimi:Aule Mäemets_____________________Kool:Tartu Kutsehariduskeskus_Klass:PA14_____ Pärilikkuse seaduspärasused Sissejuhatus Tänases tunnis tutvud sa pärilikkuse seaduspärasustega. Töölehe täitmiseks on Sul kasutada veebilehel paiknev mudel, mille leiad internetiaadressilt http://mudelid.5dvision.ee/parilikkus  Enne töölehe edasist täitmist loe läbi pärilikkuse seaduspärasuste teooria ning mudeli kasutusjuhend – need leiad sa vastavatel ( ja ) nupukestel klikkides. Seejärel tutvu mõne minuti jooksul mudeli võimalustega: vali erinevaid kehaosi ja tunnuste variante ning uuri tunnuste pärandumist järglastel. Selle töölehe täitmiseks on Sul aega 40 minutit! Peegli ees Perekond Kask elas Lasnamäel, suures hallis klaassilmadega majas. Ühel mõnusalt kodusel laupäeva hommikul kammis Pets oma nooremal linalakast õeraasul peegli ees pead. Õde oli kenake: heledapäine ja rõ

Bioloogia
thumbnail
25
doc

INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON

Seljaaju ja ajutüve ning vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul juhitakse hingamis-, toitumis-, seedimis-, eritumis-, vereringe-, ja soo jätkamise funktsioone, kuid need ei pruugi olla piisavad ilma kõrgemate ajuosade poolt antavate mõjutusteta. Viimased tagavad organismide eesmärgipärase muutuse kohastumisel ümbritseva keskkonnaga. Keskustes antav tagasiside käitumisreaktsiooni tulemuslikkuse kohta on oluliseks organismi talitluse kontriolli ja juhtimise osaks.(2) Närvikoe talituspõhimõte: Organismi reaktsioon toimub välis-või sisekeskkonnast tulenevatele mõjutusteleskeleti-ja lihastesüteemi abil toimuvate liigutustega. Samuti siseelundite talitluses on oluline koht motoorsetel reaktsioonidel (südame-veresoonkonna tegevus, hingamis-, seede- ja erituselundite motoorika) Erutuse teke ja levik närvi-ja lihaskoes on seotud rakumembraanide elektriliste potensiaalide ja nende muutustega.

Bioloogia
thumbnail
76
docx

Füsioloogia kordamisküsimused-vastuse d

välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline.  Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel.  Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub südame paremasse kotta. Ülesandeks on varustada verega südame kõiki

Kategoriseerimata
thumbnail
108
pdf

SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS

Paves 1993, Tunell 1998, Jokinen 1999, Kantero jt 2005, Saha 2005, Virro 2008.) Akrotsüanoos – jäsemete perifeersete osade sinikus. Füsioloogiline ehk funktsionaalne süstoolne kahin – on tingitud turbulentsvooludest. Esineb 50-60% eelkoolieas ja nooremas koolieas lastel. Harvem väikelastel ja keskmises koolieas olevatel lastel. Üksikutel juhtudel imikueas. Vastsündinutel esineb 60-80% esimesel 24-48 elutunnil. Enamik nendest lastest on terved või on kahin tingitud väikesest südame rikkest, mis iseenesest sulgub. Seega, kui vastsündinu esimesel 24-48 elutunnil avastatakse süstoolne kahin, lapse nahk on roosa, ei esine hingeldust, südamepuudulikkuse nähte, pulsid on adekvaatsed ja laps sööb hästi, tuleb last uuesti uurida 48-72 tunni vanuses. Lisasümptomi esinedes teostada täiendavalt instrumentaalsed uuringud, sealhulgas ehhokardiograafia. (Kallas jt 1999, Uibo 2010.) Arütmia – eale mitte vastav südame rütm (Coyne jt 2010).

Meditsiin
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

.......................................... 210 15. Teadvusehäired ........................................................................................................................ 234 16. Hingamishäired – düspnoe ....................................................................................................... 244 16.1. Laste hingamishäired......................................................................................................... 259 17. Südamepekslemine / südame rütmihäired ................................................................................ 272 18. Valu rindkeres .......................................................................................................................... 287 19. Šokk.......................................................................................................................................... 299 20. Krambid.........................................................................................

Esmaabi
thumbnail
23
docx

Ainevahetus, veri, vererakud, sisesekretsioon

.. Maksas peamised funktsioonid vee ja mineraalainete vahetuses: toimimine veedepoona, vitamiin D mõjutamise kaudu Ca ainevahetuse reguleerimine. Maksas olevat raua varu kas organism vajadusel uute rauda sisaldavate ühendite sünteesiks. Joodud vesi- värativeen (muutub hüpotooniliseks)- maksa, võtab H2O oma rakkudesse. Vere Ca ­nivoo konstantsuse tagamisel on vit D norm-l. SISESEKRETSTOON · Inimese endokriinsüsteemi üldine ülesehitus ja talitluse regulatsioon. Inimese endokriinnäärmed ja nende poolt produtseeritavad peamised hormoonid. *Hüpofüüsi eessagar : adrenokortikotroopne hormoon,folliikuleid stimuleeriv. *Hüpofüüsi kesksagar: intermediin. *Hüpofüüsi tagasagar: antidiureetiline Hormoon :oksitotsiin. *Kilpnääre: türoksiin, kaltsitoniin. *Kõrvalkilpnääre :paratüreoidHormoon. *Neerupealise säsi: adrenaliin e. epinefriin; noradrenaliin. Kõhunääre.

Füsioloogia
thumbnail
78
doc

Exami küsimused 2005

Alla 10g% on verevaegus, tekib hapniku puudus, erinevate organite töö häired. Hemoglobiini taset saab mõjutada e. tõsta peale toidu veel muutes väliskeskkonna rõhku (kõrgmäestik, Alpi maja). Madala rõhu korral hakatakse automaatselt tootma rohkem erütrotsüüte ja hemoglobiini. Rõhu normaliseerudes püsib hemoglobiini tase mingi aeg kõrge, enne kui normaliseerub. Mida kõrgem on hemoglobiini tase, seda paksemaks läheb veri. Süda ei suuda pumbata verd, võib tekkida südame äkkseiskumine. 3. Veregrupid. Avastati 1901. a. Austria immunoloogi Landsteineri poolt ­ terve inimese veri võib sisaldada aineid, mis on võimelised esile kutsuma teise inimese erütrotsüütide kokkukleepumise e. aglutinatsiooni. Aglutinogeen ­ erütrotsüütides sisalduv aglutineeriv aine (A või B). Aglutiniin ­ vereplasmas leiduv aglutineeruv aine ( või ). Doonor ­ inimene, kes annab verd. Retsipient ­ inimene, kes saab verd.

Inimese anatoomia ja füsioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun