Nimi:_________________________________Kool:________________________Klass:_________ Südame talitlus Sissejuhatus Tänases tunnis tutvud sa südame talitlusega. Töölehe täitmiseks on Sul kasutada veebilehel paiknev mudel, mille leiad internetiaadressilt http://mudelid.5dvision.ee/syda Enne töölehe edasist täitmist loe läbi südame talitluse teooria ning mudeli kasutusjuhend – need leiad sa vastavatel ( ( ja ) nupukestel klikkides. Seejärel tutvu mõne minuti jooksul mudeli võimalustega: vali erinevaid tegevusi ja jälgi sealjuures südame tööd. Selle töölehe täitmiseks on Sul aega 40 minutit! Kehalise kasvatuse tunnis Kui väljas ilmad juba külmaks olid läinud ning õues enam jalgpalli taguda ei saanud, armastasid poisid kehalise kasvatuse tunnis korvpalli mängida
Nimi:Aule Mäemets_____________________Kool:Tartu Kutsehariduskeskus_Klass:PA14_____ Pärilikkuse seaduspärasused Sissejuhatus Tänases tunnis tutvud sa pärilikkuse seaduspärasustega. Töölehe täitmiseks on Sul kasutada veebilehel paiknev mudel, mille leiad internetiaadressilt http://mudelid.5dvision.ee/parilikkus Enne töölehe edasist täitmist loe läbi pärilikkuse seaduspärasuste teooria ning mudeli kasutusjuhend – need leiad sa vastavatel ( ja ) nupukestel klikkides. Seejärel tutvu mõne minuti jooksul mudeli võimalustega: vali erinevaid kehaosi ja tunnuste variante ning uuri tunnuste pärandumist järglastel. Selle töölehe täitmiseks on Sul aega 40 minutit! Peegli ees Perekond Kask elas Lasnamäel, suures hallis klaassilmadega majas. Ühel mõnusalt kodusel laupäeva hommikul kammis Pets oma nooremal linalakast õeraasul peegli ees pead. Õde oli kenake: heledapäine ja rõ
Seljaaju ja ajutüve ning vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul juhitakse hingamis-, toitumis-, seedimis-, eritumis-, vereringe-, ja soo jätkamise funktsioone, kuid need ei pruugi olla piisavad ilma kõrgemate ajuosade poolt antavate mõjutusteta. Viimased tagavad organismide eesmärgipärase muutuse kohastumisel ümbritseva keskkonnaga. Keskustes antav tagasiside käitumisreaktsiooni tulemuslikkuse kohta on oluliseks organismi talitluse kontriolli ja juhtimise osaks.(2) Närvikoe talituspõhimõte: Organismi reaktsioon toimub välis-või sisekeskkonnast tulenevatele mõjutusteleskeleti-ja lihastesüteemi abil toimuvate liigutustega. Samuti siseelundite talitluses on oluline koht motoorsetel reaktsioonidel (südame-veresoonkonna tegevus, hingamis-, seede- ja erituselundite motoorika) Erutuse teke ja levik närvi-ja lihaskoes on seotud rakumembraanide elektriliste potensiaalide ja nende muutustega.
välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub südame paremasse kotta. Ülesandeks on varustada verega südame kõiki
Paves 1993, Tunell 1998, Jokinen 1999, Kantero jt 2005, Saha 2005, Virro 2008.) Akrotsüanoos – jäsemete perifeersete osade sinikus. Füsioloogiline ehk funktsionaalne süstoolne kahin – on tingitud turbulentsvooludest. Esineb 50-60% eelkoolieas ja nooremas koolieas lastel. Harvem väikelastel ja keskmises koolieas olevatel lastel. Üksikutel juhtudel imikueas. Vastsündinutel esineb 60-80% esimesel 24-48 elutunnil. Enamik nendest lastest on terved või on kahin tingitud väikesest südame rikkest, mis iseenesest sulgub. Seega, kui vastsündinu esimesel 24-48 elutunnil avastatakse süstoolne kahin, lapse nahk on roosa, ei esine hingeldust, südamepuudulikkuse nähte, pulsid on adekvaatsed ja laps sööb hästi, tuleb last uuesti uurida 48-72 tunni vanuses. Lisasümptomi esinedes teostada täiendavalt instrumentaalsed uuringud, sealhulgas ehhokardiograafia. (Kallas jt 1999, Uibo 2010.) Arütmia – eale mitte vastav südame rütm (Coyne jt 2010).
.......................................... 210 15. Teadvusehäired ........................................................................................................................ 234 16. Hingamishäired – düspnoe ....................................................................................................... 244 16.1. Laste hingamishäired......................................................................................................... 259 17. Südamepekslemine / südame rütmihäired ................................................................................ 272 18. Valu rindkeres .......................................................................................................................... 287 19. Šokk.......................................................................................................................................... 299 20. Krambid.........................................................................................
.. Maksas peamised funktsioonid vee ja mineraalainete vahetuses: toimimine veedepoona, vitamiin D mõjutamise kaudu Ca ainevahetuse reguleerimine. Maksas olevat raua varu kas organism vajadusel uute rauda sisaldavate ühendite sünteesiks. Joodud vesi- värativeen (muutub hüpotooniliseks)- maksa, võtab H2O oma rakkudesse. Vere Ca nivoo konstantsuse tagamisel on vit D norm-l. SISESEKRETSTOON · Inimese endokriinsüsteemi üldine ülesehitus ja talitluse regulatsioon. Inimese endokriinnäärmed ja nende poolt produtseeritavad peamised hormoonid. *Hüpofüüsi eessagar : adrenokortikotroopne hormoon,folliikuleid stimuleeriv. *Hüpofüüsi kesksagar: intermediin. *Hüpofüüsi tagasagar: antidiureetiline Hormoon :oksitotsiin. *Kilpnääre: türoksiin, kaltsitoniin. *Kõrvalkilpnääre :paratüreoidHormoon. *Neerupealise säsi: adrenaliin e. epinefriin; noradrenaliin. Kõhunääre.
Alla 10g% on verevaegus, tekib hapniku puudus, erinevate organite töö häired. Hemoglobiini taset saab mõjutada e. tõsta peale toidu veel muutes väliskeskkonna rõhku (kõrgmäestik, Alpi maja). Madala rõhu korral hakatakse automaatselt tootma rohkem erütrotsüüte ja hemoglobiini. Rõhu normaliseerudes püsib hemoglobiini tase mingi aeg kõrge, enne kui normaliseerub. Mida kõrgem on hemoglobiini tase, seda paksemaks läheb veri. Süda ei suuda pumbata verd, võib tekkida südame äkkseiskumine. 3. Veregrupid. Avastati 1901. a. Austria immunoloogi Landsteineri poolt terve inimese veri võib sisaldada aineid, mis on võimelised esile kutsuma teise inimese erütrotsüütide kokkukleepumise e. aglutinatsiooni. Aglutinogeen erütrotsüütides sisalduv aglutineeriv aine (A või B). Aglutiniin vereplasmas leiduv aglutineeruv aine ( või ). Doonor inimene, kes annab verd. Retsipient inimene, kes saab verd.
Kõik kommentaarid